Väike ülevaade maamajade uuringuga docx (0)

Maamajad  Eesti traditsioonilist taluhoonestust on võimalik pidada maapiirkonna miljööd väärtustavaks teguriks, millised vaatamata oma väärtusele on läbi teinud mõned muutusi ja uuendusi. Kuid tänapäevaks   palju   need   talumajad   kasutatakse   ja   muudetakse   rohkem   suve-   või talvekodudeks, sest kui keegi tahab elada sellis maaehitises terve aasta ta peab põhjalikult ümber ehitama maja.  Arvestades   hoonete   vanust   ja   eluotstarbelist   kasutust,   oli   tehtud   nende   maamajade spetsiaalselt uuring, et vaadata majade üldist seisukorda ja nende sobivust elamiseks. Töö käigus oli uuritud palktaluelamud, millest täpsemalt oli lahuselamu, rehielamu, koosehitis ja setu  talu  elamu.  Kõik  need  elamud  uuritati  terve   Eestis.  Antud  analüüsi   käigus uuriti   ja analüüsiti erinevaid aspekte. Uuritud aspektid:  1. Maamajade keskmine vanus – 90 aastat, piisavalt palju aega majaseks, arvestades, et majad oli ehitatud puust, mis hästi laguneb ja halveneb aja jooksul, ja arvestades ka et 90 aastat tagasi oli teised ehitusmaterjalide kvaliteet ja ehitustehnikat, pole samad nagu praegu.  2. Maamajade   kasutus   –   45%   kogu   uuritud   maamajade   mahust   oli     aastaringse kasutusega, ega 17% olid perioodilise kasutusega. Piisavalt suur protsent, arvestades, et majadel on umbes 90 aastat, ja mitte iga maja oli renoveeritud õigesti ja vastavalt ehituse normile, mis saab olla rahuldatud turvalise elamiseks.  3. maaelamute   sisekliima   –   näiteks   üks   olulisest   probleemidest,   oli   seotud sisetemperatuuriga, näiteks uuringu käigus oli määratatud keskmine sisetemperatuur maamajade   sees   ja   tavaliselt   temperatuur   temperatuur   on   madalam piirtemperatuuridest,   näiteks   talvel   temperatuur   maja   sees   oli   17,8   kraadi.   Nii madalate   temperatuuride   põhjused   saavad   olla   erinevaid,   nagu   näiteks   suured soojuskaod või ahjude võimsust ei rahulda kogu maja kütmiseks. Keskmine siseõhu suhteline niiskus oli enam vähem normis aj varieerub 30-st kuni 60%-ni.  4. ehitusfüüsikat   –   liiga   madalad   vundamendid,   ebaühtlane   vajumine   ja   vundamendi serva kaitse puudumine sademete eest, välisseintega – puudulik sademevee juhtimine fassaadilt,  katuslagedega   peamised  kahjustused   olid  katusekatte   puudulik   kinnitus, ebatihedused katusekattest ja puudulik soojustus. 


5. Mikrobioloogilise   kasvu   risk   –   kuskil   umbes   70...80%     uuritud   elamutes   esineb hallitus tekke risk välispiirde pinnal või külmasillal, kuid põrandaalustes ruumides hallituse kasvuks veel  soodsamad tingimused. 6. Õhupidavus,   mille   üks   põhjus   on   seotud   hoonepiirete   õhupidavusega. Mõnedel   uuritud   palkhoonetel   peamised   õhulekkekohad   olid laetalade   läbiviigud   välisseinast,   akna-   ja   ukselengide   ümbert   ja nurgatappidest.   Ega   elamud,   kus   oli   krohvitud   või   küllaltki õhutihedalt vineeriga kaetud, õhulekkekohad olid vähem.  Arvestades,   et   uuritud   maamajad   loetakse   Eestis   kultuuri-   ja   ajalooliselt   väärtuslikeks hooneteks,   sel   juhul   tuleb   pöörata   tähelepanu   selliste   majade   väärtuse   säilimisele,   sest tegemist on riigi ajaloolise pärandiga. Sellepärast enne mingi renoveerimise töö tegemist, alguses   on   vaja   põhjalikult   uurida   erinevate   renoveerimislahenduste   ehitustehnilist, ehitusfüüsikalist toimivust. Ja ainult pärast sellest alustada parandada maamajad, sest selline teave aitab kokkuvõttes teha kõik renoveerimised tööd parem ja tulemuslikumalt.