Fourth level Fifth level Milleks kasutatakse? Keskkonna jahutamiseks (nt. külmik, kliimaseade) Keskkonna soojendamiseks (nt. põrandaküte) Ajalugu 1748 kunstlik külmkapp; 1834 töötav külmkapp; 1852 soojuspumba teooria; 1855-57 esimene soojuspump; 1940 esimene maasoojuspump. Kuidas töötab? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näiteks õhksoojuspump · Ökonoomne. · Talvel soe õhk väljast tuppa, suvel soe õhk toast välja. Click to edit Master text styles
Õhk-vesi soojuspump Referaat 2011 Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia tootmist vaid selle pumpamine. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. . Teatatud välisõhutemperatuuride juures õhk-vesi soospumpade kasutegur (COP ) ulatub kuni 4,5-ni ehk teiste sõnadega 1-st kilovatist elektrist toodab 4,5 kilovatti soojusenergiat ja kannab selle üle veele. Kuna külmadel aegadel õhk-
Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. 3. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. 4
Esitlus soojuspumbad Tallinn 2013 Sissejuhatus 1. soojuspumba töö põhimõte 2. soojuspumpadest üldiselt 3. soojuspumpade lühiiseloomustus 4. õhk-õhk soojuspumbad 4.1 õhk-vesi soojuspumbad 5. maasoojuspump 6. kokkuvõte 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust.
Termodünaamika II pritsiip Essee Õhksoojuspump õhusoojuspump õhkõhk soojuspumpTegelikult on laias maailmas õhksoojuspumba asemel kasutusel termin ,,konditsioneer" ja sõna ,,õhusoojuspump" on Põhjamaades kasutusel olev hellitusnimi. Üldjoontes nimetatakse õhusoojuspumbaks konditsioneeri, mille kompressorit juhitakse inverteriga, millel on peal 4- tee ventiil ehk soojuspump, talvevarustus mis sisaldab küttekaablit, avasid välisseadme põhjas, karterisoojendust ning korralikku sulatusprogrammi. Paremad seadmed on varustatud ka elektroonilise paisuventiiliga. Miks peaks valima õhusoojuspumba? Vastus on lihtne. Täna lihtsalt ei ole ühtegi teist küttesüsteemi, mis oleks hinna ja mugavuse klassilt ning hilisema püsikulu poolest soodsam kui õhusoojuspump.Lühidalt on õhusoojuspump vähenõudlik kütteseade, mis eelkõige annab suurima säästu kombineerides
KOIGI 2012 Sisukord Soojuspumbad............................................................................................................................... Maasoojuspump......................................................................................................................... Õhksoojuspump e. konditsioneer................................................................................................ Õhk-vesi soojuspump................................................................................................................. COP............................................................................................................................................... Energia jäävuse seadus................................................................................................................. Kasutatud kirjandus...............................................................................
http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1318&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da Soojuspumbad Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4. Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. 5
Slide 4 Kogu soojuse pumpamise protsess on seotud energia jäävuse seadusega: soojuspumba kasutajal on hea teada, et tema soojuspump ei tegele energia tootmise või tekitamisega. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et ümbritsevast keskkonnast ammutatakse ventilaatori ja aurusti abil madalatemperatuurilist energiat, mis muudetakse kompressoriga kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks. Slide 5 ' Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet,mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. See seade kasutab üht tänapäeval enim edasi arenenud küttetehnoloogiat: õhk-vesisoojuspump ei tooda energiat,
Soojuspump Koostajad : Merily Jensen Helena Kõivsaar MIS ON SOOJUSPUMP ? Soojuspump keskkonnasõbralik, ökonoomne ja energiasäästlik küttetehnoloogia. Taastuv energaallikas. Soojuspumbaga on võimalik kütta, kui ka jahutada. Soojuspumba kasutusalad Maaküte Õhk soojuspump Vesi-õhksoojuspump Külmkapid jne. Õhksoojuspump Vesi- õhk soojuspump Maaküte Soojuspumba tööpõhimõte Samm 1 : Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad. Samm 2 : Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog. Samm 3 : Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks. Samm 4:
TALLINNA POLÜTEHNIKUM ALTERNATIIVENERGEETIKA SOOJUPUMBAD Koostaja: Gert-Kardo Kitsingi Õpperühm: EA-13 TALLINN 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 SOOJUSPUMBAD.....................................................................................................................5 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP.......................................................................................................7 Mis on õhk-vesisoojuspump...................................................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7
SOOJUSPUMBAD 1. Mida tähendab soojuse ülekanne ning kuidas tead nimetatakse? Soojuse ülekandmine tähendab soojuse kandmine madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Soojuse tranfsormatsiooniks 2. Mis on külmutusagents? Aine abil kantakse soojust üle 3. Milleks kasutatakse soojuspumpa? Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris? Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini 9. Mis toimub kondensaatoris?
ärgata Kui on eelistus magada jahedama temperatuuriga talvel, võib seadistada alandatud temperatuuri natuke ajast ette enne magama minekut . Samuti tuleks arvestada ka kigi soovidega majapidamises. Temperatuure on kõige mõistlikum seadistada siis kui maja on inimestest tühi, see on soovitluslik aeg selliste tegevuste läbi viimiseks. 5 3 Seade millega energiat säästa Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed). Jahutatavast ruumist (külmikust) kantakse energia soojuskandja abil ümbritsevasse keskkonda, kus see eraldub. Näiteks on külmiku tagumisel seinal soojuse äraandmiseks jahutusradiaator. Jahutusradiaatori läbinud soojuskandja annab ära soojusenergiat ja jahtunult pihustatakse
Ka päikeseenergia kasutamine laieneb kiirelt nagu tuuleenergia kasutaminegi. Eestis on päikeseenergia kasutamine siiani küllaltki tagasihoidlik olnud paigaldatud on vaid paarkümmend vett soojendavat kollektorit ning paarikümne majaka ja meremärgi valgustuse tagamiseks kasutatakse elektrit tootvaid päikesekollektoreid. Igal juhul on päikeseküttel suur tulevik. 11 1.5 Soojuspumbad Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[Lisa 1; Pilt 10] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1
6. Päikeseküte 7. (Taastuvkütused) Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal. Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.(näiteks nafta ja küttepetrool) Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas) Soojuspump on seade, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed). (näiteks maa-vesi, õhk- vesi ja õhk-õhk soojuspump) Päikeseküte on päikeseenergia kasutamine tarbevee soojendamiseks või hoonete kütmiseks. Päikeseenergiat kogutakse päikesekollektoris soojusena, kantakse torustiku abil tarbimiskohale või salvestatakse soojussalvestis hilisemaks kasutamiseks.
Maasoojusenergia Koostajad: Siim Mägi Mirko Nordström Rühm: KK109 Juhendaja: H. Tosso 2011 Mis on energia? Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. Tähiseks on E Ühikuks on SI-süsteemis 1 dzaul Maasoojuspump Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu külmkapp, aga vastupidi. Soojuspumbad võivad suvel töötada ka ruumide jahutajatena. Maasoojuspump koosneb... ...maasoojusvahetist ...soojuspump ...soojuse/jahutuse jaotussüsteem ...soojustus- jahutusaine Maakollektor Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku abil. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle
spetsiaalseid aknaklaase, mis ülekuumenemist vähendavad, kuid sellegi poolest kipub ruumides temperatuur tõusma liiga kõrgele. Statsionaarse konditsioneeri kasutamise üheks peamiseks probleemiks on selle kallidus. Kõige enamlevinud konditsioneerid on seina või lakke kinnitatavad. Nimelt ruumide jahutamisel on vajalik igasse ruumi oma konditsioneeri. Ei õnnestu näiteks nii, et paned ühe konditsioneeri ja kõik toad on hea temperatuuriga. Näiteks õhk-soojuspump (mis on tegelikult talvevarustusega konditsioneer), paneb kütmisel sooja õhu hästi liikuma ja viib sooja ka näiteks II korrusele, kuna soe õhk tõuseb ülesse. Konditsioneeri kasutamisel aga sellist hüve ei kaasne, ruumi temperatuuri saab muuta ainult selles ruumis, kus konditsioneer asub. Seetõttu, võib majas väga lihtsalt vaja minna vähemalt 4-5 konditsioneeri (hind koos paigaldusega u. 80 000 100 000 kr), et kogu maja temperatuuri kontrolli all hoida. Kui
............................................... 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 6. Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 12 2 3 1. Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust.
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale.
10e Küttesüsteemide liigitus · Elamute kütmiseks kasutatakse erinevaid küttesüsteeme, neid liigitatakse koht e. lokaal ja kaugkütteks. · Kohtkütet võib liigitada ahi-, elektri-, õhk- ja keskkütteks. · Ahikütte põhimõte: puude või briketti kütmisel salvestub saadud soojus massiivsesse kivist korpusesse, kandudes edasi ümbritsevasse ruumi. · Õhkkütte puhul soojendatakse õhk mingi muu soojusallika toimel (kamin, soojuspump), soojus kandub ruumi õhu ringluse toimel. Õhksoojuspump · Keskkütte puhul ei paikne soojusallikas samas ruumis, vaid soojus kandub edasi mööda küttesüsteemi · Keskkütte võib jaotada tööpõhimõtte järgi kaheks: radiaator- ja põrandaküte · Radiaatorkütte puhul on küttekehadeks peamiselt metallist radiaatorid, mis paiknevad akende all põranda ligidal, soojuskandjaks vesi. · Põrandakütte puhul on küttekehaks kogu ruumi
Selle jaoks, et kodu oleks soe, samas odavalt köetud, on olemas palju erinevaid, kuid kalleid võimalusi. Need nõuavad küll esialgu suuri investeeringuid, aga hiljem tasuvad ennast ära ja muutuvad väga loodus- ning rahasõbralikuks. Esmalt tuleks kontrollida, kas maja on korralikult soojustatud. Juhul, kui on soojust lekkivaid kohti tuleks need renoveerida. See võib aga päris kulukas olla. Võimalik on veel lasta koju ehitada päikesepatareid või soojuspump. Mõlemad maksvad päris kopsaka summa, kuid kaugemas tulevikus toob see 2/3 soojusenergiat tasuta. Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirgusest. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Majade katustele paigaldatakse päikepatareid. Tegemist on kastidega, mille karastatud katteklaasi all asub must ja mattpinnaline absorber; selle sees olevas vasktorustikus ringleb soojuskanduri lahus, mis päikeseenergia mõjul soojeneb
soojusena. Soodne ja taastuv energialiik. Mida lähemal maapinnale on kuuma vee või auru lademed, mida kõrgem on nende temperatuur ja mida suurem on nende mass, seda lihtsam ja odavam on nendest vajalikku energiat ammutada. Soojust kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Geotermaalenergia suurimad levialad Riigid, kus kasutatakse geotermilist energiat. OTSENE KASUTAMINE Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Moodsate spaade kõrval tarbitakse seda soojust kasvuhoonetes, kalatiikides ja majade kütmiseks (näiteks Reykjavikis) ning tööstuses (teravilja kuivatamine, piima pastöriseerimine jne). 35 riigis üle maailma läheb geotermaalenergiast otsekasutusse umbes 10 000 MW. ELEKTRI TOOTMINE
Külm ja värske õhk siseneb aknapiludest ja hoone konstruktsiooni piludest. Piirded võimaldavad värske õhu sissepääsu, need pole eriti soojapidavad. Tänapäeval on erinevaid küttesüsteeme. Enamlevinud on puuküttega ahjud, pliidid ja kaminad. See on ka kõige odavam küttesüsteem, kuid ta ei ole kõige loodus sõbralikum. Uuemateks on maasoojuspumbad. Nende suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööjaotus. Soojuspumbas puudub soojuse tootmisel põlemisprotsess. Soojuspump on automatiseeritud. Maasoojuspumba puuduseks on suhteliselt suur alginvesteering. See nõuab suuremat krunti, kuhu see süsteem paigutatakse. Õhksoojuspump on põhikütteseade, mis kasutab soojuse tootmiseks välisõhus salvestunud päikeseenergiat. Õhksoojuspumbaga saab tubadesse umbes 20-23 kraadi aga talvel sellest ei piisa see hakkab rohkem elektrienergiat tarbima või tuleb lisa küttekeha kasutada. Elektrikütte plussiks on suhteliselt odav süsteem
Päevas kulub umbes 45l pesemiseks, 20l hambapesuks, 30l nõudepesuks ja söögitegemiseks, 120 l wc. Kokku 215 l Energia 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100 W pirn põleks 1 tund? Selleks et 100w pirn põleks 1h kulub 0,05kg põlevkivi juhul kui elektrijaam töötab 30% efektiivsusega. 2. Milline on Teie majapidamise kõige suurem energiakulu allikas - milline seade tarbib kõige rohkem elektrit? Kõige suurem energiakulu suvel kuumaveeboilerid, talvel soojuspump ja põrandakütted vannitubades. 3. Kas Te kasutate kompaktpirne (nn säästupirne), kus ja miks? Enamustes kohtades on kompaktpirnid. Vanu pirne oleme vastavalt vajadusele välja vahetanud (kui eelmine pirn on läbi läinud on asemele pandud kompaktpirn). Hõõglambid on jäänud harvakasutatavatesse ruumidesse kus nad ikka veel töötavad nt kelder, kuur. Prügi 1. Kus asub lähim: vanapaberi, klaasi/pakendite kogumiskonteiner, vanade akude
Q=cm(delta)T b)kütuste põletamistest Q=mq (q- kütteväärtus, soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul ära põlemisel) c)meh. tööst d)teistest energia liikidest e)külmematelt kehadelt Eutroopia- S Mida väiksem on süst. S seda 1)rohkem on võimalik süst. energiat ära kasutada 2) kaugemal on süst. tasakaalu olekus 3) kui süst. temp ei muutu, siis S muutus leitakse valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks (sisepõlemismootor, soojuspump, külmkapp) Enamikes tänapäeva sm kasutatakse gaasi või auru tehtavat tööd. Termodünaamika põhiprintsiibid: 1)print. väljendab põhivõrrand 2)entroopia kasvu seadus Ülekandenähtused- aine või energia ülekandumine ühest ruumi osast teise. Aine iseenesliku ülekandumist ühest ruumi osast teise ja segunemist teiste ainetega seal nim. difusiooniks. Kiiremini gaasides, aeglasemalt vedelikes ja vähesel määral tahketa ainete vahel
Aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s Eesti saarte rannikualadel on keskmine tuulekiirus 5-6 m/s Geotermiline energia Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud energiakogused Saab elektrienergiaks ja kütteks kasutada - säästes fossiilseid kütuseid Pinnasesoojus - plasttorude võrgustik u 1m sügavusel maas (3-4 m veekogus) Odav hind, kindlus ja loodussõbralikkus Elektrienergiat tarbib vaid soojuspump Hüdroenergia Taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas Saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks Eestis tasane pind - jõgede keskmine kalle väike -Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik Puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Taastumatu_energia ressurss
Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Antud energiat saab muuta elektrienergiaks ja ka otseselt kütteks kasutada, seejuures säästes fossiilseid kütuseid. Pinnasesoojuse saamiseks paigaldatakse plasttorude võrgustik umbes 1 meetri sügavusele maa sisse, torustiku võib panna ka vähemalt 3-4meetrise sügavusega veekokku. Eelisteks on odav hind, kindlus ja loodussôbralikkus. Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Spetsialistide hinnangul saab 1 kWh elektrienergia kulutamisega küttesse 4 kWh soojusenergiat . Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis ka
Alumine temp II . Ülemise soojustemp I . Järelikult külmutusprotsessides antakse soojust madalama temp. kehale väliskeskkonda. Olenevalt sellst millise temp. me jahutame jaotatakse protsessid kolme alagruppi: 1. Keha jahutatakse kuni nullini. 2. Külmutusprotsessid. (-25°C .. -35°C) 3. Sügavkülm protsessid. (-100°C .. -250°C) Kasutatakse tööstuses gaaside veendamisel. Hapniku tootmisel õhus tuleb õhk kõigepealt veendada ja selleks tuleb õhku jahutada peaaegu -200°C Soojuspump protsessid TII T0 TI > T0 Soojuspump protsessides on alumise temp . Ülemisel . Seljuhul on tegemist mitmesuguste teiste madalte tempidega. Kombileeritud külmutus soojuspump protsessid TII < T0 TI > T0 ja . Külmutus ja jahutusprotsesside eesmärk on keha temp. viimine alla keskkonna temp. Kasutatakse peamiselt õhu konditseerimseks ja hoonete vendileerimiseks.
Sõltumatu on selline koordinaat, mida ei saa esitada teiste koordinaatide kaudu. molaarsoojused 4 Loeng 10: Gaasi töö: paisumisel avaldub kujul A = p V. Diferentsiaalselt väike töö dA = p dV Soojusmasinad: · Jõumasin - seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks · Külmutusmasin - kokkusurumine toimub kõrgemal, paisumine aga madalamal rõhul (temperatuuril · Soojuspump - Seadeldist, mis töötab külmutusmasina põhimõttel, aga on ette nähtud mitte teatud ruumi jahutamiseks, vaid soojendamiseks madalama temperatuuriga (välis-) keskkonna arvel, nimetatakse soojuspumbaks Termodünaamika II printsiip (kasuteguri valem): rakendused. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks kogu temale antava soojuse mehaaniliseks tööks. 5
veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Külmutusmasin ja soojuspump Kujutame ette soojusmasinat, mis töötab seniste näidetega võrreldes pööratud tsükliga, st. kokkusurumine toimub kõrgemal, paisumine aga madalamal rõhul (temperatuuril). Valemeist järeldub, et kasulik töö , seega tuleb sellise masina käigus hoidmiseks kulutada mehaanilist energiat. Teine iseärasus on see, et kuna protsessid kulgevad vastassuunas, siis tuleb seal, kus varem energiat juurde anti (soojendati gaasi), seda
arvatud hävitamine, segu, mis koosneb kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on fluoritud kasvuhoonegaas, välja arvatud juhul, kui valmistise globaalset soojenemist põhjustav kogupotentsiaal on alla 150. 6) käitaja füüsiline või juriidiline isik, kellel on tegelik kontroll käesoleva määrusega hõlmatud seadmete ja süsteemide tehnilise toimimise üle; liikmesriik võib määratavatel eritingimustel nimetada käitaja kohustuste eest vastutavaks omaniku; 7) soojuspump seade või paigaldis, mis võtab madalal temperatuuril soojust õhust, veest või maast ja edastab soojust; 8) lekke tuvastamise süsteem taadeldud mehaaniline, elektriline või elektrooniline seade fluoritud kasvuhoonegaaside lekke tuvastamiseks, mis lekke tuvastamise korral alarmeerib käitajat; 9)süsteem, milles kõik külmutusagensitsisaldavad osad on tihendatud keevitamise, kõvajoodisjootmisevõi sarnaste püsiliidete kasutamise teel, mis võivad sisaldada
(puuduvad uhkeldavad elemendid, erkerid, tornid jms). hoone seinad, põrand ja lagi on hea soojusisolatsiooniga ning külmasildadeta Uümbris 0,1 W/m²K. garaaz on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel. kodutehnika ja valgustuslahendused on võimalikult madala energiatarbega. ventilatsiooni soojustagastus on maksimaalne 85% ning sisenev õhk on eelsoojendatud (elektriline või pinnasesse ehitatud soojusvaheti). tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms) hoone õhutihedus on n50Pa 0,6 korda/h. Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Väga oluline on ka PASSIIVSE päikesekütte ära kasutamine lõunakaarde projekteeritud akende abil. Aknad on väga olulised passiivmaja osad, sest peale toasooja hoones hoidmise
5. hoone seinad, põrand ja lagi on hea soojusisolatsiooniga ning külmasildadeta. 6. garaaz on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel. 7. kodutehnika ja valgustuslahendused on võimalikult madala energiatarbega. 8. ventilatsiooni soojustagastus on maksimaalne 85% ning sisenev õhk on eelsoojendatud (elektriline või pinnasesse ehitatud soojusvaheti). 9. tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms) Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem võimaldab olulise osa väljajuhitavast õhusoojusest kasutada sissejuhitava värske õhu kütteks. Kuna väljuva soojusenergia kadu on viidud miinimumini, ei vaja passiivmaja enam aktiivset küttesüsteemi.
toru väljaviigu otsa. Seadmes on olemas nii reguleerarmatuur, filter, soojusvaheti, puhastusluuk, kondensaadi vann, reguleerventiil, ventilaatori(te) kiirusregulaator, tormikate kui ka hooldusluuk. Seadmed ühendatakse kanalisatsiooni tuulutusega, mis täiendab seadme soojustootlikkust ja väldib katuse äravoolu jäätumist ning jääpurikate teket. Vahesoojuskandja torustikud paigaldatakse katuselt soojussõlme läbi kasutamata sahti või trepikoja. Soojussõlme paigaldatakse soojuspump ning lisasoojussõlm soojuspumbale. Küttesüsteemile paigaldatakse dünaamilised tasakaalustusventiilid ja sagedusmuunduriga tsirkulatsiooni pump. Olemasolevale soojussõlme automaatikale lisatakse sõltuvalt soojuspumba toodangust andurid kaugkütte piiramiseks. Ventilatsiooni sahtid puhastatakse ja olemasolevad katuse väljaviigud lammutatakse. Igas korteris kontrollitakse värskeõhuseadmeid ja väljatõmbeplafoone ja vajaldusel paigaldatakse uued.
tagajärjel soojushulga saanud keha või süsteemi olek muutub. · Soojusjuhtivus--nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. · Soojusmasin--masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks. · Soojusmasina kasutegur--tavaliselt protsentides väljendatud suhe, mis näitab, kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks tööks muundab. · Soojuspump--termodünaamiliselt külmkapiga sarnane masin, mida kasutatakse ruumide kütmiseks. Seejuures võetakse soojust näiteks põhjaveest, mere- või järveveest, välisõhust või pinnasest. · Soojusvahetus--protsess, kus keha või kehad vahetavad omavahel soojust. · Sublimatsioon--faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist gaasilisse. · Sulamine--faasisiire,kus aine läheb tahkest faasist vedelasse.
Puudusteks võiks pidada suurt materjalimahukust, kallist hinda, maa-alade üleujutamist ja mõju ökosüsteemidele. Eesti asub hüdroenergia varude poolest küllaltki ebasoodsates oludes. Enamus jõgesid on väikese languga ja vähese veega. Eesti jõgede aastane potentsiaal kogutarbimisest jääb väga väikeseks. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Küllaltki uus nähtus on soojuspumbad. Nende tööpõhimõte on umbes nagu külmkapil. Soojuspump võimaldab muundada madalama potentsiaaliga soojust kõrgemapotentsiaaliliseks. Selle protsessi läbiviimiseks kulub ka energiat, aga väheneb summaarne kütteenergiakulu vähemalt 20...25% võrra. Soojuspumpa saab kasutada ka maja jahutamiseks suvel. Eesti oludesse peaks soojuspumbad sobima küll. Soojusvahetid vajavad teatud pinda. Selleks võib olla pinnasekiht, jõed, järved, heitveed, heitgaasid. Ainuke takistav tegur nende levikul on kõrge maksumus.
on 60 0 C. Lahendus. Antud: Soojuspumba tööd kujutame järgmisel joonisel. t = 6 0 C ; T = 279 K t1 = 40 0 C ; T1 = 313 K t 2 = 60 0 C ; T2 = 333 K =? Soojuspumba tööpõhimõte on sama, mis külmkapil, võtta külmemast keskkonnast (põhjaveest) iga tsükliga ära teatav soojushulk ja anda kuumemale keskkonnale (köetavale ruumile) üle sellest suurem soojushulk. Oletame, et soojuspump töötab ideaalse soojusmasina tsükli järgi, ainult et vastupidises järjekorras: võttes põhjaveest teatava soojushulga Q ja andes kuumemale keskkonnale (torustik, radiaator) üle soojushulga Q . Soojuspump peab selleks tegema töö A = Q - Q . Soojuspumba efektiivsuseks loetakse kuumemale keskkonnale antud soojushulga ja selleks tehtud töö suhet 12 Q = . A
...........................................................................24 4.2.2. Ideaalne gaas............................................................................................................... 24 4.2.3. Termodünaamika.........................................................................................................24 4.2.4. Entroopia..................................................................................................................... 25 4.2.5. Külmkapp ja soojuspump............................................................................................25 5.1. Elekter ja magnetism......................................................................................................26 5.1.1 Staatiline elekter...........................................................................................................26 5.1.2 Pinge..............................................................................................................................26 5
Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Antud energiat saab muundada kas elektrienergiaks või ka otse kütteks kasutada. Pinnasest soojusenergia saamiseks paigaldatakse plasttorude võrgustik umbes 1 meetri sügavusele maa sisse, veekogudesse aga vähemalt 3-4 meetri sügavusele. Antud lahenduse eelisteks on selle kindlus, odav hind ja loodussõbralikkus. Ainsana tarbib siin elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kogu ülejäänud töö eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni (umbes +60C, kütmine ja soe tarbevesi). Seadme eeliseks on ka see, et pärast esialgset rahakulutust töötab süsteem pea hooldevabalt, kuid probleemseks võib osutuda aga see alginvesteering ise. Veel üheks puuduseks võib nimetada ka seda, et suur enamus geotermaalenergiat leidub vaid geotermaalvööndites, mis kattuvad suures osas mäestike vöönditega
väljendub peamiselt energiat säästvate kütte- ja elektriseamete valikus. Esmane, mis tavainimesele pähe tuleb on kasutada energiasäästlike valgusteid näiteks LED-lampe ning valgustuse juhtimine peaks käima vastavalt päikese- ehk päevavalgusele. Keskkonnasäästlikus kütte energiatõhususest väljendub peamiselt sooja- ja külmavavarustuse tootmises. Siin tuleks meie kliimas valida põhiliseks kütteallikaks soojuspump koos alternatiivse kütteallikaga (nt. kaugküte jne.), mis vajadusel annavad lisasoojust. Soojuspumbaga ei pea katma kogu soojusvajadust. Küttevajaduse kõvera kuju sõltub hoone välispiiretest, kompaktsusest, kasutusotstarbest jne. Maksimaalne küttevajadus ca. 58 kW samas nt 30 kW soojuspumbaga toodetakse valdav osa soojusest ikkagi soojuspumbaga. Kombineerida tasub erineva efektiivsuse ja/või kütuse hinnaga soojusallikaid . Välja tuleb selgitada erinevate soojusallikate osakaalud kogu
kehale avaldatav gravitatsioonijõud. 5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul p V= n R T, kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 6. Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: aurustist, kondensaatorist, kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) ja paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). 7. Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu, elektromotoorjõud on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 9. Kuhu jääb võnkumiste sumbumisel võnkuvale kehale antud energia?
Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Antud energiat saab muuta elektrienergiaks ja ka otseselt kütteks kasutada, seejuures säästes fossiilseid kütuseid. Pinnasesoojuse saamiseks paigaldatakse plasttorude võrgustik umbes 1 meetri sügavusele maa sisse, torustiku võib panna ka vähemalt 3- 4meetrise sügavusega veekokku. Eelisteks on odav hind, kindlus ja loodussôbralikkus. Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Spetsialistide hinnangul saab 1 kWh elektrienergia kulutamisega küttesse 4 kWh soojusenergiat. Maaenergiat saab kasutada näiteks hoonete kütmisel ja sooja vee saamiseks. Seadme eeliseks on ka see, et pärast esialgset rahakulutust töötab süsteem pea
= (Qkasulik/Qkogu) 100% = (Q1-Q2) / Q1 100% Ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud süsteemis parima soojuse ärakasutamise, st suurima kasuteguri. Ideaalse soojusmasina kasutegur: ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud süsteemis parima soojuse ärakasutamise, st suurima kasuteguri. Ideaalse soojusmasina kasutegur = (T1-T2) / T1 100%, kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. 54. Külmkapi ja soojuspumba töö põhimõte. Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. 55. Termodünaamika II seadus- isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Sellest järeldub, et soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehalt soojemale, vaid alati vastupidi. 56
(kusjuures soojust andvaks on madalama temp keha nim: alumine soojusallikas ning soojust vastuvõtvaks kehaks on kõrgema temp keha nim : ülemine soojusallikas. a) Jahutus ja külmutusprotsessid, nendes protsessides on alumise soojusallika temp t2 madalam väliskeskkonna temperatuurist t0 ja ülemise soojusallika temp aga võrdne väist tempiga t1=t0 (seega toimub külmutusseadmetes soojuse ülekanne madalama temp kehalt t2 väliskeskkonda t0) b) Soojuspump protsessid (täpselt sama põhimõte nagu külmkapil) Alumine soojusallika temp t2 kas võrdub või on suurem väliskeskkonna temperatuurist ja ülemise soojusallika temp on kõrgem väliskeskkonna temperatuurist. t 2 t0 , c kui t 2 = 0 siis madalama temp kehaks on väliskeskkond ( õhk, jõe vesi, maapind) jne. c) Kombineeritud külmutus soojuspump protsessid. Nendes 16
kui n=2, siis i=5; kui , siis i=6). Isohooriline moolsoojus leitakse valemist: , isobaariline . Loeng 10 · Gaasi töö: seos olekuparameetrite muutumisega. Isohoorilisel protsessil (ruumala konstantne) gaas tööd ei tee. Isobaarilisel protsessil (rõhk on konstant) . Isotermilisel protsessil (temperatuur konstantne) · Soojusmasinad: jõumasin, külmutusmasin, soojuspump. jõumasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tsükli moodustavad kaks isobaari - katla rõhul toimuv paisumine ja kondensori rõhul (ligikaudu välisrõhk) toimuv "kokkusurumine", mis tegelikult tähendab ruumala vähendamist auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele
Künkad võivad teatavatest suundadest puhuva tuule täielikult blokeerida, kõrvaldades sel moel olulise tuuleallika. Seetõttu on tähtis läbi mõelda, kuhu turbiin paigaldada, ning teha tuule kiiruse mõõtmised, et tuuleturbiini võimsust maksimaalselt ära kasutada. Selleks võib kuluda aasta. Enamik tuuleturbiine paigaldatakse avamaale, kus keskmine tuule kiirus on vähemalt 12 km/h (Kivinukk & Staak, 2008). Soojuspumbad Soojuspump on süsteem, mis ammutab soojusenergiat madalamast temperatuurist ja siirdab selle kõrgemale temperatuurile. Soojusenergiat ammutatakse õhust, maa sisemusest, ventileeritavast õhust või veest. Energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Soojuspumba maakontuuris (maatoru, kollektor) ringlevat vedelikku soojendab pinnases salvestatud
ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega; gaasiküte: hoonel on ühendus gaasitrassiga, kütte sooja vee ja sooja tarbevee valmistamine toimub gaasikatlaga, ruumide küte on radiaatoritega, mehaanilise sissepuhke ventilatsiooniõhu soojendamine elektriküttekehaga, värskeõhuklappidega ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega; õhk-vesi soojuspump: kütte sooja vee ja sooja tarbevee valmistamine toimub õhkvesi soojuspumbaga, ruumide küte on radiaatoritega, mehaanilise sissepuhke ventilatsiooniõhu soojendamine elektriküttekehaga, värskeõhuklappidega ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega. Maasoojuspump- lahendust ei ole väikeste kruntide tõttu arvestatud. Suuremate kruntide korral on maasoojuspump kindlasti arvestatav alternatiiv;
Termodünaamika III seadus- Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. Lühidalt: see seadus selgitab T = 0 K saavutamise mittevõimalikkust järjestikuste jahutusprotsesside lõpptulemusena. See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks 10. Carnot ringprotsess. Carnot’ ringprotsessi kui soojusmasina analüüsist tulenavad järeldused. Soojusmasina (Carnot’ ringprotsessi) kasutegur. Soojuspump. Entroopia. Spontaanne muutus, entroopia ja korrapäratus, entroopiamuut. Standardsed molaarsed entroopiad ja reaktsioonientroopiad. Globaalne entroopiamuut. Keskkond. Summaarne entroopiamuut. Entroopia sõltuvus temperatuurist. Järeldused: Üks mool ideaalset gaasi paisub isotermiliselt (A→B) ja adiabaatiliselt (B→C) ning seejärel surutakse kokku isotermiliselt (C→D) ning adiabaatiliselt (D→A), nii et gaasi lõppolek vastab algolekule. • Kõik protsessid on pöörduvad.
küttekoldes põlev tuli üksikus elamus seotud alati teatud tuleohutusriskidega. Tulekahju süttimisel info tulekahjust ei levi kiiresti ja elamu põleb tõenäoliselt maha. Kasutusaja välisel perioodil on peamiseks võimaluseks elekterkütte kasutamine. See on kõige rohkem automaatselt reguleeritav ja kasutusaja välisel perioodil kõige ohutum energiaallikas. Elekterküte võib olla lahendatud otsese elekterküttena (peamiselt radiaatorküte või põrandaküte) või efektiivsema – soojuspump-lahendusena (maasoojuspump, õhk-vesi- soojuspump). Õhk-õhk-soojuspumba juures tuleb arvestada, et tema tööpiirkond lõpeb enne välisõhu arvutusliku temperatuuri (sõltuvalt asukohast Eestis -19…-25 C) saavutamist ja tippkoormusel võib tekkida vajadus lisakütteallika järele. 82 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
sisetemperatuur (T2) viiakse välistemperatuurist (T1) madalamaks, pumbates soojust (Q2) kapi jahutusradiaatorist (madalrõhukamber) väljaspool kappi olevasse kõrgrõhukambrisse, kus teda enne uut paisumist jahutatakse (Q1). Selleks tuleb teha tööd (A). Ühe dzauli suuruse tööga külmkambrist välja viidavat soojushulka nimetatakse külmutusteguriks: soojuspump seadeldis, mis töötab külmutusmasina põhimõttel, aga on ette nähtud ruumi soojendamiseks madalama temperatuuriga (välis)keskkonna arvel, nimetatakse soojuspumbaks. Kordajat, mis näitab, kui palju soojust on võimalik ühe dzaulise tööga "tuppa tuua", nimetatakse soojendusteguriks ja tema valem on: . Seega saab kahekümnekraadise temperatuuride
KLASS Termodünaamika: (15h) Töö termodünaamikas ja selle geomeetriline tõlgendus. Termodünaamika I seadus. Termodünaamika I seaduse rakendused isoprotsessidele. Adiabaatiline protsess. Ideaalne soojusmasin. Soojusmasina kasutegur. Termodünaamika II seadus. Suletud, avatud süsteemid. Ringprotsess. Pööratavad ja mittepööratavad protsessid. Reaalne soojusmasin. Ringprotsessid reaalsetes soojusmasinates (erinevad konkreetsed näited). Reaalsete soojusmasinate kasutegurid. Külmuti ja soojuspump. Entroopia. Entroopiaprintsiibi rakendused igapäevaelus. Soojusmasinad ja keskkonnakaitse. Elektromagnetism (kokku 70h) Elektrostaatika. Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. Positiivne ja negatiivne laeng. Elementaarlaeng. Elektriliselt isoleeritud süsteem. Laengu jäävuse seadus. Laetud keha, punktlaeng. Coulomb'i seadus. Elektriväli. Elektrivälja tugevus. Elektrivälja superpositsiooni printsiip. Elektrivälja jõujooned. Homogeenne elektriväli. Juht elektriväljas. Varjestamine
annaabi.ee 
