Maasoojusenergia Koostajad: Siim Mägi Mirko Nordström Rühm: KK109 Juhendaja: H. Tosso 2011 Mis on energia? Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. Tähiseks on E Ühikuks on SI-süsteemis 1 dzaul Maasoojuspump Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu külmkapp, aga vastupidi. Soojuspumbad võivad suvel töötada ka ruumide jahutajatena. Maasoojuspump koosneb... ...maasoojusvahetist ...soojuspump ...soojuse/jahutuse jaotussüsteem ...soojustus- jahutusaine Maakollektor Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku abil. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle
................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk Õhksoojuspumbad................................................................................................... 8 4.2 Õhk vesi soojuspumbad.................................................................................................. 9 4.3 Maasoojuspump .............................................................................................................. 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 6. Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 12
Seadme hankimiskulud on tunduvalt väiksemad kui maa- või ventilatsioonisoojuspumba puhul ning saadakse tagasi 34 aastaga. Samas on see ainus kütteliik, mis võimaldab ka jahedat õhku toota. Õhk-vesi soojuspump kasutab ära välisõhus olevat soojust ning kasutab seda vedelike soojendamiseks põrandakütte jms. Need soojuspumbad on populaarsed Kesk-Euroopas, kuid on olemas ka seadmed, mis on spetsiaalselt valmistatud põhjamaises kliimas töötamiseks. Maasoojuspump Maasoojuspump kogub maapinda kogunenud päikeseenergiat. Päikeseenergia, mis on salvestunud maapinda, kaljusse või järvevette, soojendab plastmass-torustikus ringlevat vedelikku (alkohol/vesi) sedavõrd, et maasoojuspump[11] muudab need mõned kraadid soojaks tarbeveeks ning vesi-radiaatoreid või põrandakütet kasutades ka ruumiõhuks. Päikeseenergia ümbertöötlemiseks vajab soojuspump elektrit ning selliselt saadakse 1 kWh elektrienergiaga 2,54,0 kWh soojust
........................................................................................................11 ÕHK-ÕHK SOOJUPUMP........................................................................................................12 Dimensioneerimine...............................................................................................................13 Vastavus kliimaoludele.........................................................................................................13 MAASOOJUSPUMP................................................................................................................14 Maasoojuspumpade eelised:..................................................................................................14 Maasoojusenergia liigid........................................................................................................15 Maakollektor........................................................................................................
elektrikütte süsteem on usaldusväärne elektrikütet ei pea kogu aeg valvama elektriküttesüsteem võtab vähe ruumi. Elektrikütte miinused: konvektorite ja puhuritega kütmine võib tekitada ruumis üsna ebatervisliku sisekliima, alginvesteering on küll odav, kuid edaspidi võib elektriküte nii mõnestki teisest küttesüsteemist kallimaks osutuda, pikema voolukatkestuse korral ei saa kuidagi tuba soojaks Soojuspumbad Maasoojuspump Õhusoojuspump Maasoojuspump Soojuspumba eelised Soojuspumba suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööjaotus Soojuspumbas puudub soojuse tootmisel põlemisprotsess Ei ole vajadust ehitada katlamaja koos eraldi sissepääsu, korstna ja mahutiga. 100% automatiseeritud Süsteem on peaaegu hooldevaba. Tuleohutu. Töökindel. Pikaealine. Ökonoomne. Maasoojuspumba puudused Suhteliselt suur alginvesteering. Nõuab suuremat krunti (maakollektori paigaldamiseks).
KOIGI KOOL Referaat SOOJUSPUMBAD Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Arvo Kangas KOIGI 2012 Sisukord Soojuspumbad............................................................................................................................... Maasoojuspump......................................................................................................................... Õhksoojuspump e. konditsioneer................................................................................................ Õhk-vesi soojuspump................................................................................................................. COP........................................................................................................
Vedel, madalarõhu all 12. Mis seisus on külmutusagents aurustist ära minnes ja kompressorisse jõuded? Aurustunud, madalarõhu all 13. Mis seisus on külmutusagendts kompressorist ära minnes ja kondensaatorisse jõuded? Kuumutatuna, kõrge rõhuga 14. Mis seisus on külmutusagents kondensaatorist ära minnes ja paisuventiili jõuded? Vedelikuna, madalarõhuga 15. Kuidas liigitatakse soojuspumpasid? Õhk-õhk, õhk esi, vesi-vesi, maasoojuspump 16. Mis on COP, ning mis ta teeb? Küttevõimsus. Mitu korda rohkem kulutab ta kütmisele kui enda töötamis võimsusele ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMP 17. Kust võtab õhk-õhk soojuspump oma sooja? välisõhust 18. Mida soendab õhk-õhk soojuspump? Soojuspumpa ruumipaigaldavat osa 19. Millest osadest koonseb Õhk-Õhk soojuspimp? Välisosa mis paigaltatakse majavälis seinale ja siseosa mis paigaldatakse ruumi seinale 20
Fourth level Fifth level Milleks kasutatakse? Keskkonna jahutamiseks (nt. külmik, kliimaseade) Keskkonna soojendamiseks (nt. põrandaküte) Ajalugu 1748 kunstlik külmkapp; 1834 töötav külmkapp; 1852 soojuspumba teooria; 1855-57 esimene soojuspump; 1940 esimene maasoojuspump. Kuidas töötab? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näiteks õhksoojuspump · Ökonoomne. · Talvel soe õhk väljast tuppa, suvel soe õhk toast välja. Click to edit Master text styles Second level
Esitlus soojuspumbad Tallinn 2013 Sissejuhatus 1. soojuspumba töö põhimõte 2. soojuspumpadest üldiselt 3. soojuspumpade lühiiseloomustus 4. õhk-õhk soojuspumbad 4.1 õhk-vesi soojuspumbad 5. maasoojuspump 6. kokkuvõte 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp -
................................................................................ 8 1.4 Päikeseküte......................................................................................................................10 1.5 Soojuspumbad.................................................................................................................12 1.6.1 Õhksoojuspump....................................................................................................... 13 1.6.2 Maasoojuspump....................................................................................................... 14 1.6.3 Ventilisatsioonisoojuspump.....................................................................................15 UURIMUS................................................................................................................................ 16 2.1 Välistemperatuuri mõju küttekulule................................................................................16 2
tuuakse sisend hoonesse. Sanitaartehnika paigaldatakse vastavalt omaniku soovile. Olme- ja sadeveekanalisatsiooni liitepunktid on samuti krundi piiril. Välise sadevee äravooluks on hoone katus tehtud keskelt kõrgemaks, et sadevesi liiguks mööda katust parapetini, kust ta voolaks edasi veerenni kaudu maapinnani. Majasisene süsteem lahendatakse eraldi projektiga. 7.Küttesüsteem ja ventilatsioon Elamu kütteks on maaküte(maasoojuspump). Kütteseadmed paigaldatakse vastavalt tootjate paigaldusjuhenditele. Küttekehadeks paigaldatakse vesipõrandakütte torustik. Hoonesse on ette nähtud soojustagastusega sundventilatsioon. Majasisesed süsteemid lahendatakse eraldi projektiga. 8.Korsten Hoone korsten on ristlõikega 840x590mm ja selle ehitamiseks kasutatakse telliseid suurusega 240x120x88mm. 9.Tuleohutus Elamu kuulub tulepüsivusklassi TP-1. Hoonesse on ette nähtud ATS.
Hoones on loomulik ventilatsioon, köögis ja märgades ruumides on lisaks sundventilatsioon. Veevarustuseks on ette nähtud puurkaev. Vee kogus 1 5 m³ ööpäevas. Tarbevee soojendamiseks paigaldada 250 l boiler Prantsusmaa firmalt State. Reoveed juhitakse krundil asuvasse 10 m³ reovee kogumis ja settekaevu, mida tuleb regulaarselt tühjendada. Küttesüsteemiks on ette nähtud põranda sisse paigaldatud küttetorud, mida varustab soojaenergiaga maasoojuspump. Elamu elektrivõrguga liitumispunkt asub krundi piiril, peakilp paigaldatakse välisukse kõrvale, selleks ette nähtud süvendisse seinas. 11 1.3.8. Asendiplaani skeem. Eksplikatsioon: 1 projekteeritav eramu 2 prügikonteiner 12 2. Graafiline osa. Jooniste loetelu: Leht Joonise nimetus 1 Asendiplaani skeem (1:400) 2 1. korruse plaan (1:50) 3 2
08.02 09.02 10.02 11.02 12.02 13.02 14.02 15.02 08.02 09.02 10.02 11.02 12.02 13.02 14.02 15.02 Aeg, pp.kk Sisetemperatuur Aeg, pp.kk Siseõhu suhteline niiskus Joonis 3.22 Kütmine ühe nädala jooksul: maasoojuspump-küttega köetav elamu (6007). 28 40 Siseõhu suhteline niiskus RHi, % 26 38 Sisetemperatuur t i, ºC
katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti õhkupidavaks.); Tehnosüsteemidele; Küttesüsteemidele; Energiavarustusele; 37 Hoone välispiirete summaarne soojaerikadu köetava pinna ruutmeetri kohta ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi: 1) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on maasoojuspump 1,8 W/(m2·K); 2) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on õhk-vesi soojuspump 1,6 W/(m2·K); 3) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on puidupelletikütusel katel 1,2 W/(m2·K); 4) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on kaugküte 1,2 W/(m2·K);
kondenseerudes annab selle ära. Külmakandjana kasutatakse tavaliselt halogeenitud süsivesinikke. Soojapumba kasutamise eelduseks on sobiv soojaallikas, selleks võib olla: Välis- või heitõhk Pinnas Päiksekiirgus Tööstuse heitvesi Põhjavesi Liigid: 63 Õhk-õhk soojuspump (kasutatakse alternatiivkütteks) Ventilatsiooni soojuspump Maasoojuspump (kasutatakse põhikütteks) Maa-ventilatsiooni soojuspump Õhk-vesi soojuspump (kasutatakse põhikütteks) Vesi-vesi soojuspump (kasutatakse põhikütteks) Soojuspumbad leiavad kasutust nii eramajades, kui ka ühiskondlikes hoonetes nagu koolid ja lasteaiad. Tasapisi hakatakse (õhk-õhk)soojuspumpasid kasutama ka korterites. Soojuspumbad nõuavad mõneti suuremat investeeringut süsteemi väljaehitamisel, kuid
sissepuhke ventilatsiooniõhu soojendamine elektriküttekehaga, värskeõhuklappidega ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega; õhk-vesi soojuspump: kütte sooja vee ja sooja tarbevee valmistamine toimub õhkvesi soojuspumbaga, ruumide küte on radiaatoritega, mehaanilise sissepuhke ventilatsiooniõhu soojendamine elektriküttekehaga, värskeõhuklappidega ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega. Maasoojuspump- lahendust ei ole väikeste kruntide tõttu arvestatud. Suuremate kruntide korral on maasoojuspump kindlasti arvestatav alternatiiv; elekterküte: sooja tarbevee valmistamiseks kasutatakse elektriküttekehaga mahtveesoojendeid, ruumide küte elektriradiaatoritega, mehaanilise sissepuhke ventilatsiooniõhu soojendamine elektriküttekehaga, värskeõhuklappidega ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega.
annaabi.ee 
