Ta ei lisa keskkonda täiendavalt süsihappegaasi, sisaldab väävlit ja ka tuhka vähem, kui fossiilsed kütused. Kasvav mets võtab keskkonnast pidevalt tagasi selle süsihappegaasi, mis vabaneb puidu põlemisel. Eestis on ligi 50% maismaast kaetud metsaga. Seega puidu kui kütuse potentsiaal on Eestis küllaltki suur. Metsatööstuses tekib aastas umbes 0,7 miljonit tm puidujäätmeid. Neid saab kasutada nii kütteks kui ka tööstuse tooraineks. Kuid lihtsamad küttematerjalid on ikkagi halupuit, hakkpuid, puidubrikett jt. Üheks perspektiivseks alaks on energiavõsa kasvatamine Eestis. Energiavõsa on lühikese raieringiga (3-5 aastat) tootmiseks rajatud kiiresti kasvavate puuliikide(paju, hall lepp, pappel) istandused. Tuginedes Põhjamaade kogemusele, siis võib energiavõsa potentsiaali kütuse saamiseks hinnata üpris kõrgeks. Energiavõsa saab kasvatada ka neil muldadel, mis ei sobi eriti hästi kultuurmaaks ning ta on korduvkasutatav st.
6. Soojusenergia Ühtset suurt kaugküttevõrku praegusel ajal enam ei ole, valla keskuses asuvad kaheksa 2- ja 3-korruselist kortermaja, igal majal on oma katlamaja, mida köetakse käsitsi halupuudega. Endine asula tsentraalkatlamaja, mis kunagi küttis ka kortermaju ning andis sooja tarbevettki, kütab praegu ainult kooli- ja vallamaja, samuti halupuudega. Lasteaialgi on eraldi puiduga köetav katlamaja. Sooja tarbevett tehakse elektriboileritega. 7. Kuidas minna edasi? Halupuit kütusena on kahtlemata kõige odavam kütus, aga selle kasutamine kütteks eeldab üsnagi suurt tööjõukulu. Hetkel, ilma kõiki detaile sellest asjast teadmata, ei oskagi kindlalt öelda, kas halupuudega kütmine tuleb vallale kindlasti odavam kui näiteks tunduvalt suuremat automatiseeritust võimaldav hakkepuit. Praegu Koonga katlamajas töötavad 4 inimest vahetustega, lisaks on eraldi kütjad veel Koonga lasteaias ja Lõpe katlamajas. Tööjõukulu oleks
1 majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Kattes ohtlike ainetega kodus kasvavad aiasaadused sealhulgas maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame. Koduses küttekoldes või lõkkes tohib põletada ainult töötlemata puhast, kuiva ja tükeldatud puitu (halupuit, saetööstuse jäägid, võsa, raiejäätmed, käbid, puitbrikett). Tule süütamiseks sobivad selleks mõeldud abivahendid (näit. vahaga immutatud puitvill) paremini kui ajalehed. Isegi selliseid kilekotte, millel on märk “PE” või “PP” või tekst “võib põletada” ei tohi kodus ise põletada, sest ka nende põletamine nõuab eritingimusi, mida kodus olevates ahjudes ja kaminates on raske saavutada.(3) Ahju tohib aga panna vaid töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi
..9 mln. m3-ni. Puidujäätmed tekivad nii metsa ülestöötamisel raiejäätmed, kui ka puidu töötlemisel puidutöötlemisjäätmed. Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud. Puidust saadava katelde ja ahjude kolletes kasutatava biokütuse liigid: · Halupuit tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega (1; 0.75; 0.5; 0.33 või 0.25 m) halud. · Hakkpuit spetsiaalse hakkruiga tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie- või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine tüki pikkus 25...40 mm). · Puidubrikett peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all (70...200 MPa) sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted
energiaallikaks võib pidada puitkütuseid. · Hakkepuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine laastu pikkus 20-40 mm, tööstuses kuni 60 mm) · Puitbrikett - peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted · Puitgraanulid ehk pelletid - kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened pulgad või kuubikud · Halupuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega halud. · Puusüsi - suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral · Puugaas - puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas. definitsioon Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed
kogus ca 3 mln m3 aastas. Puidujäätmed tekivad nii metsa ülestöötamisel (raiejäätmed) kui ka puidu töötlemisel (puidutöötlemisjäätmed). Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud. Kateldes ja ahjudes kasutatavate puidust biokütuste liigid: ·Halupuit ·Hakkpuit ·Puidubrikett ·Puidupelletid ehk graanulid ·Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg) ·Puugaas kütteväärtusega 4,5...15 MJ/m3. Eristatakse kahte liiki: generaatorgaas, mille peamiseks põlevosaks on CO, ja vesigaas, mille põlevosa moodustavad CO ja H2 ·Röstitud ehk torrefitseeritud puit. Tüvepuidu põlevaine koostis Puuliik Cp % Hp % Op % Np % Lendosiste Kütteväärtus
tuuleenergia, biomassi energia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mille kasutamine ei ületa nende looduslikku juurdekasvu. 2.1 Kütuste liigitus Kütuste liigitamine võib toimuda väga erineval viisil. Üheks võimaluseks on kütuste liigitamine agregaatoleku järgi. · Tahked kütused: o kivisüsi, antratsiit, pruunsüsi, ligniit; o põlevkivi; o puitkütused (hakkpuit, halupuit, briketid, pelletid jt); o turvas (freesturvas, tükkturvas, turbabrikett) jt. · Vedelkütused: o katlakütused: naftakütused (raske ja kerge vedelkütus; põlevkiviõli; o mootorikütused: bensiin; diislikütus; lennukipetrool jt. · Gaaskütused: o maagaas;
Sime, Thermia tükkturvas, tükkturba sisekoldega, turbabrikett kasutamisel teras) langeb kasutegur Kuiv Halupuidu Atmos, halupuit Käsitsi katlad Arimaks, 80 89 % 15000 - 40000 (kuni 20%) teenindatavad Molle Automaatne kuid STI 20 VG, Puitpelletid
alumine väärtus. Kogu aastane küttekulu on esimesel arvutusolukorral 10039 kWh ja teisel arvutusolukorral 9723 kWh. Talvise ajavahemiku küttekulu on vastavalt 4615 kWh ja 4651 kWh. Kogu aastase küttekulu erinevus kahe kütmisviisi vahel on 4%. Kahe kütmisviisi vaheline erinevus talvisel ajavahemikul on 1%. Kui vaadata ahju kahe erineva kütmisviisi arvutusolukorra aastast summaarset energiakulu, siis suurt erinevust ei esine. Arvutusliku kütteenergiakulu järgi arvutatav kütuse (halupuit) kulu aastas on kahel erineval kütmise viisil võrdne. 8.2.4 Energiatõhususarvutuste lähteandmed Erinevate renoveerimislahenduste mõju hindamiseks ja võrdlemiseks elamu energiatõhususele teostati energiatõhususarvutused, kasutades VV. määruse nr. 258 (20.12.2007) „Energiatõhususe miinimumnõuded“ arvutuse aluseid (vabasoojused, sooja vee erikulu, ventilatsiooniõhuhulgad jms.) ja standardkasutust.
annaabi.ee 
