Ta ei lisa keskkonda täiendavalt süsihappegaasi, sisaldab väävlit ja ka tuhka vähem, kui fossiilsed kütused. Kasvav mets võtab keskkonnast pidevalt tagasi selle süsihappegaasi, mis vabaneb puidu põlemisel. Eestis on ligi 50% maismaast kaetud metsaga. Seega puidu kui kütuse potentsiaal on Eestis küllaltki suur. Metsatööstuses tekib aastas umbes 0,7 miljonit tm puidujäätmeid. Neid saab kasutada nii kütteks kui ka tööstuse tooraineks. Kuid lihtsamad küttematerjalid on ikkagi halupuit, hakkpuid, puidubrikett jt. Üheks perspektiivseks alaks on energiavõsa kasvatamine Eestis. Energiavõsa on lühikese raieringiga (3-5 aastat) tootmiseks rajatud kiiresti kasvavate puuliikide(paju, hall lepp, pappel) istandused. Tuginedes Põhjamaade kogemusele, siis võib energiavõsa potentsiaali kütuse saamiseks hinnata üpris kõrgeks. Energiavõsa saab kasvatada ka neil muldadel, mis ei sobi eriti hästi kultuurmaaks ning ta on korduvkasutatav st.
KOONGA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla kesk...
JÄÄTMETE PÕLETAMINE Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa ka jäätmetekke. Ükskõik, mida ostad, ikka kipub sellest midagi jäätmetena üle jääma. Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga väga tihti kokku. Inimeste seas levib iganenud ja väär arusaam, et jäätmete põletamine on normaalne. Meie esivanemad põletasid kõik prügi, mis põletada andis ja ülejäänu visati kodusele prügimäele. Paraku kiputakse unustama, et sel ajal oli prügi oma omadustelt teistsugune. Mööbel oli täispuidust ega sisaldanud tänapäevaseid kemikaale, ka poest ostetud tooted pakiti paberisse ja need ei olnud loodusele nii kahjulikud, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis väga palju. Prügi põletamine sageneb just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad kõik mitte vajalikud esem...
..9 mln. m3-ni. Puidujäätmed tekivad nii metsa ülestöötamisel raiejäätmed, kui ka puidu töötlemisel puidutöötlemisjäätmed. Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud. Puidust saadava katelde ja ahjude kolletes kasutatava biokütuse liigid: · Halupuit tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega (1; 0.75; 0.5; 0.33 või 0.25 m) halud. · Hakkpuit spetsiaalse hakkruiga tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie- või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine tüki pikkus 25...40 mm). · Puidubrikett peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all (70...200 MPa) sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted
energiaallikaks võib pidada puitkütuseid. · Hakkepuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine laastu pikkus 20-40 mm, tööstuses kuni 60 mm) · Puitbrikett - peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted · Puitgraanulid ehk pelletid - kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened pulgad või kuubikud · Halupuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega halud. · Puusüsi - suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral · Puugaas - puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas. definitsioon Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed
MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes te...
tuuleenergia, biomassi energia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mille kasutamine ei ületa nende looduslikku juurdekasvu. 2.1 Kütuste liigitus Kütuste liigitamine võib toimuda väga erineval viisil. Üheks võimaluseks on kütuste liigitamine agregaatoleku järgi. · Tahked kütused: o kivisüsi, antratsiit, pruunsüsi, ligniit; o põlevkivi; o puitkütused (hakkpuit, halupuit, briketid, pelletid jt); o turvas (freesturvas, tükkturvas, turbabrikett) jt. · Vedelkütused: o katlakütused: naftakütused (raske ja kerge vedelkütus; põlevkiviõli; o mootorikütused: bensiin; diislikütus; lennukipetrool jt. · Gaaskütused: o maagaas;
Sime, Thermia tükkturvas, tükkturba sisekoldega, turbabrikett kasutamisel teras) langeb kasutegur Kuiv Halupuidu Atmos, halupuit Käsitsi katlad Arimaks, 80 89 % 15000 - 40000 (kuni 20%) teenindatavad Molle Automaatne kuid STI 20 VG, Puitpelletid
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
