EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug,
Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse
Arvutuslik välistemperatuur (VAT) hoone küttevõimsuse arvutuseks Asukoht Tallinn Tartu Narva Pärnu Rakvere Võru Jõgeva VAT, ºC -21 -25 -24 -22 -24 -25 -25 Arvutusliku sisetemperatuuri sõltuvus välistemperatuurist Eesti elamutes EVS-EN ISO 13788 rakendamisel hoonete projekteerimisel Standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel elamute projekteerimisel Eestis võib sisetemperatuuri määramisel lähtuda standardis EVS 916 (Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251) esitatud temperatuuri piirsuurustest või asjakohastest mõõtetulemustest (vt joonist NA.2). Kuigi sisetemperatuur võib kütteperioodil olla ka konstantne, osutavad mõõtmised sisetemperatuuri väikest alanemist väliskliima jahenedes. Kui uute hoonete projekteerimisel ei pruugi olla vale
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine.
Ühe inimese CO2 tootlus tunnis 15 ppm CO2 sisaldus välisõhus 400 ppm Inimeste arv 26 tk Tunni pikkus 1 h Leida kui suur on ruumi CO2 sisaldus 1 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 550 ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15 ppm-i CO2-te. Ruumis oli 26 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi normile, kui välisõhu CO2 sisaldus on 400 ppm-i. Valem: CO2 siseõhus = CO2 välisõhus + CO2 inimeste poolt tekitatud Lahendus: Kuna tunni alguses oli CO2 sisaldus 550 ppm, siis see sisaldab juba ka välisõhu CO2-te. Seega tunni lõpus oli CO2 sisaldus klassiruumis järgmine: CO2= 550 + 15 * 26 * 1 = 940 ppm KUNA STANDARDIS ON VÄLJA TOOD AINULT INIMESTE POOLT TEKITATUD CO2 SISALDUS, on tulemus: 940 400 = 540 ppm-i.
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende
kulub hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks, aga samuti elektrienergia ja külma ning sooja vee mõistlikku tarbimist. Mõistlik on elamus juurutada energia, sooja ja külma vee tarbe jälgimiseks kindel süsteem. 90-ndatel alanud energiakandjate hindade olulise muutuse alguses määrasid Eesti ehitusalaspetsialistid koos mitmete välisriikide (Rootsi, Soome, Taani, jt) ekspertide kaasamisega kiiresti ära prioriteetsed abinõud elamute energiasäästuks. Paljude pilootprojektidega on püütud kontrollida nende abinõude 9 tulemuslikkust praktikas. Selleks, et hinnata ettepanekute tegelikku tulemuslikkust, on aga kindlasti vaja kinni pidada ühtsest metoodikast: algolukorra täpne fikseerimine
kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 21,3 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,8 m/s. Andmed: Ts=17,5 ºC Tk=21,3 ºC v=0,8 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: top = k*ts + (1 – k) * tk top= 0,7*17,5 +(1-0,7)*21,3=18,64 ºC Ülesanne 3. Leia kui suur on ruumi CO2 sisaldus 3 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 322ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15ppm-i CO2-te. Ruumis oli 43 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi normile, kui välisõhu CO2 sisaldus on 300ppm-i. Andmed: t=3 h CO2 sisaldus tunni alguses=322 ppm CO2 tootlus inimese kohta tunnis=15 ppm Inimeste arv= 43 CO2 sisaldus välisõhus=300 ppm Lahendus: CO2 siseõhus = CO2 välisõhus + CO2 inimeste poolt tekitatud CO2 =322+3*43*15=2257 ppm siseõhus Inimese poolt tekitatud CO2 sisaldus= 2257-300=1957 ppm Vastavalt standardile ei rahulda see sisekliima nõudeid. Ülesanne 4.
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk
EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te Klasside tabeli leian stand
Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. W/m2K ehk mitu vatti soojust läheb 1 ruutmeetri kohta Kelvinites läbi piirde. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K), seda elamute puhul. Mitte-elamute puhul võib lähtuda järgmistest väärtustest 0,15 0,25 W/(m2·K). 3 1. HOONEVÄLISPIIRETE SOOJUSJUHTIVUSE ARVUTAMINE 1.1. SEINA SOOJAJUHTIVUSE U-VÄÄRTUSE ARVUTUS Tabel 1. Seina spetsifikatsioon Joonis 1. seina konstruktsioon 1.1.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk seina soojusjuhtivuse U W/ (m2K) ja korrigeerida U väärtus. 1.1.2 Arvutuskäigud 1. Leian R1; R1; R1; R1 soojustakistuse. Selleks kasutame valemit:
Mikroobid, hallitus- ja mädanikseened: inimese tervis ja biolagunemine Külmakindlus, kiirgus Ehitiste energia kulu. Ehitised, hooned rajatised Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitus on ehitise loomine Hoone on katuse, siseruumiga ehitis. Oma piiride konstruktsioonidega eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast. Hoone mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ja temperatuuri hoidmiseks kasutatakse kütet/jahutust nim sisekliima tagamisega hooneks. Hooned jaotatakse elamuteks ja mitteelamuteks (pank, hotell, tööstus- ja laohooned). Hooneid võib jaotada ka nende maapealsete korruste järgi Vähekorruselised kuni 3 korrust Mitmekorruselised 4-8 korrust Kõrghooned 9 ja enam korrust. Rajatised. Transpordirajatised (maanteed, raudteed, sillad,) Torujuhtmed, side- ja elektriliinid. (magistraaltorud, kohalikud torud) Tööstusehitiste rajatised (maavarade kaevandamiseks, korstnad)
toimel. Väljatõmmatava õhu liikumiskiirus torustikus või kanalis on võrdeline korstna kõrguse ja sise- ning välisõhu temperatuuri vahega. Mehaanilise ventilatsiooni puhul luuakse kõikides ruumides nõutav õhuvahetus ning väljatõmbeõhu sooja saab tagastada ruumidesse soojusvaheti abil. Hea ventilatsioon ei tekita tõmbust ega müra ning on hõlpsasti reguleeritav. Ventilatsiooni abil hoitakse vajalikul tasemel hoone sisekliima (mikrokliima). Ligi 90 % ööpäevast viibivad inimesed ruumides, mille tõttu siseõhu kvaliteet on inimesele olulisem kui välisõhu oma. Halb sisekliima põhjustab haigestumist, vähendab tööjõudlust ja suurendab töövaheaegu. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõrgete temperatuuride vältimisele, näiteks temperatuur +360C vähendab vaimset töövõimet kuni 20 % ja füüsilist kuni 40 %. Sisekliimale
meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutiste eeskirjadega" (1991), karmistati nõudeid piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile ja ruumides lubatavale mürale. Elamute osas viidi need nõuded samale tasemele Põhjamaadega. Praeguseks on nimetatud eelnõu teise, 1999.a. versiooni põhjal välja antud standard EVS 842: 2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Standardi nõuete järgimist ei peeta Eestis kohustuslikuks, vaid pigem soovituslikuks. Paraku on kohustuslike projekteerimisnormide asendamine standardi soovituslike nõuetega tekitanud olukorra,
Gert Saarm EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: lektor A. Hamburg Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS
(mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu
Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes antennikinnitused, katuseluugid, korstnad. Katuste kattetarindid Katuste kattetarindid ● Uuritud hoonete katused olid kaetud põhiliselt valtsplekk-kattega (eluiga hooldusega ~60 aastat). ● Plekk-kate oli peamine kattematerjal puitkorterelamute ehitamisel ja see sobis selleks hästi ka katuse madala kalde tõttu. ● Vähemal määral oli uuritud elamute katused kaetud katusekividega või asbesttsementplaatidega (eterniit, eluiga hooldusega ~40 aastat). ● Eterniit oli pealmine katuskate, mida oli kasutatud katuse vahetamisel 20. sajandi teisel poolel. Sageli paigaldati eterniitplaadid otse vanale katuseplekile. Nüüdseks on mõlema Joonis 2.5 Lagunenud eterniitkatus, puuduvad harjalauad, liited
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSENERGEETIKA INSTITUUT Matti Liiske SISEKLIIMA Tartu 2002 Liiske, M. Sisekliima. Trt.: EPMÜ, 2002. 188 lk. Käesolevas väljaandes käsitletakse elamute, äriruumide ja loomapidamishoonete sisekliima küsimusi. On antud ülevaade sisekliimanäitajatest ja sellega seotud hubasusest. Esitatakse operatiivtemperatuuri toime inimesele ja loomale. On toodud Rahvusvahelise Põllumajandusinseneride Komisjoni (CIGR) poolt soovitatud koduloomade ja -lindude soojus-, niiskus- ning gaasieritusnormid valemite kujul. Käsitletakse hoonete piirete soojuskadu ja soojuslevi piiretes. Tutvustatakse looma- pidamishoone kütte, õhuvahetuse ning soojus- ja niiskusolukorra analüüsi arvutiprogrammi
Talvise välisõhu arvutuslike parameetritena võib kasutada välisõhu arvutuslikke temperatuure (VAT väärtusi) normides [20]. Erinõuded on püstitatud garaažide ja tehnohooldusruumide õhuvahetusele, kus see tuleks projekteerida, lähtudes süsinikoksiidi (vingugaasi) eemaldamiseks 70 vajalikust õhuvoolu hulgast. Kui garaaž on ühendatud mõne muu ehitisega, peab õhuvahetus tagama garaažis alarõhu [29]. Tabel 5.1. Eluruumide sisekliima ja õhuvahetuse normid [29] Ruum Siseõhu tem- Välisõhk, l/(s·m2), Heitõhk, Müra tase, peratuur, °C (s)=siirdeõhk l/(s·ühik) dB(A) Eluruumid 1.1. Elutuba 21 0,5 30 1.2. Magamistuba 21 0,7a 30 1.3
Nimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtiv
Nimi ja perekonnanimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Rapla 2013 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIV
Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsiooni teel kandub soojus edasi liikuvate vedelike või gaaside osakestega. Tavaliselt esineb konvektiivne soojaülekanne tahke keha pinna ja teda vahetult puutuva (liikumises oleva) vedeliku või gaasilise keskkonna vahel. Piirde sisepinna juures on loomulik konvektsioon, mille kutsub esile ruumiõhu ja piirde sisepinna temperatuuride erinevus. Piirde välispinna juures on sundtsirkulatsioon, mille kutsub esile tuul.
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak
Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand.
Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand.
toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. 2. ülemine plahvatuspiir on maximaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. Kütuste põlemine On füüsikalis keemiline protsess, mille käigus kütus viiakse kokku õhuga ja seejärel süüdatakse, ss toimub õhus oleva hapniku ühinemine kütuse põlev elementidega ja selles protsessis eraldub suur hulk soojust. Ja see soojus kulutatakse kuuma vee ja veeauru tootmiseks. Põlemine võib olla: Kineetiline kütus ja õhk on hästi segatud ja põlemisel tekkiv leek on suhteliselt lühike ja leek on vähe helenduv. Difusiooniline- kui kütus ja õhk ei ole eelnevalt korralikult segatud õhuga ja sel juhul tekib pikk leek ja helendav. Põhilised põlemis reaksioonid- Keemiliselt täielik põlemine 1-3 1)C+O2=CO2 +Q=33,6 MJ/Kg 2)2H2+O2=2H2O+Q=139,6 MJ/Kg 3)S0+O2=SO2+Q=9,0 MJ/Kg Keemiliselt mitte täielik põlemine 4
Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsiooni teel kandub soojus edasi liikuvate vedelike või gaaside osakestega. Tavaliselt esineb konvektiivne soojaülekanne tahke keha pinna ja teda vahetult puutuva (liikumises oleva) vedeliku või gaasilise keskkonna vahel. Piirde sisepinna juures on loomulik konvektsioon, mille kutsub esile ruumiõhu ja piirde sisepinna temperatuuride erinevus. Piirde välispinna juures on sundtsirkulatsioon, mille kutsub esile tuul.
· Suitsulöör peab ulatuma vähemalt 0,8m üle katuse pinna või katusetahu ja korstnapea kaugu peab olema vähemalt 1 m Esmane tulekaitse autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema - Hügieenilisus, tervislikkus ja keskkonnaohutus tänapäeva inimene veedab 80-90% ajast siseruumides, seetõttu mõjutab inimest oluliselt ruumiõhu keemilised, füüsikalised ja bioloogilised omadused. Sisekliima mõjutab soojuslikku mugavust, tervist, tootlikkust ja töö efektiivsust. Siseõhu keemilised omadused · Radoon looduslik värvitu ja lõhnata radioaktiivne gaas, mis satub hoonetesse peamiselt pinnasest hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest. Radooni saab vältida majaaluse tuulutamisega või kasutades radoonikaitsekilet
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL RADOON REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI- 11 (A) Koostaja: Robsurf Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. RADOON..............................................................................................................................................5 1.1.Radooni omadused.......................................................................................................................... 5 1.2 Kes avastas radooni ?......................................................................................
Ruumide planeerimisel on arvestatud nende omavahelist funktsionaalsust. Esimesel korrusel paiknevad elutuba, köök, esik, garderoob, tualettruum, sauna leiliruum, pesuruum dussiga, sauna eesruum, garaaz ja abiruum ning terrass, kuhu pääseb sauna eesruumist ja köögist. 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKOSNTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED 2.1. Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone projekteerimisel aluseks võetud sisekliima parameetrid: Eluruumid: + 21°C Garaaz ja tehnoruumid: + 17 °C Pesuruumid: + 24 °C Suhteline õhuniiskus: 3070%. 2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut ELAMU Põhiprojekt Teostas: Sirje Kangur Juhendas: H.Tilk EH Kaug 4 Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS.................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON......................................................................................5 7. ELEKTRIVARUSTUS ............................................
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE.............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
