raudbetoonplaat 0,1 2,1 0,05 1,6 0,45 18,29 parkett 0,008 0,05 0,16 5,3 1,50 19,78 sisepind Sisepind 0,13 4,3 1,22 21,00 siseõhk R(m2K)/W 2,99 100,00 kontroll U W/m2K 0,33 c) külm katus ja katuslagi välistemp sisetemp -7 22 Välisõhk kihi paksus lambda R %R delta t -7 välisõhk Välispind 0,04 0,4 0,13 -6,87 temp
Hoones elab 5 inimest Piirde nimetus Piirde pindala (m2) Soojusjuhtivus (w/m2*K) Välissein 208,43 0,48 Katuslagi 267,50 0,15 Põrand 267,50 0,17 Välisuksed 2,64 0,70 Aknad 35,91 1,10 Põhjapoolsed aknad 15,34 Lõunapoolsed aknad 13,65 Läänepoolsed aknad 3,38 Idapoolsed aknad 3,64 Külmasilla nimetus Külmasilla pikkus (m) Külmasilla Soojusjuhtivus (w/m2*K) Välissein-välissein ...
TERVISESPORDIKESKUS SLM 2, M1:20 KATUSLAGI 470 20 Profiilplekk 18mm Roovlauad 38mm Plekist korstnaris Distantsliist 10mm Aluskate 0,1mm Liimpuittalad 400mm Mineraalvill 300mm Roovlauad 20mm Kipslagi 13mm
18 0.375 8.455 3.265 6.085 0.375 4 3 2 1 1 - 1 V~LISSEIN 2 - 2 PRAND PINNASEL 3 - 3 KATUSLAGI 4 - 4 MITTEKANDEV VAHESEIN V~RVITUD KROHV 10MM KLINKERPLAAT PAIGALDUSSEGUL 10MM PROFIILPLEKK TP20 18MM V~RVITUD KROHV 10MM AEROC ECOTERM PLUS 375MM LIHVITUD BETOONPLAAT 100MM ROOVLATT 38MM AEROC ELEMENT 150MM
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade Piirdetarind g Ui, Ai, Hjuhtivus Külmasild j, lj, Hkü...
1485 4595 2800 2230 375 A B C D E TARINDITE KIRJELDUSED: 1 - 1 V~LISSEIN 2 - 2 PRAND PINNASEL 3 - 3 KATUSLAGI 4 - 4 VAHESEIN V~LISVIIMISTLUS: V~RV KLINKERPLAAT PAIGALDUSSEGUL 10 MM PROFIILPLEKK TP20 18MM V~RV
M 1:10 PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT Monier ,Savist katusekivi Turmailn, Toon: Enkopoito Harmaa PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT PRODUCED BY AN AU...
Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on < 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Kalde mää määramisel ramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; 3 Üldmõisted Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks); Käidav katus on katus, millel on ette nänähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö töö tegemiseks (nä (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, pä päevitamiskatus, suvekohvik); Pööratud
Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal. Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata. Katusekujud Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardikatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus Katuste liigitus Konstruktsiooni järgi: Soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pööningu vahelaes) Soojustatud katused (katuslaed) Tuulutatavad katuslaed Suletud katuslaed
aastal Tallinna piirasid, Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Torn taastati tõenäoliselt aastatel 16011602. Seoses uute kaitsebastionide ehitamisega ehitati torn aastatel 16931697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljastkoonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus Venemaa maakindluste nimekirjast välja arvati, andisVene keiser Aleksander II 1864. aastal Kiek in de Kök torni ja kõrval asunud Komandandi maja (Kaarli tänav1) koos suure viljapuuaia ja linnatorniga Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas 1939
Kõrghooned ( 10 ja enam korrust ) . 31. Mis on kandetarindid? Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32. Mis on piirdetarindid? Piirdetarandid- Hooneosad, mis moodustavad ruume . 33. Mis on karkasshoone? Karkasshoone on hoone kus kandvate seinte asemel on postide ja talade võrgustik . 34. Mis on pööning? Pööning on katuse alla jääv soojustamata ruumiosa . 35. Mis on katuslagi? Kui hoonel pole pööningut ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ja isoleeritud, siis on tegemist katuselaega . 36. Mis on ärkel? Ärkel on hoone põhigabriidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm . 37. Mis on rõdu? Rõdu on hoone põhigabriidist välja ulatuv kaitsepiiridega ümbritsetud platvorm 38. Mis on MTR? Majandustegevuse register ( MTR ) 39. Millal registreeritakse ettevõtja MTRs? Ehitusvaldkonnas tegutsemiskes on kehtestatud
Niisketes ja märgades ruumides on see asendatud valgest alumiiniumist ripplaega. Tehnilises ruumis laeviimistlus puudub. 3. EHITUSLIK OSA Projekteerimisel kavandatatav ehitise tööiga on vähemalt 50 aastat, st kasutusea klassi 4 (50-100 aastat). 3.1 Ehituslikud põhilahendused Hoone toetub betoontaldmikuga keramsiitplokkidest lintvundamendile. Maapinna kalle hoone ümbruses 3 m ulatuses on projekteeritud kaldega 1/20. Välis- ja sisetarindid on mõlemad silikaattellis-seinad. Hoone katuslagi on projekteeritud liimpuittaladele. 3.2 Põhitarindite kirjeldused 3.2.1 Välisseinad Hoone välisseinte fassaadi moodustab 80 mm paksune tellistest vooder, jättes 40 mm tuulutusvahe mineraalvillast tuuletõkkeplaadini paksusega 30 mm. Soojustusena on kasutatud mineraalvilla paksusega 150 mm. Sisesein on tellisest kandesein, mille siseviimistlusena on kasutatud pahtlit ja värvi. Märgades ja niisketes ruumides on pahtel-
22. Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi hoone alusele. 23. Väikeehitis on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja kuni 5m kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) Ehitis, mille lei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 2) Olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis(elekter, vesi, kanalisatsioon, side jne.). 24. Sokkel on maapinnas väljaulatuv vundamendiosa. 25. Katuslagi on kui hoonel ei ole pööninguta ja viimas korruse vahelagi on isoleeritud. 26. Rõdu on hoone põhigabariidist väljaulatuv, kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. 27. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 28. Ärkel on hoone põhigabariidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm. 29. Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust.
siiajäämine, teisitimõtleja). ● Deverbaalse liitnimisõna laiendosa võib olla ka omadussõna või selle lihttüvi (nt väärkohtlemine, kiirtöötlus, kiiruisutamine). Rindliitnimisõnad ... on ühendava e aditiivse tähendusseosega liitsõnad: koosnevad kahest või enamast võrdse kaaluga moodustusosast, mis on üksteisega samasuguses süntaktilises seoses nagu rindfraasi liikmed ning need kirjutatakse kokku või sidekriipsuga (nt kööktuba = köök ja tuba, katuslagi, aedkool, saun-suvila, kapplaud, insener-jurist, kirjanik-tõlkija, näitleja-laulja-turundusjuht). Rindliitsõna moodustusosadeks võivad olla lihtsõnad (nt ööpäev), tuletised (nt näitusmüük), liitsõnad (lasteaed-algkool). Harvem tekib ka selliseid rindliitsõnu, kus moodustusosa koosneb kahest eri sõnast (nt juhataja-peadirektori asetäitja). Rinnastusseosega paarissõnad
Hoonealune pind 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone- aluse krundi piirini). Korruste arv 3 (sh. 2 täiskorrust) Kõrgus maapinnast max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani) Tulepüsivusklass TP2 Katus kaldkatus (ühe või kahepoolne) või horisontaalne katuslagi üliõpilase valikul. Elamu projekteerida keldrita. Sõltuvalt plaanilahendusest võivad osaliselt 1.korrusel paikneda panipaigad korteritele. Soovitav on projekteerida elamu tuulekojaga ja sissepääsu kohal oleva elamuga sobiva varikatusega. Projekti koostamisel arvestada, et korterites on tsentraalne vesivarustus, küte, kanalisatsioon ja sundventilatsioon. Plaanidel näidata võimalikud vertikaalsete sahtide asukohad, kus paiknevad eelpool loetletud torustikud-kanalid.
platvorm Vahelagi - Jaotavad hoone korrusteks - Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt , seadmetest, teistelt konstruktsioonidelt - Kannavad koormused üle seintele ja postidele Katus - Katus on maapinnast kõrgemal asetsev hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind - Katuslagi - on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire - Katusekate pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara - Varikatus katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast eraldatud Korrused - Korruste arv ehitise kõikide korruste arv - Hoone korruselisus - kõigi maapealsete korruste arv
Sisukord Hoone üldandmed.......................................................................................................................2 Elamu materjalid.........................................................................................................................3 1.Hoone soojuskadude leidmine.............................................................................................4 1.1. Hoone välispiirete lõiked koos soojusjuhtivusarvutustega..........................................4 1.2. Hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega........................................................................................4 1.3. Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojuskao leidmine infiltratsioonist...........................................................................................
SELETUSKIRI 1. Loe läbi alljärgnev seletuskiri. 2. Tutvu Riigi Teatajas asuva õigusaktiga „Ehitise tehniliste andmete loetelu“: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097611 3. Kirjuta eelpool loetu põhjal välja seletuskirja 12. osas olevate tehniliste näitajate definitsioonid! Saada vastus aadressil: [email protected] Seletuskiri 1.ÜLDOSA Käesolev individuaalelamu ehitusprojekt on koostatud krundi (asukoht : Harju maakond, Harku vald, Muraste küla, Panapealse 28 ) omaniku - ELEMENTELAMU OÜ - tellimusel. 2.ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Individuaalelamu on planeeritud piirkonda, kus terviklik elukeskkond on alles välja kujunemas. Krundil hetkel hoonestus puudub. Elamu on paigutatud krundi põhja külge risti Pangapealse tänavaga. Antud lahendus võimaldab kõige optimaalsemalt ära kasutada hoonega lõuna poolt piirnevat krundi ala. Pääs krundile (ja majaal...
Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline
postidele Kandev osa + põranda konstr. + lae konstruktsioon Pööningu vahelagi: pööningu ja viimase korruse vaheline tarind; Keldrivahelagi: keldri ja I korruse vaheline vahelagi. 7 Katus Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks). Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Varikatus on katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast seintega eraldatud. 8 4
kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik); lamekatus - katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on väiksem kui 1:10, koos mistahes kaldega liidetega; läbiviik toru või muu elemendi läbimineku koht katusest või katuslaest; mahuline ehitis - hoone või muu ehitis, mille piirded eraldavad väliskeskkonnast mingi mahulise osa; murukatus - katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga, sõltumata kaldest; pööning - soojustamata ruum hoone ülemise korruse vahelae ja katuse vahel, kus inimene saab liikuda; pööratud katus - katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; räästavesi - katuse räästalt vabalt langev saju- või sulamisvesi; varikatus - katus ala kohal, mis ei ole eraldatud väliskeskkonnast seintega; üldkasutatav katus - katus, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs.
tavapärane ning sobilik. Tehniliselt on vimalik ka väikemaja lamekatus teha vastupidavaks. Katuse kuju valik sltub hoone kavandajast. Tuleb siiski silmas pidada konstruktsiooni töötingimusi, sest vead maksavad end kiiresti kätte. Lamekatuste projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata eriti katusekatte tihedusele, tuulduva tärindi ventilatsioonile ning vee äravoolule. Soojustus Lamekatus vib tarinduselt olla kahesugune: kas katuslagi (hoone ülemise korruse lagi ja katus moodustavad vaheruumita ühtse konstruktsiooni) vi pööninguga katus (lae ja katuse vahele jaab huruum). Lamekatus ehitatakse tavaliselt katuslaena. Lamekatuse soojustus vib paikneda katusekatte (hüdroisolatsiooni) peal v i all. Viimasel juhul on tegemist nn pööratud lamekatusega, mis veti kasutusele paarkümmend aastat tagasi. Pööratud katust kasutatakse kalli hinna tttu peamiselt krgetasemelistel ühiskondlikel hoonetel.
Xxxx Yyyyy ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani s...
paneele ja vaid Tartu Maja tehas toodab teistsuguse tehnoloogiaga omi TAM-paneele. Olenevalt asukohast hoones liigitatakse vahelaed: · keldrivahelagi erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks soojustada. · korruse vahelagi temperatuuride erinevused ühel ja teisel pool lage on väikesed. Lagi ei vaja soojustamist. · pööningu vahelagi - erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks pealt soojustada. · Katuslagi - erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks soojustada ja kaitsta sademete eest. Materjali järgi jaotatakse vahelaed: 1. raudbetoonlaed 1.1 monteeritavad http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 5 of 19 - õõnespaneelid - TT- paneelidest 1.2 monoliitsed
Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Tõenäoliselt taastati torn aastatel 16011602.1963-1967 aastal ehitati torn ümber. See toimus seoses kaitsebastionide ehitamisega. Tornii jalam jäi Ingeri bastioni kehandi sisse. Uus sissepääs tehti 3. korrusele, mis on tänapäevani alles. Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljast koonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu.[2] Legendi järgi sai Kiek in de Kök (kiika kööki) nime oma kõrguse tõttu. Kuuekorruseline torn oli nii kõrge, et sõdalased, kes olid selle tipus, said vaadata kuidas koduperenaised ja teenijad mantelahjuga köökides süüa tegid.[3] 2)Paks Margareeta Paks Margareeta sai oma praeguse nime 1842. aastal. Enne nimetati seda ,,Uueks torniks".Paksu
mm. Juhul kui hoone kaetakse lõhestatud silikaatkividega, on seinas soojustust 100 mm ja seina soojajuhtivus 0,22 W/ (m²K) Siseseinad Kandvad siseseinad on rajatud 200 mm paksusest Fibo väikeplokist 3MPa, mittekandvad 100 või 150 mm paksusest Fibo vms. plokist. Teise korruse mittekandvad seinad on puidust või kipsist puitkarkassil. Sisepiirete nõutava mürapidavuse 43 dB 6 tagab Fibo plokist 3MPa müüritis paksusega 150 mm (45 dB). Hoone katuslagi Katuslage kannavad sarikad ristlõikega 200 x 50 . Nendele toetub roovitis 50*50 mm. Sarikate ja roovitise vahele tuleb 250 mm soojustust. Soojustuse peale pannakse tuuletõke, seejärel distantsliist, aluskate, distantsliist ning pleki alune roovitis ja plekk. Sillused Teljel A asuva suure ava sildamisel tuleb kasutada pikka raudbetoonist või metallist sillust. Väiksemaid avasid võib sillata Fibo sillustega. Raudbetoonist silluste minimaalne toetuspikkus on 300 mm
Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? · radooni tõkkekile kasutamine · piirete tihendamine · ventileerimine · radoonikaev 20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? · välissein · sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C · ülemise korruse lagi, s.h katuslagi · keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda · põrand mitteköetava keldri kohal · põrand pinnasel · maapinnast kõrgemal asuv alt tuulutatav põrand · aken · välisuks · ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur · ruumi siseõhu ja välispiirde sisepinna temperatuuride vahe peab jääma normidega ettenähtud piiridesse · välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega
aastal Tallinna piirasid. Torn taastati tõenäoliselt aastatel 16011602. Seoses uute bastionide ehitamisega ehitati torn aastatel 16931697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kuplija väljast koonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus 1864. aastal likvideeriti, anti torn Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet (tänapäeval on seal ka Tallinna Hambapolikliinik) ehitama, müüdi torn selle ehitise rahastamiseks ära. Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, osaliselt restaureeritud ning osaliselt
Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? • radooni tõkkekile kasutamine • piirete tihendamine • ventileerimine • radoonikaev 20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? • välissein • sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C • ülemise korruse lagi, s.h katuslagi • keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda • põrand mitteköetava keldri kohal • põrand pinnasel • maapinnast kõrgemal asuv alt tuulutatav põrand • aken • välisuks • ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur • ruumi siseõhu ja välispiirde sisepinna temperatuuride vahe peab jääma normidega ettenähtud piiridesse • välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega
Kodused ülesanded Õppeaines: Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE31 Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2017 Ülesanne 1. Arvuta operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 17,5 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 21,3 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,8 m/s. Andmed: Ts=17,5 ºC Tk=21,3 ºC v=0,8 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: top = k*ts + (1 – k) * tk top= 0,7*17,5 +(1-0,7)*21,3=18,64 ºC Ülesanne 3. Leia kui suur on ruumi CO2 sisaldus 3 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 322ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15ppm-i CO2-te. Ruumis oli 43 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi normile,...
Rekonstrueerimistööd teostati ajavahemikul 1994 1995. Õismäe tee 5 elamu rekonstrueerimine oli laiemaulatuslikum projekt, kui pelgalt energiasäästu saavutamisele suunatud. Kuigi elamu oli ehitatud alles 1975. aastal, vajas peale kütte- ja ventilatsioonisüsteemide Akende ja rõduuste ümberehitamist renoveerimist ka hoone karp: katuslagi, korrastamine ja tihendamine välisseinapaneelide vuugid, rõdud, uksed-aknad. Elamu säästab küttesooja ja otsafassaadid soojustati ja vooderdati, külgfassaadid parandab ruumi sisekliimat killustikfaktuuriga seina-paneelid puhastati ja värviti. Saadud tulemuste kohta anti Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi ja Soome Vabariigi Keskkonnaministeeriumi koostööna välja ka
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t ...
1. HOONE ÜLDISELOOMUSTUS Kursuseprojekti objektiks on aadressil Ehitajte tee 108 asuv kauplus-büroo hoone. Hoonel on kolm korrust ning hoone laius on 17,4 meetrit ning pikkus 46 meetrit. Hoone esimesel korrusel asub kauplus, teisel ja kolmandal korrusel asuvad büroopinnad. Hoone kinnistu pindala 2865 m2. Hoone karkassi kandvaks osaks on monteeritavad raudbetoon postid ristlõike mõõtudega 400x400 mm. Hoone esimese korruse põrand on tehtud niinimetatud ujuvpõrandana. Vahelaed ja katuslagi on tehtud 265 mm paksustest õõnespaneelidest. Hoone välisseinad on monteeritavad raudbetoon SW-paneelid. Hoone kõrgus on 12 meetrit. Hoone ehitusalune pind on 857,8 m2. Hoone suletud netopind on 2125,2 m2. Hoone maht on 8 056,3 m3. 3 2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS 2.1. Mullatööde kirjeldus Enne mullatööde algust märgib geodeet maha hoone gabariidid, mille järgi teostatakse väljakaevet
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõl...
liidetega, st ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Katuse kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju. Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks. Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks. (parkla, pesukuivatusplats) Pööratud katus on katslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal. Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga kaldest olenemata. Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pääs. Samuti saab katuseid liigitada katuse kuju järgi. Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardkatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus Sadulkatus Konoidkatus Konstruktsiooni järgi Soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustusega hooned, kus soojustus
Mikk Kaevats KODUSED ÜLESANDED Harjutusülesanded Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 13.11.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 ÜLESANNE 1 ÜLESANNE 1 Väärtus Ühik Ts 18 °C Tk 30 °C v 0,45 m/s Arvutada operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 18 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 30 ºC. Õhu liikumiskiirus ...
88 57. Katuse ülesanne. Katuse klassifikatsioon. Katuste minimaalkalded sõltuvalt kattematerjalist. Katuse põhiülesandeks on hoone kaitsmine sademete ja lume sulavee eest. Katused peavad olema veetihedad, tugevad, püsivad ja vastupidavad nii ilmastiku, päikese UV-kiirguse kui ka mehaaniliste mõjutuste suhtes. Hoonete ehitamisel kasutatakse kahte põhimõtteliselt erinevat katuse lahendust: a) katuslagi * b) pööninguga katus 89 * kui katuse kattetarind paigaldatakse otse viimase korruse laetarindile, siis on tegemist katuslaega. Katuse kalde määrab tihti ära vastava ehitusrajooni generaalplaan ja planeerimise eest vastutava ametiisiku soovitused Katuse projekteerimisel peab arvestama maastiku reljeefiga, haljastuse (puude) olemasolu ja kõrgusega ja ümbritsevate ehitiste stiili ning katuse kalletega.
krohvitud, kõrgus väljas 100 mm kivivilla, laudis ja parkett plaat teisel korrusel kipsplaadiga pakettaknad väljaehitamine, katuse vahetus 40 cm, kaetud tuuletõke ja värvitud puitlaudis viimistletud ja EPS-iga veeplekiga soojustatud katuslagi 6017 Maakivi, madal Tahutud palk Eterniit 2 klaasiga omaette Lisasoojustus, seinad seestpoolt raamides puitaknad viimistletud
Tahtis et kõik ruumid saaksid kolmelt poolt valgust. Eksootika kogus populaarsust, Wright sai inspiratsiooni Jaapani arhitektuurist. Frank Lloyd Wrightile oli eeskujuks Jaapani arhitektuuris: Kamina positsiooni rõhutamine (tokonoma) Ruumi avanemine Interjääri jaotamine sirmidega Skulpuraalsete + lakitud kaunistuste kaotamine Asümmeetriline külg ja sümmeetriline külg. Robie House - sümmeetriliselt lahendatud, kompaktsus. Tekkis katuslagi. Unity Temple 1906. Varane ratsionalism - tehnilised saavutused olid sellised et tekkis inseneri kalduvustega arhitekte. Joseph Paxton Kristallpalee (1851). Hertsogil oli vaja palmimaja, ehitas suure kasvuhoone, mis julgustas teda kandideerima võistlusele üle maailmselt et esindada UK. 600m ja 120m lai ja pikk. Eiffeli torn. Metallkonstruktsioon võeti kasutusele avalikkudes hoonetes. (Henri Labrouste - Bibliotheque Nationale). Auguste Perret - arendas edasi betooni
pärlin, sein ja vahelagi peavad olema omavahel tugevalt ankurdatud naelte, metallkobade ja ankrupoltide abil. Võimalusel on soovitav ühendada räästas sarika otsad läbi välisseina kulgevate laetala otstega. Suuremate sillete puhul (9 ... 20 m) kasutatakse katuse kandekonstruktsioonina tihti naelutatud laudferme (elamud, masinakuurid, külmad loomalaudad). Katuslae puhul on viimase korruse lagi ja katusetarind ühendatud üheks tervikuks. Katuslagi tehakse harilikult raudbetoon- paneelidele: neile pannakse ventileeritav soojustus, sellele tehakse tasanduskiht ja kleebitakse rullmaterjalist kate. Vajalik kalle antakse soojustusega või tasanduskihiga. Puidust sarikatega viilkatuse alune mansardkorruse katuslae (kaldlae) osas tuleb ette näha 50 mm laiune tuulutusvahe katuse kattekihi ja aluskatte vahel ning aluskatte ja soojusisolatsiooni vahel, mis on kindlasti kaetud tuuletõkkega. Tuulutusvahe on tarvilik katusekatte ja aluskihi alla
aastal Tallinna piirasid, Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Torn taastati tõenäoliselt aastatel 16011602. Seoses uute kaitsebastionide ehitamisega ehitati torn aastatel 16931697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljast koonusekujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus Venemaa maakindluste nimekirjast välja arvati, andis Vene keiser Aleksander II 1864. aastal Kiek in de Kök torni ja kõrval asunud Komandandi maja (Kaarli tänav 1) koos suure viljapuuaia ja linnatorniga Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas 1939
annavad jäikuse 200 mm paksused monoliitsed R/B seinad, milleks on 2 trepikoja seina ning teljel- B asuv sein, alates teljest 1-3 ning 5-7´ni. Hoone välisseinad on E-Betoonelemendi 310 mm paksused sandwich paneelid, enamuse sokli moodustavad 20 mm võrra kitsamad sandwich paneelid, ülejäänud aga monoliitne R/B seina sokliosa. Siseseinteks on kipskarkass-seinad, millel on ühekordne kips, need on pahteldatud ja viimistletud vastavalt ruumile (vt. Tabel 1). Hoonel on sisemise äravooluga katuslagi, millele on kalle i=1:20 antud kergkruusaga ning soojustatud Isoveri jäiga soojustusplaadiga. I korruse ning keldri põrand asuvad maapinnal ning on soojustatud tihendatud kergkruusa ning EPS soojustusega. Hoonet köetakse tsentraalkütte kaudu ning radiaatorite ning põrandaküttetorudega märgades ruumides. Maja ventilatsioon on mehaaniline ning on asetatud iga ruumi akende kõrvale ning kaetud. Köögis on pliidi kohal kubu
- Heliisolatsioonivill (50 mm) g4heli,k=1,0∙0,05=0,05 kN/m2 - Betoontasanduskiht (70 mm) g4bet,k=24,0∙0,07=1,68 kN/m2 - Parkett (16 mm) g4parkett,k=0,65∙0,16=0,10 kN/m2 KOKKU g4,k=3,40+0,05+1,68+0,10=5,23 kN/m2 1.2.5 Katuslagi - Raudbetoonõõnespaneel (220 mm) g5r/b,k=3,40 kN/m2 - Mineraalvill (200 mm) g5mineraal,k=1,25∙0,2=0,25 kN/m2 3 - Rullmaterjal (3 kihti) g5SBS,k=0,05∙3=0,15 kN/m2
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristust...
1 + 2µ 100 tähistused on toodud eespool. 6.4. Horisontaalselt koormatud konstruktsioonid. 6.4.1. Tuulega koormatud sein. Hindamaks külgmise tuulekoormusega seina külgvastupanu, tuleb arvestada tema toetumistingimusi ja jätkuvust üle tugede. Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks. Tugedeks loetakse müüritise siderida (massiivseinal), müüriankrud, ankurdatud vahelagi või katuslagi, seotud põikseinad. Kergseina arvutuslikuks külgtugevuseks võib võtta kahe kihi külgtugevuste summa, juhul kui kihid on omavahel ühendatud sidemetega (min 4tk/m2). Tuulega koormatud seina arvutusjuhend vt. EPN-ENV 6.1.1. 6.4.2. Pinnase külgsurvega koormatud sein. Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas. Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: - keldrilaest ülekantav koormus;
protsentuaalne vähenemine energia erikasutuse ja selle võrreldes algolukorraga protsentuaalne vähenemine (kaugküte) võrreldes algolukorraga kWh/(m2·a) % kWh/(m2·a) % Algolukord (kaugküte) 279 240 Katuslagi +200 mm 256 8 215 10 Katuslagi +400 mm 250 11 208 13 infiltratsioon -5 % Kelder +100 mm 269 4 229 4 Akende remont: aken Ug=1,8 W/(m2K), 268 4 228 5 Uf=1,4 W/(m2K) Akende vahetus: aken
Külmlaudas pidamisel on laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Sügavallapanul vabapidamine soojustatud laudas: 1 2 katuslagi, 3 ventilaator; 4 sügavallapanuga puhkeala; 5 söötmisala (allapanuta). Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil
sakmelised müürid võisid olla liigendatud nisside ja eenditega. Paleekompleksi vertikaalseks dominandiks oli paleetempel, mis nagu teisedki Mesopotaamia templid paiknes tsikuraadil. Palee kompleksi pääses läbi massiivse kaarvärava, mille kahel pool seisid tiivulised härjad. palee ruumid olid võlvlagedega, nende seinad olid kaetud reljeefidega, millel kujutati lahinguid, õukonnaelu, loomi ja taimi. Mesopotaamia alade vanimad elamud olid tõenäoliselt roogonnid, mille katuslagi moodustus kõrkjate kokkupainutatud latvadest. Niisugused ehitised olid tihendatud saviga. Edasi hakati ehitama tambitud savist roogkatusega onne. Toortellise leiutamine ( üsna pea aga ka telliste põletamine ) võimaldas teha kapitaalsemaid ehitisi, sellega seoses jõuti üsna varsti ka võlvi ja kaare juurde. Kuna Mesopotaamia aladel oli väga vähe puud ja kivi, sundis see otsima võimalusi katuse ehitamiseks. Eeskujuks oli roogonnide võlvina kummuv lagi, seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
