terrassile), trepihall, tuulekoda, katlaruum, tualettruum ja saun. Teisel korrusel paiknevad puhkeruum (mis on läbi õhuruumi ühenduses esimese korruse elutoaga), kolm magamistuba, garderoob ja duŝiruum. Kõikidest magamistubadest on antud pääs lõunakülge avatud rõdule. 4.KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Kandekarkass ja välisseinad Hoone rajatakse metallkarkassile (postid : kanttoru 160x160 mm, hoone pikisuunas vahelae ja katuslae konstruktsiooni kandvad talad : kanttoru 100x 200 mm, viimastele toetuvad vahelae puittalad (50x200 mm) ja katuslae metallkattega kihtpaneelid Välisseinad monteeritakse vertikaalsuunas paigaldatud metallkattega kihtpaneelidest Paneelid kinnitatakse metallpostide külge keevitatud horisontaalsete terasprofiilide külge. Paneelide sisekülge paigaldatakse täiendav metall kergkarkass (50 mm) ja kaetakse kipsplaadi ning dekoratiivvineeriga. Siseseinad
Madalvundament e. jaotusvundament, Vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks; Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa 4 2 Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm. koormust; Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses; Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses; Rippuv sein on karkasshoone seina, mis kinnitatakse karkassile. 5 Välisseinte osad Rõdu: hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm; Lodža: on põhigabariidi sisse
Välispiirete pindalad leida hoone plaanil antud välismõõtmete abil. Lähtesuurustena arvestada järgmiseid parameetrite arvulisi väärtuseid: Tähis Väärtus Nimetus ts 22 °C Siseõhu temperatuur tv -20 °C Välisõhu temperatuur Uvs 0,20 W/(m2·°C) Välisseina soojusläbivus Ua 1,5 W/(m2·°C) Akende soojusläbivus Uu 1,5 W/(m2·°C) Uste soojusläbivus Ukl 0,15 W/(m2·°C) Katuslae soojusläbivus Up 0,12 W/(m2·°C) Põranda soojusläbivus redutseeritud kasutamiseks koos välisõhu temperatuuriga n 0,5 h-1 Õhuvahetuse kordarv st 0,8 Ventilatsiooni soojustagasti kasutegur Rakett 21 Ehitusinseneri kodutöö 3 Maja plaan, lõige ja vaated A 1. korruse plaan u Lõige A-A A
Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani skeem. 2. Graafiline osa Graafiline osa esitada kahel A1 lehel või samas mahus lehtedel A2; A3. Asendiplaani skeem (1:400). Korruste plaanid (1:100; 1:50). Vaated (1:100). Hoone lõige (1:50). Katuse plaan (1:200). Vahelagede plaanid, katuslae plaan, sarikate plaan, karkassiskeemid (1:100). Vundamentide plaan (1:100). Vundamentide lõiked (sh. välistrepid) (1:50). Arhitektuursed ja konstruktiivsed sõlmed, kohtlõiked (1:10; 1:20; 1:50). Silluste komplekteerimine (tabeli kujul). Põrandate plaanid (1:400; 1:200). Põrandakonstruktsioonide tabel. Raudbetoontoodete (puitelementide) spetsifikatsioonid. Ülesanne antud 24. oktoober 2004.a. Projekt esitada september 2005.a. Juhendab Mirjam Taremäe
10. Temperatuuri kahjustuse sisu seiseb sellest, et kui konstruktsiooni temperatuur tõuseb, siis toimub selle tagajärjel konstruktsiooni paisumine (paisumine). Kuid kui antud konstruktsioon uuesti mahajahtub, siis ei taasta ta oma esialgseid mõõtmeid ja kuju ning selle tulemusel tekivadgi kiviseintesse praod, kuna müüritis tõmbele hästi ei tööta. Sammuti võivad temperatuurikahjustused avalduda horisontaalsuunaliste pragudena, seda eriti parapetiga seinte puhul parapet ja katuslae konstruktsiooni liitumise piirkonnas. 11. Tuuleerosioon Ühe tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide kahjustuse liigina vib esile tsta erosiooni efekti. Mehaaniline erosioon on eriti levinud tuulistel rannikualadel ning saartel, kuna nendes 26/203 piirkondades on tuule intensiivsus oluliselt suurem vrreldes sisemaaga. Erosiooni sisu seisneb selles, et tuule mjul toimub müüriosakeste eraldumine. Erosiooniefekt avaldub tavaliselt pehmematel müürikividel.
ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale. *Ehituslikult ja korralduslikult peab olema tagatud, et sajuvesi, sulavesi või mistahes muu katusele sattunud vesi jõuaks tavaoludes mööda katusekatet ja viimateid (renne, torusid) ilma külmumata maapinnani või selleks ettenähtud tarinditesse. *Veevoolu teid peab saama vajaduse korral puhastada Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke *Piirdetarindi, s.o katuslae või pööningu vahelae soojustus, aurutõke, tuuletõke ja aluskate peavad koos tagama nõutava soojapidavuse ning vältima veeaurukondenseerumist ehitustarindis. *Soojustusmaterjal tuleb paigaldada tarindisse nii, et see kataks tarindi võimalikult ühtlaselt ja liituks tihedalt soojustuskihis olevate või seda läbivate konstruktsioonielementidega. *Ehitamise ajal tuleb soojustusmaterjal kaitsta märgumise eest.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Iseseisev töö aines HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoo...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Madalenergia-, passiv ja nullenergiamaja Autor: Aleksander Tarv Juhendaja: Einar Potter Võru 2013 Mis on madalenergiamaja? Hoone on väga madala energiatarbega, arvestuslik energiatõhususarv (ET-arv) on 90 kWh/m² aastas, mis vastab Eestis kõige kõrgemale, A-energiaklassile kuni 120 kWh/m² aastas, sealhulgas kütteenergia osa kogu arvestuslikus energiatarbimises on vaid 25 kWh/m² aastas. Meeldetuletuseks ET-arv näitab hoone kogu energiatarbimist küttele, soojale veele, kodumasinatele ja valgustusele. Hoone arvestuslike energiakulude jaotus on toodud artikli lõpus nii illustratiivse joonisena kui ka konkreetsete numbritena. Lisaks väga headele energiatõhususe näitajatele näeb hoone ka kena välja ning sobib ümbruskonda. Antud hoone valiti välja a...
(Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012) Kõige olulisemat osa mängib hallitusseente levikul niiskus. Kui õhuniiskuse protsent on üle 70, sobib see juba enamiku hallitusseente eoste kasvuks. Seevastu suhtelise niiskuse langemisel alla 30 protsendi. Paneelmajade viimasel korrusel on hallitusseente kolooniad sagedased just seetõttu, et talvel on ruumide sisetemperatuur kõrge ja välistemperatuur madal. Juhul kui seinte ja katuslae soojustamisel pole seda asjaolu arvestatud, hakkab toaõhus leiduv niiskus kondenseeruma seina- ja laepindadele ning loob nii ideaalse keskkonna hallitusseente kolooniate tekkeks (Postimees, 2015). Pilt 1. Hallitus seinal Pilt 2. Hallitus soojustusmaterjalil 2. HALLITUSSEENTE MÕJU TERVISELE Paljud eluruumides esinevad hallitusseened on tugevad allergeenid (Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012). Põhiliselt satuvad hallitusseened ja nende toodetud mükotoksiinid
Katusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus pai...
konstruktsioon ja detailide universaalsus. Karkassielemendid ühendatakse omavahel tariraudade (sissebetoneeritud ankrutega metallplaadid) keevitamise teel või poltidega, mis hiljem betoneeritakse. Betoon tugevdab jätkukohtasid ja takistab metallist ühenduselementide roostetamist. Käesoleval ajal kasutatakse kõrghoonete ehitamisel monoliitset raudbetoonkarkassi, mis koosneb sammastest ja monoliitsest ristiarmeeritud vahe- ja katuslae plaadist. Kui hoonel on vaivundament, siis esimese korruse põranda kandekonstruktsiooniks on ka vaiadele toetuv ristiarmeeritud monoliitne raudbetoonplaat. Välisseinu kannavad vahelaed. Ühekorruseliste tööstushoonete kandekarkassiks kasutatakse tänapäeval nelikantterasest kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Koostas: Meeli Kams 12
Vundamendid Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele - madalvundament ehk jaotusvundament - vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel keldri või vundamendi maapealne osa Välisseinte liigitus - Kandesein vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust - Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina ulatuses - Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuule koormuse ainult ühe korruse ulatuses - Rippuv sein - karkasshoone sein, mis kinnitatakse karkassile 6 Välisseinte osad - Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm
lirtsumist? · Kas vana katusekate tuleks kõik maha võtta ja asendada uuega? · Kas uue katte kleepimisel vanale võib ilmneda kahe erineva materjali kokkusobimatus? · Mis saab katuslae olemasolevast soojustusest, mis eeldatavasti on märg või vähemalt niiske? · Kas vana soojustus tuleks igal juhul välja vahetada ja asendada uuega ning kindlustada katuslae vajalik soojuspidavus? · Kas jätta katuse kalle endiseks või ehitada uus kaldkatus?
KONSTRUKTIIVNE OSA Üldosa 5 Projekteerimise eelduseks on elamu tööiga enam kui 50 aastat, seega kuulub ehitis EPN- i järgi klassi D (50-100 aastat). Elamu on kahekorruseline. Elamu kandvad seinad rajatakse fibo plokist. Elamu I korruse põrandad on raudbetoonist, veeküttega. Vahelagi on liimpuittaladel või puittaladel. Katused on 20 kraadise kaldega. Hoone jäikus tagatakse ristuvate seinte, seintega ankurdatud vahelagede ja katuslae jäikusega. Hoone konstruktsiooniosa keerukuse tõttu on soovitatav tellida konstruktsiooniosa tööprojekt või probleemide tekkimisel pidada nõu eriala spetsialistiga. Koormused Katusetalade arvutamisel võtta arvesse omakaalu- , tuule ning lumekoormusi. Vundamendid Vundamentide alla jääv pinnas eemaldada kuni kõrguseni -1200 olemasolevast maapinnast. Välisseinte alla rajada raudbetoonist lintvundamendid. Samuti valada raudbetoonist
või -luugiga võib korvata seadmega ühendatud ruumide tule leviku tõkestamise süsteemiga, mis vastab läbitava tuletõkkepiirde tulekaitsevõimele. Tuleohutuskujad Hoonete ja palkide virnastamise platsi piiri tuleohutuskuja peab olema 30 m. Saepuru-, puidukoore ja -hakke või tolmukogumise punkrid tuleb hoonetest paigutada 10 m kaugusele. Mittepõlevast materjalist avadeta välisseina ja raudbetoonist katuslae korral on lubatud punkrite paigutamine hoone vastu tingimusel, et mittepõlev sein ületab 2 m kummalegi poole nende gabariite. Saepuru, puidukoore ja -hakke lahtised kuhjatised ning saematerjali laod ladustava mahuga kuni 5 000 m3 tuleb paigutada ehitistest vähemalt 10 m kaugusele. Saepuru, puidukoore ja -hakke lahtiste kuhjatiste ning lahtise saematerjali laoplatsi, samuti saepuru ja puidukoore kuhjatiste (ladustatava mahuga üle 5 000 m3 kumbki), omavaheline
Rtot piirdetarindi kogusoojustakistus. Soojustuse kaitsetasemed: a soojustus on soojustusest soojemal poolel paikneva õhutõkke ja soojustusest külmemal poolel paikneva tuuletõkke vahel, millega on välditud konvektsioonist tingitud soojuskaod (õhutõkke õhujuhtivus on <1·10-6 m3 / (m2·s·Pa) ja tuuletõkke õhujuhtivus on <10·10-6 m3 / (m2·s·Pa)). Soojustuse välispinnas olevaid õhukanaleid (näiteks katuslae puhul) on <15% soojustuse pindalast; b soojustuse soojemal poolel on nõuetekohane õhutõke, soojustuse külmem pool on katmata. Õhuläbivusest tingitud parandus, Ua’’ vertikaalsele ja vertikaalist kuni 45 º kaldu olevale soojustusele Soojustuse Soojustuse Parandustegur ΔUa’’, W/(m2·K) Soojustuse õhuerijuhtivus õhuvoolu eritakistus
valmis ehitatud, näiteks korstna, katuseluugi juurde või tehnoseadmete hooldamiseks. Kõik kütte-, vee-, elektri- ja ventilatsioonitööd peavad eelnevalt olema lõpetatud ning torustikud isoleeritud. Alad, kuhu puistevilla ei pääse paigaldama, peavad olema eelnevalt isoleeritud. Laeluukide ümber peab olema ehitatud piisavalt kõrge raam, mis oleks vähemalt samas tasapinnas puistevilla ülemise kõrgusega. Ehituspraht ning muud jäätmed peavad olema koristatud. Katuslae ning katusekonstruktsioonide liitekohtades on soovitav paigaldada tuulesuunajad. Tuulesuunajate paigaldamisel peab jälgima, et nende ülemine serv jääks paigaldatavast puistevilla ülemisest pinnast vähemalt 30 cm kõrgemale.[11] 4.2.4 Paigaldamine Puistevilla paigaldamine toimub spetsiaalse puhuriga, mis võimaldab villa transportida varieeruvalt kuni 30 m kõrgusele ja 60 m kaugusele. Puhuri tootlikus on ~20 m³ tunnis. Tavaliselt teostab töid 2 töölist
kandmisest, hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Ruumide planeerimine on seotud karkassielementide asukohaga. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja enda kandmine. Täieliku karkassiga ehitatakse kõrgelamuid ja ühe- või mitmekorruselisi ühiskondlikke ja tööstushooneid. Kõrghoonete ehitamisel kasutatakse monoliitset raudbetoonkarkassi, mis koosneb sammastest ja monoliitsest ristiarmeeritud vahe- ja katuslae plaadist. Vaivundamendiga hoonel on ka esimese korruse põranda kandvaks konstruktsiooniks vaiadele toetuv ristiarmeeritud monoliitne raudbetoonplaat. 17 Välisseinu kannavad vahelaed. Ühekorruseliste tööstushoonete kandekarkassiks kasutatakse nelikantterasest kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Postidele kinnitatakse välisseina paneelid, mis on klaas- või kivivillast
.......... 95 62. KIVIKATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. .................................................................. 97 63. PLEKK-KATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. ........................................................... 100 64. KATUSLAGEDE LIIGID JA PÕHIELEMENDID ..................................................................... 108 65. RUBEROIDKATUSED - ÜHE- JA KAHEKIHILISED SBS-KATTED......................................... 109 66. KATUSLAE KONSTRUKTIIVSED SÕLMED: RÄÄSTA JA PARAPETI LAHENDUSED. ............... 109 67. LÄBIVIIGUD JA DEFORMATSIOONIVUUGID LAMEKATUSTEL. .......................................... 112 68. RIPPLAGEDE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED .............................................................. 113 2 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad.
Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid. Vundament: hoone või rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; madalvundament ehk jaotusvundament vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa. Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust. Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses. Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses. Rippuv sein Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm Ärkel hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, või katusest eenduv aken.
kaetud min.villa, tuuletõke ja värvitud punnlaudis või kips, raamides puitaknad ehitatud, tehtud laastukatus, uued veeplekiga laudvooder katuslae vahel 100 mm min.villa aknad, uus ahi, palkseinad tugevdatud 6009 Maakivi, kõrgus Tahutud palk, väljas Lai laudis, kaetud Eterniidiga kaetud Must laudis, kaetud 20 cm 2 klaasiga omaette
3m, aga kohtades, kus lumi võib kuhjuda on vaja kõrgematki korstnat. 55 Suletud katuslagi Suletud katuslaes on soojustuskiht suletud aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahele ilma tuulutusvaheta. See on võimalik: tuulutussoontega soojustuse korral; veeauru hähästi juhtiva katusekatte; suure veeaurutakistusega aurutõkke; täiesti õhupidava katuslae korral. 56 28 Suletud katuslagi Mineraalvilla ja vahtpolü vahtpolüstü stüreenist soojustusmaterjali ülapinnas või katusekatte aluskihis kasutatakse soonitud pinnaga soojustusplaate, mis peavad tagama ehitusaegse niiskuse ja katusesse sattunud juhusliku niiskuse vä
48 Puitkarkasspiirete ehitus Õhu- ja aurutõkke liitekohad peavad asetsema kahe jäiga materjalikihi vahel, näiteks kinnitatud liistuga karkassipostile, 20cm ülekattega ja teibitud. Teibi valikul peab arvestama, et selle liimimisomadused oleksid laitmatud kogu hoone kasutusea jooksul. Välispiirdes peab õhu- ja aurutõke jätkuma vaheseinte ja -lagede juures. Põranda ja katuslae ning seina õhu- ja aurutõkked peavad olema omavahel ühendatud. Hilisemate arusaamatuste vältimiseks peab omanik soojustuse ning õhu- ja aurutõkke paigaldamise vastu võtma kaetud tööde aktiga. Enne kalleid siseviimistlustöid on otstarbekas teha õhupidavuse mõõtmine (kui talvel 97 siis ka mõõtmine termokaameraga). 49
mittekaitsvad katusekatted on klassita. Järgnevalt on esitatud mõned katusekatted, mida võib lugeda K1-klassi kuuluvaks: - kivikatus puitroovitisel, - plekk-katus puitroovitisel, - asbesttsementplaadid (eterniit) puitroovitisel, - bituumenmaterjalidest (ruberoidist) katusekate, millel on kruusapuiste (terasuurusega 5 30 mm) 1,5-kordse terasuuruse paksuse kihina, kuid mitte vähem kui 20 mm. . Joonis 28. TP1 klassi kuuluv katuslae tarind 73 K2 peab läbima katsetuse järgmiselt: - katusekattematerjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - alusmaterjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - üksikutel mõõtmistel kuni 800 mm. Klassita katusekatet, nagu nt. roo- või õlgkatust, võib kasutada, kooskõlastatult kohaliku
mittekaitsvad katusekatted on klassita. Järgnevalt on esitatud mõned katusekatted, mida võib lugeda K1-klassi kuuluvaks: - kivikatus puitroovitisel, - plekk-katus puitroovitisel, - asbesttsementplaadid (eterniit) puitroovitisel, - bituumenmaterjalidest (ruberoidist) katusekate, millel on kruusapuiste (terasuurusega 5 30 mm) 1,5-kordse terasuuruse paksuse kihina, kuid mitte vähem kui 20 mm. . Joonis 28. TP1 klassi kuuluv katuslae tarind 73 K2 peab läbima katsetuse järgmiselt: - katusekattematerjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - alusmaterjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - üksikutel mõõtmistel kuni 800 mm. Klassita katusekatet, nagu nt. roo- või õlgkatust, võib kasutada, kooskõlastatult kohaliku
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus..................................
põrandate soojajuhtivus 0,150,2, akende ja uste soojajuhtivus 0,71,4 W(m2·K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja ventilatsioonilahendustest.) (...Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(hm2)]. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti õhkupidavaks.); Tehnosüsteemidele; Küttesüsteemidele; Energiavarustusele; 37 Hoone välispiirete summaarne soojaerikadu köetava pinna ruutmeetri kohta ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi: 1) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi
head lõpptulemust ei pruugigi saavutada. 186 Energiatõhususe renoveerimismeetmete järjekorda seadmisel on lähtutud tingimusest, et renoveerimismeede muudaks hoone välisilmet võimalikult minimaalselt, et esimeste meetmetena teha sellised tööd, mis otseselt välja ei paista. Tööde võimalik järjekord oleks sellisel juhul järgmine: tehnosüsteemide (ventilatsioon, küte, soojusallikas) rekonstrueerimine; katuslae või pööningu põranda lisasoojustamine; keldrilae lisasoojustamine; akende renoveerimine või vahetamine; välisseinte lisasoojustamine. Üksiku komponendi muutmisel arvutatud energiatõhususarvu on võrreldud arvutuste algolukorras arvutatud energiatõhususarvuga. Energiatõhususarvu muutust võrreldes esialgsega on väljendatud üksiku meetme kasutamisel saadava võimaliku energiasäästu protsendiga.
lisada mingisuguseid keemilisi ühendeid (näiteks fluoriide). Tuleb jälgida, et valatud betoon ei jääks tuuletõmbuse kätte, mis samuti kiirendab kuivamist ja soodustab pragude teket. Pärast silumist ja lihvimist lõigatakse põrandasse mahukahanemisvuugid, vuugid töödeldakse mastiksiga. Kiudarmeeritud betooni kasutades on nõuded samad, mis armeeritud põrandal. Järelhoolduse ajal peab jälgima, et teraskiud betooni pinnale ei tuleks. 6.8 Miks on soovitav/nõutav katuslae ventileerimine? Kirjeldage katuslae ehitamise tööoperatsioone. Meie kliimas peaksid soojustatud katuslaed reeglina olema tuulutatavad, kuna katuse tuulduvuse seisukohast on oluline siiski külmatsüklite arv aastas - mitu korda läbib temperatuur 0 oC ja meie kliimaoludes juhtub seda (võrreldes näiteks Saksamaaga) pea poole rohkem. Kuna ruumis sees on temperatuur tunduvalt kõrgem, kui väljas, siis siseõhu niiskus kondenseerub katuse soojustuses, muutub jääks ja nõrgub sulades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
