Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolmeks: Arbuskulaarne mükoriisa – seeneniidid tungivad läbi juurerakkude kesta. Ektomükoriisa – seeneniidid levivad peremeestaime juurerakkude vahel kestast läbi tungimata. Orhidoidne mükoriisa – iseloomulik orhideedele. Seenparasiidid Puude parasiidid – kahjustavad puulehti ja puitu (vahtra-pigilaik, torikseen, kuuse- ja männijuurepess) Rohttaimedel seenparasiite väga palju (roosteseened, nõgiseened, maasika-laikpõletiku tekitaja, vaarika-varrepõletiku tekitaja). Seente parasiite on vähe (tolmav parasiitlehik, üleniidiku perekonna liigid) Seened ehitistes – majavamm, majanääts ja majakoorik. Seened toiduainetetööstuses Pärmseened – toituvad suhkrutest anaeroobsetes tingimustes
Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad
Paljud seened eritavad keskkonda aineid, mis lagundavad ümbritsevad surnud organismid sellisteks ühenditeks, mida seenerakud suudavad omastada. Lagundajatena tagavad seened toitainete jõudmise surnud organismidest tagasi ringlusesse, ilma lagundajateta kattuks maa surnud organismidega. Kändudel ja surnud puidul kasvavad lagundajad seened, osa seeni lagundab loomade väljaheiteid ja surnuid loomi, osa seeni toitub huumusest ja lagundab ka taimekõdu. Nt: kübar- ja torikseen. Seente roll looduses sümbiontidena: paljud seened elavad sümbioosis taimede, vetikate, loomade või bakteritega. Seenerakud suudavad väga edukalt mullast erinevaid aineid omastada. Sümbioos on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele. Sümbioos teiste organismidega varustab seeni energiaga, võimaldab neile sobiva elupaiga või aitab neil paremini levida. Seente roll looduses parasiidina: seened hangivad toitaineid seeneniitide abil otse teiste organismide rakkudest
keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B.pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B.
Kuigi vetikate peamine elukeskkond on vesi, elutseb puutüvedel ja vanadel kivimüüridel üherakuline rohevetikas, mis suudab elada õhus. Samblad e. sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Vetikaid leiti elamu põhjapoolselt küljelt esimese palgirea pinnalt (Joonis 4.8 vasakul). Hoone külg oli puude varjus ja sageli märg, mis tagas vetika kasvuks piisava vee. Joonis 4.8 Vetikatega kaetud esimese rea seinapalk (vasakul). Torikseen vundamendi all (paremal). Mardikakahjustus Puidust konstruktsioonidesse, mööblisse ja esemetesse võivad aja jooksul elama asuda puidumardikate vastsed, kes närivad sinna käike ning muudavad puidu aja jooksul kõlbmatuks. Mardikakahjustus esineb enamasti seenkahjustustega puidus, mis on struktuurilt pehmem. Puidumardikate elutsükkel koosneb neljast etapist – muna, vastne (tõuk), nukk ja täiskasvanud mardikas (valmik)
annaabi.ee 
