Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on välja toodud katsekehade niiskussisaldus. (1) kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g. 1 Tabel 4.1 Niiskussisaldus Proovikeha mass, g Niiskuse Proovikeha enne peale sisaldus, nr kuivatamist kuivatamist %
Võrumaa kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia õppetool Pto-07 Puidu kuivatamine Laboratoorne töö nr. 1 Puidu niiskussisalduse määramine Õpilane: Tõnu Tomson Õpetaja: Andrus Luts Väimela 2008 Töö eesmärk: Niiskuse liikumine puidus niiskussisalduse määramise käigus. Kontrollkatsekeha puiduliik: mänd Töö käik: Valmistatud kontrollkatsekeha ja määratud selle esialgne mass ja mõõtmed, edasi teostatud selle kuivatamine ja esimene kaalumine pärast ühe tunnilist kuivatamist. Järgnevad kaalumised teostatud iga tunni möödude...
Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4.Katsemetoodikad 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: W=[(m1-m)/m]*100 m1 - proovikeha mass enne kuivatamist [g] m - proovikeha mass peale kuivatamist [g] W niiskussisaldus [%] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: pow=[mw/(awbwlw)]*1000 mw proovikeha mass [g] aw bw lw proovikeha mõõtmed [cm] Saadud tihedus arvutatakase ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: po12=pow/Kw12 Kw12 redutseerimiskoefitsent [1] 4
Kaal täpsusega 0,01g proovikehade kaalumiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Nihik proovikehade mõõtmiseks Survepink proovikehade survetugevuste mõõtmiseks (nii piki ja ristkiudu) 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske keha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 +- 5 C püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Valem 1: W= (m1-m)/m * 100 , kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass pärast kuivatamist, g. 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: Valem 2: ow = mw / (awbwlw) * 1000 , kus mw proovikeha mass, g; aw, bw, lw proovikeha mõõtmed, cm. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: Valem 3: o12 = ow / Kw12 , kus
ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proovikeha ruumala [cm3] Saadud tihedus arvutati ümber puidule niiskusesisaldusega 12% valemiga (3). Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.2. o12= ow/ K12w (3) o12 puidu tihedus niiskussisaldusega 12% [kg/m3] ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] K12w redutseerimiskoefitsent, mis võeti tabelist 3.1 Tabel 3.1 Niiskussisaldus Redutseerimis- Niiskussisaldus Redutseerimis- % koefitsent % koefitsent 5 0,972 13 1,004 6 0,977 14 1,007 7 0,981 15 1,010 8 0,985 16 1,014 9 0,989 17 1,017
Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4 m1 = 6,60 [g] m = 6,01 [g] W = (100 * (6,60 6,01)) / 6,01 = 9,8 [%] 3.2 Katsetatava puidu tiheduse määramine. Katse alguses mõõdetakse proovikehade mõõtmed täpsusega 0,01 mm. Puidu tihedus antud niiskusel arvutatakse valemiga 2
PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine
ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proovikeha ruumala [cm3] Saadud tihedus arvutati ümber puidule niiskusesisaldusega 12% valemiga (3). Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.2. o12= ow/ K12w (3) o12 puidu tihedus niiskussisaldusega 12% [kg/m3] ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] K12w redutseerimiskoefitsent, mis võeti tabelist 3.1 Tabel 3.1 Niiskussisaldus Redutseerimis- Niiskussisaldus Redutseerimis- % koefitsent % koefitsent 5 0,972 13 1,004 6 0,977 14 1,007 7 0,981 15 1,010 8 0,985 16 1,014 9 0,989 17 1,017
1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Puidu liik mänd Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Prk nr enne kuivatamist peale kuivatamist 1 9 5,3 69,8 2 9,96 5,48 81,8 3 5,32 4,95 7,5
4.3. Puidu survetugevugevuse määramiseks koormatakse erinevad proovikehad ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti jooksul. Jäädvustatakse purustav jõud ja arvutatakse survetugevus valemiga nr 4. Pelae katsetamist arvutatakse saadud survetugevused ümber standartniiskusele vastavalt ealnevale niiskussisaldusele. Kui proovikeha niiskus on alla hügroskoopsuse piiri (30%) siis kasutatakse valemit nr 5. Kui niiskussisaldus on üle hügroskoopsuse piiri siis kasutati valemit nr 6. 4.4. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20x20 mm, koormamise kiirus 100 kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm-tes. Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu
Puit kuusk. Töötlemata väljalõige puitunud taimekoest. 3. Kasutatud töövahendid Kaal puidutükkide masside leidmiseks Nihik katsekehade mõõtmiseks Hüdrauliline press katsekehade survetugevuse mõõtmiseks 4. Katsemetoodikad 4.1.Veesisalduse määramine Niiske proovikeha kaalutakse (m1) ning asetatakse kuivatuskappi, kus seda kuivatatakse püsiva massini (m) temperatuuril 105 kraadi. Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse Valem 4.1.1 abil. m 1-m W= 100 Valem 4.1.1 m kus, m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g; 4.2. Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud veesisaldusel arvutatakse Valem 4.2.2 abil. mw 0 w= 1000 Valem 4.2.2
Niiskus ehitusmaterjalides Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: auruna, veena, jääna Niiskuse liikumapanevaks jõuks on: - -Suhtelise õhuniiskuse erinevus (,RH) - Niiskussisalduse erinevus (u, w,) - Rõhu erinevus (pcap) Niiskus satub materjali: ehitusniiskusest: pinnaseniiskusest; sademetest; ekspluatsioonilisest niiskusest; hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust); kondentsveest. Materjali niiskussisaldus sõltub: - Ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) - Temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) - Kas on tegemist kuivamise või niiskusega Niiskuse liikumine materjalis Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises ja vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid poorsetes materjalides on: - Veesurve mõjul - Raskusjõu mõjul - Kapilaarsel teel - Konvektsiooni teel - Difusiooni teel Niiskuse mõju
kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri kohta. Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud puidu niiskussisaldus on 1015%. Puit on looduslik materjal, mida saab peale kasutamist lasta uuesti ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata. Puitu on võimalik töödelda lihtsate tööriistadega.
Tehnilised andmed Sideaine Polüvinüülatsetaat Värvus Valge Konsistents Viskoosne Kuivaine sisaldus 50% Tihedus 1090 kg/m³ Viskoossus Umbes 12 000 mPas, Lahusti Vesi pH Umbes 3 Süttimispunkt Puudub Kasutamis tingimused Kasutamistemperatuur Mitte alla +10 ºC. Puidu niiskussisaldus 514%, eelistatult 710% Kulu 100250 g/m² Töövahendid Liimilabidas, pintsel või rull Säilivusaeg Vähemalt 12 kuud Säilitamine Avamata pakendis. Mitte hoida temperatuuril alla +5 ºC ja üle +30 ºC. Toode on külmakartlik. Kasutusjuhend Liimitavad pinnad peavad olema kuivad, puhtad ja tolmuvabad. Puidu niiskussisaldus peaks olema514%
Margit Arro Türi Gümnaasium Protsentülesanded koos lahendustega gümnaasiumile 1. Teravilja niiskussisaldus oli enne kuivatamist 23%, pärast kuivatamist aga 12%. Mitme protsendi võrra vähenes teravilja mass kuivatamisel? Lahendus: Olgu teravilja mass x kg, niiskussisaldus 23% ehk 0,23kg, seega täiesti kuiva(puhast) teravilja oli 0,77x kg. See ei muutu kaaluliselt ka uues kuivatatud segus, kus niiskussisaldus on 12%, seega on selles täiesti kuiva teravilja 88%. Leiame teravilja uue koguse y. 0,77x=88% y=100% siit y=0,77x*100/88=0,875x kg. Leiame, mitu protsenti on see esialgse teravilja massiga võrreldes: 0,125x=z% x=100% 0,125x*100/x=12,5% Vastus: teravilja mass vähenes 12,5%. 2. Kaupluse kaks filiaali müüsid ühe kuuga kokku 360 jalgratast. Järgmisel kuul müüs esimene filiaal 12% ja teine filiaal 10 % rohkem jalgrattaid kui esimesel kuul, müües kokku 400 jalgratast
Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II KUIVATAMINE Õppejõud: N. Savest Grupp: Tallinn 2010 1. TÖÖ ÜLESANNE 1.1. Tutvuda kuivatusseadme konstruktsiooniga. 1.2. Leida kuivatamisprotsessi läbiviimise etteantud tingimustel kuivatamise kiiruse sõltuvus materjali niiskussisaldusest. 1.3. Leida kriitiline, lõpp- ja tasakaaluline niiskussisaldus. 1.4. Arvutada õhu erinevate kiiruste ja temperatuuride korral kuivamistegur N. 1.5. Arvutada kuivatamise teise perioodi kestvus II ja võrrelda seda katseliselt leitud väärtustega. 2. KATSESEADME 5 15 7 12 14
Seetõttu niiskus ei konden- Liistud seeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Välisvoodri kinnituselemendid (alusroovitis) Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisu- misest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Põranda aluslaudis Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike – ainult 1 mm meetri Põrandad kohta. Poomkantlaudis (pindlauad) Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks – niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud puidu niis- Aiad, tuule- ja lumetõkked kussisaldus on 10–15%.
Seetõttu niiskus ei konden- Liistud seeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Välisvoodri kinnituselemendid (alusroovitis) Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisu- misest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Põranda aluslaudis Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri Põrandad kohta. Poomkantlaudis (pindlauad) Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud puidu niis- Aiad, tuule- ja lumetõkked kussisaldus on 1015%.
3 4.3. Puidu survetugevuse määramine pikikiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu. Esmalt mõõdetakse proovikeha mõõtmed. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +/- 0,5 minutit pärast peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemi 4 abil. Seejärel määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus tuleb ümber arvutada standardniiskusele.Kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit. Kui proovikeha niiskussisaldus ületab hügroskoopse piiri, kasutatakse valemit 6 Niiskusisalduse mõju määramiseks uuriti 3 erineva niiskussisaldusega puidust proovikeha. Esimesed proovikehad olid õhukuivad. Teised olid kuivatuskapis olevad kehad, mille kuivatus toimus temperatuuril 105±5˚ püsiva massini
kuusk. Saunavoodriks tarvitatakse lehtpuumaterjali, näiteks haaba ja leppa. Männilauale on iseloomulik ajapikku punakaks muutuv lülipuit, kuuselaud on üldiselt heledam. Kõige enam kasutatakse 921 mm paksuseid ja 80120 mm laiuseid laudu. Harilikult kasutatakse 12 mm lauda, kuid soovitatav on siiski 15 mm paksune laud, eriti niiskete ruumide vooderdamisel. Sisevoodrilaua tavalisemad profiilid vastavalt RT 21-10174. PUIDU NIISKUSSISALDUS Elava puu niiskussisaldus on üle 30% (võib olla ka üle 100%), kuivatatud puidu puhul 1020%. Et vähendada voodrilaudise hilisemat muutumist, on soovitatav, et laudise tegemise ajal oleks puidu niiskussisaldus vastav ruumi kasutusaegsele kliimale. Puidu tasakaaluniiskus sõltuvalt keskkonnatingimustest. Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%. RYL 90 annab lubatud tarnimisniiskuseks 1318%. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks silmas pidada ka seda, et
Tuleb paigaldada aurutõke, kui on oht niiskuse sattumisele villa sisse. 54. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus? Suhteline õhuniiskus õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe või RH (- voi %). Absoluutne õhuniiskus ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). 55. Kuidas väljendatakse niiskussisaldust materjalis? · kaaluline niiskussisaldus u (kg/kg) · niiskussisaldus massi mahu järgi w (kg/m³) · mahuline niiskussisaldus (m³ /m³) 56. Millest sõltub materjali niiskussisaldus? · ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) · temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) · kas on tegemist kuivamise või niiskusega 57. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes? · difusioon liikumapanevaks jõuks on rõhkude erinevus või niiskussisalduse erinevus, niiskus liigub kõrgemast veeaurusisaldusest madalamasse
Tuleb paigaldada aurutõke, kui on oht niiskuse sattumisele villa sisse. 54. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus? Suhteline õhuniiskus – õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe φ või RH (- voi %). Absoluutne õhuniiskus – ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). 55. Kuidas väljendatakse niiskussisaldust materjalis? • kaaluline niiskussisaldus u (kg/kg) • niiskussisaldus massi mahu järgi w (kg/m³) • mahuline niiskussisaldus Ψ (m³ /m³) 56. Millest sõltub materjali niiskussisaldus? • ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) • temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) • kas on tegemist kuivamise või niiskusega 57. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes? • difusioon – liikumapanevaks jõuks on rõhkude erinevus või niiskussisalduse erinevus, niiskus
............................................5 5. KATSETULEMUSED..............................................................6 6. JÄRELDUS.........................................................................9 7. KÜSIMUSED JA VASTUSED..................................................9 1. LABORITÖÖ EESMÄRK 2 Käesoleva katse eesmärgiks on määrata liiva puistetihedus, terade tihedus, liiva niiskussisaldus ja liiva terastikuline koostis. 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Erinevate avadega sõelad liiva sõelumiseks, kaal, silindriline nõu ning mensuur. 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL Ehitusmaterjal, mida katsetame on liiv. 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis Suur osa liivast on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva koostisse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed. 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses.
· Haamer · Mõõdulint · Nurgik · Vesilood · Käsi- ja tapisaag · Järkamisrakis · Torn · Kruvikeerajad · Löögiraud · Naelad ja kruvid (vt Alusroovitis ja Voodrilaua kinnitamine) või kinnitus- klambrid (kasutamiseks küsige nõu puidu-müüjalt, klamber kinnitub sulundikeele külge ega jää väljast näha) · Elektri-/akutrell Ettevalmistus Paigaldatud voodrilaudade kuivamisest tingitud pragunemise vältimiseks on tähtis, et puitmaterjali temperatuur ja niiskussisaldus oleksid samad, mis paigaldatavas ruumis. Laske puidul enne töö alustamist paigaldatavas ruumis õhuvahedega staabeldatuna seista. Sisevooderduseks kasutatava laua niiskussisaldus peaks olema alla 16%. Köetavates ruumides võib puidu niiskussisaldus olla 67%. Alusroovitus Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alusest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga aluspinda tuleb õgvendada või see on betoonist või muust
c) 15C - õige d) 30C 2. Miks toimub soojuse juhtimine läbi tarindite? a) sisekliima on väliskeskkonnast väiksema temperatuuriga b) sisekliima on väliskeskkonnast kõrgema temperatuuriga - õige c) sisekliima on väliskeskkonnaga samal temperatuuril 3. Õhuvahetus mis on normidele vastav? a) 0.42 l/s - õige b) 2.4 l/s c) 0.36 l/s d) 0. 7l/s 4. Mis võib maksimaalselt olla büroohoonete tasakaalu temp.? a) 10C b) 20C - õige c) 25C d) 15C 5. Mis võib olla maksimaalne niiskussisaldus sisekliimas? a) 40-60% b) 60-80% c) 25-70% - õige d) 10-60%
Hariliku männi ehk Pinus sylvestris levikuala: Männi mehhaanilised omadused: Puidu mehaanilise omaduse määravad tema vastupidamisvõime väliste jõudude ehk koormuste mõjul. Välisjõud võivad olla staatilised, dünaamilised, vibratsioon ja pikaajaliselt mõjuvad. Puit on antistroofne materjal, see tähendab, et omab erisuundades erinevaid omadusi. Soojaga paisub mänd vaid 1/3 terase ja betooni paisumisest. Puit paisub ainult niiskusega ja kahaneb kuivamisega. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri kohta. Ehituseks mõeldud mänd kuivatatakse õhkkuivaks, jääv niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud männi niiskussisaldus on 10-15%. 12%-se niiskuse juures on männi tihedus Eesti kliimas 535 kilogrammi kuupmeetri kohta. Männi niiskust mõõdetakse niiskuse analüsaatoriga. Analüsaator kuivatab prooovi etteantud programmi jjärig, fikseerides
m φ=3,03*30=90,9 W W 2 2 ∗m =W m Ülesanne 6. Leia soojusvool Ф (W) kui soojusvoog U= 0,13(W/m2K), T1=21,9ºC, T2= -2,8ºC ja A= 6,45m2 Andmed: U= 0,13 T1=21,9 T2= -2,8 A= 6,45 Lahendus: Ф= U*A*(T1-T2) Ф= 0,13*6,45*(21,9-(-2,8))=20,7 W Ülesanne 7. Vahtpolüstüreenist soojustusplaadi deklareeritav soojus-erijuhtivus on λD(20… 40)= 0,035 W/(mK). Kui T1=+10 ºC talvisel kütteperioodil on seina soojustuse keskmine temperatuur +18,5 ºC. Materjali niiskussisaldus labori mõõtmiste ajal oli 0,4 m3/m3 ja talvisel kütteperioodil oli niiskussisaldus 0,5m3/m3. Soojus-erijuhtivus ei muutu ajas (vananemise tegurit arvestama ei pea). Leia soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus. Andmed: λD= 0,035 T1= +10 T2= +18,5 Ψ1=0,4 Ψ2=0,5 Lahendus: λd= λD*Ft*Fm Ft=e0,0034*(18,5-10)=1,029 Fm=e4*(0,5-0,4)=1,492 λd=0,035*1,029*1,492=0,054 W/mK Ülesanne 8. Arvuta seina soojusjuhtivus U (W/m2K) ventileerimata, nõrgalt ventileeritud ja tugevalt
· Kloorpleegitamine pole soovitatav · Veel võib kolletumist põhjustada toodete kuivatamine päikese käes Akrüül (PC) Omadused : · staapelkiu pikkus on 25-150 mm · kiu tugevus 20-40 cN/tex. · Kuulub kergete kiudude hulka akrüültooted on soojad, pehmed, kerged, kortsuvad vähe · kuumuse suhtes tundlik, kehv kuumus- ja tulekindlus, süttib hõlpsasti ja põleb suure leegiga. · Akrüülist tooteid ei ole üldiselt vaja üldse triikida · Niiskussisaldus väike ning sellepärast ka elektriseeruv kiud · Suurepärane vastupidavus päikesevalguse, hallituse, mikroorganismide ja kõdunemise suhtes · Parandab rõivaste tugevusomadusi ja pikendab kandmisiga Kasutamine: · Väga palju toodetakse trikootooteid · Segatakse peamiselt lambavilla, mohääri, kashmiiri või puuvillaga · Püksiriide, vabaajarõivaste ja laste ülerõivaste tootmises segatakse akrüüli ka muude sünteeskiudega.
Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see kuivatuskappi ja kuivatati temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Seejärel arvutati puidu m1−m niiskussisaldus järgmise valemiga: W = m ∗100 [%] (valem 1) m1 ( - proovikeha mass enne kuivatamist [g], m - proovikeha mass peale kuivatamist [g]) Tulemused on esitatud tabelis 1. 2. Tiheduse määramine Proovikehade tihedus arvutamiseks kehad kaaluti ning mõõdeti. Igal küljel võeti nihikuga kolm mõõtu ning seejärel nende mõõtude aritmeetiline keskmine. Puidu tihedus antud
· Nurgik · Vesilood · Käsi- ja tapisaag · Järkamisrakis · Torn · Kruvikeerajad · Löögiraud · Naelad ja kruvid (vt Alusroovitis ja Voodrilaua kinnitamine) või kinnitus- klambrid (kasutamiseks küsige nõu puidu- müüjalt, klamber kinnitub sulundikeele külge ega jää väljast näha) · Elektri-/akutrell ETTEVALMISTUS Paigaldatud voodrilaudade kuivamisest tingitud pragunemise välti- miseks on tähtis, et puitmaterjali temperatuur ja niiskussisaldus oleksid samad, mis paigaldatavas ruumis. Laske puidul enne töö alustamist paigaldatavas ruumis õhuvahedega staabeldatuna seista. Sisevooderduseks kasutatava laua niiskussisaldus peaks olema alla 16%. Köetavates ruumides võib puidu niiskussisaldus olla 67%. ALUSROOVITIS Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alu- sest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga alus-
Materjali keskmine temperatuur T1 10,3 °C Mineraalvillast soojustusplaadi soojuserijuhtivuse mõõtmise ajal Seina keskmine temperatuur T2 deklareeritav soojus- °C kütteperioodil 13,5 erijuhtivus on D= 0,035 W/ Materjali keskmine niiskussisaldus 1 (mK). Kui T1= +10,3 ºC soojuserijuhtivuse mõõtmise ajal 0,55 m3/m3 talvisel kütteperioodil on seina Materjali keskmine niiskussisaldus 2 soojustuse keskmine tarindis 0,65 m3/m3 temperatuur T2 = +13,5 ºC.
1. Dermis on naha tugikiht; moodustab epidermisele tugikoe; paksus on 1-2mm; niiskussisaldus 70%; demis koosneb rakkudest, rakuvaheainest ja sidekoekiududest; selles kihis asuvad verekapillaarid ja lümfisooned, mille abil toimub epidermise ainevahetus; selles kihis on veel närvikiud, higi- ja rasunäärmed ning karvatupped Dermis määrab nahakvaliteedi eelkõige toonuse ehk elastsuse ja turgori ehk niiskussisalduse osas. 2. Dermise kihid: 1) Stratum papillare näsakiht (1/5 dermisest) · Annab epidermisele toitaineid; õhem
7. Hüdrokoopsus Niiskes olekus on Väiksema Väike niiskumisimamis Ei mõjuta polüestri Niiskusesisaldus on Peaaegu ta 3x tugevam kui niiskusimamisvõime võimega. Põhimõteliselt omadusi. Niiskus on päris väike. olematu viskoos. Imab võrreldes viskoosiga. on hüdrokoopsus väike. eriti väike. Omadusi ei niiskussisaldus. hästi niiskust. mõjuta niiskus. Ei ima niiskust. 8. Hapete & Leeliste nõrgad lahused Leeliseid talub hästi. Kanged leelised Lahjad lahused kiudu ei Leeliliste ei avalda mõju. Happed Lahjasid happeid talub kuumalt kahjustavad. mõjuta. Kanged
223-1 + 50ºC 2346 146,6 14,4 13,8 2142 133,9 13,1 223-2 + 20ºC 1023 40,9 4 4 30-40% RH 1022 40,9 4 223-3 + 20ºC 1234 49,4 4,8 9,2 30-40% RH 1133 45,3 4,4 5.5 Niiskussisaldus Tabel nr. 6 Niiskussisalduse määramine Prk nr. Prk mass Prk mass pärast Niiskussisaldus [%] keskkonnas [g] kuivatmist 70ºC juures 7 päeva [g] 222-1 139,4 108,1 22,5 222-2 28,4 19,7 30,6 222-3 38,6 34,2 11,4
1. Nottide aurutamine 50-80 kraadises kuumas vees, baasides.2.Spooni koorimine koormis masinal.3.tükedaldamine toimub giljotiin kääridel.4.Kuivatamine kuvatites 1korruseline või mitmekorruseline kiati kuivatuson 100-160 kraadi.Keskmine 140 kraadi.Kuivatamine toimub kuumade plattidega ehk valtside eh krullikutega.Niiskus sisaldusega 5-6% või siis 8+-2%.Spooni korkimine toimub stantartimise põhimõttel. Spoorni kormise masinatel. Spoonilehe niiskussisaldus on kõrgem kui korgimaterjali niiskussisaldus. Kork surutakse materjli vees ja paindub ja kinnitub ilma limita.Korgid võivad olla ümarad ovaalsed ja kujukorgid.kujukorke kasutatakse sp, et hästi venitud.spooni koostamisel eelvaadre sirgeks läikamisel, kasutatakse spoonisaage või spooni freesi.Pärast serva servade sirgeks lõikamist kasutatakse kitsamast spoonilehtede korrad spooni õmblumasinaid ja liimlindi masinaid.Spooni lehtede katmine liimainega ehk limmivaltsidega
1. kliima 2. reljeef ehk pinnamood 3. lähtekivim (mille peale muld kujuneb) 4. organismid 5. aeg · Muldade lõimis ehk kui suur on savisisaldus mullas. liiv saviliiv liivsavi savi -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------> 0-10% 10-30% 30-50% 50-100% mullaosakeste suurus väheneb mullapooride suurus väheneb niiskussisaldus suureneb õhusisaldus väheneb soojenemiskiirus väheneb toitainete sisaldus suureneb · Kõik mullad võib jaotada ka veereziimi järgi: 1. läbiuhtelise veereziimiga mullad (sademete hulk > aurumine) 2. tasakaalustatud veereziimiga (sademete hulk = aurumine) 3. aurumise ülekaaluga (aurumine > sademete hulk) · Mullahorisondid: 0-horisont - kõdukiht, surnud orgaanilistest ainetest A-horisont - huumusekiht, tume. tekib orgaanilise aine lagunemise tulemusena
Mullad *Esimesed organismid mullal on samblikud(ei vaja aluspinda jne.) * MULLALÕIVIS Kerge legend: nool allapoole tähendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ülespoole nool, siis suureneb. Liiv saviliiv liivsavi savi Alla 10% üle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ülespoole) Õhusisaldus (nool allapoole) Soojenemis kiirus (nool alla poole) Toitainete sisaldus (nool ülespoole) VEEREZIIM 1)läbiuhtumise veereziimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole, sademeid rohkem kui aruda jõuab) 2) Tasakaalustatud veereziimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega) 3) aurumise ülekaaluga (aurumine suurem kui sademete hulk) MULLAHORISONDID.
1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri kohta. 4 Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud puidu niiskussisaldus on 1015%. Puit on looduslik materjal, mida saab peale kasutamist lasta uuesti ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata.
väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus kondenseeruks (suhteline niiskus on 100%), vaid hallitus võib tekkida ka >75%-se õhu suhtelise niiskuse juures, kui temperatuur on sobiv. Hallituse tekkeks on kõige kriitilisem periood sügis, niiskuse kondenseerumise jaoks talv. Talvel difundeerub veeaur siseruumidest läbi piirde välja, kus õhu absoluutne niiskussisaldus on väiksem. Et vähendada niiskusvoogu läbi piirde ja parandada niiskusrezhiimi, peab piirde sisepind olema suurema aurutakistusega kui välispind. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota, sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur liigub konstruktsioonis konvektsiooni teel. Õhu- ja aurutõkke võib viia ka 3050 mm seina sisse, siis ei riku paigaldatavad installatsioonikaablid seda ära.
Puidu niiskussisaldust on vaja teada ka seepärast, et niiske puidu pinda on väga raske kvaliteetselt viimistleda, hööveldada ja liimida. Samuti hakkab märg puit kuiva ruumi paigutatuna kiiresti kuivama, mistõttu tekivad puitu kuivamislõhed. Puidu niiskuse mõõtmisel on järgnevad võimalused: - laboratoorne mõõtmine, kus katsekeha kaalutakse ja seejärel kuivatatakse 100...105°C juures ahjus. Kuivanuks loetakse katsekeha, mille kaal kuivamisel enam ei vähene. Niiskussisaldus leitakse aurustunud vee kaalu suhtena kuiva katsekehasse. - Kalle Pilt kirjutab puidu niiskuse mõõtmise kohta järgmiselt: ,,Teadlased on välja töötanud mitmeid puitkonstruktsioone mittepurustava uurimise seadmeid. Peab rõhutama asjaolu, et seadmetega saadavad näidud ei anna meile midagi. Iga seadme ja iga metoodika juurde kuulub näitude seletamine (analüüs). Parimad tulemused saadakse erinevate seadmete näitude omavahelisel võrdlemisel ning meetodite kogenud
Vali üks või enam: a. sarrus tselluloos, maatriks ligniin b. sarrus hemitselluloos, maatriks ligniin c. sarrus tselluloos, maatriks hemitselluloos d. sarrus ligniin, maatriks tselluloos Küsimus 14 Milliste plaatide rühma kuulub OSB-plaat? Vali üks või enam: a. vineer b. puitlaastplaat c. puitkiudplaat d. tisleriplaat Küsimus 15 Millised faktorid mõjutavad PLPde omadusi? Vali üks või enam: a. laastu suurus b. laastuvaiba niiskussisaldus c. vaigu tüüp d. pressi surve Küsimus 16 Millist materjali all olevatest saab valmistada suurima tihedusega? Vali üks või enam: a. vineer b. puitlaastplaat c. pehme puitkiudplaat d. tisleriplaat Küsimus 17 Milline parameeter on peamiseks erinevuseks PKPe liikide vahel? Vali üks või enam: a. tihedus b. värvus c. tooraine Küsimus 18 Milliseid materjali toodeti välja Soomes? Vali üks või enam: a. kerto-tala b. wisa-wood c. microlam d. mendeboard Küsimus 19
tihedusest.Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseerupuidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas.Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetrikohta. Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud puidu niiskussisaldus on 1015%. Puit on looduslik materjal, mida saab peale kasutamist lasta uuesti ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata ja teda on võimalik töödelda lihtsate tööriistadega. 4.1 Kvaliteedi ja tugevuse liigitus
vee puitu tungimist , olles ka soojust isoleeriv kiht. Korkkude tekib kambiumis niine ja korba vahelisel piiril. 7. Maltspuit puutüve välimine, heledama värvusega puiduosa, mis koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest ning seetõttu sisaldab maltspuidu aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust. Lülipuit tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu osa vedelike transpordist. Niiskussisaldus on madalam kui maltspuidul. Lüli-ja maltspuidu võrdlus : · Lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit. · Lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul · Lülipuit on vastupidavam kahjuritele. 8. Vaigukäigud torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal-või horisontaal suunas ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, mis millel on võime eristada vaiku
ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädalat. Sageli esineb Jaapanis torme ja uputusi, mis tihitpeale kahjustab tugevalt saaki. Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud, kolmandikult maast saadakse kaks, lõunas isegi kolm saaki aastas. Saare põhjaosas on valdavaks mullaks leetmullad. Mullakihi paksus on 1m ja huumusesisaldus väike, muldadel soodne niiskussisaldus ja kõrge viljakus. Lõunaosas on domineerivaks mullastikutüübiks metsa-pruunmullad iseloomulikud eluviaalsetete rohkus, selle tulemusena vähenevad aluspõhjavarud ja mullakihi paksus. Muld on viljakas. Üle poole haritavast maast on niisutatav. Kindlasti ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, kuna 70 % pinnast on kaetud mägedega, kus on pinnas liiga erosiooniohtlik ja kivine, mullad väheviljakad. Jaapanis on põllumajandus kõige intensiivsem
Suured temperatuuride kõikumised või liigne niiskus võivad põhjustada pragude ja lõhede tekkimist. Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. Konstruktiivne puidukaitse – hoida puidu niiskussisaldus madal – vältida puidu märgumist – kaitsta puidu pinda otsese vihma ja päikese eest Keemiline puidukaitse sh immutusvahendid – pinnaviimistlus, mis kaitseb puitu välistegurite mõju eest, nt niiskus, bioloogilised kahjustused, õhuhapinik jne. – Immutusvahendid – vaakumimmutus, surveimmutus – veeslahustuvad immutid – õlis lahustuvad immutid – antiseptilised pastaed – antiseptilised värvid
Fassaadivooderduseks soovitatakse kasutada kuusepuitu (kvali- teediklass B). Kuivades "sulguvad" kuusepuidu rakud ja puit on maltspuidust (tüve välisosa) lülipuiduni (siseosa) samaväärne männipuidu lülipuiduga. Männipuidu maltspuit jääb "avatuks" ja sulgub ainult lülipuit. Oma erilise rakuehituse tõttu imeb kuusepuit männist vähem niiskust ning niiskusest tingitud muutused on väik- semad. Välisvoodri paigaldusel peab kasutatava puitmaterjali niiskussisaldus olema alla 20%, kuna kuivades tõmbub puit kokku. See võib põhjus- tada probleeme, eriti sulundatud voodrilaudade kasutamisel (puidu kuivades sulund avaneb). Värvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sõltuvalt värvi tüübist olla 1518%. Toimiva ja pikaealise välisvoodri eeldused on: · kasutage piisavalt paksu voodrilauda, soovitatav paksus on 28 mm; · kasutage tööstuslikult alusvärvitud voodrilauda; · paigaldage lauad südamikupoolega väljapoole; · vältige liiteid;
Suuremate koguste puhul on kergkruus tellitav puistena, kas maha kallatult või puhuriga konstruktsiooni paigaldatult. Kus ja kuidas kergkruusa ladustada? Enamasti hoitakse kergkruusa kaetud ladudes, kuid tarnel, (kaupluse) laos või objektil võib materjal ilmastikutoimel niiskuda. Niiskustundlikesse konstruktsioonidesse paigaldamisel tuleb veenduda, et materjal on lubatud niiskussisaldusega. Enamasti on sellistel juhtudel aktsepteeritav niiskussisaldus < 10 massiprotsendi. Pinnasesse paigaldamisel pole see oluline. Kus kasutatakse kergkruusa? Kergkruus on kasutusel geotehnikas, põllumajanduses ja reoveepuhastuses. Kergkruus reoveepuhastuses kasutatakse pinnasefiltrina. See on sobiv lahendus oludes, kus odavat imbsüsteemi rajada ei ole võimalik või majapidamistes, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selleks Fibo kergkruusa. Kergkruus põllumajanduses kasutatakse lägahoidlate katmiseks
adsorbtsioon, desorbtsioon, tasakaaluniiskus (hügroskoopne, kapillaarne), hüsterees Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: veeauruna, mis tekib kas materjalis oleva vee aurustumisel või tungib sinna ümbritsevast keskkonnast; vedelas olekus võib vesi esineda materjalides: keemiliselt seotuna veena (vesi moodustab osa aine ehitusest), füüsikaliselt seotud veena, vaba veena; jääna. Materjali niiskussisaldus – kaaluline niiskussisaldus „u“ kg/kg; niiskussisalduse mass mahu järgi „w“ kg/m3; mahuline niiskussisaldus „Ψ“ m3/m3. Materjali niiskussisaldus sõltub: ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest; temperatuurist; kas tegemist on niiskumise või kuivamise protsessiga; materjalist ja tema omadustest. Hüsterees - keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse. Hüstereesi nähtus põhjustab materjali niiskussisalduse erinevust, kui on
Kangas kuivab sellegi poolest väga kiiresti. Polüesterkiu omadused: · Tugev kiud · Hea venimisomadus · Hea sirgestuvus (kortsumatus) · Süttib suure leegiga, põleb sulades · Põlemisjääk must tomp · Väike niiskussisaldus · Hea vormi- ja mõõdupüsivus · Hea elektiseeruvus · Talub päikesevalgust · Värvub halvasti, aga värvikindlus on hea POLÜAMIID (PA) Põletuskatse (1). Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, kuid mitte kohe põlema. Leegis hoides põleb keskmise leegiga, kuid leegist eemaldamisel leegi suurus väheneb ning kohati ka leek kustub
aastal oli 155 miljonit tonni. [ 5.] 7 OMADUSED Elastaani tähtsaim omadus on selle venivus. Kiud taastab oma lähtepikkuse selle venitamisel kolmekordse algpikkuseni kohe pärast vabastamist. Elastaani tõmbetugevus on väike: umbes 6-11 cN/tex. Ka kuumakindlus ei ole elastaanil hea. Kiud kolletub juba temperatuuril 150 C ning sulab temperatuuril 250 C. [ 5.] Elastaani tihedus on 1-1,2 g/cm3. Niiskussisaldus on väike 1,1-1-3%. [ 5.] Elastaani toodetakse mitut liiki- olenevalt kasutusotstarbest paremustatakse klooritud vee, magevee ja päikesevalguse taluvust. Üldiselt saab elastaankiul paremustada vaid ühte omadust korraga. [ 5.] Elastaani värvipüsivus ei ole hea, mistõtttu kasutatakse sageli värvimata elastaani: kiud on sel juhul läbipaistev. [ 5.] 8 KASUTAMINE
annaabi.ee 
