VEEPROBLEEMID LAURA SAUNAMETS 2018 SISUKORD PUHTA VEETA VEEPUUDUS MAAILMAKAARDIL KAPLINNA VEEPUUDUS FAKTE VEEKRIISIST KUIDAS OLUKORDA PARANDADA? PUHTA VEETA 884 MILJONIT INIMEST ELAVAD IGAPÄEVASELT ILMA PUHTA VEETA (1 INIMENE 9-ST). TEXT KAPLINNA VEEPUUDUS ESIMENE SUURLINN, KES KOGEB SELLIST KRIISI 2015. AASTAKS OLID PAISUVEED 50% ALANENUD PÄEVAS KASUTAMISEKS 50 LIITRIT VETT MEETMED: PESUVESI WC-S KASUTUSSE, ÄRAVOOLU MIDAGI EI LASTA, ANUMAD, KAUSIS PESEMINE... FAKTE FAKTE VEEKRIISIST NAISED JA LAPSED VEEDAVAD 200 MILJONIT TUNDI PÄEVAS VETT TASSIDES AAFRIKAS NAISED KÕNNIVAD CA 6 KM 18 LIITRI VEE JAOKS IGA PÄEV 800 LAST (ALLA 5. A) SUREB KÕHUAHTISUSSE REOSTUNUD VEE PÄRAST 90% LOOMUPÄRASTEST HAIGUSTEST ON VEEPÕHISED KUIDAS OLUKORDA PARANDADA? TEXT VÕIMALUSED HEATEGEVUSLIKUD ANNETUSED PROBLEEMIGA TEGELEMISEKS PUHTA VEE PEREDELE TOIMETAMINE LIUSTIKUVEE JOOGIVEENA KASUTAMINE...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova MK13-TE2 VESI JA VEEPROBLEEMID MAAILMAS VEEKAITSE Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse SISSEJUHATUS Selles referaadis räägin veest ja sellega seonduvast probleemidest maailmas. Kõik me teame, et inimene suudab ilma toiduta vastu pidada nädal aega,aga ilma veeta ca 3 päeva. Vesi on tähtis osa meie organismist. Paljudel pole võimalust puhast vett tarbida ja see on põhiline probleem maailmas, millele otsitakse juba pikemat aega lahendust. Iga päev leiutatakse uusi asju, mis aitab vett puhastada ja samuti kehtestatakse seadusi, mis
Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud ( vihmavee kogumine , merevee destileerimine, liustukuvee kasutamine ) Vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse Veehoidlate rajamine ( veevarudeks kuivadel perioodidel) Õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses Heitvete puhastamine http://2.bp.blogspot.com/_oW8s2oAvAVI/TL7w0oRut_I/AAAAAAAAAPE/SyYK0tCn8v8/s1600/india.jpg Veeprobleemid Eestis Puhast vett külluses Eesti inimestel isiklikud veevarud (kaevud , tiigid ) Veekogude reostatuse põhjuses on väetised ja reovesi Inimesed raiskavad vett liiga palju http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/EU_location_EST.png/800px- EU_location_EST.png Nõuanded Vett tuleb tarbida mõõdukalt Paranda tilkuvad kraanid Keera kraan peale kasutamist hoolikalt kinni
miljonit inimest, 2001 aga juba 66 miljonit inimest ka tuleviku prognoos ei näita langemise märke, nimelt analüüsid pakuvad 100 miljoni piiri täitumist 2021aastaks. Ka on rahvastiku paiknemine äärmiselt ebaühtlane väga madal riigi lõuna ja ida osas, kõrge aga lääne ja põhja osas. Vee kättesaadavus on kehvem maa piirkondades, linnades on aga elanike suure juurdekasvu tõttu sama probleem aina sügavamalt maad võtmas. Kõik veeprobleemid pole aga inimtekkelised ka on tõsiseks probleemiks põud. Põuad Iraanis on otses seoses sademetga juhul kui esineb keskmine või keskmisest suurem sademete hulk ei teki ka põua probleemi. Viimased aastad on aga näidanud, et sademete hulk väheneb ja seega probleem süveneb. Põual on oluline mõju ka Iraani majandusele nimelt on ligi 1/3 Iraani majandusest põllumajandus, ka on see suurim vee tarbija ja enim mõjutatud põudadest. Ligi kaudu 37
pinnast.Põhjustena võib nimetada ulatuslikku metsaraiet, liigkarjatamist, ebaõigeid väetamis ja maaharimisvõtteid ning niisutavate maade sooldumist. 4)Loodusvarade kasutamine- *Taastuvad-päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas jt. Põhja- ja pinnaveevarud taastuvad õigel kasutamisel. Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Pöikeseenergia on hetkel ammendamatu. *Taastumatud-metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused(nafta, maagaas, põlevkivi) 5)Veeprobleemid-eelkõige on puudus mageveest. Vee põhiliseks tarbijaks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on puhas joogivesi tõeliseks probleemiks. Mageveekogud on eriti saastumistundlikud, see põhjustab ka nakkushaiguste levikut. Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid(usa, iisrael). Merevee destilleerimine on liiga kulukas, seega üha enam rakendatakse veehoidlate rajamist, kuhu kuivaperioodideks varutakse vett tagavaraks.
• Kaamelid suudavad olla nädalaid ilma joomata • Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet • Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab, (inimese kehas on aga märksa väiksem kogus rasva, seega pole ka vett kehas nii palju talletatud ja me peame tihedamalat jooma, et ei tekiks vee kaotust) • Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett Veeprobleemid • Vett ei teki Maal juurde ega kao, vesi on pidevas ringluses • Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib. • Inimese kasutuses ainult 2% kogu Maa veevarudest, sest 98% veest moodustab soolane merevesi • Suures osas maailmas on mageveepuudus • Tänapäeval puudub 1 miljardil inimesel ligipääs puhtale joogiveele • Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal
1. 18. märts: Veeprobleemid:, , ,.. magevee puudus Maailmas on palju täheldatud põhjaveevarude ületarbimist. Seda eriti paljudes Hiina osades, Indias, Mehhikos, Tais, Põhja-Aafrikas ja mitmetes USA osades. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeradi võrra ning kardetakse selle ammendumist. Sellega kaasneksid aga omakorda uued probleemid, sest selle veega niisutatakse 20% ulatuses kogu USA haritavast maast. (Anttila.P et al 1996) On teada, et kui maakera veevarud oleks jaotunud ühtlaselt siis jätkuks vett 20-30 miljardile inimesele, sest näiteks Amazonas jõgikond kannab aastas rohkem vett kui kõik teised jõed kokku, aga reaalsuses see loomulikult nii ei ole. (Anttila.P et al 1996) Suure joogivee muutusena on liustike sulamine, mis on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest see toob endaga kaasa üleuj...
Kahanev populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas väheneb. Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. Biomassi püramiid iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Ökoloogiline amplituud vahemik kus on organismile kõik elutingimused olemas. Ökoloogilised globaalprobleemid. Ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. (toidu-ja veeprobleemid, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine.) Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise voolutee, tuule vms. abil. Kõrbestumine kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse tagajärjel. Happevihm happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütusepõlemisel atmosfääri sattunud happeliste oksiidide ühinemisel veeauruga.
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70...
Looduslike liikide väljatõrjumine g. GMO-kultuuride kasvatamine? Hübriidide teke, tolmeldajate vähenemine 23. Kuidas takistada muldade erosiooni, kõrbestumist, sooldumist? erosioon- oskuslik maaharimine- terass ja riba põllundus, õiged külvikorrad kõrbestumine- sooldumine- niisutada tuleks üliväärtusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. VESI JA VEEPROBLEEMID Kala on väärtuslik toiduaine, sest: ● 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ● kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A- ja D vitamiini 1. Nimeta maailma suurimaid kalapüügiriike? Hiina, Peruu, Tsiili, Jaapan, India, USA jne. 2. Nimeta maailma suurimaid kalakasvatusriike? Hiina, India, Peruu (Aasia riigid), (Hiina, Iisreal) 3. Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed?
Aquas del Illimani vee- ja kanalisatsioonihoolduse vähehaaval neile loovutaks, kuid ettevõte hoiab oma tegevusloast kinni. Maailmapank on vaeste linnade veehoolduse privatiseerimist ja samuti ka Aquas del Illimani toetanud. Konflikti lahenduseks pakutakse ühiskonna osalemist veehoolduses ja ettevõtete osalemist kulutustes näiteks Boliivia riigile kõrgemate rojaltite ehk kompensatsioonide maksmise teel. ÜRO eelmine peasekretär Kofi Annan rõhutas, et veeprobleemid ei pea alati konfliktidega lõppema veeprobleeme aitab tõhusalt lahendada koostöö. Kaks kolmandikku maailma suurtest jõgedest voolab läbi mitme riigi ja üle 300 jõe läheb üle riikide piiride. Need, kellel on teadmisi kunstliku niisutuse või üle kallaste ajavate jõgedega piirkondade hooldamise kohta, võivad oma teadmisi ja tehnoloogiat selle vajajatele jagada. Rahvusvahelised teaduslikud uurijaterühmad töötavadki koos,
· Filtrimine · Märgpuhastus · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul 2. Gaaside eraldamine · Absorptsioon aine siirdub gaasilisest vedelasse · Adsorptsioon aine siirdub gaasilisest tahkesse · Põletus ja katalüütiline töötlus 3. Teised · Kondenseerimine · Biofiltratsioon · Osoneerimine, biokeemilised, fotoplasmakatalüütilised, plasmakeemilisedd jt meetodid Veeprobleemid: · Pinnaveed on saastunud · Maakera veeressursid jaotuvad ebaühtlaselt · Vesi on taasuv, kuid siiski piiratud loodusvara · Eutrofeerumine Lahendused: · Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine · Vee reostuse vähendamine · Tammide ja veehoidlate rajamine vee varumiseks ja üleujutusohu vähendamiseks · Merevee kasutamine (magestamine) · Jäämägede teisaldamine Reovee probleemid:
Teise tekkimiseks niiskust vaja ei ole, tekib lämmastikuoksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Põhjustavad peamiselt mootorsõidukite heitgaasid ja tööstused. Vihmametsade vähenemise negatiivsed tagajärjed: surevad välja paljud ainulaadsed taime-looma liigid. Väheneb hapniku tootmine. Suureneb CO2 osakaal atmosfääris. Kaovad suguharude elupaigad. Suureneb erosioon. Veeprobleemid: põhjavee ületarbimine teatud piirkondades, mageda vee puudus paljudes piirkondades. Probleemid Eestis: põlevkivi kaevanustega nihkub põhjaveetase järjest sügavamale. Põhjavee saastumine aluseliste ühendite ja happevihmadega. SEJde jahutusvesi soojendab veekogusid, mis põhjustab kohalike liikide hävimist. Pinnavete reostumine väetiste, taime- ja putukamürkidega.
reostuse likvideerimine ja vähendamine toetub looduslikele protsessidele Keskkonnatehnika ülesanded vähendada võimalikult palju (arvestades majanduslikke võimalusi) loodusesse juhitavat koormust heitvetes, jääkpõlemisgaasides või jäätmetes Keskkonnasõbralike masinate ja seadmete konstrueerimine Ohtlike jäätmete töötlemine Keskkonnaseisundi korrastamise tehnika Müratõrje tehnika Keskkonna seiretehnika VESI Globaalsed veeprobleemid -Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elatustaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik: tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit ööpäevas, arengumaades 3 liitrit ööpäevas. Maakera veeressursside jaotumine- Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikes. Pinnavee kasutamisel
29 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 2.26 Laastukatus on kaetud eterniidiga (vasakul). Eterniitkatuse ajutine paikamine ei pruugi tagada veepidavust (paremal). Joonis 2.27 Vasakul mädanikkahjustused korstna ümber. Paremal spetsiaalselt kaldu laotud korsten, et läbiviik katusest jääks harja peale, kus veeprobleemid on minimaalsed. 2.6 Pööningu vahelaed 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus Kandvaks osaks olid külgedelt (ja alt) tahutud laetalad, vt. Joonis 2.28. Laelaudis oli löödud palkide alaossa tehtud servadele. Osa majades oli laudis löödud talade peale, lagesid viimistletud värvitud krohviga (krohv kantud krohvimatile), värvitud punnlauast topeltlaega või värvitud vineeriga. Soojustus oli keskmiselt 20 cm paksune saepuru-lubja segu või liiv-lubi-segu.
annaabi.ee 
