Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks. Lineaarne meetod – kuludesse kantakse konstantne summa põhivara maksumusest ajaühikus. Põhivaral on likvideerimismaksumus kasutusaja lõpus Lihtstustatud lineaarne meetod – kuludesse amortiseeritakse kogu soetusmaksumus (laialt levinud) Degressiivne meetod – põhivara kasutusaja esimestel aastatel kantakse kuludesse suuremad amortisatsioonieraldiste summad, mis kasutusaja jooksul järk-järgult vähenevad. Väidetavalt esimeste aastate suuremaid maksustatavaid tulusid aitab
Projekt näeb ette 10 aastase kasuliku elueaga automaatseadme soetamise. Iseseisva Firma nõutav kasumimäär ja diskontomäär on 12%. Selleks, et projekt oleks aktsepteeritav, peab projektist tuleneva iga aastase immateriaalse kasu rahaline väärtus olema Vali üks: a. 13560 b. 18000 c. 11300 d. 20000 Küsimus 4 Küsimuse tekst Kaunis Firma soovib soetada seadme, mis maksab 84900 . Seadme kasulik eluiga oleks 12 aastat ja jääkmaksumus kasutusaja lõpul (likvideerimismaksumus) 0. Seadme kasutamisest tekkiv iga aastane raha puhaskäive on 15000 . Seadme sisemine tasuvuslävi on Vali üks: a. 12% b. 8% c. 10% d. 14 % Küsimus 5 Küsimuse tekst Keskpärane Firma on soetanud seadme, mis maksis 30000 , mille kasulik eluiga on 15 aastat ja jääkmaksumus kasutusaja lõpul 0. sEadme kasutamine võimaldab kokku hoida ekspluatatsiooni- kulusid kokku 6000 aastas. Seadme tasuvusaeg on: Vali üks: a. 1/5 aastat b
4) spordivarustust; 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid; 6) enesekaitse- ja tõrjevahendeid; 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid. Kaitsevahendid ei tohi takistada töötaja liikumist, kehaasendeid ega taju. 3. Tööandja on kohustatud: 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks; 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust; 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi; 4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks; 5) korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega; 4
arvestades Vara harilikku kulumist. Vara mittetähtaegsel tagastamisel maksab Kasutaja leppetrahvi ____ krooni päevas iga tagastamisega viivitatud päeva eest. 3. Kasutajal on õigus: 3.1 Vara kasutamisest saadud tulule; 3.2 võtta Vara tagastamisel ära enda poolt Varale tehtud parendused, kui see on Vara kahjustamata võimalik. 4. Kasutusse andja kohustub andma Vara Kasutaja valdusesse hiljemalt Kasutusaja alguseks. 5. Kasutusse andjal on õigus: 5.1 nõuda Kasutajalt enne Vara üleandmist tagatist Lepingus toodud Kasutaja kohustuste täitmise tagamiseks; 5.2 kontrollida Vara Lepingukohast kasutamist. 6. Lepingu lõppemine 6.1 Leping lõpeb Kasutusaja möödumisel või Lepingu erakorralisel ülesütlemisel. 6.2 Kasutusse andjal on õigus Leping erakorraliselt üles öelda, kui: 6.2.1 ta vajab Vara ettenägematu asjaolu tõttu; 6.2.2 Kasutaja kasutab Vara vastuolus Lepinguga; 6.2
kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused. Isikukaitsevahendit valides peab tööandja arvestama ohte ja mõjusid, mis kaitsevahendi kandmisega võivad kaasneda. Hindamist tuleb korrata, kui töökeskkonnas või hindamist mõjutavates muudes tegurites on toimunud muutused 3. Tööandja on kohustatud: 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks; 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust; 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi; 4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras ning puhas; 5) tagama, et isikukaitsevahendit valmistaja poolt antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks. 6) tööandja varustab töötajad isikukaitsevahenditega, kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahendite või töökorraldusabinõudega;
AKT PÕHIVARA MAHAKANDMISE KOHTA __________________20__.a. Seoses vara muutmisega kõlbamatuks tulu saamise otstarbeks (vara on osaliselt või täielikult hävinud) (vara säilitamine on ebaotstarbekas) (Seoses reaalse kasutusaja lõppemisega ) kanda bilansist välja järgmised põhivarad: Põhivara nimetus Soetamise aeg Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Seisukorra iseloomustus Juhatuse liige Raamatupidaja akt võib sisaldada: 1. Vara liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2. Vara osa kõlbmatuks tunnistamise selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja
• Saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. • Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. • Ei sõltu ilmastikuoludest • Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud Miinused • Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. • Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks. • Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus • On ka olemas suur šantaažioht (terrorism) • Tuumajaama tegevusega kaasneb ka veekogude soojusreostus • Võtab 5 aastat et ehitada, niiet vähese ajaga seda rajada ei saa(+ veel projekteerimine) • Protsessi käigus järele jäävaid radioaktiivseid jääke saab kasutada tumarelvade ehitamisel
· Ei sõltu ilmastikuoludest · Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud · Paljud inimesed on tuumaenergia vastu teadmata nende tegelikku väärtust · miinused · Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. · Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks. · Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus · On ka olemas suur santaazioht.(terrorism) · Tuumajaama tegevusega kaasneb ka veekogude soojusreostus · Võtab 5 aastat et ehitada, niiet vähese ajaga seda rajada ei saa(+ veel projekteerimine)
6) enesekaise- ja tõrjevahendeid 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid. 2.3 Kes maksab ettevõttesse soetatud isikukaitsevahendite eest? Tööandja 2.4 Kes kannab isikukaitsevahendite hoolduse ja puhastusega seonduvad kulud? Tööandja 2.5 Millised on tööandja kohustused seoses isikukaitsevahenditega? 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi 4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks 5) korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega
Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul. Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: vara eeldatav kasulik eluiga- määrab omanik. vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul (lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus)- arvatakse vahendi eest saadavat tema kasuliku eluea lõppedes. Kasulik eluiga on: Periood, mille jooksul varaobjekti ettevõttes tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum Lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes.
Tuuleenergia Tuumaenergia Peamisteks probleemideks tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Tuumajaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas. Üks kaasaegne tuulik maksab 1,5 miljonit eurot /MW. Võttes arvesse tuumajaama pikast ehitusperioodist tulenevaid intresse ja pidevalt suurenevaid kulutusi ohutustehnikale on tuumajaama lõppinvesteeringu kulu ligikaudu 7 miljonit euro/MW kohta. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s.
Vajaduse kohaselt korrigeeritakse bilansi koostamisel algselt käibe- või põhivarana arvelevõetud asjade või õiguste kuuluvust. (Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu. Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt oma vormi (raha-> materjal-> toode-> raha), põhivara eeldab materiaalse vormi säilimist. Kas on tegemist käibe- või põhivaraga pole alati üheselt määratletav. Rahvusvaheliste arvestusprintsiipide kohaselt tuleks vara liigitamisel arvestada peale kasutusaja ja soetusmaksumuse ka muid asjaolusid. Ülikõrge põhivara piirmaksumuse kehtestamine on vastuolus hea raamatupidamistavaga, moonutades nii finantstulemit kui ka ettevõtte varast saadavat ettekujutust Põhivara Vastavalt tasumise tähtajale liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliseks loetakse kohustust, kui see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki
Plaat läbib spetsiaalse termilise töötlemise, mis tagab siduripedaalile vajutades vedrule ühtlase koormuse. Kasutage TOYOTA originaalsidurit Kuna TOYOTA siduri konstruktsioon töötatakse välja koos vastavate TOYOTA mudelitega, siis töötab see ideaalselt igasugustes sõiduoludes. Sujuv käikude sisse ja väljalülitamine siduri abil tagab ohutu ja rahuliku sõidu. Siduri suurepärane kuumus ja kulumiskindlus garanteerib detaili pika kasutusaja. Summutab suurepäraselt müra ja vibratsiooni. Mitteoriginaalne Siduriketta kate on valmistatud madalakvaliteedilisest materjalist, sellel puudub freesitud soon, mille tõttu sidurit ei suruta kokku ettenähtud viisil. Puks / kontrollplaat, mis summutaks müra, puudub. Survevedrul ei ole kroomitud pinda ja õiget termilist töötlemist, mistõttu koormus jaotub vedrule ebaühtlaselt. Kui kasutate mitteoriginaalset sidurit
8) töötajate muljumist või kokkupõrget takistavad kaitseseadised, kui töövahend töötab normaaltingimustes kaugjuhtimisega ja puuduvad muud sobivad vahendid sellise ohu vältimiseks. 2h 1. Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. 3. Töötaja on kohustatud (§ 15): 1. osalema koolituses tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks (juhul, kui tööandja koolitust pakub ja hüvitab kulutused); 2. tegema tööülesannete täitmisel koostööd teiste töötajatega (kui töö iseloom seda eeldab ja nõuab); 3
Tallinna Linnateater; Kuressaare Linnateater; Paide Linnateater; Tallinna Filharmoonia; Pärnu Linnaorkester; Narva Linna Sümfooniaorkester. 5. Kui suur protsent alkoholi- ja tubakaaktsiisi maksust ning hasartmängumaksust laekub Kultuurkapitali? 3,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist; 47,8% hasartmängu maksust. 5.1. Kirjeldage Kultuurkapitali lepingu muutmise liike ja protsessi. 2 liiki lepingu muutmist. Kasutusaja muutmisel näidata põhjus, eelnevad pikendused, uus, kasutusaja lõpp. Eesmärgi muutmisel on oluline korralik põhjendus kuhu saadud raha läheb. Raha otstarbe iseloom ei muutu. 6. Nimetage Kultuurkapitali eristipendiume. “Loomemaja stipendium” – rah.vah loomemajade kasutamine. “Ela ja sära” – kõrgvormis loomeinimestele, erialaseks pühenumiseks. “Külaliskriitiku stipendium” – et Eesti kultuurielu tutvustada rah.vah meedias. 6.1
(eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud) Lõppväärtus või lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. (kui it spetsialist ostab arvuti , saab vbl seda kasutada 2 aastat ja tavainimne on selle nõus siis ära ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.)
valimise ja hankimise, lähtudes p. 2.2.1 nõuetest; 2) teavitama töötajaid töödest ja töökohtadest, kus on nõutud isikukaitsevahendite kasutamine; 3) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks; 4) kontrollima isikukaitsevahendi nõuetekohast kasutamist vastavatel töödel ja –kohtades; 5) pidama ettenähtud vormi kohaselt töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust; 6) korraldama enne kasutusaja lõppu parandamist vajavate isikukaitsevahendite parandamise või kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendite asendamise; 7) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda regulaarselt kontrollitaks (vajadusel testitaks) ja hooldataks valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt; 8) korraldama töötajale (vajadusel) isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe või näitliku kasutamise ning
paigaldusega, õige reservuaari teemides võrreldes hüdrodünaamiliste konstruktsiooniga, näiteks paigaldama süsteemides. Mineraalõli tihedus on 0,86 sinna vaheseinad. Mineraalõli sisaldab ja 0,9 g/cm3 vahel. Tiheduse väärtust keemilisi lisandeid, mis vähendavad kasutatakse viskoossus-tihedus väärtuse vahu moodustumist. Töövedeliku (kinemaatiline viskoossus) teisendamisel vahutavus kasvab koos kasutusaja, viskoossuseks (dünaamiline viskoossus) saastumise ja kondensveega. Kui pump ja vastupidi. imeb endasse vahutavat õli, kahjustab Praktikas mõõdetakse tiheduse väärtust see hüdrosüsteemi ja viib pumba kiirele temperatuuril 15 °C. rivist väljaminekule. Halb õhuga segunemine ja kiire õhumullidest vabanemine Töövedelik peab õhku siduma endaga nii vähe kui võimalik ja vabanema õhumullidest võimalikult kiiresti.
äriühenduses tekkinud firmaväärtus. 5 Patent on õigus kasutada, toota või müüa patendiga kaitstud toodet või teenust. Patendi soetusmaksumusse lülitatakse patendi soetuskulud koos lisanduvate teenustasudega (õigusabi jms) Kui patendi kasutusajal tekivad kulud tema kasutamise seaduslikkuse tõendamiseks, lisatakse need patendi jääkmaksumusele (kapitaliseeritakse) ja amortiseeritakse patendi järelejäänud kasutusaja jooksul, juhul kui lahend on positiivne. 6 Kaotatud vaidluste kulusid ei kapitaliseerita, neid käsitletakse perioodikuludena. Kui majandusüksus töötab patendi ise välja, siis käsitletakse patendi väljatöötamise kulusid reeglina perioodikuludena (uurimistegevus). Kapitaliseeritakse patendi registreerimisega (seadustamisega) seotud kulud 7
· säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime · on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud · on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud · on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud · on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda · on võimalik inimesi ehitisest evakueerida · on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega Need olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi liigitatakse: · tulekindlateks t°s > 1580°C, · raskelt sulavad t°s = 1350...1580 °C, · kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: · tavalised tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C · kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C
põhivaraobjekti 1) soetusmaksumust, 2) Kasulikku eluiga, 3) Lõpetamismaksumust Soetusmaksumus moodustub kõigist väljaminekutest, mis on vaja teha kuni materiaalse põhivaraobjekti kasutusele võtmiseni. 27 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Põhivara kasulik eluiga on aeg, mille jooksul põhivara genereerib tulu. Põhivara kasulikku eluiga võib mõõta ka nt kasutusaja jooksul valmistatud tooteühikutes, töötundides jne. Lõpetamismaksumus on summa, mis eeldatakse saadavat põhivaraobjekti müügist pärast tema kasuliku eluea lõppemist. Lõpetamismaksumus võib olla ka 0, mis tähendab, et põhivara on kasuliku eluea lõpuks muutunud realiseerimiskõlbmatuks. 28 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Materiaalse põhivara soetusmaksumust võib võrrelda
Kontroll radioaktiivsete jäätmete tekitamise üle. Radioaktiivsete jäätmete tekitamist hoitakse nii väiksena kui see on teostatav. Radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja käitlemise vastastikkune sõltuvus. Arvestada tuleb kõiki vastastikkuseid sõltuvusi radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja käitlemise kõikide etappide vahel. Rajatiste ohutus. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisrajatiste ohutus tagatakse kogu nende kasutusaja kestel. Konventsioonid Kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon (RT II 2005, 28, 92) Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon (RT2 1994, 8, 22) Tuumaohutuse konventsioon (RT II 2005, 31, 101) Seadusandlus Eesti Vabariigi tasandil Kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni ratifitseerimise seadus RTII, 24.11.2005, 28, 92
tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku inimeste evakuatsiooni ja varakahjude minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning kui: 1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud piirväärtustele või 2) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või
4.Lühitutvustus ja kokkuvõte ühe alternatiivi kohta + arvamused/artiklid + viited : LED lambid Lampide erinevast tööpõhimõttest tulenevalt saame mitu võrdluspunkti: 1. LED-lamp on umbes 25 korda säästlikum kui säästulamp ning kuni 10 korda säästlikum kui hõõglamp; 2. LED-lamp ei sisalda elavhõbedat ega muid kahjulikke gaase, mis on probleemiks säästulampide puhul säästulamp tuleb pärast kasutusaja lõppu viia ohtlike jäätmete kogumispunkti; alati on risk, et säästulambi purunemisel sattub elavhõbe ruumi ja seda on väga keeruline ja kulukas sealt kõrvaldada; 3. LED-lambi elueaks pakutakse tüüpiliselt 50000 põlemistundi; säästulambil 120020000 tundi kusjuures sellisel säästulambil, mis 20000 tundi põleb, on hind juba üsna lähedane LED- lambi hinnale; 4. Säästulambile sobiv keskkonna temperatuur on 525 kraadi; väljaspool seda vahemikku
1.dir : väljastab kataloogis paiknevate failide ja alamkataloogide nimed ilma mingit lisainfot andmata. Samuti ei näidata "peidetud faile". 2.ls l : väljastab kataloogis paiknevate failide ja alamkataloogide nimed lisades juurde failiõigused, omaniku, grupi, loomisaja. Ei näita "peidetud" faile. 3.ps : kuvab kasutajale kuuluvad protsessid, nende identifikaator numbri (PID), terminaali, kus see protsess käivitati (TTY) ja kasutusaja (TIME). 4.man man : kuvab manuaalide sirvimisprogrammi man tutvustuse, manuaali. 5.man less : kuvab programmi less tutvustuse (less'iga on võimalik kuvada failide sisu, otsida neis stringe jne.). 6.man kill : kuvab programmi kill manuaali (kill'iga on võimalik peatada protsesse, samuti saata neile erinevaid signaale). 7.mkdir : loob kataloogi. 8.cp : võimaldab kopeerida katalooge ja faile. 9.cd : võimaldab vahetada kataloogi. 10.rm : võimaldab kustutada faile või katalooge. 11
8.tund Kasumiaruanne Bilansi analüüsi järeldused Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt oma vormi (raha-> materjal-> toode-> raha). Põhivara eeldab materiaalse vormi säilimist (hoone, masin, seade). Kas on tegemist käibe- või põhivaraga pole alati üheselt määratletav, sest see sõltub vara maksumusest ja otstarbest. Bilansi analüüsi järeldused Rahvusvaheliste arvestusprintsiipide kohaselt tuleks vara liigitamisel arvestada peale kasutusaja ja soetusmaksumuse ka muid asjaolusid. Ülikõrge põhivara piirmaksumuse kehtestamine on vastuolus hea raamatupidamistavaga, moonutades nii finantstulemit kui ka ettevõtte varast saadavat ettekujutust. Bilansi analüüsi järeldused Ettevtte majandustegevuse efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Näited aruannetest! Premia Food AS Kasumiaruanne
vahenditeks turundus varade loomiseks ja juhtimiseks ning eesmärgiks tulevaste rahavoogude genereerimine ja tagamine. Väärtuspõhine turundus integreerib turunduse ettevõtte ja kliendi väärtuse loomise protsessi. 4. Toodete liigitus a) -esmatarbekaubad- regulaarkaubad (seep,sool), impulsskaubad (küpsised,kommid), hetkesituatsioonist tekkinud nõudluse kabad - valikkaubad- sarnased kaubad,erinevad kaubad. b) Kasutusaja pikkuse järgi jaotatakse kaubad/tooted: lühitarbelisedkaubad kestvuskaubad teenused 5. Turustamise ülesanded - Ettevõte müüb tooteid, mida ta on tootnud -turustav ettevõte pakib tooted nii, et pakendil o vaid üks eesmärk- kaitsta toodet - turustav ettevõte ei tegele strateegilise planeerimisega -tootearendusele ei pöörata turustavas ettevõttes tähelepanu 6. Jaekaubandusettevõtete klassifitseerimisalused: -Suurus- väikesed,suured
Vajalikud eelteadmised .. Enne kui õppida tundma sisepõlemismootori töötamist , peame teadma gaaside mõningaid omadusi , mis otseselt mõjutavad mootori tööd ja mille abil mootor üldse tööle hakkab . 1. Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda . 2. Gaasid kokkusurumisel kuumenevad . 3. Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad . Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks . Põlemine on keemiline reaktsioon , kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga . Mootoreid iseloomustavad põhinäitajad .. Kolvi ülemine ja alumine surnud seis ( üss ja ass ) : need on kolvi liikumistee piirasendid silindris . Kolvi käik : kolvi teekonna pikkus silindris ülemise ja alum...
Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama? Uraani isotoop 238 lõhustub kergesti tuuma pommitamisel neutroniga. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat ja paar uut neutroni, mis on järgmiste lõhustumiste esilekutsujad. Eelnimetatud reaktsiooni kontrolli all hoidmisel põhineb ligikaudu kuuendik kogu maailma energiatoodangust. Eestis seevastu toodetakse lõviosa elektrit põlevkivi abil. Paraku on oma maavara kasutamine äärmiselt ebatõhus ja keskkonda saastav. Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgi, et energia hind ei tohiks olla liiga kõrge ei ökoloogilises, poliitilise sõltumatuse ega ka otseses rahalises mõttes. Riigi ideaal kitsendab oluliselt uute valikute ringi. Kas Eesti vajab just aatomite lõhustumisel põhinevat elektrijaama või on ülima energeetilise sihi täitmiseks ka muid variante? Tuumajaama rajamine on Eestile kasulik, sest see on lihtne ja kiire. Eesti vajab vaid kahte reaktorit täielikuks e...
kulud (vähemalt 3)? lineaarne meetod (võrdsetes osades) – Hoonete kohandamine erivajadustega inimestele A=(F+R-L)/T – Erivajadustega inimeste transpordi korraldamine F - põhivara soetusmaksumus (krooni); – Erivajadustega inimeste kutseharidusõpe R - moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel – Erivajadustega inimeste üldharidusõpe (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa 9.Milliseid makse on Eestis rakendatud teekulude ja transpordi (krooni); välismõjude kompenseerimiseks? T - põhivara kasulik eluiga (aastat). Kütuseaktsiis, raskeveokimaks 8
Ehitusprojektist lähtuvalt kantakse ehitusplatsi kaudkuludesse. ii. Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) Vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul Kulumi arvutusmeetodid: 1. Otsearvutus (lineaarne meetod) F +R-L A= T F - põhivara soetusmaksumus (krooni); R - moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni); T - põhivara kasulik eluiga (aastat). 2. Alaneva tasakaalu meetod ehk kulumi arvutamine jääkmaksumusest L d = 1 - T * 100 F d - kulumi määr (%) F - põhivara soetusmaksumus (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni);
Aasamets Kontrollis: O. Raid Tallinn 2009 Lähteandmed: Tee klass: 3 Emin=160Mpa (vt. T13.2) Tugevustegur Ktt=0,94 (vt. T6.1) Katendi töökindlustegur Ktk=0,9 (vt. T6.1) Pinnase niiskuse normhälbe tegur t=1,32 (vt. L1. T4) Pinnase niiskuse variatsioonitegur v=0,1 (vt. L1. T4) Normkoormaks A-grupi veoauto V 2 :p=0,6Mpa, d=37cm (vt. T9.1) Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpuks Q=1200 V1/ööpäevas Tee asetseb 3. niiskuspiirkonnas (vt. Lisa L1.T1) Muldkeha pinnas: kerge saviliiv Pinnasevee tase teekatte pealt h=1,5m Muldkeha asend: poolkaevikus Peenrad on kaetud 2/3 laiuses asfaltbetooniga Pinnaste suhteline niiskus W=0,68 (vt. L1.T2) Määra arvutuslik suhteline niiskuse tegur: Wksl = (W-0,05) * (1 + t * v) (vt. L.T3 ja L1.T4) Wksl=(0,68-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,71 Wtsl=(0,78-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,82
Töö käigus hinnati nelja erineva nurgatapi (post-, järsknurk, Norra ja kalasabatapp) ja kogu hoone õhulekkeid. Uuringu käigus viid läbi katsed kestsid 14 kuud. 3 1. PALKSEINA ERINEVAD NURGALAHENDUSED JA ÕHULEKETE MÕÕTMINE 1.1 Neli erinevat nurgalahendust Andres Uusi sõnul on palkmaja ehitamise traditsioonidel nii Eestis kui ka mujal maailmas pikk ajalugu. Pika kasutusaja jooksul on palkmajade ehitusega seonduvalt tekkinud palju erinevaid traditsioone, kombeid,võtteid ja meetodeid. Võrreldes möödunud aegadega on tänapäeval elanike nõudmised eluruumide mugavusele, funktsioonidele ja energiatõhususele muutunud kõrgemaks. Artikli autor on juba üle 15 aasta kokku puutunud käsitsi palkmajade ehitamisega ja teab hästi, et palkmaja ehitamisega kaasneb kohe ka suur probleem – kuidas saada palkmaja sooja- ja õhupidavamaks
normaaltingimustes kaugjuhtimisega ja puuduvad muud sobivad vahendid sellise ohu vältimiseks. (Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §9 lg6) 1. Missugustele nõuetele peab vastama töötaja kasutusse antud töövahend ja kes selle nõude tagab? Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. (Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §1 lg1) 2. Kas tööandja on kohustatud tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MA16 KÕ1 Diana Mesila RAHA AEGVÄÄRTUS Raha aegväärtus raamatupidamises Õppejõud: Kati Nõuakas, MA Mõdriku 2017 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................2 1RAHA AEGVÄÄRTUS..................................................................3 1.1Õiglase väärtuse meetod...........................................................................4 1.1.1Puhasnüüdisväärtus................................................................................................5 1.2Soetumusmaksumuse meetod....................................................................5 1.3Diskonteerimisel kasutatavad diskontomäärad...........................................6 KOKKUVÕTE.........
eesmärgiks tulevaste rahavoogude genereerimine ja tagamine. Väärtuspõhine turundus integreerib turunduse ettevõtte ja kliendi väärtuse loomise protsessi. 4. Toodete liigitus a) Kasutusotstarbe alusel: - tootmiskaubad - ehitised, seadmed, tooraine, detailid, abimaterjalid, teenused. - tarbekaubad - esmatarbekaubad (toidukaubad) - valikkaubad (ridied, mööbel - erikaubad (mark) - võõrkaubad (elukindlustus, hauaplats) b) Kasutusaja pikkuse järgi jaotatakse kaubad/tooted: -lühitarbelisedkaubad(seep,sool) -kestvuskaubad(auto, rõivad) korduvkasutamiseksmõeldudtooted -teenused(soeng) müügikspakutavtegevusvõisellemitteesemelinetulemus 5. Turustamise ülesanded - Ettevõte müüb tooteid, mida ta on tootnud -turustav ettevõte pakib tooted nii, et pakendil o vaid üks eesmärk- kaitsta toodet - turustav ettevõte ei tegele strateegilise planeerimisega
põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) F+ R−L A= Kulumi arvutamine: T Otsearvutus (lineaarne meetod) F – põhivara soetusmaksumus (eurot) R – moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot) L – põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot) T – põhivara kasulik eluiga (aastat) Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud, inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud) Pöördumatud kulud - Ärakasutatud ressursside kulu - Tüüpiline näide – transpordiinfrastruktuuri rajamise kulu
· Mittepõhitööliste ja muu kaudne (juhid, valvurid) palgakulu võrdne põhivara kulu, kasutatakse Eestis · Seadmete ja hoonetega seotud kulum, kindlustus, hoolde- ja remondikulud · Degressiivne amortisatsioon kasutamisaja esimestel aastatel kantakse · Energia- ja kommunikatsioonikulud kuludesse suuremad amortisatsioonieraldiste summad, mis kasutusaja jooksul · Riigi normdokumentide korralduste täitmise kulud järk-järgult vähenevad. Kasutatakse tulumaksu vähendamiseks esimestel aastatel · Mittetootmiskulud · Progressiivne meetod - kasutusaja esimesel aastal on amortisatsioon kõige
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Praktika aruanne OÜ Tarmetec Agnes Sääsk Juhendaja: Teevi Taimalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Praktika viisin läbi OÜ Tarmeteci ettevõttes 31.10.2013-20.12.2013. Läksin sinna kuna firma on suur ja minu arvates saab sealt hea praktika kogemuse. Firma on suhteliselt suur milles töötab 2013 aasta seisuga 237 inimest. Praktikale minnes pidime lugema 3 tundi ohutusjuhendeid. Meile anti töötaja juhendamise ja väljaõppe registreerimise kaart kus pidime allkirjadega tõestama, et kõik tööohutusega seotud juhendid on loetud. Sissejuhatav ohutusjuhend töötaja tööle asumisel, töökorralduse reeglid, emaabijuhend, üldine tuleohutus juhend, müra kahjulik mõju ja selle vältimine, töökoha ja töömaa korrashoiu eeskiri, kaupade ladustamise eeskiri, kontoritöötajale, käsikäru- töölavatõstukile, laoho...
kasutamisel vigu ei tekiks. See direktiiv on kajastatud ka Eesti seadusandluses. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54301) (6) Tööandja on kohustatud: 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks; 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust; 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi; 4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks; 5) korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega;
tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. 2.Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. 3. Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku inimeste evakuatsiooni ja varakahjude minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning kui: 1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud piirväärtustele või 2) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või
· kergbetooni asemel ehitistes 800 kg; 5 · terase asemel ehitiste kandekonstruktsioonides 500 kg; · akendes alumiiniumi asemel 1200 kg. Puidu kasutamise mõju süsinikuringele sõltub ka sellest, kui kauaks puidu lagunemist edasi lükatakse. Pealegi saab puitu ka kasutusaja lõppedes sageli kasutada kütusena. Seega teenib metsade intensiivne majandamine, mille käigus metsade biomass ei vähene ning ülekaalus on kasvueas metsad, ka loodushoiu huve. Kokkuvõte Puit on meile eluks vägagi vajalik. Puidust saame küllaldaselt ehitada ning seda ka küttematerjalina kasutada. Puid liigitatakse kaheks: okaspuiduks ja lehtpuiduks. Puude jaoks on vägagi oluline süsinikuringe metsas selle paras kogu viitab heale puudekasvule
puhastamiseni ja pesemiseni spetsiaalses märgistatud konteineris, eraldi muust riietusest. [1, lk 71] Töövahendid Toitlustusega tegelevates ettevõtetes on palju töövahendeid, mis halva või hooletu käsitlemise tõttu võivad põhjustada tööõnnetuse. Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. [1, lk 75] Töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Töövahendi osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema 5 ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt
Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne.
i. kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) Kulumi arvutamine: Otsearvutus (lineaarne meetod) F põhivara soetusmaksumus (eurot) R moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot) L põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot) T põhivara kasulik eluiga (aastat) Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud, inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud) Pöördumatud kulud - Ärakasutatud ressursside kulu - Tüüpiline näide transpordiinfrastruktuuri rajamise kulu
kuni 50 aasta jooksul, masinate halb seisukord ja ei ole eriti uuritud alternatiiv energia võimaluste kasutamist Eestis kuid just seda me peaksime tegema. Üheks võimalikuks lahenduseks on vähepopulaarse, kuid paljude Eesti tänaste juhtivate energeetikute silmis ainuvõimaliku tuumaenergia kasutuselevõtt. Peamisteks probleemideks on sel juhul tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Eriti viimane, kui selguvad talitluse lõpetanud jaamade likvideerimise tegelikud kulud, võib edaspidi osutuda tuumaenergia kasutuse peamiseks takistuseks. Siiani pole vananenud tuumajaamade likvideerimisega veel tõsisemalt tegeldud, kui mitte arvestada 1950.-1960. aastatel ehitatud väiksemaid tuumareaktoreid ja Tsernobõli tuumajaama katastroofi likvideerimist. Kuna Eesti rannikualad on tuulerikkad siis peab mõtlema tuuleenergia võimalustele
diskettidel ehk flopiketastel. Viimased olid personaalarvutite algusaegadel peamisteks vahenditeks informatsiooni ja programmide vahetamisel. Osad viirused levisid nakatades andmekandjal olevaid programme ning teised paigaldasid end ketta alglaadesektorisse, et aktiveerimine toimuks arvuti vahendilt käivitamisel automaatselt. Kasutati ära tolle aja arvutite omadust käivitumisel diskette lugeda. Kuni selliste andmekandjate kasutusaja lõpuni olid alglaadesektorit kasutavad pahavaralised failid kõige tavapärasemad ning edukamad teiste masinate nakatamisel. Traditsioonilised arvutiviirused tekkisid 1980. aastatel tänu personaalarvutite, BBS-i (hiljem FidoNet) ja modemite populaarsuse kasvule. Bulletin board-il (BBS) põhinenud tarkvara jagamine aitas otseselt kaasa trooja hobuste levikule ning viiruseid hakati kirjutama enam kasutatavate programmide jaoks. Makroviirused muutusid tavalisteks 1990. aastate keskpaigast
Väikevahendite arvestusel kasutatakse erinevaid meetodeid 1)Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna. Edasine arvestus bilansiväliselt. Näide. Ostetakse kalkulaator hinnaga 50.-, millele lisandub käibemaks 10.-. Tasumine sularahas D 4210 50 K 1011 60 D 21514 10 2) Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist. Ostetakse kohviaparaat. Alguses D 1046, pärast kasutusaja lõppu K 1046 ja D 4210 väikevahendite kulu Väikevahendite kohta koostada bilansiväline arvestus, st koostada olemasolevate varade nimekirjad vastutajate lõikes. Aastaaruande koostamisel inventeeritakse. Vastutaval hoiul olevad bilansivälised varad (kogusummana) tuleb avalikustada aastaaruande lisas. 8. Bioloogilised varad Ei rakendata PM tegevusega seotud maa ja immateriaalse PV kajastamisel. · Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism.
halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm). SEINA KOKTRUTSIOONID SEINAD Väliseinte ülesanne on: - Sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, - Tarindite kandmine, - Kaitse ilmasikutegurite vastu, - Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. - Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel - Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina
· tehniline kasutusaeg -- ajaperiood, mille jooksul seade annab tehniliselt laitmatuid tulemusi; · majanduslik kasutusaeg -- ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit seadet (masinat vm tootmisvahendit) kasutada. Tuleb õigesti hinnata tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg ning aastatega toimuv väärtuse vähenemine. Majandusarvestuses on see kulum. Probleemid amortisatsiooni (kulumi) arvestuses: · seadmete jms väärtuse vähenemine nende kasutusaja jooksul on erinev, · tarbimisväärtus väheneb kasutusaja alul tunduvalt aeglasemalt kui lõpul, · turuväärtus langeb järsult kohe pärast masina kasutuselevõttu (kasutatud seadet tahetakse osta märksa odavamalt ka siis, kui selle tarbimisväärtus on praktiliselt esialgsel tasemel), · väärtus väheneb (lisaks kasutamisele jm normaalsetele mõjuritele nagu ilmastik jms) ka tehnilise progressi tulemusel (ilmekaks näide on siin IKT).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
