Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojustamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisesse liiki kuulub soojusisolatsioon?
  • Kui teipimine siis millise teibiga?

Lõik failist

Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool
SOOJUS-
ISOLATSIOONID
EHITISTES
Isolatsiooni terviklik süsteem
Valiku ja paigalduse põhimõtted
Tehnoloogia
Vigade vältimine
1
SISU:
MÕISTED
SISEKLIIMA
SOOJUSKAOD
SOOJUSISOLATSIOON
FUNKTSIOONID
NÕUDED
ISOLEERIMISTÖÖD
VANAD HOONED
VIGADE VÄLTIMINE
JÄRELEVALVE
2
1
Soojuse temaatika mõisted;
Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine
ehitises ja keskkonnas;
Sisekliima ja selle tagamine hoones;
Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende
interpreteerimine;
Soojuskaod ja energiasääst hoones;
Isoleerimise mõte, eesmärgid ja liigid;
Millisesse liiki kuulub soojusisolatsioon?
Soojusisolatsiooni süsteemi terviklikkus, süsteemi osad;
Soojusisolatsiooni põhi- ja kaasfunktsioonid
Nõuded soojusisolatsiooni süsteemile
Soojusisolatsiooni süsteemi elementide valimine
3
Soojusisolatsiooni materjalide valik;
Soojustuse projekt ja hange;
Soojusisolatsioonide paiknemine ehitises;
Soojustamisviisid erinevate tarindite puhul;
Soojusisolatsiooni süsteemi elementide
paigaldus- ja kinnitusmeetodid;
Soojustamine uusehitistes, rekonstrueerimisel ja
remonditöödel;
Vigade vältimine, parandamine ja kontroll
soojustamisel ja sellega seotud töödel;
Järelevalve korraldamine soojustamistöödel;
4
2
EHITISTES SOOJUS-ISOLEERITAKSE:
Vundamendid
Keldri müürid ja sokkel
Pinnasel põrandad
Välisseinad ja fassaadid
Vahelaed (näiteks keldrivahelaed)
Katuslaed (kaldlaed, pööningulaed, lamekatused)
Jt.
Aga samuti isoleeritakse ka:
Kommunikatsioonide läbiviigud
Sõlmed, detailid, külmasillad, liitepinnad
Pinnase külmakerke vastane kaitse
Jt.
5
6
3
KONTAKT:
LEKTOR: Erki Soekov
TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener
KONTAKTINFO:
AADRESS: Ehitajate tee 5
ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool
E-POST: [email protected]
TELEFON: +372 51 13 774
7
1.SOOJUS, NIISKUS
8
4
MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA
Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab
Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse
Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes.
Vesi
Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama
Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus?
Kiirgus
Konvektsioon
Ainesed liiguvad ehitises ja keskkonnas
Infiltratsioon
loodusseaduste mõjul.
Difusioon
Difusioonitakistus
Õhuleke Teoreetiliselt ja praktiliselt kasutatav
Kondensatsioon soojusvahemik on inimese jaoks
Soojusjuhtivus suhteliselt kitsas.
Soojustakistus
Soojuserijuhtivus Temperatuurinähtustega liitub niiskuse,
Külmasild gaaside ja saasteainete liikumine
Õhupraod (kompleksne mõjurite süsteem).
Soojuskadu
... 9
SOOJUS liigub suurema energiaga alalt madalama
energiaga ala suunas.
Soojus liigub keskkonna ja ehitise vahel
Soojusülekandena
Kiirgusena
Konvektsiooni / infiltratsiooni mõjul
Kantakse hoonest välja näiteks ka heitveega
Temperatuuri erinevustega koos tekib õhumasside
liikumine ehk konvektsioon. Tuul kiirendab soojuse
konvektiivset liikumist.
Näide elust: soojustuse taha vastu seina ehitaja poolt jäetud
tühemik (terve maja kõrguses) ­ "alati oleme nii teinud, sest ega
seal õhk ju ei liigu kui me vahed ülalt ja alt vuugivahuga
sulgeme" !
10
5
SOOJUS EHITISES
Kütmisega tekitatav soojus
Vedelike ja gaasidega sissekantav soojus
Inimestelt tulev soojus
Seadmetelt tulev soojus
Valgustusest tulev soojus
Päiksekiirgusest tulev soojus
Soojust ja selle käitumist ehitises saab hinnata ja
mõõta.
See on aluseks ja abiks soojustussüsteemide
kavandamisel ja nende töö efektiivsuse hindamisel.
11
VESI võib olla keskkonnas erinevatel kujudel
(vedelas, tahkes ja gaasilises olekus). Seejuures
mõjutavad ehitist:
Gaasiline vesi veeauruna, näiteks:
Hoonesse väljast sisenev veeaur
Hoone tarindites sisalduv veeaur (tasakaaluniiskus) ja
ehitusniiskus
Hoones tekkiv veeaur (inimestest, taimedest jt)
Tahke vesi, nagu näiteks:
Massjää
Jääkristallid
Lumi
Rahe
Tuisk 12
6
Vedel vesi erineval kujul, mis mõjutab hoonet:
Vabapinnaline ajutine või alaline survevesi (surve sõltub
veesamba kõrgusest)
Mittesurveline vesi (langusvesi, veekiled, pinnases seotud
niiskus)
Sademevesi (nõrga survega või survevaba)
Lekkevesi (siseneb hoonesse või tekib hoones)
Olmevesi (inimese tegevusest pärinev- söök, pesemine)
Pritsmevesi, paiskvesi
Kondensvesi
Udu
Kapilaarvesi
Sorptsioonivesi (konstruktsioonidesse imendunud)
Ehitusniiskus (ehitusaegne või sissetoodud)
Iga mõjuri ulatus ehitisele oleks vaja kaardistada ja
vajadusel rakendada meetmed kahjuliku toime vastu.
13
Vesi hakkab külmuma ja jää hakkab sulama 0 kraadi
juures.
Külmumine toimub progresseeruva kiirusega.
Niiskuse ja vee "halvad sõbrad" (Rooste, Hallitus,
Mädanik, Vetikad, Bakterid, Seened, Soolad,
Saasteained )
Niiskuskahjustused (biol.lagunemine,
külmakahjustused, soolakahjustused, keemiline ja
füüsiline lagunemine, määrdumine, suurenenud
energiakulu, terviseriskid)
14
7
Vesi liigub ehitise ja keskkonna vahel näiteks:
Raskusjõu mõjul (vertikaalsademed, nõrgvesi)
Tuule mõjul (horisontaalsademed)
Pritsmetena (ka üles suunas)
Veeauruna veeauru rõhkude erinevuse tõttu
Veeaur liigub ka konvektiivselt liikuva õhuga kaasa
Vee liikumistest ehitises on vajalik omada
ülevaadet, et teada, kuidas vähendada vee ja
sellega koos liikuvate aineste kahjulikke
mõjusid.
15
ÕHU VEEAURUSISALDUS avaldatakse mitmel
moel:
Absoluutniiskus w (veeauru hulk mahuühikus g/m3)
Suhteline niiskus RH (veeauru hulk % -na
maksimaalsest võimalikust antud temperatuuril). Ühik
Veeauru osarõhk pk (rõhk mida antud
kontsentratsiooniga veeaur avaldaks kui ta täidaks
üksinda kogu vaadeldava ruumala). Ühik Pa (N/m2)
või Hg = 133,3 Pa
Näide: Normaalne õhurõhk on 101325 Pa ja veeauru
osarõhud selles näiteks temperatuuril
-20 kraadi => 102 Pa
0 kraadi => 611 Pa
+20 kraadi => 2337 Pa. (Allikas: Ehituskonstruktori käsiraamat.)
16
8
KTT
Keskkondade abs.niiskussisalduste erinevusega kaasneb veeauru
suunatud rõhk suuremalt niiskusesisalduselt (suuremalt osarõhult)
väiksema poole.
Igale konkreetsele temperatuurile vastab üks maksimaalne võimalik
abs.õhuniiskus ehk küllastusniiskus.
Igale konkreetsele abs.veeaurusisaldusele vastab teatud temperatuur, nn.
kastepunkt, mille puhul veeaur muutub aurust veeks ehk hakkab
kondenseeruma.
Kondenseerumine toimub materjali pinnal või sees, kui õhu suhteline
niiskus on kastepunkti tekkeks piisav ja pinna temperatuur on kastepunktiks
vajalikust madalam.
Küllastusniiskuse ja kastepunkti, samuti veeaurusisalduse ja veeauru
maksimaalse osarõhu olenevuse temperatuurist saab leida järgmisena
esitatud graafikult ja tabelitest.
Veeauru rõhku piirdetarindile saab arvutada sise- ja väliskeskkonna
temperatuuride ja õhuniiskuste järgi.
NB! Inimene tajub suhtelist mitte absoluutset õhuniiskust. 17
Küllastusniiskus vs.temp.
Kastepunkt vs. RH ja temp.
Veeaurusisaldus vs.temp.
Veeauru max.osarõhk vs.temp.
18
9
Sorptsioon-niiskus: Kõigi poorsete ehitusmaterjalide
niiskussisaldus sõltub ümbritsevast keskkonnast,
sh.õhuniiskusest. Õhu niiskusesisalduse suurenedes
niiskub ka materjal ja vastupidi ­ kui õhu niiskusesisaldus
väheneb, siis materjal kuivab. Seejuures sõltub materjali
niiskus mitte absoluutsest, vaid õhu suhtelisest niiskusest
(RH). Niiskumise ja kuivamise graafikud
(sorptsioonikõverad) seejuures ei kattu. Niiskudes on
materjal sama õhuniiskuse juures pisut kuivem kui välja
kuivades. Materjali niiskusemahutavus on erinev
(nt.kergkruus 2 kg/m3, min.vill 0,5 kg/m3). Niiskumise ja
kuivamisega kaasnevad paljude materjalide
mahumuutused.
Tasakaaluniiskus: Niiskusesisalduse (abs.niiskuse)
väärtus, mille materjal saavutab aja jooksul mingi kindla
suhtelise niiskuse ja temperatuuri juures.
Näiteks 21 kraadisel temperatuuril ja suhtelise õhuniiskusega 30%
on puitkiudmaterjali tasakaaluniiskus 6,2%. Sama temperatuuri, kuid
60% õhuniiskuse korral on sama materjali tasakaaluniiskus 11%.
Nimetatud õhuniiskused majades on Eestimaa talve ja suveperioodil
täiesti tavalised. 19
Ehitusniiskus: Võib koosneda ehitusmaterjalide
enda või ehituse ajal sademetega,
veeäpardustega jne hoonesse sattunud veest.
Ehitusmaterjalid sisaldavad endas vett, teised
imavad seda vett sorptsioonniiskusena.
Hoonesse paigaldatud materjalide kogum
sisaldab ehituse ajal ja ehituse järgselt palju
vett, mis hakkab sealt aja jooksul välja kuivama
(osa seotakse keemiliselt järelprotsessides
nt.kivinemistes, tardumistes).
Nimetatuid tuleb arvestada soojustussüsteemi
valikul. 20
10
ÕHULIIKUMISEST KONSTRUKTSIOONIDES:
Õhu liigub konvektiivselt ja difuusselt
ÕHULEKE on materjali omadus lasta endast läbi gaase,
sh. õhku.
Eristatakse:
Difuusne gaasiliikumine ­ gaasimolekulide aeglane imbumine läbi
aine mikropooride osarõhkude erinevuse mõjul
Konvektiivne gaasiliikumine ­ gaasimolekulide vaba liikumine
(kergest tõmbest tuuleni või ringlus) läbi aine avatud pooride ja
kanalite.
Õhuleket mõõdetakse õhu liikumise kiiruse ja lekkinud gaasi
kogusega. Õhuleket iseloomustab õhulekkearv.
21
Difusioonitakistuskonstant ehk µ-väärtus
näitab, mitu korda on antud materjali
difusioonitakistus suurem kui sama
paksusel seisval õhukihil.
Näited: õhk: µ = 1. tellis µ = 6...12.
gaasbetoon µ = 6...12. tsementkrohv µ = 19.
polümeerkrohv µ = 140. polüstüreen µ =
15...70. õlivärv µ = 15000...27000.
dispersioonvärv µ = 70...5000
22
11
Difusioonitakistuskonstandiga ei saa hinnata läbi kihi
difundeeruva veeauru hulka. Selle leidmiseks tuleb sisse
tuua ka materjalikihi paksus, mis korrutatuna materjali µ-
väärtusega annab reaalse ülevaate aurutakistusest.
Difusiooni-ekvivalentne õhukihi paksus Sd on ehitusaine
kihi paksuse S ja tema difusioonitakistuskonstandi (ehk
µ-väärtuse) korrutisega:
Sd = µ x S [m]
Sd kirjeldab rahuliku seisva õhukihi paksust meetrites,
millel on samasugune difusioon kui antud paksusega
ehitusmaterjalil.
Näide:
Värvkatte µ-väärtus veeauru suhtes = 1000
Kahekordse kihi värvkatte paksus on 100 µm (= 100 x 10-6m)
Sd = 1000 x 100 x 10-6m = 0,1 m
23
Difusioonitakistuse arvutus:
Konstruktsiooni difusioonitakistuse moodustub üksikute kihtide
difusioonitakistuste summast:
Sd = Sd1 + Sd2 + Sd3 + ... + Sdn
Nt. seina kihtide projekteerimisel tuleb arvesse võtta ka üksikute
kihtide paiknemise järjekorda lähtuvalt nende difusioonitakistustest.
Kehtib "rusika-reegel", et tarind peab olema konstrueeritud nii,
et veeaur ei kondenseeruks piirdesse. Üldjuhul peab väljas
(madalama temperatuuri pool) asuva kihi difusioonitakistus
peab olema väiksem kui seesmisel (on lubatud teatud
erandeid):
Sd1 > Sd2 > Sd3 > ... > Sdn
See on vajalik selleks, et vähendada veeauru
kondenseerumisohtu auru tõkestavatel kihtidel.
Eelkõige külmal aastaajal toimub veeauru difusioon seest välja.
Külmasildade mõju on eraldi teema.
24
12
GAASID JA SAASTEAINED
Liiguvad keskkonna ja hoone vahel tavaliselt
koos soojuse toimest tingitud õhu
konvektiivse liikumisega.
Võivad liikuda ka difuusselt
Võivad siseneda hoonesse ka rõhkude vahe
tõttu (surveline olukord, rõhkude erinevus)
25
VEIDI KA MÜRAST
Heli levib hoones
Õhumüra ­ levib materjali avade ja pooride kaudu. Indeks
Rw' näitab kui palju helitugevusest tarind takistab. Mida
suurem on number, seda paremini heli takistab.
Löögimüra ­ levib materjali tahke osa kaudu. Indeks Ln,w´
näitab, kui tugev on tarindit läbinud heli tase naaberruumis.
Mida väiksem on number, seda paremini tarind heli takistab.
Eri sagedusega heli levib erinevalt. Tarindi
helipidavust määratakse katseliselt paljudel eri
sagedustel 100...3200 Hz
Mürataseme ühikuks on dB (logaritmiline ühik, 1/10
Belli). 1 Bellile vastab mürataseme 10 kordne
erinevus.
Veel on olulised akustika, heli peegeldumine ja
sumbumine.
26
13
2. SISEKLIIMA JA
ENERGIATÕHUSUSE
KÜSIMUSED SOOJUSTAMISEL
27
SISEKLIIMA
HOONE on väliskeskkonnast katuse ja teiste
välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis ja on
mõeldud inimesele. Hoone võib olla sisekliima
tagamisega.
ENERGIA: hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi
tagamiseks, sealhulgas temperatuuri
hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks,
tarbevee soojendamiseks ning olme- ja muude
elektriseadmete kasutamiseks kasutatakse
energiat, on sisekliima tagamisega hoone.
28
14
Sisekliimaga seonduvad mitmed inimese
heaolu mõjutavad parameetrid, nagu näiteks:
Soojuslik sisekliima
Niiskusreziim õhus
Õhu kvaliteet (inimese organismi mõjutav õhu
gaasiline koostis, saasteainete sisaldus)
Õhu puhtus (teatud protsesse mõjutav või kahjustav
õhus sisalduvate ainete hulk)
Jt.
Sisekliimat mõjutavad
Väliskliima
Hoone kujundus ja tarindid
Hoone kasutus
Välispiirete ja külmasildade soojusjuhtivus
Sisekliimat tagav K-V-J süsteem
29
SOOJUSLIK SISEKLIIMA sõltub:
1. Siseõhu temperatuur
2. Välisõhu temperatuur
3. Operatiivne temperatuur*
4. Temperatuuride vahe
5. Pindade (lagi,seinad, põrandad, aknaraamid, klaasid
jne) temperatuurid
6. Siseõhu niiskus
7. Siseõhu liikumine
Õige soojustamisega ja soojustussüsteemi
tervikliku projekteerimisega saab neist otseselt
või kaudselt mõjutada peaaegu kõiki
komponente (va.õhu liikumist ruumide vahel).
30
15
SISEKLIIMA ON MÕJUTATAV
See tekib terviklikust faktorite koosmõjust.
Eristatavad on
süsteemi sisenevad mõjud
süsteemis tekkivad mõjud
sealt välja suunduvad mõjud.
Näiteks koosneb süsteem hoone tarindist ja õhust ruumis. Süsteemi
siseneb seadmetele, valgustusele ja kütmiseks vajalik energia ning
päiksekiirgus, mis muutub ruumis soojuseks.Samuti siseneb
süsteemi niiskus (kapilaarliikumise ja õhu konvektsiooniga).
Süsteemis tekib vabasoojus inimestelt, soojus seadmetelt ja
valgustuselt, saasteained ja niiskus inimese tegevusest ning
esemetest/materjalidest ruumis. Süsteemist väljub soojus läbi hoone
välistarindi, saasteained ja niiskus koos läbi välistarindi lekkiva
õhuga, ventilatsiooniga jne. Nähtav on aineid ja energiaid vahetav
süsteem koos seda ümbritseva keskkonnaga.
31
ENERGIATÕHUSUS
Ehitusseadusest (paragrahv 3 lg 7):
Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja
ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises
tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha
klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise
otstarbele.
Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja
tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja
ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise
miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe
miinimumnõuded) kohaselt. 32
16
SOOJUSJUHTIVUS: Materjali või tarindi
soojusjuhtivuse koefitsient U väärtus millele on
lisatud kihi mõõtme dimensioon.
U väärtuse mõõtühikuks on W/(m2*K) ja see
iseloomustab antud paksusega materjali või antud
paksustega kihtidest ja materjalidest koosneva tarindi
soojusisolatsioonivõimet. Selles arvestatakse kõigi
isoleerivate materjalikihtide (ka õhu, membraanide
jne) mõju. Arvutuseks on välja töötatud vastavad
eeskirjad. Näiteks on 150 mm paksuse villaga
soojustatud ja voodrilauaga kaetud puitsõrestiku U-
arv on 0,26, plastakna U-arv on reeglina 1,2...1,6 ja
340 mm Eco-poorbetoonplokist müüritise U-arv on
0,21 (W/(m2*K). Mida väiksem on
soojusjuhtivustegur e. U-arv, seda parem on
materjali või tarindi soojusisolatsioonivõime.
33
Milline on lubatud U arv (soojusjuhtivusarv)
piirdekonstruktsioonidel?
Selle annab näiteks standard EVS 837-1:2003, millega on
kehtestatud välispiirete maksimaalne soojusjuhtivus.
Soojusjuhtivuse arvudele seab omakorda piirangud
"Energiatõhususe miinimumnõuded" (vt.järgnev)
Vastavalt Majandus ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi
selgitustele võib projekteerija kasutada nii standardi EVS 837-
1:2003 maksimaalseid U arve, kui ka ,,Energiatõhususe
miinimumnõuetes" esitatud soovituslike U arvusid. Määravaks on
kehtestatud energia kulu köetava pinna 1m² kohta aastas
tagamine. Seda on aga võimalik saavutada mitte ainult
välispiirete soojajuhtivuse arvel, vaid ka hoone kompaktse
arhitektuurse lahenduse, sobiva ventilatsiooni süsteemi valiku,
välispiirete õhutiheduse jt. faktorite abil
34
17
KTT
U-ARVUD TABELINA
(refer. allikas www.aeroc.ee/index.php?page=950&lang=est&cnt)
35
ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED (Vabariigi
Valitsuse määrus 20.12.2007 nr 258) on olemasolevate ja
ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad
(lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende
tehnilisi näitajaid, või tehnosüsteemidele esitatavad nõuded,
et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid).
Hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele
hinnatakse hoone projekteerimisel ehitusprojekti
dokumentatsiooni alusel.
Esitatakse energiatõhususarvuna mis on arvutuslik
summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone
standardkasutusel ning kajastab kajastab hoone kompleksset
energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee
soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete
kasutamiseks. Energiatõhususarvul on piirangud.
En. tõhususe nõue esitatakse teatud kindlatele hoonetele
(elamud, väikemajad, korterelamud, ühiselamud, büroo ja
adminhooned, ärihooned) jne, ei ole nõutav osade sisekliima
tagamisega hoonetel (mälestised, kultusehooned, töökojad,
garaazid jt.) 36
18
KTT
Nõudeid esitatakse veel näiteks:
Suvisele ruumitemperatuurile ja selle muutumisele;
Välispiiretele:
(...piirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja soojustatud...)
(...välistarind on kujundatud ja konstrueeritud nii, et soojuskadu külmal
aastaajal ja liigsoojus päikesepaistelistel päevadel oleks võimalikult väike...)
(...Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe
nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi
vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites...)
(...Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus
üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]...)
(...Väikemajade soojustuse valikul võib energiaarvutuses lähtuda järgmistest
algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus 0,2­0,25 W (m2·K), katuste ja
põrandate soojajuhtivus 0,15­0,2, akende ja uste soojajuhtivus 0,7­1,4
W(m2·K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte-
ja ventilatsioonilahendustest.)
(...Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit
tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(hm2)]. Niiskuskonvektsiooni riskide
vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse ühendus,
katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti
õhkupidavaks.);
Tehnosüsteemidele;
Küttesüsteemidele;
Energiavarustusele;
37
Hoone välispiirete summaarne soojaerikadu köetava pinna
ruutmeetri kohta ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
1) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi
peamiseks energiaallikaks on maasoojuspump ­ 1,8 W/(m2·K);
2) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi
peamiseks energiaallikaks on õhk-vesi soojuspump ­ 1,6 W/(m2·K);
3) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi
peamiseks energiaallikaks on puidupelletikütusel katel ­ 1,2
W/(m2·K);
4) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi
peamiseks energiaallikaks on kaugküte ­ 1,2 W/(m2·K);
5) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi
peamiseks energiaallikaks on õli- ja gaaskütusel kondensaatkatel ­
0,9 W/(m2·K).
38
19
Energiatõhususe nõuetel on seega alampiir, millest seaduse järgi
väljuda ei tohi.
Ülempiiri energiatõhususe nõuetel ei ole, kuid on olemas nn.
mõistlikkuse kriteerium, mis ütleb, et hoone energiatõhusust on
mõtet tõsta sellisel määral, et selleks tehtud kulutused ennast kõiki
seotud tegureid vaadeldes ära tasuvad, ehk kulud on tasakaalus
energiasäästuga.
Energiatõhusust arvestatakse arvutuse ja mõõtmisega.
Energiatõhususe suurendamiseks tehtavad arvutused peavad
näitama, kas täiendava/parema soojustuse ja küttesüsteemide
uuendamisega võidetud energia õigustab vajaminevaid ressursse
säästu saavutamiseks.
Eelneva tarbeks on vajalikud selged hindamise meetodid. Kõige
parem neist on LCA (Life Cycle Assessment), kus arvestatakse
tervet elutsükli protssesi.
Arvutusprogrammid energiasäästu hindamiseks (nt.BV-2
www.mkm.ee/hoonete-mn), VIP-2, RIUSKA, IDA ICE, Energy+ jt.
39
SOOJUSTAMISMEETMETE SÄÄSTUPOTENTSIAALID:
korteri aknaid tihendades säästate aastas umbes 0,1 MWh/akna
m² kohta;
välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07
MWh/seina m² kohta;
katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08
MWh/katuse m² kohta;
väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete
klaasidega akende kasutamine;
maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes
20%
NB! Keskmine energiaerikulu Eestis tavapärases (renoveerimata ja
soojustamata) hoones on 200...400 kWh/m2 aastas. Kompleksse
renoveerimise ja soojustamise tulemusel võib saavutada kokkuhoiu
ja energiakulu jääb siis vahemikku 80...150 kWh/m2 aastas.
Passiivmajade puhul aga isegi
40
20
ENERGIASÄÄSTU MEETMED
HOONETES
Soojuskadude vähendamine
Piirdetarindi soojapidavuse parandamine
Piirdetarindi õhulekkekindluse parandamine
Avatäidete soojapidavuse parandamine
Küttesüsteemi täiustamine / uuendamine
Elektri kasutamise efektiivsuse suurendamine
Ventilatsiooni efektiivsuse tõstmine,
soojustagastus
Valgustuse parandamine ja väljavahetamine
Päikesevarjestus või insolatsiooni
parandamine 41
ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE VS. SISEKLIIMA
Hoone tuleb projekteerida selliselt et seda saaks kavandatud viisil
kasutada.
Projekteerimisel on võimalikud järgmised lähteülesanded:
Funktsioone kirjeldavad ­ on seotud hoone tulevase
kasutamisega;
Kvaliteeti kirjeldavad ­ on seotud sellega et hoones oleks
mugav ja meeldiv töötada või elada, et hoonet oleks kerge
hallata ning et ülalpidamiskulud oleks minimaalsed.
Reegel on siin selline, et kvaliteeti määravad tingimused peavad
olema täidetud, kuid seda mitte funktsioone määravate ülesannete
arvelt.
Näiteks ei tohi energiasäästu tõttu tekkida kehv sisekliima, ega
väheneda hoone ja tarindite eluiga. Samuti peavad konstruktsioonid
olema projekteeritud sellised, mis võimaldaks neisse paigutada
soojustuse, mis võimaldab sisekliima tingimusi täiel määral täita.
Tellija lähteülesanne peab määrama nõuded sisekliimale, muuhulgas
temperatuuri kestvusgraafiku lähtetingimused. 42
21
Energiakontseptsiooni muutumine hoonetes
43
3. SOOJUSKAOD JA
ENERGIASÄÄST
44
22
ENERGIAKAOD
ENERGIAKAOD HOONEST on erinevatel hoonetel erinevad.
Toimuvad läbi:
pinnasel põrandate
sisekandeseinte ja -vundamentide
väliskandeseinte, sokli ja ­vundamentide
mittekandvate välisseinte
külmasildade piirdeelementides
välisuste ja akende
katuslagede ja ­katuse
sooja tarbe- ja hetivee
läbi ventilatsiooni / infiltratsiooni
läbi muude kommunikatsioonide (nagu näiteks trepi sulatusküte)
Soojusisolatsiooniga on võimalik energiakadusid vähendada eelkõige
nendes üksustes, kus energia leke on põhjustatud soojuse ülekandest,
konvektiivsest või kiirguslikust kaost.
Hoone soojuskadusid mõjutavad veel paljud asjaolud, nagu näiteks
materjali kvaliteet, niiskusesisaldus, ventileerimise laad ja intensiivsus,
tuulerõhk, ilmastik jt.
45
NAGU ILMNE, JAGUNEVAD SOOJUSKAOD ERINEVA
ÕHUVAHETUSE KORRAL ERINEVALT
Keskmise suurusega hästi
soojustatud välispiiretega
pereelamu suhteline
soojakulu
läbi välispiirete ja
õhuvahetusele
kordsusel
N= 0,3;
N=0,5
N=1,0 ja
N=2,0
(N ­õhk vahetub korda tunnis)
Allikas: E.Jõgioja
http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=248&page=1 46
23
Ruumiõhk hakkab kaotama soojust välisseinte ja akende kaudu
soojusülekande teel sõltumata ventilatsioonist niipea, kui välistemperatuur
on sisetemperatuurist madalam.Põhjamaades on välisõhk reeglina külmem
kui siseõhk ja soojus liigub läbi piirdetarindite hoonest välja. Soojuskadu on
alati (üldjoontes) proportsionaalne sise- ja välistemperatuuride vahega.
Soojakadu läbi piirdetarindi sõltub
Piirde pindalast
Tarindi soojapidavusest
Eraldatavate keskkondade temp.vahest
Ajast
Kahte viimast iseloomustatakse kraadpäevade ja kraadtundide
arvuga kütteperioodil.
Pinnasele toetuva põranda soojajuhtivus sõltub põranda perimeetrist,
sokli soojustusest ja pinnase omadustest (arvutatakse teistmoodi kui seintel
­ vt.standardid)
Temperatuur ja niiskus piirde sisemuses on välja arvutatav. Kihtide
temperatuuride järgi kontrollitakse veeauru kondenseerumist piirde jahedas
tsoonis paikneva aurutiheda materjali pinnale.
47
Programm joonistab välja nii temperatuuri graafiku kui veeauru käitumise
graafiku piirdes ja leiab lõikumised ­ kohad kus on kondensatsiooni oht, kus
tegelik niiskusesisaldus osutub kõrgemaks, kui kastepunktis sellel
temperatuuril.
Arvutusega saab ka kontrollida, kas kondenseerumine on lühiajaline (vaid
külmal perioodil, millele järgneb kuivamine soojal perioodil) või on niiskuse
kogunemine kestev.
Väga oluline on seejuures arvutusliku välistemperatuuri õige määramine
(selle kohta vt.näiteks ka juhised standardist EVS 844:2004 "Hoone kütte
projekteerimine".
Otstarbekas ja nõutud on konstrueerida piirded nõnda, et ka lühiajaline
niiskuse kogunemine oleks välditud. See on võimalik, kui väljapool ei asu
aurutihedaid kihte. Kui seda aga nii teha ei saa, peab olema projekteeritud
väljakuivamis võimalus enne aurutihedat kihti!
Aurutõkke 40-40 reegel: Tavalistes tingimustest, kus eluruumis niiskus ei
ületa 40%, võib osa soojustust paigaldada aurutihedast kihist sissepoole.
Selle osa soojapidavus ei tohiks ületada 40% kogu piirdetarindi
soojapidavusest!
Ei ole lubatud kaht aurutihedat kihti umbses piirdes (kus niiskus ei pääse
välja kummaltki poolt)!
48
24
Näidis seina
ehitusfüüsikalisel
kontrollil programmi
poolt väljastatava info
kohta. Programm
näitab ära
temperatuuri ja
niiskusgraafikud
piirdes, kondensaadi
tekkimise ja hallituse
ohu, väljakuivamise
näitajad jt.
49
SOOJUSKAO HINDAMINE:
Hoone soojuskadu saab hinnata
Arvutustega
Katseliselt (mõõtmistega)
Katseliselt on võimalik hoone soojuskadusid mõõta spetsiaalsete
seadmetega (termografeerimine)
Termopildistamine on eraldi tegevus, millega on võimalik
määrata hoone soojapidavust, soojalekkeid, trasside isolatsiooni
seisundit jt.
Termograafia: 1)soojapidavustest (hoone väljastpoolt normaal-
või ülerõhus) 2)alarõhutest (imiteerib 50 Pa tuulesurvet)
3)ülerõhutest blowerdoor / suitsumasin.
Termograafia puhul on oluline aruande interpretatsioon.
50
25
ENERGIAAUDIT
Energiaaudit on oma iseloomult põhjalik hoone
energeetiline analüüs.
Energiaauditi kõige üldisemaks eesmärgiks on hoone
energiakasutuse spetsiifika detailne väljaselgitamine
ning selle põhjal kokkuhoiuvõimaluste määratlemine.
Energiaauditi käigus koostatakse hoone
energiabilanss, kus määratletakse, kuidas on
reaalselt mingi perioodi jooksul hoonesse antud
energia (peamiselt elektri- ja soojusenergia) hoones
kasutust leidnud. Ehk kui palju on sellest kulunud
kadudeks läbi erinevate välispiirete (seinad, katus,
põrand, uksed, aknad), kui palju on lahkunud hoonest
koos kanalisatsiooniveega, kui palju välja
ventileeritud.
Pärast määratlemist võrreldakse iga kaoliigi
vastavust soovitud tulemusega (näiteks normatiivse
väärtusega) ja leitakse kokkuhoiu võimalused .
51
Hoonete soojuspidavuse kontrollil: Eesti
ehitiste soojuspidavuse probleemidest väga
suur osa on põhjustatud mitte ebapiisavast
soojustusest, vaid soojustuse ja üleüldiselt
piirete vähesest tuulepidavusest ning
külmasildadest soojustuses.
Selgelt põhiprobleemiks on piirete
infiltratsioon uusehitiste puhul, kus suhteliselt
harva esineb koonerdamist
soojustusmaterjaliga, kuid pahatihti on ehitaja
alahinnanud tuuletõkke ühendussõlmede
olulisust ehitise kui terviku juures.
52
26
SOOJUSKAO HINDAMINE ARVUTUSTEGA
Soojusvool läbi piirdetarindi osade sõltub nende
pindalast A (m2), soojusläbikande tegurist U
(W/m2*K)
Soojusülekanne läbi massiivsete seinte on aeglane,
läbi akende ja läbi piirdetarindi lekkiva õhuga aga kiire
(iga välistemperatuuri või vabasoojuse muutus
mõjutab soojuskadu peaaegu hetkeliselt).
Soojuse kadu soojusülekandega = U*A (t2-t1)
Soojuse kadu infiltratsiooniga = L*p*c(t2-t1)
Vabasoojuse mõju tasakaaluolekus (t2-t1)=Fvs/(U*A + L*p*c)
_________________________________________________
*TÄHISED: U-soojusläbikande tegur, A ­piirde pind (m2), L ­ õhuvool läbi
piirdetarindi (m3/s); P-õhu tihedus (kg/m3); c-õhu erisoojus (KJ/(Kg*K)), T2-
T1 temperatuuride vahe, Fvs-piiretest, el.seadmetest ja inimestest tulev
vabasoojus.
53
Vajalikud arvutusvalemid soojuskaost põhjustatud
energiakulu välja arvutamiseks seintele ja laele on
üldjoontes (lihtsate arvutuste tegemisel) järgmised:
1. U=1/R;
2. R=Re+ R1+R2+R3...+Rõ1+ Rõ2...+ Rn;
3. Ri=d/lambda;
4. Rõ, Re ja Rn vt=>normraamatutest
5. Q=U*A*dT;
6. E=Q*H,
Energia saab juba otse rahaühikutesse panna (/kw*h)
ja nii vaadata, kui palju ühe ja teise soojustusepaksuse
kombinatsiooniga rahaline võit lõpuks välja tuleb.
54
27
Tähised:
U ­ soojusjuhtivus (w/m2*K),
R ­ konstruktsiooni kogusoojustakistus,
Re-emissioonitakistus (väliskihi soojustakistus)
Rn-neeldumistakistus (sisekihi soojustakistus)
Ri- iga materjalikihi (õhuvahede olemasolul ka nende-
Rõ) soojustakistus,
d-materjalikihi (õhuvahede olemasolul ka nende)
paksus (m),
lambda- materjali ersisoojusjuhtivus (w/m*K),
Q-soojavoo võimsus (w),
A-konstruktsiooni (seina, põranda, ukse vms.pindala,
m2),
dT-temperatuuride vahe sees ja väljas (kraadides).
E-energia (w*s, saab teisendada kw*h, MW*h).
H- aeg, periood (s)
Re ja Rn võib ka arvutustest välja jätta, kuna on sageli
kõrvalisema suurusjärguga lõpptulemuse suhtes. 55
Eelnevale kommentaariks:
Eelnev hindab soojusülekannet standardi EVS 829:2003 (Hoone
soojuskoormuse määramine) ja EVS 837-1:2003 (Piirdetarindid) järgi,
ehk sellega ei hinnata soojuskadusid, mis põhjustatud infiltratsioonist ja
ventilatsioonist, selle arvestamist vt.eespool (standardi EVS 839:2003
Sisekliima) alusel.
Lisaks toodud arvutusvalemitele tuleb arvestada külmasildade ja
õhupragude mõju.
Kui piirded on MITTEHOMOGEENSED, tuleb R määramisel seda eraldi
arvestada (vt.mõned peatükid eespool)
Vundamendi ja pinnasel asuva põranda soojakaod arvutatakse
täpsemal arvutamisel standardis EVS-EN ISO 13370:2003
"Soojuskaod.Soojusülekanne pinnasesse,Arvutusmeetodid" alusel.
Eespooltoodud arvutused ei võta arvesse akende soojapidavust;
Arvutused võimaldavad ligikaudselt dimensioneerida vajalikku
soojustuspaksust
Täpsem hindamine peaks ka arvesse võtma ka soojus-niiskus
koostoime füüsikat (kastepunkti, niiskuse, sorptsiooni,
tasakaaluniiskuse, niiskuse tekkimise-väljakuivamise bilansi,
ehitusniiskuse jt.küsimused)
Kõige paremini lahendab neid küsimusi ARVUTUSPROGRAMM
Tähelepanu seejuures arvutuslike temperatuuride valiku küsimustele!
56
28
4. SOOJUSISOLEERIMISE
EESMÄRGID
57
ISOLEERIMISE MÕTE / EESMÄRGID
ISOLEERIMISE MÕTE saab olla
Välistada mingi mõjuri toimimine
Vähendada mingi mõjuri toimimist
Näiteks:
Soojusisolatsioon on soojuse läbikandumise mõju
VÄHENDAV mitte välistav isolatsioon.
Tuuleisolatsioon on õhu liikumist VÄHENDAV
isolatsioon
Hüdroisolatsioon on vee ja niiskuse mõju VÄLISTAV mitte
vähendav isolatsioon
Niiskustõke on vee mõju VÄHENDAV isolatsioon.
Gaasiisolatsioon on gaasi (näiteks radooni) mõju VÄLISTAV
isolatsioon. 58
29

Vasakule Paremale
Soojustamine #1 Soojustamine #2 Soojustamine #3 Soojustamine #4 Soojustamine #5 Soojustamine #6 Soojustamine #7 Soojustamine #8 Soojustamine #9 Soojustamine #10 Soojustamine #11 Soojustamine #12 Soojustamine #13 Soojustamine #14 Soojustamine #15 Soojustamine #16 Soojustamine #17 Soojustamine #18 Soojustamine #19 Soojustamine #20 Soojustamine #21 Soojustamine #22 Soojustamine #23 Soojustamine #24 Soojustamine #25 Soojustamine #26 Soojustamine #27 Soojustamine #28 Soojustamine #29 Soojustamine #30 Soojustamine #31 Soojustamine #32 Soojustamine #33 Soojustamine #34 Soojustamine #35 Soojustamine #36 Soojustamine #37 Soojustamine #38 Soojustamine #39 Soojustamine #40 Soojustamine #41 Soojustamine #42 Soojustamine #43 Soojustamine #44 Soojustamine #45 Soojustamine #46 Soojustamine #47 Soojustamine #48 Soojustamine #49 Soojustamine #50 Soojustamine #51 Soojustamine #52 Soojustamine #53 Soojustamine #54 Soojustamine #55 Soojustamine #56 Soojustamine #57 Soojustamine #58 Soojustamine #59 Soojustamine #60 Soojustamine #61 Soojustamine #62 Soojustamine #63 Soojustamine #64 Soojustamine #65 Soojustamine #66
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 66 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-07-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor coeng Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

kõrgema niiskuskoormusega.Teine hoonetegrupp, mis on suure niiskuskoormusega, kus kasutatakse palju vett: ujulad, SPA-d, pesumajad. Lisaks kõrgele suhtelisele niiskusele on seal ka kõrgem temperatuur. Seetõttu on ka niiskuskoormus oluliselt suurem. 10.Sisekliima, selle mõjurid Sisekliima moodustavad: füüsikaliste, keemiliste, mikrobioloogiliste jm. tingimuste kogum. Sisekliimat mõjutavad: küte, jahutus, ventilatsioon ja hoonepiirded. Elusorganismilt kandub soojus väliskeskkonda peamiselt: konvektsiooni teel ümbritsevale jahedamale õhule; kiirguse teel ümbritsevatele madalama temperatuuriga pindadele; juhtivuse teel ümbritsevale jahedamale õhule; niiskuse aurumisega kehalt; hingamisel väljahingatud sooja ja niiske õhuga; loomuliku ainevahetuse teel. 11. Inimese soojustasakaal, üldine soojuslik mugavus, PPD, PMV, met, clo, lokaalne soojuslik mugavus Soojuslik mugavus:

Ehitusfüüsika
thumbnail
10
pdf

Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused

Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus ­ temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus ­ faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik ­ higi, vesi ­ aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: · hingamine · konvektsioon · soojusjuhtivus · kiirgumine · aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? · ruumi sisetemperatuur

Ehitusfüüsika
thumbnail
20
docx

Ehitusfüüsika Eksam

Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus – temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus – faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik – higi, vesi – aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: • hingamine • konvektsioon • soojusjuhtivus • kiirgumine • aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? • ruumi sisetemperatuur

Teoreetilise mehaanika lühikursus
thumbnail
14
docx

Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus ­ vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus ­ tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik

Ehitusfüüsika
thumbnail
28
doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat  610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15

EHITUSFÜÜSIKA
thumbnail
7
doc

Fassaad

soojust- ja heli isoleerivast tule levikut takistavast ning niiskus- ja veekindlast Rockwood kivivillast. Fasrock kivivillaplaate kasutatakse krohvitavate välisseinte ja soklite soojustamiseks krohvialuste pinnakate. Fasrock fassaadiplaat moodustab mineraalsetele krohvidele isoleeriva ja toetava aluspinna. Plaadi tihedus annab krohvialuse pinnale head tugevusomadused ning krohvi vastupidavus mehaanilistele mõjutustele paraneb oluliselt. Välisfassaadi soojustamine 1.Fassaadi pind 2.Fasrock 3.Fassaadi tüübel 4.Aluskrohv 5.Krohvialune võrk 6.Viimistluskrohv Fasrock plaadid liimitakse või vajadusel kinnitatakse täiendavalt mehaaniliselt villatüübliga soojustavale pinnale vähemalt 4 villatüüblit plaadi kohta või 8 villatüüblit 1m2 soojustusisolatsiooni materjali kohta. leida arvutustega krohvisüsteemi tootja juhenditel. Krohvimistööde teostamisel järgida krohvi(krohvisüsteemi tootja näpunäiteid ja tööjuhendeid).

Füüsika
thumbnail
8
odt

Iseseisev töö, ehitusfüüsika

Kivi- ja betoonkonstruktsioon ehitus Aivo Must Ehitusfüüsika iseseisev töö Juhendaja: Kalev Sepp Pärnu 2014 Puithoone soojustamine Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind.

Ehitus
thumbnail
15
doc

Heliisolatsioon

pärast kasutamist. Ka taaskasutuse seisukohalt ei sisalda kivivill selliseid aineid või kemikaale, mis raskendaksid või takistaksid taaskasutusele võtmist. > Efektiivne isolatsioon on energiasäästlik ja keskkonnasõbralik Soojusisolatsioon on keskkonnasõbralik, sest isolatsiooni valmistamiseks nõutav energia saadakse sadades kordades tagasi hoone kasutamise ajal kokku hoitud soojusenergia arvelt. Ka välismaise energia importimine väheneb. Puithoonete soojustamine ja sisekliima Tänapäeva eramuehituses on puitkarkass üks levinumaid ehitustüüpe. Puitkarkasspiirete kui kergseinte niiskusrezhiim erineb oluliselt massiivseinte niiskusrezhiimist ­ paks ja massiivne sein on asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita oma ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest,

Ärieetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun