Soojustamine (0)

Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool
SOOJUS-
ISOLATSIOONID
EHITISTES
Isolatsiooni terviklik süsteem
Valiku ja paigalduse põhimõtted
Tehnoloogia
Vigade vältimine
1
SISU:
MÕISTED
SISEKLIIMA
SOOJUSKAOD
SOOJUSISOLATSIOON
FUNKTSIOONID
NÕUDED
ISOLEERIMISTÖÖD
VANAD HOONED
VIGADE VÄLTIMINE
JÄRELEVALVE
2
1
...
Soojuse temaatika mõisted;
Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine
ehitises ja keskkonnas;
Sisekliima ja selle tagamine hoones;
Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende
interpreteerimine;
Soojuskaod ja energiasääst hoones;
Isoleerimise mõte, eesmärgid ja liigid;
Millisesse liiki kuulub soojusisolatsioon?
Soojusisolatsiooni süsteemi terviklikkus, süsteemi osad;
Soojusisolatsiooni põhi- ja kaasfunktsioonid
Nõuded soojusisolatsiooni süsteemile
Soojusisolatsiooni süsteemi elementide valimine
3
...
Soojusisolatsiooni materjalide valik;
Soojustuse projekt ja hange;
Soojusisolatsioonide paiknemine ehitises;
Soojustamisviisid erinevate tarindite puhul;
Soojusisolatsiooni süsteemi elementide
paigaldus- ja kinnitusmeetodid;
Soojustamine uusehitistes, rekonstrueerimisel ja
remonditöödel;
Vigade vältimine, parandamine ja kontroll
soojustamisel ja sellega seotud töödel;
Järelevalve korraldamine soojustamistöödel;
4
2
...
EHITISTES SOOJUS-ISOLEERITAKSE:
Vundamendid
Keldri müürid ja sokkel
Pinnasel põrandad
Välisseinad ja fassaadid
Vahelaed (näiteks keldrivahelaed)
Katuslaed (kaldlaed, pööningulaed, lamekatused)
Jt.
Aga samuti isoleeritakse ka:
Kommunikatsioonide läbiviigud
Sõlmed, detailid, külmasillad, liitepinnad
Pinnase külmakerke vastane kaitse
Jt.
5
6
3
KONTAKT:
LEKTOR: Erki Soekov
TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener
KONTAKTINFO:
AADRESS: Ehitajate tee 5
ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool
E-POST: [email protected]
TELEFON: +372 51 13 774
7
1.SOOJUS, NIISKUS
8
4
MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA
Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab
Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse
Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes.
Vesi
Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama
Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus?
Kiirgus
Konvektsioon
Ainesed liiguvad ehitises ja keskkonnas
Infiltratsioon
loodusseaduste mõjul.
Difusioon
Difusioonitakistus
Õhuleke Teoreetiliselt ja praktiliselt kasutatav
Kondensatsioon soojusvahemik on inimese jaoks
Soojusjuhtivus suhteliselt kitsas.
Soojustakistus
Soojuserijuhtivus Temperatuurinähtustega liitub niiskuse,
Külmasild gaaside ja saasteainete liikumine
Õhupraod (kompleksne mõjurite süsteem).
Soojuskadu
... 9
...
SOOJUS liigub suurema energiaga alalt madalama
energiaga ala suunas.
Soojus liigub keskkonna ja ehitise vahel
Soojusülekandena
Kiirgusena
Konvektsiooni / infiltratsiooni mõjul
Kantakse hoonest välja näiteks ka heitveega
Temperatuuri erinevustega koos tekib õhumasside
liikumine ehk konvektsioon. Tuul kiirendab soojuse
konvektiivset liikumist.
Näide elust: soojustuse taha vastu seina ehitaja poolt jäetud
tühemik (terve maja kõrguses) ­ "alati oleme nii teinud, sest ega
seal õhk ju ei liigu kui me vahed ülalt ja alt vuugivahuga
sulgeme" !
10
5
...
SOOJUS EHITISES
Kütmisega tekitatav soojus
Vedelike ja gaasidega sissekantav soojus
Inimestelt tulev soojus
Seadmetelt tulev soojus
Valgustusest tulev soojus
Päiksekiirgusest tulev soojus
Soojust ja selle käitumist ehitises saab hinnata ja
mõõta.
See on aluseks ja abiks soojustussüsteemide
kavandamisel ja nende töö efektiivsuse hindamisel.
11
...
VESI võib olla keskkonnas erinevatel kujudel
(vedelas, tahkes ja gaasilises olekus). Seejuures
mõjutavad ehitist:
Gaasiline vesi veeauruna, näiteks:
Hoonesse väljast sisenev veeaur
Hoone tarindites sisalduv veeaur (tasakaaluniiskus) ja
ehitusniiskus
Hoones tekkiv veeaur (inimestest, taimedest jt)
Tahke vesi, nagu näiteks:
Massjää
Jääkristallid
Lumi
Rahe
Tuisk 12
6
Vedel vesi erineval kujul, mis mõjutab hoonet:
Vabapinnaline ajutine või alaline survevesi (surve sõltub
veesamba kõrgusest)
Mittesurveline vesi (langusvesi, veekiled, pinnases seotud
niiskus)
Sademevesi (nõrga survega või survevaba)
Lekkevesi (siseneb hoonesse või tekib hoones)
Olmevesi (inimese tegevusest pärinev- söök, pesemine)
Pritsmevesi, paiskvesi
Kondensvesi
Udu
Kapilaarvesi
Sorptsioonivesi (konstruktsioonidesse imendunud)
Ehitusniiskus (ehitusaegne või sissetoodud)
Iga mõjuri ulatus ehitisele oleks vaja kaardistada ja
vajadusel rakendada meetmed kahjuliku toime vastu.
13
...
Vesi hakkab külmuma ja jää hakkab sulama 0 kraadi
juures.
Külmumine toimub progresseeruva kiirusega.
Niiskuse ja vee "halvad sõbrad" (Rooste, Hallitus,
Mädanik, Vetikad, Bakterid, Seened, Soolad,
Saasteained )
Niiskuskahjustused (biol.lagunemine,
külmakahjustused, soolakahjustused, keemiline ja
füüsiline lagunemine, määrdumine, suurenenud
energiakulu, terviseriskid)
14
7
...
Vesi liigub ehitise ja keskkonna vahel näiteks:
Raskusjõu mõjul (vertikaalsademed, nõrgvesi)
Tuule mõjul (horisontaalsademed)
Pritsmetena (ka üles suunas)
Veeauruna veeauru rõhkude erinevuse tõttu
Veeaur liigub ka konvektiivselt liikuva õhuga kaasa
Vee liikumistest ehitises on vajalik omada
ülevaadet, et teada, kuidas vähendada vee ja
sellega koos liikuvate aineste kahjulikke
mõjusid.
15
...
ÕHU VEEAURUSISALDUS avaldatakse mitmel
moel:
Absoluutniiskus w (veeauru hulk mahuühikus g/m3)
Suhteline niiskus RH (veeauru hulk % -na
maksimaalsest võimalikust antud temperatuuril). Ühik
%
Veeauru osarõhk pk (rõhk mida antud
kontsentratsiooniga veeaur avaldaks kui ta täidaks
üksinda kogu vaadeldava ruumala). Ühik Pa (N/m2)
või Hg = 133,3 Pa
Näide: Normaalne õhurõhk on 101325 Pa ja veeauru
osarõhud selles näiteks temperatuuril
-20 kraadi => 102 Pa
0 kraadi => 611 Pa
+20 kraadi => 2337 Pa. (Allikas: Ehituskonstruktori käsiraamat.)
16
8
KTT
...
Keskkondade abs.niiskussisalduste erinevusega kaasneb veeauru
suunatud rõhk suuremalt niiskusesisalduselt (suuremalt osarõhult)
väiksema poole.
Igale konkreetsele temperatuurile vastab üks maksimaalne võimalik
abs.õhuniiskus ehk küllastusniiskus.
Igale konkreetsele abs.veeaurusisaldusele vastab teatud temperatuur, nn.
kastepunkt, mille puhul veeaur muutub aurust veeks ehk hakkab
kondenseeruma.
Kondenseerumine toimub materjali pinnal või sees, kui õhu suhteline
niiskus on kastepunkti tekkeks piisav ja pinna temperatuur on kastepunktiks
vajalikust madalam.
Küllastusniiskuse ja kastepunkti, samuti veeaurusisalduse ja veeauru
maksimaalse osarõhu olenevuse temperatuurist saab leida järgmisena
esitatud graafikult ja tabelitest.
Veeauru rõhku piirdetarindile saab arvutada sise- ja väliskeskkonna
temperatuuride ja õhuniiskuste järgi.
NB! Inimene tajub suhtelist mitte absoluutset õhuniiskust. 17
Küllastusniiskus vs.temp.
Kastepunkt vs. RH ja temp.
Veeaurusisaldus vs.temp.
Veeauru max.osarõhk vs.temp.
18
9
Sorptsioon-niiskus: Kõigi poorsete ehitusmaterjalide
niiskussisaldus sõltub ümbritsevast keskkonnast,
sh.õhuniiskusest. Õhu niiskusesisalduse suurenedes
niiskub ka materjal ja vastupidi ­ kui õhu niiskusesisaldus
väheneb, siis materjal kuivab. Seejuures sõltub materjali
niiskus mitte absoluutsest, vaid õhu suhtelisest niiskusest
(RH). Niiskumise ja kuivamise graafikud
(sorptsioonikõverad) seejuures ei kattu. Niiskudes on
materjal sama õhuniiskuse juures pisut kuivem kui välja
kuivades. Materjali niiskusemahutavus on erinev
(nt.kergkruus 2 kg/m3, min.vill 0,5 kg/m3). Niiskumise ja
kuivamisega kaasnevad paljude materjalide
mahumuutused.
Tasakaaluniiskus: Niiskusesisalduse (abs.niiskuse)
väärtus, mille materjal saavutab aja jooksul mingi kindla
suhtelise niiskuse ja temperatuuri juures.
Näiteks 21 kraadisel temperatuuril ja suhtelise õhuniiskusega 30%
on puitkiudmaterjali tasakaaluniiskus 6,2%. Sama temperatuuri, kuid
60% õhuniiskuse korral on sama materjali tasakaaluniiskus 11%.
Nimetatud õhuniiskused majades on Eestimaa talve ja suveperioodil
täiesti tavalised. 19
...
Ehitusniiskus: Võib koosneda ehitusmaterjalide
enda või ehituse ajal sademetega,
veeäpardustega jne hoonesse sattunud veest.
Ehitusmaterjalid sisaldavad endas vett, teised
imavad seda vett sorptsioonniiskusena.
Hoonesse paigaldatud materjalide kogum
sisaldab ehituse ajal ja ehituse järgselt palju
vett, mis hakkab sealt aja jooksul välja kuivama
(osa seotakse keemiliselt järelprotsessides
nt.kivinemistes, tardumistes).
Nimetatuid tuleb arvestada soojustussüsteemi
valikul. 20
10
ÕHULIIKUMISEST KONSTRUKTSIOONIDES:
Õhu liigub konvektiivselt ja difuusselt
ÕHULEKE on materjali omadus lasta endast läbi gaase,
sh. õhku.
Eristatakse:
Difuusne gaasiliikumine ­ gaasimolekulide aeglane imbumine läbi
aine mikropooride osarõhkude erinevuse mõjul
Konvektiivne gaasiliikumine ­ gaasimolekulide vaba liikumine
(kergest tõmbest tuuleni või ringlus) läbi aine avatud pooride ja
kanalite.
Õhuleket mõõdetakse õhu liikumise kiiruse ja lekkinud gaasi
kogusega. Õhuleket iseloomustab õhulekkearv.
21
...
Difusioonitakistuskonstant ehk µ-väärtus
näitab, mitu korda on antud materjali
difusioonitakistus suurem kui sama
paksusel seisval õhukihil.
Näited: õhk: µ = 1. tellis µ = 6...12.
gaasbetoon µ = 6...12. tsementkrohv µ = 19.
polümeerkrohv µ = 140. polüstüreen µ =
15...70. õlivärv µ = 15000...27000.
dispersioonvärv µ = 70...5000
22
11
Difusioonitakistuskonstandiga ei saa hinnata läbi kihi
difundeeruva veeauru hulka. Selle leidmiseks tuleb sisse
tuua ka materjalikihi paksus, mis korrutatuna materjali µ-
väärtusega annab reaalse ülevaate aurutakistusest.
Difusiooni-ekvivalentne õhukihi paksus Sd on ehitusaine
kihi paksuse S ja tema difusioonitakistuskonstandi (ehk
µ-väärtuse) korrutisega:
Sd = µ x S [m]
Sd kirjeldab rahuliku seisva õhukihi paksust meetrites,
millel on samasugune difusioon kui antud paksusega
ehitusmaterjalil.
Näide:
Värvkatte µ-väärtus veeauru suhtes = 1000
Kahekordse kihi värvkatte paksus on 100 µm (= 100 x 10-6m)
Sd = 1000 x 100 x 10-6m = 0,1 m
23
Difusioonitakistuse arvutus:
Konstruktsiooni difusioonitakistuse moodustub üksikute kihtide
difusioonitakistuste summast:
Sd = Sd1 + Sd2 + Sd3 + ... + Sdn
Nt. seina kihtide projekteerimisel tuleb arvesse võtta ka üksikute
kihtide paiknemise järjekorda lähtuvalt nende difusioonitakistustest.
Kehtib "rusika-reegel", et tarind peab olema konstrueeritud nii,
et veeaur ei kondenseeruks piirdesse. Üldjuhul peab väljas
(madalama temperatuuri pool) asuva kihi difusioonitakistus
peab olema väiksem kui seesmisel (on lubatud teatud
erandeid):
Sd1 > Sd2 > Sd3 > ... > Sdn
See on vajalik selleks, et vähendada veeauru
kondenseerumisohtu auru tõkestavatel kihtidel.
Eelkõige külmal aastaajal toimub veeauru difusioon seest välja.
Külmasildade mõju on eraldi teema.
24
12
...
GAASID JA SAASTEAINED
Liiguvad keskkonna ja hoone vahel tavaliselt
koos soojuse toimest tingitud õhu
konvektiivse liikumisega.
Võivad liikuda ka difuusselt
Võivad siseneda hoonesse ka rõhkude vahe
tõttu (surveline olukord, rõhkude erinevus)
25
VEIDI KA MÜRAST
Heli levib hoones
Õhumüra ­ levib materjali avade ja pooride kaudu. Indeks
Rw' näitab kui palju helitugevusest tarind takistab. Mida
suurem on number, seda paremini heli takistab.
Löögimüra ­ levib materjali tahke osa kaudu. Indeks Ln,w´
näitab, kui tugev on tarindit läbinud heli tase naaberruumis.
Mida väiksem on number, seda paremini tarind heli takistab.
Eri sagedusega heli levib erinevalt. Tarindi
helipidavust määratakse katseliselt paljudel eri
sagedustel 100...3200 Hz
Mürataseme ühikuks on dB (logaritmiline ühik, 1/10
Belli). 1 Bellile vastab mürataseme 10 kordne
erinevus.
Veel on olulised akustika, heli peegeldumine ja
sumbumine.
26
13
2. SISEKLIIMA JA
ENERGIATÕHUSUSE
KÜSIMUSED SOOJUSTAMISEL
27
SISEKLIIMA
HOONE on väliskeskkonnast katuse ja teiste
välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis ja on
mõeldud inimesele. Hoone võib olla sisekliima
tagamisega.
ENERGIA: hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi
tagamiseks, sealhulgas temperatuuri
hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks,
tarbevee soojendamiseks ning olme- ja muude
elektriseadmete kasutamiseks kasutatakse
energiat, on sisekliima tagamisega hoone.
28
14
Sisekliimaga seonduvad mitmed inimese
heaolu mõjutavad parameetrid, nagu näiteks:
Soojuslik sisekliima
Niiskusreziim õhus
Õhu kvaliteet (inimese organismi mõjutav õhu
gaasiline koostis, saasteainete sisaldus)
Õhu puhtus (teatud protsesse mõjutav või kahjustav
õhus sisalduvate ainete hulk)
Jt.
Sisekliimat mõjutavad
Väliskliima
Hoone kujundus ja tarindid
Hoone kasutus
Välispiirete ja külmasildade soojusjuhtivus
Sisekliimat tagav K-V-J süsteem
29
...
SOOJUSLIK SISEKLIIMA sõltub:
1. Siseõhu temperatuur
2. Välisõhu temperatuur
3. Operatiivne temperatuur*
4. Temperatuuride vahe
5. Pindade (lagi,seinad, põrandad, aknaraamid, klaasid
jne) temperatuurid
6. Siseõhu niiskus
7. Siseõhu liikumine
Õige soojustamisega ja soojustussüsteemi
tervikliku projekteerimisega saab neist otseselt
või kaudselt mõjutada peaaegu kõiki
komponente (va.õhu liikumist ruumide vahel).
30
15
SISEKLIIMA ON MÕJUTATAV
See tekib terviklikust faktorite koosmõjust.
Eristatavad on
süsteemi sisenevad mõjud
süsteemis tekkivad mõjud
sealt välja suunduvad mõjud.
Näiteks koosneb süsteem hoone tarindist ja õhust ruumis. Süsteemi
siseneb seadmetele, valgustusele ja kütmiseks vajalik energia ning
päiksekiirgus, mis muutub ruumis soojuseks.Samuti siseneb
süsteemi niiskus (kapilaarliikumise ja õhu konvektsiooniga).
Süsteemis tekib vabasoojus inimestelt, soojus seadmetelt ja
valgustuselt, saasteained ja niiskus inimese tegevusest ning
esemetest/materjalidest ruumis. Süsteemist väljub soojus läbi hoone
välistarindi, saasteained ja niiskus koos läbi välistarindi lekkiva
õhuga, ventilatsiooniga jne. Nähtav on aineid ja energiaid vahetav
süsteem koos seda ümbritseva keskkonnaga.
31
ENERGIATÕHUSUS
Ehitusseadusest (paragrahv 3 lg 7):
Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja
ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises
tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha
klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise
otstarbele.
Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja
tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja
ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise
miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe
miinimumnõuded) kohaselt. 32
16
SOOJUSJUHTIVUS: Materjali või tarindi
soojusjuhtivuse koefitsient U väärtus millele on
lisatud kihi mõõtme dimensioon.
U väärtuse mõõtühikuks on W/(m2*K) ja see
iseloomustab antud paksusega materjali või antud
paksustega kihtidest ja materjalidest koosneva tarindi
soojusisolatsioonivõimet. Selles arvestatakse kõigi
isoleerivate materjalikihtide (ka õhu, membraanide
jne) mõju. Arvutuseks on välja töötatud vastavad
eeskirjad. Näiteks on 150 mm paksuse villaga
soojustatud ja voodrilauaga kaetud puitsõrestiku U-
arv on 0,26, plastakna U-arv on reeglina 1,2...1,6 ja
340 mm Eco-poorbetoonplokist müüritise U-arv on
0,21 (W/(m2*K). Mida väiksem on
soojusjuhtivustegur e. U-arv, seda parem on
materjali või tarindi soojusisolatsioonivõime.
33
...
Milline on lubatud U arv (soojusjuhtivusarv)
piirdekonstruktsioonidel?
Selle annab näiteks standard EVS 837-1:2003, millega on
kehtestatud välispiirete maksimaalne soojusjuhtivus.
Soojusjuhtivuse arvudele seab omakorda piirangud
"Energiatõhususe miinimumnõuded" (vt.järgnev)
Vastavalt Majandus ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi
selgitustele võib projekteerija kasutada nii standardi EVS 837-
1:2003 maksimaalseid U arve, kui ka ,,Energiatõhususe
miinimumnõuetes" esitatud soovituslike U arvusid. Määravaks on
kehtestatud energia kulu köetava pinna 1m² kohta aastas
tagamine. Seda on aga võimalik saavutada mitte ainult
välispiirete soojajuhtivuse arvel, vaid ka hoone kompaktse
arhitektuurse lahenduse, sobiva ventilatsiooni süsteemi valiku,
välispiirete õhutiheduse jt. faktorite abil
34
17
KTT
...
U-ARVUD TABELINA
(refer. allikas www.aeroc.ee/index.php?page=950&lang=est&cnt)
35
ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED (Vabariigi
Valitsuse määrus 20.12.2007 nr 258) on olemasolevate ja
ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad
(lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende
tehnilisi näitajaid, või tehnosüsteemidele esitatavad nõuded,
et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid).
Hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele
hinnatakse hoone projekteerimisel ehitusprojekti
dokumentatsiooni alusel.
Esitatakse energiatõhususarvuna mis on arvutuslik
summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone
standardkasutusel ning kajastab kajastab hoone kompleksset
energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee
soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete
kasutamiseks. Energiatõhususarvul on piirangud.
En. tõhususe nõue esitatakse teatud kindlatele hoonetele
(elamud, väikemajad, korterelamud, ühiselamud, büroo ja
adminhooned, ärihooned) jne, ei ole nõutav osade sisekliima
tagamisega hoonetel (mälestised, kultusehooned, töökojad,
garaazid jt.) 36
18
KTT
Nõudeid esitatakse veel näiteks:
Suvisele ruumitemperatuurile ja selle muutumisele;
Välispiiretele:
(...piirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja soojustatud...)
(...välistarind on kujundatud ja konstrueeritud nii, et soojuskadu külmal
aastaajal ja liigsoojus päikesepaistelistel päevadel oleks võimalikult väike...)
(...Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe
nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi
vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites...)
(...Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus
üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]...)
(...Väikemajade soojustuse valikul võib energiaarvutuses lähtuda järgmistest
algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus 0,2­0,25 W (m2·K), katuste ja
põrandate soojajuhtivus 0,15­0,2, akende ja uste soojajuhtivus 0,7­1,4
W(m2·K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte-
ja ventilatsioonilahendustest.)
(...Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit
tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(hm2)]. Niiskuskonvektsiooni riskide
vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse ühendus,
katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti
õhkupidavaks.);
Tehnosüsteemidele;
Küttesüsteemidele;
Energiavarustusele;
37
Hoone välispiirete summaarne soojaerikadu köetava pinna
ruutmeetri kohta ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
1) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi
peamiseks energiaallikaks on maasoojuspump ­ 1,8 W/(m2·K);
2) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi
peamiseks energiaallikaks on õhk-vesi soojuspump ­ 1,6 W/(m2·K);
3) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi
peamiseks energiaallikaks on puidupelletikütusel katel ­ 1,2
W/(m2·K);
4) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi
peamiseks energiaallikaks on kaugküte ­ 1,2 W/(m2·K);
5) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi
peamiseks energiaallikaks on õli- ja gaaskütusel kondensaatkatel ­
0,9 W/(m2·K).
38
19
Energiatõhususe nõuetel on seega alampiir, millest seaduse järgi
väljuda ei tohi.
Ülempiiri energiatõhususe nõuetel ei ole, kuid on olemas nn.
mõistlikkuse kriteerium, mis ütleb, et hoone energiatõhusust on
mõtet tõsta sellisel määral, et selleks tehtud kulutused ennast kõiki
seotud tegureid vaadeldes ära tasuvad, ehk kulud on tasakaalus
energiasäästuga.
Energiatõhusust arvestatakse arvutuse ja mõõtmisega.
Energiatõhususe suurendamiseks tehtavad arvutused peavad
näitama, kas täiendava/parema soojustuse ja küttesüsteemide
uuendamisega võidetud energia õigustab vajaminevaid ressursse
säästu saavutamiseks.
Eelneva tarbeks on vajalikud selged hindamise meetodid. Kõige
parem neist on LCA (Life Cycle Assessment), kus arvestatakse
tervet elutsükli protssesi.
Arvutusprogrammid energiasäästu hindamiseks (nt.BV-2
www.mkm.ee/hoonete-mn), VIP-2, RIUSKA, IDA ICE, Energy+ jt.
39
...
SOOJUSTAMISMEETMETE SÄÄSTUPOTENTSIAALID:
korteri aknaid tihendades säästate aastas umbes 0,1 MWh/akna
m² kohta;
välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07
MWh/seina m² kohta;
katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08
MWh/katuse m² kohta;
väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete
klaasidega akende kasutamine;
maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes
20%
NB! Keskmine energiaerikulu Eestis tavapärases (renoveerimata ja
soojustamata) hoones on 200...400 kWh/m2 aastas. Kompleksse
renoveerimise ja soojustamise tulemusel võib saavutada kokkuhoiu
ja energiakulu jääb siis vahemikku 80...150 kWh/m2 aastas.
Passiivmajade puhul aga isegi 40
20
ENERGIASÄÄSTU MEETMED
HOONETES
Soojuskadude vähendamine
Piirdetarindi soojapidavuse parandamine
Piirdetarindi õhulekkekindluse parandamine
Avatäidete soojapidavuse parandamine
Küttesüsteemi täiustamine / uuendamine
Elektri kasutamise efektiivsuse suurendamine
Ventilatsiooni efektiivsuse tõstmine,
soojustagastus
Valgustuse parandamine ja väljavahetamine
Päikesevarjestus või insolatsiooni
parandamine 41
ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE VS. SISEKLIIMA
Hoone tuleb projekteerida selliselt et seda saaks kavandatud viisil
kasutada.
Projekteerimisel on võimalikud järgmised lähteülesanded:
Funktsioone kirjeldavad ­ on seotud hoone tulevase
kasutamisega;
Kvaliteeti kirjeldavad ­ on seotud sellega et hoones oleks
mugav ja meeldiv töötada või elada, et hoonet oleks kerge
hallata ning et ülalpidamiskulud oleks minimaalsed.
Reegel on siin selline, et kvaliteeti määravad tingimused peavad
olema täidetud, kuid seda mitte funktsioone määravate ülesannete
arvelt.
Näiteks ei tohi energiasäästu tõttu tekkida kehv sisekliima, ega
väheneda hoone ja tarindite eluiga. Samuti peavad konstruktsioonid
olema projekteeritud sellised, mis võimaldaks neisse paigutada
soojustuse, mis võimaldab sisekliima tingimusi täiel määral täita.
Tellija lähteülesanne peab määrama nõuded sisekliimale, muuhulgas
temperatuuri kestvusgraafiku lähtetingimused. 42
21
...
Energiakontseptsiooni muutumine hoonetes
43
3. SOOJUSKAOD JA
ENERGIASÄÄST
44
22
ENERGIAKAOD
ENERGIAKAOD HOONEST on erinevatel hoonetel erinevad.
Toimuvad läbi:
pinnasel põrandate
sisekandeseinte ja -vundamentide
väliskandeseinte, sokli ja ­vundamentide
mittekandvate välisseinte
külmasildade piirdeelementides
välisuste ja akende
katuslagede ja ­katuse
sooja tarbe- ja hetivee
läbi ventilatsiooni / infiltratsiooni
läbi muude kommunikatsioonide (nagu näiteks trepi sulatusküte)
Soojusisolatsiooniga on võimalik energiakadusid vähendada eelkõige
nendes üksustes, kus energia leke on põhjustatud soojuse ülekandest,
konvektiivsest või kiirguslikust kaost.
Hoone soojuskadusid mõjutavad veel paljud asjaolud, nagu näiteks
materjali kvaliteet, niiskusesisaldus, ventileerimise laad ja intensiivsus,
tuulerõhk, ilmastik jt.
45
...
NAGU ILMNE, JAGUNEVAD SOOJUSKAOD ERINEVA
ÕHUVAHETUSE KORRAL ERINEVALT
Keskmise suurusega hästi
soojustatud välispiiretega
pereelamu suhteline
soojakulu
läbi välispiirete ja
õhuvahetusele
kordsusel
N= 0,3;
N=0,5
N=1,0 ja
N=2,0
(N ­õhk vahetub korda tunnis)
Allikas: E.Jõgioja
http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=248&page=1 46
23
...
Ruumiõhk hakkab kaotama soojust välisseinte ja akende kaudu
soojusülekande teel sõltumata ventilatsioonist niipea, kui välistemperatuur
on sisetemperatuurist madalam.Põhjamaades on välisõhk reeglina külmem
kui siseõhk ja soojus liigub läbi piirdetarindite hoonest välja. Soojuskadu on
alati (üldjoontes) proportsionaalne sise- ja välistemperatuuride vahega.
Soojakadu läbi piirdetarindi sõltub
Piirde pindalast
Tarindi soojapidavusest
Eraldatavate keskkondade temp.vahest
Ajast
Kahte viimast iseloomustatakse kraadpäevade ja kraadtundide
arvuga kütteperioodil.
Pinnasele toetuva põranda soojajuhtivus sõltub põranda perimeetrist,
sokli soojustusest ja pinnase omadustest (arvutatakse teistmoodi kui seintel
­ vt.standardid)
Temperatuur ja niiskus piirde sisemuses on välja arvutatav. Kihtide
temperatuuride järgi kontrollitakse veeauru kondenseerumist piirde jahedas
tsoonis paikneva aurutiheda materjali pinnale.
47
Programm joonistab välja nii temperatuuri graafiku kui veeauru käitumise
graafiku piirdes ja leiab lõikumised ­ kohad kus on kondensatsiooni oht, kus
tegelik niiskusesisaldus osutub kõrgemaks, kui kastepunktis sellel
temperatuuril.
Arvutusega saab ka kontrollida, kas kondenseerumine on lühiajaline (vaid
külmal perioodil, millele järgneb kuivamine soojal perioodil) või on niiskuse
kogunemine kestev.
Väga oluline on seejuures arvutusliku välistemperatuuri õige määramine
(selle kohta vt.näiteks ka juhised standardist EVS 844:2004 "Hoone kütte
projekteerimine".
Otstarbekas ja nõutud on konstrueerida piirded nõnda, et ka lühiajaline
niiskuse kogunemine oleks välditud. See on võimalik, kui väljapool ei asu
aurutihedaid kihte. Kui seda aga nii teha ei saa, peab olema projekteeritud
väljakuivamis võimalus enne aurutihedat kihti!
Aurutõkke 40-40 reegel: Tavalistes tingimustest, kus eluruumis niiskus ei
ületa 40%, võib osa soojustust paigaldada aurutihedast kihist sissepoole.
Selle osa soojapidavus ei tohiks ületada 40% kogu piirdetarindi
soojapidavusest!
Ei ole lubatud kaht aurutihedat kihti umbses piirdes (kus niiskus ei pääse
välja kummaltki poolt)!
48
24
Näidis seina
ehitusfüüsikalisel
kontrollil programmi
poolt väljastatava info
kohta. Programm
näitab ära
temperatuuri ja
niiskusgraafikud
piirdes, kondensaadi
tekkimise ja hallituse
ohu, väljakuivamise
näitajad jt.
49
...
SOOJUSKAO HINDAMINE:
Hoone soojuskadu saab hinnata
Arvutustega
Katseliselt (mõõtmistega)
Katseliselt on võimalik hoone soojuskadusid mõõta spetsiaalsete
seadmetega (termografeerimine)
Termopildistamine on eraldi tegevus, millega on võimalik
määrata hoone soojapidavust, soojalekkeid, trasside isolatsiooni
seisundit jt.
Termograafia: 1)soojapidavustest (hoone väljastpoolt normaal-
või ülerõhus) 2)alarõhutest (imiteerib 50 Pa tuulesurvet)
3)ülerõhutest blowerdoor / suitsumasin.
Termograafia puhul on oluline aruande interpretatsioon.
50
25
ENERGIAAUDIT
Energiaaudit on oma iseloomult põhjalik hoone
energeetiline analüüs.
Energiaauditi kõige üldisemaks eesmärgiks on hoone
energiakasutuse spetsiifika detailne väljaselgitamine
ning selle põhjal kokkuhoiuvõimaluste määratlemine.
Energiaauditi käigus koostatakse hoone
energiabilanss, kus määratletakse, kuidas on
reaalselt mingi perioodi jooksul hoonesse antud
energia (peamiselt elektri- ja soojusenergia) hoones
kasutust leidnud. Ehk kui palju on sellest kulunud
kadudeks läbi erinevate välispiirete (seinad, katus,
põrand, uksed, aknad), kui palju on lahkunud hoonest
koos kanalisatsiooniveega, kui palju välja
ventileeritud.
Pärast määratlemist võrreldakse iga kaoliigi
vastavust soovitud tulemusega (näiteks normatiivse
väärtusega) ja leitakse kokkuhoiu võimalused .
51
Hoonete soojuspidavuse kontrollil: Eesti
ehitiste soojuspidavuse probleemidest väga
suur osa on põhjustatud mitte ebapiisavast
soojustusest, vaid soojustuse ja üleüldiselt
piirete vähesest tuulepidavusest ning
külmasildadest soojustuses.
Selgelt põhiprobleemiks on piirete
infiltratsioon uusehitiste puhul, kus suhteliselt
harva esineb koonerdamist
soojustusmaterjaliga, kuid pahatihti on ehitaja
alahinnanud tuuletõkke ühendussõlmede
olulisust ehitise kui terviku juures.
52
26
SOOJUSKAO HINDAMINE ARVUTUSTEGA
Soojusvool läbi piirdetarindi osade sõltub nende
pindalast A (m2), soojusläbikande tegurist U
(W/m2*K)
Soojusülekanne läbi massiivsete seinte on aeglane,
läbi akende ja läbi piirdetarindi lekkiva õhuga aga kiire
(iga välistemperatuuri või vabasoojuse muutus
mõjutab soojuskadu peaaegu hetkeliselt).
Soojuse kadu soojusülekandega = U*A (t2-t1)
Soojuse kadu infiltratsiooniga = L*p*c(t2-t1)
Vabasoojuse mõju tasakaaluolekus (t2-t1)=Fvs/(U*A + L*p*c)
_________________________________________________
*TÄHISED: U-soojusläbikande tegur, A ­piirde pind (m2), L ­ õhuvool läbi
piirdetarindi (m3/s); P-õhu tihedus (kg/m3); c-õhu erisoojus (KJ/(Kg*K)), T2-
T1 temperatuuride vahe, Fvs-piiretest, el.seadmetest ja inimestest tulev
vabasoojus.
53
...
Vajalikud arvutusvalemid soojuskaost põhjustatud
energiakulu välja arvutamiseks seintele ja laele on
üldjoontes (lihtsate arvutuste tegemisel) järgmised:
1. U=1/R;
2. R=Re+ R1+R2+R3...+Rõ1+ Rõ2...+ Rn;
3. Ri=d/lambda;
4. Rõ, Re ja Rn vt=>normraamatutest
5. Q=U*A*dT;
6. E=Q*H,
Energia saab juba otse rahaühikutesse panna (/kw*h)
ja nii vaadata, kui palju ühe ja teise soojustusepaksuse
kombinatsiooniga rahaline võit lõpuks välja tuleb.
54
27
Tähised:
U ­ soojusjuhtivus (w/m2*K),
R ­ konstruktsiooni kogusoojustakistus,
Re-emissioonitakistus (väliskihi soojustakistus)
Rn-neeldumistakistus (sisekihi soojustakistus)
Ri- iga materjalikihi (õhuvahede olemasolul ka nende-
Rõ) soojustakistus,
d-materjalikihi (õhuvahede olemasolul ka nende)
paksus (m),
lambda- materjali ersisoojusjuhtivus (w/m*K),
Q-soojavoo võimsus (w),
A-konstruktsiooni (seina, põranda, ukse vms.pindala,
m2),
dT-temperatuuride vahe sees ja väljas (kraadides).
E-energia (w*s, saab teisendada kw*h, MW*h).
H- aeg, periood (s)
Re ja Rn võib ka arvutustest välja jätta, kuna on sageli
kõrvalisema suurusjärguga lõpptulemuse suhtes. 55
Eelnevale kommentaariks:
Eelnev hindab soojusülekannet standardi EVS 829:2003 (Hoone
soojuskoormuse määramine) ja EVS 837-1:2003 (Piirdetarindid) järgi,
ehk sellega ei hinnata soojuskadusid, mis põhjustatud infiltratsioonist ja
ventilatsioonist, selle arvestamist vt.eespool (standardi EVS 839:2003
Sisekliima) alusel.
Lisaks toodud arvutusvalemitele tuleb arvestada külmasildade ja
õhupragude mõju.
Kui piirded on MITTEHOMOGEENSED, tuleb R määramisel seda eraldi
arvestada (vt.mõned peatükid eespool)
Vundamendi ja pinnasel asuva põranda soojakaod arvutatakse
täpsemal arvutamisel standardis EVS-EN ISO 13370:2003
"Soojuskaod.Soojusülekanne pinnasesse,Arvutusmeetodid" alusel.
Eespooltoodud arvutused ei võta arvesse akende soojapidavust;
Arvutused võimaldavad ligikaudselt dimensioneerida vajalikku
soojustuspaksust
Täpsem hindamine peaks ka arvesse võtma ka soojus-niiskus
koostoime füüsikat (kastepunkti, niiskuse, sorptsiooni,
tasakaaluniiskuse, niiskuse tekkimise-väljakuivamise bilansi,
ehitusniiskuse jt.küsimused)
Kõige paremini lahendab neid küsimusi ARVUTUSPROGRAMM
Tähelepanu seejuures arvutuslike temperatuuride valiku küsimustele!
56
28
4. SOOJUSISOLEERIMISE
EESMÄRGID
57
ISOLEERIMISE MÕTE / EESMÄRGID
ISOLEERIMISE MÕTE saab olla
Välistada mingi mõjuri toimimine
Vähendada mingi mõjuri toimimist
Näiteks:
Soojusisolatsioon on soojuse läbikandumise mõju
VÄHENDAV mitte välistav isolatsioon.
Tuuleisolatsioon on õhu liikumist VÄHENDAV
isolatsioon
Hüdroisolatsioon on vee ja niiskuse mõju VÄLISTAV mitte
vähendav isolatsioon
Niiskustõke on vee mõju VÄHENDAV isolatsioon.
Gaasiisolatsioon on gaasi (näiteks radooni) mõju VÄLISTAV
isolatsioon. 58
29
...
SOOJUSTAMISE EESMÄRK: Soojuse levimise tõttu
piirdes kolme komponendina (soojusjuhtivus,
konvektsioon, kiirgus), on soojustamise eesmärgiks
kõikide mõjurikomponentide redutseerimine parimal
võimalikul ja mõistlikul viisil.
Soojusisolatsiooni komponentideks on sellest
lähtuvalt:
Soojusenergia soojusjuhtivuse teel liikumist tõkestavad
SOOJUSISOLATSIOONID
Soojusenergia konvektiivset ja difuusset liikumist tõkestavad
TUULETÕKKED ja TIHENDUSMATERJALID
Soojusenergia kiirguslikku levimist tõkestavad SOOJUSKIIRGUSE
ISOLATSIOONID
Ainult nende (ja soojusega koos liikuva niiskuse
efektiivse tõkestamise / juhtimise süsteemi
komponentide koos rakendamisel saadakse tervikuna
toimiv soojusisolatsioon.
59
SOOJUSISOLATSIOONI SÜSTEEM
Soojusisolatsioon ei ole ainult materjal vaid ta käitub kui süsteem
moodustabki süsteemi koos teiste temaga seotud komponentidega.
Terviklikus, hästi töötavas soojustussüsteemis osalevad võrdselt:
Soojustuse toetuspind / pinnad / konstruktsiooniosad
Põhisoojustusmaterjal (kihid)
Lisasoojustusmaterjal külmasildade, ebakohtade jne isoleerimiseks
Soojustuse kinnitussüsteem, kinnitusvahendid, liimid jt
Soojustuse osade omavahelise sidumise materjal (vahud,villaribad jt)
Tuuletõkke materjal
Tuuletõkkematerjali kinnitus ja -tihendussüsteem
Aurutõkke materjal
Aurutõkkematerjali kinnitus ja tihendussüsteem
Õhuvahed ja pilud vajalikes asukohtades
Soojustusega kontaktis olevad muud membraanid (nt.hüdroisolatsioon)
ja muud süsteemi osad (nt.vooder, kaitsemembraanid jt , mis on
mõeldud soojustuse kaitsmiseks ilmastiku mõjude, koormuse, niiskuse
jms eest.
Läbikud erinevatest süsteemi osadest
60
30
...
SOOJUSTUSSÜSTEEMI ERINEVAID TÜÜPE
1. Tuulutusega soojustussüsteemid:
Välisvoodri ja selle all oleva õhkvahega soojustussüsteemid,nagu
näiteks tuulutusega laudvooder + tuuletõke + villsoojustus,
tuulutusega kivivooder + tuuletõke + villsoojustus, puittaladel
põranda soojusisolatsioon kus õhkvahe on "musta põranda" ja
tuuletõkke vahel jt.
Vaba külma välisõhuga kokkupuutuvad soojustused, nagu näiteks
pööningu lagede soojustused koos tuuletõkkega jt.
2. Mittetuulutatavad ehl soojustusisolatsiooni liitsüsteemid:
Õhekrohvi või pakskrohviga kaetud soojustusmaterjalid ehk
tüüpiline soojusisolatsiooni liitsüsteem (SILS)
Teras- või betoonsandwich paneelides kihtide vahel olev soojustus
Palkmaja soojusisolatsioonisüsteem (puit+tihendused)
3. Muud soojustussüsteemid:
Pinnases olev külmakerkeisolatsioon, pinnasega kokkupuutuv
soojustussüsteem
Läbiviikude soojustus- ja tuleisoleerimissüsteemid
Poorbetoonplokkide kasutamisel saadav soojusisolatsioon
Poorsete krohvidega saadav soojusisolatsioon
61
...
Näide: Tuulutusega soojustussüsteem Näide: Tuulutuseta SILS-B tüüpi
(pildil Nordicon soojustatud suurpaneel) soojusisolatsiooni süsteem õhekrohviga
62
31
SOOJUSTUSE ROLLID PIIRDES
SOOJUSTUS OMAB ROLLE
Soojuskao vähendamisel
Soojusinertsi ja -salvestuse tekitamisel
Päikesekiirguse mõju tõkestamisel
Sisekliima tagamisel koos KVJ+VK süsteemidega
NB! Soojustuse roll sisekliima tagamisel ei
saa olla ventileeritavus (infiltratsiooni
suurendamine) ehk soojustus ei pea "hingama".
63
...
Soojustussüsteemi PÕHIFUNKTSIOONID
piirdetarindis, lähtudes selgitusest sisekliima
teemal, on:
Vähendada / timmida projekteeritud
kliimaparameetritele vastavaks hoone soojuskadu
Tagada hoone õhulekkekindlus
Tagada piisav soojusinerts välistemperatuuri ja
vabasoojuse muutuste vastuvõtmiseks
Oma omadustega tagada vähim võimalik kahjulike
ainete absorbeerimine ja eritamine ruumiõhku
Oma omadustega tagada vähim võimalik niiskuse
absorbeerimine ja eritamine konstruktsioonidesse ja
ruumiõhku
Oma omadustega tagada piirde soojus-niiskusreziimi
veatu toimivus
64
32
Samas võib öelda, et soojustus peab kandma
hoones veel teisigi rolle e.
KAASFUNKTSIOONE. Need on näiteks:
Soojustus kui põhiline või täiendav heliisolatsioon
Soojustus kui tarindile tulepüsivuse andev
tuleisolatsioon
Soojustus kui niiskuse edasikandumist vähendav või
vältiv hüdroisolatsioon
Soojustus kui kandev kinnitusalus katte- ja
viimistluskihtidele
Soojustus kui survet taluv alus peal lebavatele
konstruktsioonidele
Soojustus kui konstruktsioonide või pinnase
temperatuurideformatsioone redutseeriv materjal
Soojustus kui viimistlusmaterjal (vastavate toodete
puhul)
65
Efektiivne soojustus süsteem peab tagama põhifunktsioonide ja piisaval
määral kaasfunktsioonide täitmise. Peab töötama koos seotud tarindiosade
ja kihtidega, läbikutega, peal oleva viimistlusega.
Soojustuse rollide jaotus erinevates piirdekonstruktsioonides
oleks mõistlik läbi kaalutleda
Funktsiooni täitmise (+/-) meetodil
osakaalu % meetodil ning
tähtsuse järjekorra meetodil
Analüüsida ja selgitada enne materjalide ja lahenduste valikut.
Näiteks võib kaasrollide või tähtsuse järjekorra analüüsist tuleneda
hoopis teise materjali kasutamise vajadus, kui algselt kavandatud
soojustus, mis täitis hästi ainult põhirollide nõudmisi.
Analüüsida saab, kui:
On olemas ülevaade soojustusest ja tema seostest teiste materjalide ja
kihtidega
On olemas ülevaade konstruktsioonis tekkivatest mõjudest
On olemas teave kuidas käitub soojustus ja muud materjalid
konstruktsioonis nendele mõjude korral
66
33
NÕUDED SOOJUSTUSELE
NÕUDED SOOJUSTUSSÜSTEEMILE sõltuvad hoonest,
konstruktsioonist ja töötingimustest.
Soojustuse ühilduvus muude süsteemi elementidega, nähtavale
osale taotletud nõuetega
Soojustussüsteemi madal, optimaalselt väike soojusjuhtivus (U
arv)
Soojustussüsteemi nõutav õhulekkekindlus
Väike niiskusimavus ja kapillaartõususunäitaja
Konstruktsiooni sobiv veeauru difusiooninäitaja
Valitud dimensioneeringu juures on välditud kondensaadi teke
süsteemis
Niiskustaluvus, süsteemi õhuvahedes pealispinna vetthülgavus
Konstruktsiooni sobiv, piisav tulekindlus / süttivustundlikkus
Kõrge resistantsus bioloogilistele faktoritele, niiskuse
kaasmõjudele
Piisav soojusinerts*
Allergeenide ja emiteeruvate ainete ja osakeste vähesus või
puudumine 67
Järelkahanemise ja kõverdumise puudumine
(polüstüreensoojustustel)
Suur/piisav, kasutuskohale vastav koormustaluvus
Jäikus või painduvus vastavalt vajadusele
Sobilik struktuur ja pinnakiht nähtavalejäävatel pindadel
Lihtne ja ohutu paigaldatavus
Unifitseeritud, konstruktsiooniehitusega kokkusobivad
gabariitmõõdud ja kinnituslahendused
Miinimumini viidud mõõduhälbed (tolerantsid)
Varieeritavad paksused
Logistiliselt sobilik pakendamine
Ühilduvate materjalide, tarvikute ja lahenduste olemasolu
Garanteeritud omadused, tootetugi ja kvaliteedi tõenduse
süsteem
Külmasildade isoleerimine ja materjalid külmasildade
isoleerimiseks peavad olema valitud ja teostatud nii, et
Temperatuur külmasildades ei langeks alla kastepunkti
Külmasildu arvestades ei ole tarindi soojusjuhtivus lubatust
suurem
68
34
...
Näiteks peavad soojustused peale ettenähtud
soojatõkestusomaduste olema veel vastupidavad
mitmetele erinevatele faktoritele:
Ilmastiku mõjud (vesi, jää, lumi, tuul, UV jne).
Eluslooduse mõjud (närilised, linnud, seened, hallitused,
bakterid, putukad jt)
Mehaanilised mõjud (paigaldamisel ja ekspluatatsioonis tekkivad
koormused ja pinged, deformatsioonid temperatuuri- ja niiskuse
mõjul jt).
Termilised mõjud (eelkõige tulekindlus, püsivus tuleolukorras,
süttuvustundlikkus jt)
Aja mõjud (korduv koormamine, murenemine ja erosioon,
moraalne e. tehnoloogiline vananemine)
Unustada ei maksa, et soojustusmaterjalid peavad
olema ka keskkonnaohutud, tervisele ohutud ja
soovitavalt taaskasutatavad.
69
5. SOOJUSISOLATSIOONIDE
VALIMINE, MATERJALIVALIK
70
35
SOOJUSISOLATSIOONI SÜSTEEMI
ELEMENTIDE VALIMINE
SOOJUSTUSSÜSTEEMI ELEMENTIDE VALIMISEL
lähtutakse funktsioonidest. Peab katma kõik olulised
funktsioonid. Samuti peab olema majanduslikult
otstarbekas (tasuvusarvutus).
Majanduslikult phjendatud (ehk optimaalse) soojustuse
paksuse leidmiseks tuleb arvesse vtta investeeringu
kogumahtu, samuti tasuvusaega ja soovitud
energiasaastu effekti suurust
Seejuures tuleb samaaegselt arvestada ehitusfüüsika
kriteeriumide täidetust (soojus-niiskusgraafik,
kondenseerumisohu puudumine jt.)
71
SOOJUSTUSE (SÜSTEEMI) VALIK JA DIMENSIONEERIMINE
tähendab etapiviisiliselt, arvutuste ja kaalutlustega
põhjendatult:
hoone soojustamisel antud tingimustesse sobiva soojustusmaterjali
OMADUSTE ja SÜSTEEMI TÜÜBI määratlemist
põhisoojustusmaterjali valiku täpsustamist kasutuskoha
tingimustele vastavaks
Lisasoojustusmaterjalide valiku täpsustamist (külmasildade
isoleerimine)
tasuvusuuringut, mille käigus selgitatakse potentsiaalse süsteemi
majanduslik otstarbekus ja investeeringu tulusus
soojustussüsteemi muude osade ja kinnitusvahendite valimist
põhisoojustuse oluliste mõõtmete täpset dimensioneerimist (paksus,
gabariitmõõdud)
süsteemi muude osade dimensioneerimist (nt.soojustust kandev
konstrui, tuuletõke, vuukide hermetiseerimisviis jt)
koostoime uurimist soojustuse-aurutõkke-tuuletõkke-konstruktsiooni-
viimistluse suhtes (temperatuuri-niiskusegraafikud, kastepunkt, tekkiv ja
väljakuivav niiskus)
soojustamise üksikasjade ja sõlmede (nt.külmasildade soojustamine)
määratlemist.
soojustuse efektiivsuse hindamise kriteeriumide väljatöötamist
72
36
Omaduste ja tüübi juures tuleks määrata vähemalt
Milline on soovitud soojustuskonstruktsiooni lahenduste võimalik valik üldse,
arvestades kv-vk lahendusi, peale ehitatavaid konstruktsioone ja viimistlusi jne.
Milline on soovitud soojustussüsteemi tüüp
Tuulutatav süsteem
Tuulutuseta (liitsüsteem)
Sandwich-süsteem
...
Millised omadused oleksid erinevatel juhtudel soojustusele sobilikud / nõutud
Milline peab olema soojustuse soojuserijuhtivus
Milline peab olema tugevus (lubatud suurim survetugevus lühi- ja pikaajalisel
koormamisel)
Milline peab olema veeimavus
Milline peab olema veeauru difusiooni näitaja
Milline peab olema tulekindlus /süttivustundlikkus
Kas tegemist peaks olema plaat- rull- puiste- pihustus- või injektsioonmaterjaliga?
Kas peaks tegemist olema villsoojustuse, polüstüreensoojustuse,
polüuretaansoojustuse, neopreensoojustuse või hoopis naturaalmaterjalist
soojustusega?
Milline peab olema soojustuse resistantsus bioloogilistele ohtudele (bakterid, seened,
putukad)
Tasuvusuuring täpsustab orienteeruvalt valitud süsteemi ja materjalide
kasutamise majandusliku efektiivsuse ja investeeringu tulususe. Selle
teema kohta võiks olla eraldi ettekanne.
73
...
Visualiseeritud arvutusprogrammid
võimaldavad määrata soojustuse sobivuse
konstruktsioonis, näidates ära näiteks:
Soojustuse paksuse piisavuse
Temperatuuri graafiku konstruktsioonis
Niiskuse graafikud konstruktsioonis
Kastepunkti asukoha
Kondensaadiohtlikkuse
Tekkiva kondensi tendents (lühi- või
pikaajaline)
Tekkiva ja väljakuivava niiskuse bilansi
74
37
SÄÄSTLIKKUS SOOJUSTAMISEL JA
EKSPLUATATSIOONIS on soojustuse
valikul ja dimensioonimisel määrav.
Tuleb vaadelda kahte teineteist mõjutavat
maksumuskategooriat (kulud soojustamisele
vs. kulud ekspluatatsioonile).
Tähele tuleb panna, et esimene neist on
hinnatav kohe nüüdisväärtuses, teist aga
tuleb adekvaatse hinnangu saamiseks
diskonteerida.
Majandusliku tasuvuse arvutamise kohta annab
väga head juhised raamat "Hoonete energia ja
sisekliima" ptk.10 lk 223 kuni 247.
75
...
Võib tuua ka järgmised lihtsad reeglid:
Lihttasuvusaeg: seda võib kasutada säästumeetmete
omavaheliseks võrdlemiseks, kuid mitte otseselt
tasuvusperioodi leidmiseks, kuna see sõltub ka
majanduslikest tingimustest.
Rusikareegel on, et investeering peab ennast ära
tasuma oma majandusliku eluea kestel ja mida
varem, seda parem.
Lihttasuvusaeg (aastates) = investeering (rahas) /
aastane sääst (rahas).
76
38
SOOJUSISOLATSIOONI
SÜSTEEMI MATERJALIDE VALIK
SOOJUSTUSMATERJALID on valmistatud
enamuses peenepoorilistena (osad ka
sulgpoorilisena). Poorides on õhu liikumine
piiratud. Takistatud konvektsiooni korral on õhk
väga hea soojusisolaator.
MATERJALID, MIDA VALITAKSE ON:
Soojustusmaterjal, tuuletõkestusmaterjal,
aurutõkestusmaterjal, vuukide materjal,
kinnitusmaterjal
77
SOOJUSTUSMATERJALIDE
PÕHIOMADUSED:
Materjali tüüp
Materjali omaduste tõendatavus, sertifitseeritus,
süsteemi kuuluvus, ühilduvate lisatoodete olemasolu,
tootetugi
Ettenähtud kasutuskoht selgelt väljendatud
Materjali soojuserijuhtivus (W/m*K)
Survetugevus (10% deformatsiooni korral ­
polüstüreeniel ja survet taluvatel villadel)
Lühiajalistel koormustel
Pikaajalistel koormustel
Veeimavus täielikul pikaajalisel sukeldamisel
Veeimavuse erinäitajad *
Veeauru difusiooni takistustegur
Tuleohutus / süttivustundlikkus
78
39
SOOJUSTUSMATERJALIDE LISAOMADUSED:
Õhulekkekindlus* (*tuuletõkketa soojustusmaterjalil endal)
Heliisolatsiooni omadused (õhumüra isoleerimine, löögimüra
isoleerimine)
Pinna vetthülgavus
Pinna mehaaniline tugevus
Mõõtmete stabiilsus / täisnurksus / tasapinnalisus / tolerantsid
Mõõtmete unifitseeritavus, sobivus enamlevinud
konstr.lahendustega
Surve-roome kindlus
Jäikus
Paindetugevus
Soojussalvestusvõime (soojusinertsus)*
Niiskussalvestusvõime (hügroskoopsus)
UV-kindlus
Bioloogiliste faktorite kindlus (bakterid, seened, hallitus,
närilised)
Visuaalne välimus* (*toodetel mida kasutatakse visuaalselt
nähtavana)
Pakendi sobilikkus
79
TUULETÕKKEMATERJALIDE OMADUSED
Tuuletõkkematerjal on soojustussüsteemi komponent mis
lisatakse süsteemi õhulekke kindluse parandamiseks.
Tuuletõkkematerjali peamine näitaja on õhulekkekindlust
iseloomustav arv dimensiooniga m2/s*Pa. Või m2/s*50Pa Selle
deklareerimise osas valitsevad erinevate tootjate materjalide
puhul suured segadused.
Tuuletõkkematerjali väga tähtsad omadused on veel:
Väike veeimavus ja vastupidavus niiskusele ja ultravioletile ­ ajas
kestvus
Kuju ja mõõtmete säilimine kontaktis niiskusega (näide: niiskuses
kummuv puitkiudtuuletõke rebib vuugid lahti ja kaotab
tuuletiheduse)
Kinnituslahenduste sertifitseeritus ja usaldusväärsus
Tunnustatud usaldusväärne süsteem vuukide õhutiheduse kestvaks
tagamiseks
Veeauru difusioonitakistuse näitaja samaväärsus soojustuse
näitajatega (kuna asub soojustusest väljapool)
80
40
AURUTÕKKEMATERJALIDE OMADUSED
Aurutõke on ette nähtud niiskuse konstruktsiooni tungimise
vähendamiseks nendes tarindites kus seda on arvutuslikult vaja.
Aurutõkke materjalide väga tähtsad omadused on:
Aurutihedus (väga suur veeauru difusiooni takistus). Hinnatakse
ühikutes m2hPa/mg ja aurutihedus peaks aurutõkkeks
nimetamisel olema Mehaaniline tõmbetugevus, membraanimaterjali paksus, sitkus,
läbistuskindlus, löögitugevus
Termiline stabiilsus
Ajas garanteeritud kestvus (ettenähtud kasutuskohas
kasutamisel) ­ eriti oluline pinnasega, kõrge temperatuuri ja
ultravioletiga kokkupuutuvatel materjalidel. Näide: tavaline PE
kile laguneb pinnases mõne aastaga.
Vastupidavus keemiliste ja agressiivsete ainete mõjule
Vuukide ja läbiviikude tegemise tunnustatud, pikaaegset
aurupidavust tagav hermeetimislahendus ja ­ühilduvate
materjalide olemasolu
Kinnitusvahendite süsteemi ja ­ lahenduste olemasolu
Tulekindlus / süttivustundlikkus
Paani gabariitide laius, sobivus levinud 81
konstruktsioonilahendustega
KINNITUSMATERJALIDE OMADUSED
Kinnitusmaterjalid ja ­süsteemid on ette nähtud
soojusisolatsiooni ja süsteemi teiste kahe komponendi ­
aurutõkke ja tuuletõkke kinnitamiseks neid kandvale
konstruktsioonile.
Kinnitusmaterjal või ­vahend peab olema vastav tootele
(sertifitseeritud, katsetatud, tõendatud kinnituslahendus,
garanteeritud koormatavus jt.)
Kinnitusmaterjali ja selle pea sobivus põhimaterjaliga (et ei
käristaks, ei lõhendaks, ei rebiks katki, et kinnitusvahendi
paigaldusviis võimaldaks põhimaterjalil hiljem oma funktsioone
täita Näide: vundamendi XPS soojustus hüdroisolatsioonil jt).
Kinnitusvahend peab olema ilmastiku, niiskuse, UV kindel
Kinnitusvahend (ka nt.soojustuse paigaldusliim) peab
võimaldama tööd teha nii suvistel kuumade kui talviste külmade
temperatuuridega.
82
41
...
LISAMATERJALIDE JA TOODETE
OMADUSED
Soojustussüsteemi kuuluvad või sellega seotud
lisamaterjalid ja tooted on näiteks:
Vuukide täitmismaterjalid
Vuukide hermetiseerimismaterjalid ja ­süsteemid
Soojustuse ja membraanide paigalduse abimaterjalid
(nt.lindid, nöörid, võrgud, latid, distantsmaterjalid)
Soojustuse kaitsmisvahendid (impregneerid, lisaained,
metallvõrgud jt).
Lisamaterjalide ja toodete omadused peavad
kindlustama süsteemi funktsioonide toimivuse ja
võimalikult hea kasutamise (hoolduse).
83
...
SOOJUSTUSSÜSTEEMIDE JA SOOJUSTUSMATERJALI
KATEGOORIATE LIIGITUS
Süsteemid ja materjalikategooriad soojustamises...
jagunevad peamiselt: Samuti aga ka:
Tuulutusega süsteemid Tehismaterjalidest süsteemid
Liitsüsteemid Loodusmaterjalidest
Sandwich-süsteemid süsteemid
Homogeensed süsteemid*
Kombisüsteemid Samuti aga ka:
Plaatmaterjalid
Samuti aga ka: Rullmaterjalid
Tuuletõkestusega ja Puistematerjalid
tuuletõkestuseta süsteemid
Graanulmaterjalid
Aurutõkestusega ja
aurutõkestuseta süsteemid Pihustusmaterjalid
Injektsioonmaterjalid
Samuti aga ka:
Orgaanilised
Mitteorgaanilised
*mõeldud olukorda kus soojustusefekt saavutatakse piirde konstruktsiooni materjali enda või
paksu pinnasekihiga, mis täidab soojustuse funktsiooni. 84
42
SOOJUSTUSMATERJALID
Villtooted (klaasvill, kivivill, tselluvill, puitkiudvill,
kanepivill, aga ka arhailine räbuvill jne.)
Vahtplastid (EPS, XPS, vahtpolüetüleen, fenoplast,
graanulvahtplast)
Vahtpolüuretaanid (PUR1-avatud poor, PUR2-suletud
kärgpoor, PUR3-karbamiidvaht, SPU, montaazivahud
jt.)
Vahtklaasid, vedelplastid
Mineraalsed graanulmaterjalid (kergkruus)
Mineraalsed poormaterjalid (gaasbetoon,
keramsiitbetoon, aga ka arhailine kukermiit)
Naturaalmaterjalid (vilt, takk, lambavill, põhk,
pilliroog,linaluu, turbapuru,saepuru, puitlaast-
tsementplaat jne).
Neopreenmaterjalid (termokihiga poor-neopreen)
Vahelduvkihilised materjalid (foolium-vahtpolüetüleen) 85
...
TUULETÕKKEMATERJALID
Puitkiudtuuletõkked
Mineraalvill / klaasvill ­tuuletõkked
Kipsplaat-tuuletõkked
Difusioonkile-membraan-tuuletõkked
Soojustusega kombineeritud tuuletõkked*
*Mõeldud tehnoloogiat, kus tuuletõkke moodustab soojustusplaadi enda
pealmine, tihedamast materjalist kiht või peale tehases liimitud tuuletõkkekangas
86
43
...
AURUTÕKKEMATERJALID
Kile-membraan-aurutõkked
Võõpmaterjalist aurutõkked
Fooliumkilest aurutõkked
Aurutõkke funktsiooni täitvad või osaliselt täitvad
viimistlusmaterjalid
87
KINNITUSMATERJALID / LISAMATERJALID / LIITED
Soojustusmaterjali puhul:
Kinnitus liimimisega
Kinnitus sidumisega
Kinnitus tüübeldamise / kruvimisega
Kinnitus pindade vastu surumisega nt.pinnase poolt
Kinnitus hõõrdega / pressimisega konstruktsiooni vahele
Tuuletõkke puhul:
Kinnitus naelutamise / kruvimisega
Kinnitus spets. Kinnitusliistudega
Kinnitus lattide vahele pigistamisega
Kinnitus perimeetri liimimisega konstruktsioonile
Aurutõkke puhul:
Kinnitus klammerdamisega
Kinnitus lattidega aluse külge
Kinnitus liimimisega
Vuukide puhul:
Tihendamine vuugi / montaazi vahuga
Tihendamine silikoonhermeetikuga
Tihendamine villa või polüstüreeni ribadega
Tihendamine erisüsteemiga (impregneer+vuugilint)
Teipimine (aurutõketel)
Vuukide kokkukeevitamine (aurutõketel)
88
44
Nb! Vuukide kinnitus- ja tihendusvahendid, läbikute tegemise
vahendid
Vuukide tegemine:
Vuugi tegemine lati peal või lattide vahele pigistatuna (tuuletõkkel)
Vuugi taha lisalati kinnitamine (tuuletõkkel)
Vuukide tihendamine vuugi / montaazi vahuga
Vuukide tihendamine (silikoon)hermeetikuga
Vuukide tihendamine villa või polüstüreeni ribadega
Vuukide tihendamine erisüsteemiga (impregneer+spets.vuugilint)
Vuukide teipimine (aurutõketel või difusioonkatetel) spetsiaalse teibiga (butüülteip
või tuuletõkketeip). Õige teibi valik on väga oluline!
Vuukide kokkukeevitamine (aurutõketel)- palju projekteeritav, vähe kasutatav
Vuukide asetamine vaheliti ilma mingi tihenduseta ­ probleemne kuid kasutatav
(nt. Finndomo majade aurutõke, samuti põranda alused kileaurutõkked)
NB! Eesti ehitusturul leviv "silikooniga ja vuugivahuga tihendamine" ei ole just parim
lahendus kuid kindlasti parem (koos liitekohtade latile paigutamisega) kui üldse
ilma tihenduseta tuuletõke, mille vuugid ei liitu kindla aluse peal või lattide vahele
pigistatuna.
Läbikute tegemine:
"Mätsimismeetodil":
"McGyvery", "krokodilliteibiga", pakketeibiga jne mätsimine, silikooni laskmine
läbikukohta ­ebaprofessionaalne!
Butüülteibiga mätsimine ­ parem, kuid mitte väga hea.
Läbikute tegemine hülssmeetodil (hülss + teip+ hermetiseering)-parem, kuid raskem
teha, hülsid tuleb käepäraselt ise välja mõelda
Läbikute tegemine spetsiaalsete tehasetükkidega (vähekasutatav, tehaseläbikuid
pole turul saada) 89
... Tuuletõkke vuukide
õige tihendussüsteem,
tuuletõkke terviklikkus ja
ajas kestvus on maja
õhulekkekindluse
seisukohalt väga olulised.
Süsteemi kavandamisel
ja ehitamisel tuleb
arvestada temperatuuri,
niiskuse,
konstruktsioonide
deformatsiooni, aja
jt.mõjudega. Pildil hoone
tarindi vajumi mõju
tuuletõkestuse
tihedusele.
90
45
...
Puitkiudplaadist tuuletõkkega
hooned kaetakse sageli kalli
kivivoodriga nii, et tuuletõkke
vuugid jäävad tihendatuks vaid
vuugivahuga ("macroflexiga").
Puitkiud-tuuletõke on aldis
paisuma niiskuse toimel,
pundudes välja ja tekitades
"läbipuhkekohad" voodri taga.
91
SOOJUSTUSMATERJALIDE KVALITEEDI
TÕENDAMISEST
Soojustusmaterjali kvaliteeti tõendatakse
Kvaliteedi tõendamisjuhistes ettenähtud korras
Materjali tootja poolsete lisagaranteeringutena
Lepinguõiguse, Hea Tava ning mõistlikkuse põhimõtetest tulenevas korras
(näiteks tellija nõue tõendada vajadusel antud materjalipartii kvaliteeti sõltumatu
atesteeritud labori katsearuandega)
Soojustusmaterjalide / süsteemi kvaliteedi alusdokumendid on
Vastavusdeklaratsioon
Materjalide sertifikaat koos garanteeritud omaduste loendiga
CE-märgis
Kasutus-paigaldusjuhend
Süsteemi sertifikaat*
Oluline on, et nendes dokumentides oleks märgitud materjalide põhiomadused
ja lubatud kasutuskoht.
Süsteemi kuuluvatel toodetel peaks olema märgitud ka lubatud
süsteemielementide loetelu tootenimede või omadused, millega toode
ühildub või on mõeldud ühildada (mille puhul süsteemile antakse eraldi
garantii ja väljastatakse süsteemi sertifikaat). 92
46
Lisadokumendid ja -meetodid mingi
soojustussüsteemi kvaliteedi tõendamiseks on:
Lisaomadusi tõendavad kvaliteedimärgised (kes
keskkonnasäästlikkus, taaskasutatavus, pikaealisuse garantii
määratud kohas kasutamisel)
Tootekataloogid, tootja lubadused materjali omaduste ja
kasutatavuse kohta
Juhendkaardid, juhised kirjeldusega tootest ja selle
paigaldusest
Taustateave konkreetse toote kohta (artiklid, publikatsioonid
jt)
Konkreetse materjali kasutamise / katsetamise
uuringuraportid
Kvaliteedi tõendamine ja tõendatus lisab
usaldusväärsust ja väärtust ning samas muudab
(kõrgendab) seeläbi sageli ka soojustussüsteemi
hinda. Küsimuseks jääb, mida on tellija nõus materjali
/ teenuse eest maksma, kas lisatõendamine tasub
ennast ära, kui miinimumtõendused on olemas.
On palju näiteid kvaliteedi ja selle tõendamisega seotud
probleemidest, näiteks detailide asendamine SILS süsteemis. 93
6. SOOJUSTAMISE PROJEKT
JA HANGE
94
47
SOOJUSTAMISE PROJEKT
SOOJUSTAMISTÖÖDEL ON VAJALIK
Soojustamise projekt ­ (projektid on eelprojekt, põhiprojekt,
tööprojekt).
Vajalik tööprojekti tasemel näidata olulised küsimused
piisavas detailsuses.
Hoone kirjeldus, tarindid
Mida soojustatakse
Läbilõiked temperatuuri-niiskusgraafikutega
Materjalid
Sõlmlahendused
Süsteemi ja kvaliteedi nõuded
Arvutuslikud lähteandmed
Tuleohutusosa
95
SOOJUSTAMISE HANGE
JUHISEID HANKE KOOSTAMISEKS
Soojustamistööde hankel koostatakse reeglina
tehniline kirjeldus, mis peab määratlema kõik
üksikasjad seoses kavandatava soojustamistööga.
Tehnilise kirjelduse osaks võivad olla projekt, projekti
joonised, pakkumistabel, pkd, lisajuhised ja ­
skitseeringud, lisakirjeldus vms. Eriti oluline on
seejuures kirjeldada:
Soojustussüsteemi tüüp
Soojustusmaterjalide ja süsteemi elementide omadused*
Sõlmede lahendused mida, kuidas ja millega soojustatakse
Kvaliteedinõuded
Tööde teostamise nõuded, tingimused
96
48
SOOJUSTAMISTÖÖDE LEPINGU SÕLMIMINE (ISEÄRASUSED)
Soojustamistööde lepingu (eriti rekonstrueerimislepingu) puhul tuleb
arvestada teatud iseärasusi, näiteks:
Määratleda töömaa piiritlemine, materjalide ladustamine, käiguteed jne.
Määratleda tööde teostamise kulg ja etapilisus, kaetud tööde
ülevaatamine (pole võimalik üle vaadata tervet fronti korraga)
Määratleda tasumise / akteerimise tingimused etapiviisilisel tööl
Määratleda pooleliolevate tööde juhusliku hävimise ja kahjustumise
riisiko
Määratleda tellijale, korteriomanikele, kolmandatele isikutele tööga
seoses põhjustatud võimaliku kahju kompenseerimise kord
Määratleda töötamisel kõrgustes ja tellingutega kasutamisega seotud
riskide jaotus (tööohutus, kahju tekitamine)
Määratleda ajutise katmise, kaitsmise, platsi korrashoiu, materjalide
ladustamise jne tingimused ja vastutus, avariiväljakutsele
reageerimine (ehitusaegsete läbijooksude korral) jne.
Määratleda vastutus tööde tehnoloogia eiramise eest
Määratleda, mis juhtub tööde ajutisel peatumisel
(konserveerimisvajadus).
Määratleda tööde talvise kallinemisega seotud kulutused ja nende
kandjad, talvistel töödel vajalikud lisameetmed ja nende eest
vastutajad.
Määratleda tööde teostamise lubatud kellaajad ja kuupäevad
Määratleda soojustamise kvaliteedi nõuded, vajadus teostada
termograafia ja õhulekke kontrolli
Määratleda esindusõigusega isikud (eriti oluline kortermajade puhul)
Määratleda üleantav teostusdokumentatsioon
97
Jne.
7. SOOJUSISOLATSIOONIDE
PAIKNEMINE EHITISES
ERINEVAD
SOOJUSTAMISVIISID
98
49
SOOJUSISOLATSIOONIDE ASETUS
SOOJUSISOLATSIOONID PAIKNEVAD ehitises seal,
kus on vajalik tõkestada soojuse läbi- või väljavoolu.
Soojustatakse vundamendid, vundamendi perimeeter,
seinad, vahelaed, katus, põrandad, avatäite liited,
kommunikatsiooni läbikud jne.
Paiknemise / positsioneerimise juures on eriliselt
vajalik järgida ehitusfüüsika ja tihti ka loogika ja terve
mõistuse reegleid.
99
Näiteid (valikuliselt) põhimõtted (vaata skitseeringuid):
Postvundamentide soojustamine ­ kas soojustada alt või ülalt (vt.skitseering
7). Maapinna soojuse max.ärakasutamiseks võiks soojustada ülalt, kuid kui
vundament on tervikuna külmakerke tsoonis, siis ka taldmiku alt koormust taluva
isolatsiooniga.
Vaivundamentide / rostvärgiga hoone ­ kas soojustus paigaldada
vundamendiplaadi alla või üles (skitseering 1). Rostvärgi ja vundamendiplaadiga
hoone erineb plaatvundamendist (joonis 2) selle poolest, et vaiadel hoone puhul
lubatakse pinnase äravajumist hoone alt, seega võib ära vajuda ka soojustus.
Kandevseinte külmasilla probleem alt mittesoojustamisel jääb aktuaalseks.
Pinnasel köetav betoonpõrand eluhoonetes (skitseering 3) ­ kuidas
lahendada mahupaisumised-kahanemised, kus peavad paiknema aurutõkked,
kus kommunikatsioonid jne.
Pinnasel köetava betoonpõrandaga ladudes koos "soojema" põranda
üleminekuga "külmaks" estakaadiks- vajalik soojustatud üleminekusõlm
(skitseering 4). Peab taluma tõstukite jms liikumise koormusi.
Plaatvundamendid köetava betoonpõrandaga- kõlblik ja kõlbmatu lahendus-
põrandakütet ei tohi paigutada vundamendiplaati (skitseering 2) vaid tuleb teha
eraldi soojustusel "ujuv" lahendus.
Välis-betoontrepid ja terrassid (isolatsioon külmakerke vastu) ­ skitseering 6 ­
vajalik lahendada ka vundamendisõlme külmakande probleem (trepitarind, mis
liitub vundamendiga ilma isolatsioonita, on külmasilla koht). 100
50
...
Alt tuulutatavad puittaladel põrandad (skitseering 10) on vajalik teha
"musta" kaitsepõranda, tuulutusvahe, tuuletõkke, aurutõkke jt.kihtidega
samal põhimõttel mis välissein. Juhul kui on tegemist kivimajaga, tuleb
ka vundament seestpoolt soojustada, et välistada sealt külmasild
põranda alla. Tagatud peab olema vundamendi aluse tuulutus.
Keldriseinad, põrandad ja laed ­ skitseering 5. Vajalik on mõju
avaldava vee liigile vastav hüdroisolatsioon, soojustus vastavalt sellele
kas on külm, poolkülm või soe kelder (kas peab olema soojustatud ka
lagi).
Tuulutatava voodriga välisseinad (skitseering 9A jt). Vajalik on
tagada tuulutus all- ja ülasõlmes, aknad ei tohi tuulutust katkestada.
Sõlmedes peab olema kaitsevõrk näriliste ja putukate vastu.
Tuuldumatu soojustuse (SILS) süsteemiga seinad (skitseering 9B jt).
Oluline on liitesõlm sokliga, sokli lahendamine eraldi seinast
(eristusega, et saaks remontida vajadusel soklit eraldi). Soklisõlmes
olev liiteprofiil + plekk soojustatud ühendusega, tihendatud isepaisuva
tihendiga. Kõikides muudes SILS sõlmedes tuleb kasutada vaid tootja
poolt lubatud sõlmekonstruktsioone ja ­materjale.
Palkhoone seinad (skitseering 14). Oluline on arvestada palkmaja
soojustamisel tarindite vajumisega, palkmaja võib üldjuhul soojustada101
ka seestpoolt.
ECO-poorbetoonblokkidest seinad (skitseeringud 9B ja 13). Vajalik
soojustuskihid paigutada või poorbetoontarind nii, et ei tekiks külmasildu.
Betoon SW-paneelist välisseinad (skitseering 11). Vuugi
soojustamisel peab kasutama villasid, mida ei lükata monoliitimistöödel
betooni poolt kokku. Vajalik vuukimisel jätta tuulutuskanalid ja ­
kondensiäravoolud.
Teras-SW paneelist välisseinad (skitseering 12). Küsimuseks kas
väljapool peab või ei pea kasutama vuugitihendeid (vajalik alates teatud
hoone kõrgusest, muidu aga on need tõke veeaurule). Samuti SW-
paneeli liitmisel tuleb eraldi soojustada külgnemissõlmed ja ­istud).
Avad, avatäited ja avapaled välisseintes (skitseering 14). Vajalik on
avatäited paigaldada õiges asetuses soojustuse suhtes (soojustuse
pinnas nii et ei tekkiks külmasilda). Rekonstrueeritaval hoonel aitab
ainult välispalede soojustamine nii paljju kui mahub. Avatäite kinnitamine
vuugivahuga ei tohi jätta vuugivahtu niisama vaid väljapoole tuleb panna
tuuletõkke- ning sissepoole aurutõkketeibid.
Külmasillad ja läbikud välisseintes ja ­lagedes (skitseeringud 16,
17). Avad kommunikatsioonidele peavad olema nii suured, et mahuks ka
ümbert soojustama. Postid kannavad sageli sooja hoonest välja
(külmasild liitekohas), tekib niiskus ja kondens.
102
51
...
"Seestpoolt" soojustamine hoonetes ­ üldjuhul lubamatu,
v.a.palkmajad ja erimeetmete rakendamine. Vahel tekib seestpoolt
soojustamise soov vanades maamajades, kus dekoratiivset vana
fassaadi tahetakse säilitada ja teha vanast maakivihoonest kaasaegne
sisekliima tagamisega hoone. Üks võimalus sel juhul on "sissepoole"
ehitada täiesti uus soojustatud tarind nii, et müüri käsitletaks kui paksu
tuulduvat kivivoodrit, teine võimalus on kaaluda suletud pooridega
PUR2 soojustuse kasutamist (info tootjalt). Korterite soojustamine
seestpoolt lõpeb reeglina halva sisekliima ja hallituse tekkega seina
vahele.
Vahelagede ja lagede soojustamine ­ soojustatakse ja arvutatakse
soojustust, kui on tarvidus erineva temperatuuriga ruumide järgi
(nt.köetava garaasi peal asuv elutuba). Muidu käsitletakse villa
vahelaes kui heliisolatsiooni.
Betoonvahelae üleminek betoonist rõdu plaadiks ­ nn.puhtad
lahendused- tehakse eriliste soojustatud üleminekuprofiilidega.
Kandvad välislaed, mille kohal on soe ruum ­ ei ole soovitav teha
ripplae lahendusena (kui, siis tuulutatav ripplagi, mitte SILS).
103
...
Kaldkatused ­ soojustatakse ja tuuletõkestatakse kas klassikalisel
tuulutusvahega meetodil või kasutades difusioonaluskatet, mis ühtlasi
moodustab tuuletõkkesüsteemi. Sel juhul ei ole aluskatte ja soojustuse
vahel tuulutusvahet, puuduvad tuulduvad sõlmed ja tuuletõke peab
olema korrektselt teibitud.
Pööningulaed ja pööning (soojustused plaat- ja puistevillaga)-
Puistevilla korral puistevilla paksus ja kommunikatsioonide asetsemine
villas ­ vajalik eraldi soojustus. Käiguteed pööningul on vajalikud,
samuti puistevilla servade kaitsmine kaldu tuuletõkestusega (tuuletõke
üle pööningu pole vajalik).
Katuseaknad ­ alumine ja ülemine soojustussõlm ning palede
soojustamine sageli probleemiks. Samuti tuulutuse möödavool
aknast.Tootja sõlmedel pole tuuletõket- korrektsed sõlmelahendused
väga olulised.
Parapetiga lamekatused (profiilplekil ja kandval r/b paneelil). Vajalik
lähtuda katuse materjalist (SBS katus vajab kindlasti tuulutust, PVC
katus võib olla projekteerija loal tuuldumatu). Küsimuseks kihtide
koostöö, aurutõkke asetus ja läbitüübeldus, soojustuse paksuse
arvutamine juhul kui soojustuses on tuulutussooned, väljatuuldumise
võimaluste tagamine läbi parapetisõlme, liitesõlmede ja lisatuulutite.
104
Tormipleki vajadus parapetisõlmes.
52
...
Pööratud lamekatused ­ kaheastmelise katusekaevuga,
põhihüdroisolatsioon asub soojustusest allüpool, lisa niiskustõkend
terrassikatte materjali all. Vajalik teha, kui on tegemist käidava
katusega.
Rekonstrueeritavad lamekatused ­ sageli probleemiks vanad,
allajäävad tarindikihid ja katusekate, mis koos muudavad katuse soojus-
niiskusreziimi ja koormusi.
Probleemsõlmed lamekatustes ­ uksealused, ülespöörded,
liitumissõlmed, kalded, tuulutussõlmed.
Basseinid, mahutid ­ vajalik koormusttaluv isolatsioon (pikaaegsele
koormusele arvutatud).
Torustikud, trassid, läbiviigud ­ soojustus töötab sageli koos
hüdroisolatsiooniga ja läbik peab olema ka tulekindel (sertifitseeritud
materjalid).
Muud tarindid (valikulisi näiteid).
105
VEIDI SKITSEERINGUID "TAHVLILE" SOOJUSTAMISPÕHIMÕTETEST
1. 2.
3. 4. 5.
6. 7.
106
53
8. 9.
12. 13.
10. 11.
14.
14. 15.
16. 17.
107
...
Selliste hoonete soojustamisel tekib paratamatult kiusatus soojustada
"seestpoolt".
108
54
8. SOOJUSTUSE
PAIGALDUSMEETODID
109
SOOJUSTUSE SÜSTEEMI
PAIGALDUSMEETOD
Soojustuse süsteemi elementide kinnitamiseks on
ette nähtud tootja poolt aktsepteeritavad lahendused.
Soojustus kinnitatakse ja paigaldatakse
Kiilumisega konstruktsiooni või soojustust kandva
konstruktsiooni vahele
Asetamise või puistamisega (lebav soojustus)
Riputamisega
Kinnitusvahenditega (naelad, kruvid, tüüblid)
Montaaziliimiga (polüuretaan, ehitussegud jt)
Puhumisega (õhuvooluga)
Injektsiooniga
Kombineeritult
110
55
...
Soojustussüsteemi kinnitusalus:
Tugevuslikult stabiilne ja testitud
Sobib kokku soojustussüsteemi elementidega
Kinnitusaluse ehitamisega ei programmeerita
soojustussüsteemi sisse vigu
Kinnitusalus ei moodusta külmasildu
soojustusele (PUR näide)
111
...
Soojustuse paigaldamisel tuleb järgida mitut olulist
reeglit, näiteks
Soojustuse asetamine kihtide kaupa nihkesse (SILS süsteemis
lubamatu!)
Soojustuse asetamine tihedalt vastu alust (puuduvad
vertikaalkanalid)
Soojustuse asetamine tihedasti üksteise vastu (puuduvad
elementide vahelised pilud)
Puistevilla paigaldusel villa ühtlane tihendatus ja paksus,
paksuse adekvaatne mõõtmine
Soojustuse kinnitamine tüübeldamisega ­ selle erinevad
väljendused katustes ja seintes
Tööde korralduse meetod, mis tagab soojustuse märgumatuse
ehituse ajal
Kaetud tööde akteerimine (jooksva progressiga töödel erilepe)
112
56
...
Tuuletõkke paigaldamisel tuleb järgida:
Plaatide kinnitus ­servad ühendada latil
Plaatide katkematus
Soovitavalt malekorraline paigaldus (T-vuugid rist-
vuukide asemel)
Võimalikult vähem teha vuuke ja katkestusi
Tuuletõke kontrollida enne sulgemist
Tuuletõkke vuukide tegemine on vastutusrikas eritöö
113
...
Aurutõkke paigaldamisel tuleb järgida:
Aurutõkke materjali asjakohasus
Aurutõkke materjali katkestusvaba kinnitus
Teipimine või mitte teipimine (vaheliti asetus)?
Kui teipimine siis millise teibiga?
Mitte vigastada aurutõket järgneva töö ajal
Läbiviigud aurutõkkest tuleb teha aurutihedalt
114
57
9. SOOJUSTAMINE
UUSEHITISTES,
REKONSTRUEERIMISEL,
REMONDIL
115
SOOJUSTAMINE ERI LIIKI EHITAMISEL
ERISUSED ERINEVATEL EHITUSTÖÖDEL on
paratamatud.
Pole otstarbekohane soojustada rekonstrueeritavat elamut sama
moodi nagu uusehitist ja vastupidiselt.
Soojustamine rekonstrueerimisel eeldab sageli paindlikke
erilahendusi ja ei saa järgida kõiki süsteemi nõudeid mis on
asjakohased uusehitamisel.
Rekonstrueeritavatel hoonetel on olulisem töö aluspindadega
(nende nõuetele vastavuse tagamiseks)
Uusehitiste soojustamisel on oluline süsteeminõuete täitmine,
vähem tähelepanu tuleb pöörata tolerantside tagamise töödele
kuna need on tagatud juba eelnevate tööde korrektse
teostamisega. Uusehitise korral saab kasutada tüüplahendusi,
mida ei saa teha rekonstrueerimise puhul.
Rekonstrueerimisel võib muutuda hoone tuleklass.
Rekonstrueerimise ja remondi erinevus tuleb selgelt teadvustada,
kas muudetakse piirdekonstruktsiooni ja arhitektuurset välimust või
muudetakse töödega seoses ka tehnosüsteeme.
Eriküsimused rekonstrueerimisel võrreldes uusehitisega on
prognoosimatum ehitusfüüsika olukord, mis toob kaasa sageli vale 116
dimensioneeringut, niiskus, hallitus ja kondensiprobleeme.
58
...
MÕNED KASULIKUD LINGID
http://www.kredex.ee/public/ttu.pdf
Telliskorterelamute tehnilise seisukorra uuring
http://www.kredex.ee/public/tktk.pdf
Renoveeritud elamute eh.tehnilise seisukorra uuring
http://www.kredex.ee/public/TTY_maaelamu.pdf
Maaelamute tehnilise seisukorra uuring
117
10. VIGADE VÄLTIMINE
SOOJUSTAMISEL
SOOJUSTAMISTÖÖDE
JÄRELEVALVE
118
59
VEAD SOOJUSTAMISEL
TÜÜPILISEMAD VEAD SOOJUSTAMISEL ON:
Teadmiste / oskusteabe puudus
Eeluuringute puudulikkus
Projekteerimise vead (projektivead), vale süsteemlahendus,
ebapiisav soojustuspaksus, sõlmede vead või puudumine,
kinnituste dimensioneerimisvead jt.
Projekteerija rolli meelevaldne ülevõtmine (tellija, järelevalve,
ehitaja jt. teevad põhjendamatuid muudatusi lahendusesse)
Ebapiisav soojustuse funktsioonide hindamine
Soojustuse terviklikkuse ja süsteemis töötamise alahindamine
Ehitusfüüsika, soojus-niiskusreziimi reeglite alahindamine või
eiramine
Hanke ja lepingu vead, sellest tulenevad tagajärjed
Süsteemipaigalduse nõuete eiramine, komponentide asendamine,
"kokkuhoid"
119
...
Ebakvaliteetne soojustusmaterjal, sagedamini
ebakvaliteetsed või sobimatud lisamaterjalid
Ebapädev paigaldusviis ­ tootja nõuete, hea tava või
kokkulepitud kvaliteedinõuete eiramine
Ebapädev tööjõud (mittekvaliteetne)
Töödekorralduse puudused- tehnoloogiline protsess
vales järjekorras
Ilmastiku (ootamatu) mõju, selle vastu
mittevalmisolek, soojustuse märgumine, ehitusniiskus
...
120
60
Mõned näited erinevatest nüanssidest:
Seina taga niiske ruum, vale Palkmaja palgivarad on ebaühtlase
soojus-niiskusisolatsioon vajumise ja kaheldava kvaliteedi tõttu
avanenud ja tihendus ei tööta enam
(läbipuhe ja soojakadu)
Ebapiisav / vale vahendiga soojustuse
kinnitus ja tihendamine (parem siiski
"silikoon" kui mitte midagi). Katuse "2-in-1 soojustus ehk soojustus koos pealmise
soojustuse ja katte korral peab tüübeldus tihendamast materjalist tuuletõkkekihiga on
arvestama ka tuule koormusi (olema katkestatud voodriankruga. Vajab täiendavat 121
dimensioneeritud kindlale tuulejõule). tihendamist.
...
Sageli on soojalekete ja kondensi Vanade katuste rekonstrueerimisel on
tekke põhjuseks mõni märkamata raha kokkuhoiul vead kerged tulema
jäänud või hooletult tehtud pisidetail (servaliited, parapeti taga tuulutus
(pildil lekke süüdlane aknakiil, aken ei jookseb allapoole soojustustsooni jt).
ole ka tihendatud tuule- ja
auruteibiga).
Teras SW-
paneeli liitmisel
Ehituse termoprofiiliga on
käigus läbi unustatud
vettinud paigaldada
soojustus soojustusriba,
termoprofiili ja
paneeli vahel on
tühemik.
122
61
...
...
123
VIGADE VÄLTIMINE
SOOJUSTAMISEL ESINEVATE VIGADE
vältimine algab protsessi õigest kavandamisest
juba eeluuringute staadiumis ning lõpeb
uuringute ja analüüsiga ekspluatatsiooni
staadiumis.
Järeldused ja ekspertiisid võimaldavad
kujundada paremat praktikat vigade
ettenägemisel, vältimisel, kõrvaldamisel.
Vigade vältimise oluline eeldus on pädev
töödeaegne järelevalve, aruandlus ja selge
plaan eri liiki vigade "väljasõelumiseks" 124
62
VIGADE PARANDAMINE
SOOJUSTUSVIGADE PARANDAMINE
on suhteliselt kulukas, kuna soojustus on
kaetud konstruktsioon.
Soojustusvigade parandamine algab
probleemi põhjuse selgitamisest
Näivad põhjused
Tegelikud põhjused
125
...
Vigade parandamiseks on vaja sõltumatut hinnangut /
ekspertiisi, mis selgitab probleemi põhjused.
Abi on näiteks järgnevast:
Termograafia teostamisest (eri liigid)
Konstruktsioonide avamine ülevaatuseks
Niiskuse mõõtmine konstruktsioonides
Ehitusdokumentatsiooni analüüs ja võrdlemine, fotomaterjali
läbitöötamine
Konstruktsiooni toimimisloogika selgitamine
Temperatuuri ja niiskusgraafikute modelleerimine
Vea põhjuste formuleerimine
Tasuvus- ja teostatavushinnangud vea likvideerimiseks
126
63
...
Soojustusvigade parandamiseks tuleb
konstruktsioon lahti võtta (otsustused kus,
mida ja kuidas teostada, mida asendada
jne).
Soojustusvigade parandamise
garantiiküsimused on omaette temaatika.
127
JÄRELEVALVE KORRALDAMINE
SOOJUSTAMISTÖÖDEL
Järelevalve teostamine soojustamistöödel on
komplitseeritud, kuna
Järelevalvel ei ole sageli võimalik välja sõeluda
projektivigasid
Soojustamistöö on sageli pideva progressiga suletav
töö (tuleb kokku leppida jooksvalt suletava töö
ülevaatus ja akteermine ­ vt. järgnev skeem
Soojustuse süsteemi erinevate elementide paljusus ja
paigaldamise keerukus seab piirid järelevalve võimele
kõigega kursis olla
128
64
...
Pideva progressiga suletav soojustamistöö. Ülevaade
varem tehtud osast puudub, kui seda ei dokumenteerita
ja õigel ajal üle ei vaadata.
129
130
65
...
Järelevalvel peab olema soojustamistööde jälgimiseks plaan (koos
kaetud tööde nimestikuga) ning kokkulepe, kus, mida ja millal
kontrollitakse, millest pildid tehakse, mida milliste dokumentidega
tõendatakse jt.
Kõik kaetud tööd akteerida nõuete kohasel viisil, kajastades kogu
olulise info erinevatel andmekandjatel ja ­dokumentides.
Materjalide kohta on vajalik säilitada saatedokumendid ja
sertifikaadid / vastavustunnistused peavad olema olemas.
Soojustussüsteemi materjale tuleb kontrollida juba platsile
saabumisel (peale paigaldamist muutub nende ümbervahetamine ja
reklamatsioonid väga probleemseks)
131
...
132
66