läbivoolu teel ning see soojendatakse üles samamoodi gaasi põlemisega. Gaasikatel on valmis koheseks ühendamiseks soojustorudega. Täpsem info tooteinfos Lisa 1. 9 3. Mehaanilise ventilatsioonisüsteemi kirjeldus 3.1. Ventilatsioonisüsteemi kirjeldus Elamusse on ette nähtud mehaaniline sissepuhke- väljatõmbeventilatsioon, mis tagab ruumide õhuvahetuse. Sissepuhe on 5 toas, väljatõmme 4 toas. Ventilatsiooniseade asukoht on näidatud graafilise osa plaanil. Sinisega on märgitud sissepuhe, punasega väljatõmme. Õhuliikumine märgitud ventilatsiooni lahendusskeemil. Ventilatsioonitorud mõeldud lae taha. 3.2. Ventilatsiooniseade kirjeldus koos tootlikkuse reguleerimise kirjeldusega Ventilatsiooniseadmeks on valitud ETS NORDi poolt pakutav ILOX 77, mis paigaldatakse lae alla spetsiaalse kiirkinnitusraami abil
väljapoole vähenema. Selleks kasutatakse sisepindade viimistluses tavaliselt viimistlusplaate, aurutõkkekilet või paberit ja ka sisepinnavärve. Hea auru juhtivate piiretega ruumi madalam niiskusesisaldus ei tähenda aga väiksemat ventilatsioonivajadust. Normi kohaselt peaks õhuvahetus inimese kohta olema 0,42 l/sm 2 ja sellise õhuvahetuse suudab tagada vaid toimiv ventilatsioon. Ebameeldivuse vältimiseks tuleks ka jälgida, et sissetulev õhk asuks elu- ja magamisruumides ning väljatõmme wc-s, vannitoas ja köögis [2,5]. Veel üks oluline näitaja on materjali niiskusmahtuvus, mis iseloomustab materjali omadust siduda endaga õhusleiduvat niiskust ja seda uuesti õhku loovutada. See sõltub otseselt õhu suhtelisest niiskusest- mida suurem on õhu suhteline niiskus, seda suurem on materjali niiskussisaldus. Selle nähtuse mõju sisekliimale seisneb võimes stabiliseerida tsüklilist niiskusekõikumist ruumis nt ööpäeva jooksul
VTet väljatõmbe õhu parameeter enne tagastit Maksimaalse energiasäästu saavutamiseks on üldjuhul sissepuhke õhu parameeter enne soojustagastit võrdne välisõhu parameetriga (SPet=Välisõhk). Kõige enam levinud soojustagastites toimub ilmse soojuse vahetus ja sellisel juhul on õhu parameetriks temperatuur (t). Tuleb märkida, et soojustagasti kasutegur sõltub ka väljatõmbe ja sissepuhke õhuvooludest. Mida väiksem on võrreldes sissepuhkega väljatõmme, seda väiksem on ka kasutegur. Tavaliselt on kasutegurid järgmistes vahemikes: Regeneratiivsed, 0,7...0,9 Plaattagasti 0,5...0,6 Vahesoojuskandjaga tagasti 0,4...0,55 Praktikas pole harvad juhused, kus aastase säästu arvutamisel on ekslikult eeldatud, et aastane kasutegur on võrdne hetkelise kasuteguriga. Näiteks eeldusel et, aastane soojustarbimine ilma soojustagastita oleks olnud 200 MWh ja hetkeline kasutegur 0,6, saadakse aastaseks energia tarbimiseks koos tagastiga
Sellisel lahendusel paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvaheti, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ja järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhtel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks 2 TöökeskkondjaErgonoomika, Laura Tkatsova agregaadile peab olema eraldi mehaaniline väljatõmme pliidikubul, soovitavalt võiks ventilaator asuda pööningul, siis on müratase köögis väiksem. Igas toas peab olema õhuvahetus eraldi reguleeritav ning süsteemi müra on soovitav summutada mürasummutite abil. Ventilatsioonipõhiülesandeks on normaalsetelesanitaar- hügieenilisteletingimustelevastavaõhukeskkonnaloomine.Ventilatsioonitehnika on teadusõhuvahetuseorganiseerimisestruumis.
totalisaatorit; ettevõtte kontoriruumis ja muudes üldkasutatavates ruumides; spordihoones ning spordi- ja puhkerajatises. SUITSETAMISRUUM • Suitsetamisruum on ehitises või sõidukis asuv ruum, mille kohta kehtivad järgmised nõuded: • ruum on tähistatud suitsetamist lubava sõnalise teabe või sellekohase tingmärgiga; • ruumis asub nähtaval kohal mõistlikus suuruses eestikeelne teave: «suitsetamine kahjustab tervist!»; • ruum on alarõhuline; • õhu väljatõmme ruumis on vähemalt 8,4 liitrit sekundis ruutmeetri kohta, kusjuures ruumi mittekasutamisel võib õhu väljatõmmet vähendada 25 protsendini normaalõhuvahetusest; • õhu väljatõmbe ventilatsioonisüsteem on iseseisev ja pidev või ühendatud teiste pidevalt toimivate õhu väljatõmbe süsteemidega eraldi püstiku kaudu. SUITSETAMISALA • Suitsetamisala on ehitises või sõidukis asuv piireteta ala, millel on paikne ventilatsioonisüsteem
i kN/m²· .i lumekoormuse kujutegur 3. Tuulekoormus baasväärtus (Maastiku tüüp: IV) Maksimaalne hoone kõrgus maapinnalt katuse harjani 21m. Katuse kalded ca 20 Ülekoormustegurid: Omakaalul 1,2 Kasuskoormused 1,5 Valtsplekist ,,klassik" katusekatte paigaldus 1) Minimaalne lubatud kalle 7°(1:8) Projekteeritud katusekonstruktsioonide kalle 45° 2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse. Väljatõmme tagatakse katuseharjale paigaldatavate spetsiaalsete tuulutusprofiilide kaudu. Väljatõmbe ava pikkus katuseharjal on kogu katuseharja pikkus. 3) Katusematerjal. "Klassik S" teraspleki mõõtmed: paksus 0,5mm, laius 475mm. Katusele paigaldatakse "Rannila" Klassik S katusekate 25x100mm laudisele. Aluslaudise samm on maksimaalselt 200mm. Katuseharjal, räästal ja läbiviikude ümbruses on roovitus tihedam, roovituslaudade samm 125mm
Hoolitsege selle eest, et kõik ohtlikud kemikaalid oleksid korralikult märgistatud. Hoolitsege selle eest, et kõiki ohtlikke kemikaale käsitsetaks nõuetekohaselt. Eraldage põlevad ja tuleohtlikud ained üksteisest. Hoolitsege selle eest, et ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõdetaks ja jälgitaks. Paigaldage sobivad ühiskaitsevahendid. Hoolitsege selle eest, et töötajad oleks varustatud isikukaitsevahenditega. Paigaldage pidev kohalik väljatõmme igasse töökohta, kus kemikaalide sisaldus ületab lubatud piirmäära (väljatõmbeseadmeid on vaja näiteks pihustamisel, värvimisel ja pinnakatmisel). Kontrollige regulaarselt kemikaalidega töötamisel kasutatavaid seadmeid ja vahendeid. Kontrollige ja puhastage regulaarselt väljatõmbeseadmeid, et tagada nende parim võimalik efektiivsus. Hoolitsege selle eest, et ohtlike kemikaalidega, eriti kantserogeensete ja mutageensete
1.18. Pesupesemise ruum 21 1 1/m2 45 1.19. Kuivatuskamber 21 2f 2/m2 f 45 1.20. Töötuba, koosviibimiste ruum 20 1g 1/m2 g 35 a Magamistoas arvestada välisõhuks inimese kohta 6 l/s. b Normatiiv kehtib kummiga pliidile, kummita pliidile väljatõmme 50 l/s. c Vähemalt 6 l/s. d Trepikojas nõutav õhuvahetuse kordsus 0,5. e Korteris olevasse hoiuruumi võib võtta siirdeõhuelutoast või esikust. f Võib võtta väiksema, kui kasutatakse õhkkuivatit. g Eeldab õhutamise võimalust, muidu 1,5 l/(s·m2). 5.2. Õhuvahetussüsteemid Elamute õhustussüsteemid võivad olla: • loomulik väljatõmme, • sundväljatõmme, • sissepuhke- ja väljatõmbesüsteem koos soojustagastiga,
Võib pakseneda ja auruda, kuid ei liigu märgatavalt kapilaari seinal. Kapil. kondensioon - peene kapillaari täitmisel veega tekib eriti kõver menisk (adhesioonijõud) (mikroprao korral kuni 10,3m), mis tõstab kiiresti vee pinda. Veeauru konvekt - sooja ülekandumine koos gaasi või vedelikuvooluga. Õhuvool kannab kaasas niiskust ja siirdab seda ühest punktist teise. Toimub pragude, avade ja materjalide pooride kaudu. Seda põhjustab ka meh. väljatõmme ja tuul. Praod ja avad põhjustavad tavaliselt veauru intensiivse konvektsiooni, poorideosatähtsus on tühine. Avas või praos toimub niiskuse vool: g=vQ(kg/s). v- õhu veeauru sisaldus (kg/m3), Q- läbivoolava õhu hulk(m3/s). +joonis sellest, kuidas aur läbi tõkke läheb ja kastepunkti saabudes piirdes kondenseerub. 4). Millistesse klassidesse jaotab EPN ruumid soojusolukorra järgi? I - 22 ±1°c ja õhuvahetus 1,0 l/sm² (liitrit sekundis ühe põranda m² kohta);
varustada reguleerimisventiiliga. Põrandakütte segamissõlm paigaldada katlaruumi. Enne torustiku katmist betoonpealevalu või põrandalaudisega tuleb teostada proovisurvestamine 3 baaris rõhu all. Kasutades 8-10 cm paksust betoon pealevalu, mis on paigaldatud 10 cm paksusele soojustuskihile, on põranda soojussalvestus umbes 24 tundi. Teise korruse ruumidesse tuleb radiaatorküte. Ventilatsioon Eramu tubades on ette nähtud loomulik ventilatsioon. Sauna ja teise korruse dussiruumi väljatõmme toimub katuseventilaatori abil. Nende ruumide uksed teha siirdeõhu restidega. Köögis paigaldada pliidi kohale kubu koos ventilaatoriga ja rasvafiltriga, Katlaruumi ja garaazi ventilatsioon on loomulik läbi deflektori. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. Veevarustus ja kanalisatsioon 8 Projekteeritud eramu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendused tuleb projekteerida vastavalt tehnovõrkude planeeringule ja OÜ GPP projekti ( töö nr VK 19-150206) järgi
halvasti paigaldatud dušikabiinide ümbrus. Hallituskahjustusi polnud põrandatel ega ka trepikodades, välja arvatud kivitrepikodadega elamud. Samuti olid reeglina hallitusest vabamad köögid. Kõige sagedamini esines hallitusseeni magamistubades. See asjaolu viitab loomuliku ventilatsiooni puudulikule toimivusele. Väljatõmbekorstnad asuvad köökides ja märgades ruumides. Seetõttu esinebki seal hallituskahjustusi vähem. Kuna loomulik väljatõmme ei taga piisavat õhuvahetust magamistubades, esines seal hallituskahjustusi rohkem. 172 Kahel juhul avastati ka puitu lagundava seene – hariliku majavammi (Serpula lacrymans) eoseid, mida oli kahjustatud piirkonnas lausa paksu kihina, vt. Joonis 9.12. Joonis 9.12 Majavammi pruuni värvi eoste kiht katab silmnähtava kihiga kõiki kahjustuse piirkonnas olevad esemeid. 173
Sobilikkus ehitamiseks (nendest saab tervikut luua) Ühilduvus teiste materjalidega Püsvis, kestvus Keskkonnaohutuse nõue Hügieenilisus Esteetiline väljanägemine Kvaliteedi püsivus ajas Hind EHITUSMATERJALIDE LIIGITUS LOODUSLIKUD: Orgaanilised (puit, puulehed, põõsad, kõrkjad) Kivimid (graniit, paekivi, liivakivi) Mineraalsed (liiv, kruus, savi) --- PUUDU OSA VÄRGIST --- KÜTE JA VENTILATSIOON Elamiseks vajalik soojus-, niiskus- ja hapnikreziim. Süsteemne sisse- ja väljatõmme. Eriruumid- köök, vannituba, saun. Ilmastikku arvestav reguleerimine. WC WATER CLOSET 1589 John Harington (ENG) vesikloset 1778 Joseph Bramah (ENG) tööstuslik WC pottide tootmine 1857 Joseph Cayette (USA) tualettpaber NÕRKVOOLUSÜSTEEMID Telefon ja side Arvutiside ja WIFI TV ja Sat-TV Tule- ja suitsuandurid Uksekell ja kohtandurid Valvesüsteemid TEHISMATERJALID PLASTID, KUMMID, TEKSTIIL TEHISMATERJALID JA SÜNTEETILISED MATERJALID
28% juhtudel oli ventilatsioon lahendatud mehaanilise väljatõmbega köögist, vannitoast või/ja WC-st. Soojustagastiga ventilatsioonilahendus uuritud elamutes kasutust ei leidnud. 42% elamutest esines veel vana elektrikaabeldust. Tabel 1.2 Uuritud elamute tehnosüsteemide põhiandmed. Kood Külm vesi Soe vesi Kanalisatsioon Küte Ventilatsioon Elekter 6001 Pumbaga Mahtvee- Plastseptik Ahi ja pliit, Meh. väljatõmme Uus kaabeldus toas soojendi: elektriradiaator, köögis ja elekter, pliit el.põrandaküte duširuumis 6002 Pumbaga Mahtvee- Puudub Keskküte Meh. väljatõmme Uus kaabeldus toas soojendi: (kivisöega), köögis elekter duširuumis
3. MEHAANILISE VENTILATSIOONISÜSTEEMI KIRJELDUS 3.1 VALITUD VENTILATSIOONI SÜSTEEMI KIRJELDUS Hoonesse on projekteeritud nii sissepuhke kui ka väljatõmbe süsteemid. Süsteemid on rajatud metallist ventilatsiooni torudega. Sissepuhke õhk on projekteeritud elutuppa ning kõigisse magamistubadesse. Väljatõmmme on projekteeritud kööki, tehnikaruumi, sauna, WC, WC- dusiruum, majapidamisruum ja esikusse. Nendes ruumides kus väljatõmbe õhku pole projekteeritud toimib väljatõmme uste alaosas paiknevate restide kaudu. Saunas on loomulik sissepuhe. Samuti on köögis ka pliidikohale paigaldatud kubu. (vt. Graafiline osa joonis 4) 3.2 VALITUD VENTILATSIOONISEADME KIRJELDUS Antud kursuseprojektis on valitud ventilatsiooni agregaadiks HCV 3 ventilatsiooni agregaat tootjalt DAN THERM. Antud agregaat asetseb hoone tehnikaruumis, kust metallist ventilatsiooni torudega jagunevad eri ruumidesse. Antud agregaadil on vastuvoolu soojustagasti, mis antud hoone puhul on
äriklient) tööruumidele. Kontoris on töötajal võimalik saavutada sobiv ergonoomiline tööasend. Kontoriruumis asub suur aken, mis tagab loomuliku valguse olemasolu. Büroohoone ja kontoriruumi uksed, aknad, seinad, laed, põrandad, liikumisteed ja väravad on ohutud ja tööohutusalastele nõuetele vastavad. Liikumisteed on tasased ja ilma takistusteta. Kontoriruumi põrand on kaetud vaibaga. Tööruumis on sissepuhkeventilatsioon, väljatõmme puudub. Tööruume köetakse talvisel ajal radiaatoritega. Töötajal on võimalik käia büroohoone ühistualetis, töötajal on võimalik kasutada sooja ja külma vett. Kontoris on võimalik keeta vett. Tööaeg on üldjuhul 8.00-17.00. Tööaeg võib varieeruda vastavalt klientide soovidele ja tellimustele. Tööaeg kontoris on umbes 1 tund tööpäevast. Töö on seotud peamiselt kliendi juures tööülesannete täitmisega. Töö on seatud peamiselt kuvariga ja kliendisuhtlusega.
Hoolitsege selle eest, et kõik ohtlikud kemikaalid oleksid korralikult märgistatud. Hoolitsege selle eest, et kõiki ohtlikke kemikaale käsitsetaks nõuetekohaselt. Eraldage põlevad ja tuleohtlikud ained üksteisest. Hoolitsege selle eest, et ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõdetaks ja jälgitaks. Paigaldage sobivad ühiskaitsevahendid. Hoolitsege selle eest, et töötajad oleks varustatud isikukaitsevahenditega. Paigaldage pidev kohalik väljatõmme igasse töökohta, kus kemikaalide sisaldus ületab lubatud piirmäära (väljatõmbeseadmeid on vaja näiteks pihustamisel, värvimisel ja pinnakatmisel). Kontrollige regulaarselt kemikaalidega töötamisel kasutatavaid seadmeid ja vahendeid. Kontrollige ja puhastage regulaarselt väljatõmbeseadmeid, et tagada nende parim võimalik efektiivsus. Hoolitsege selle eest, et ohtlike kemikaalidega, eriti kantserogeensete ja mutageensete ainetega
Hoolitsege selle eest, et kõik ohtlikud kemikaalid oleksid korralikult märgistatud. Hoolitsege selle eest, et kõiki ohtlikke kemikaale käsitsetaks nõuetekohaselt. Eraldage põlevad ja tuleohtlikud ained üksteisest. Hoolitsege selle eest, et ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõdetaks ja jälgitaks. Paigaldage sobivad ühiskaitsevahendid. Hoolitsege selle eest, et töötajad oleks varustatud isikukaitsevahenditega. Paigaldage pidev kohalik väljatõmme igasse töökohta, kus kemikaalide sisaldus ületab lubatud piirmäära (väljatõmbeseadmeid on vaja näiteks pihustamisel, värvimisel ja pinnakatmisel). Kontrollige regulaarselt kemikaalidega töötamisel kasutatavaid seadmeid ja vahendeid. Kontrollige ja puhastage regulaarselt väljatõmbeseadmeid, et tagada nende parim võimalik efektiivsus. Hoolitsege selle eest, et ohtlike kemikaalidega, eriti kantserogeensete ja mutageensete ainetega
Hoolitsege selle eest, et kõik ohtlikud kemikaalid oleksid korralikult märgistatud. Hoolitsege selle eest, et kõiki ohtlikke kemikaale käsitsetaks nõuetekohaselt. Eraldage põlevad ja tuleohtlikud ained üksteisest. Hoolitsege selle eest, et ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõdetaks ja jälgitaks. Paigaldage sobivad ühiskaitsevahendid. Hoolitsege selle eest, et töötajad oleks varustatud isikukaitsevahenditega. Paigaldage pidev kohalik väljatõmme igasse töökohta, kus kemikaalide sisaldus ületab lubatud piirmäära (väljatõmbeseadmeid on vaja näiteks pihustamisel, värvimisel ja pinnakatmisel). Kontrollige regulaarselt kemikaalidega töötamisel kasutatavaid seadmeid ja vahendeid. Kontrollige ja puhastage regulaarselt väljatõmbeseadmeid, et tagada nende parim võimalik efektiivsus. Hoolitsege selle eest, et ohtlike kemikaalidega, eriti kantserogeensete ja mutageensete ainetega
1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pea...
(7) Tubakatoodet tohib müügile võtta vaid kehtivat tegevusluba omavalt ettevõtjalt. (8) Tubakatoote sisse- või väljaveo kohta koostatavas kaubadeklaratsioonis peab olema lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele märgitud selle tubakatoote tootepartii number või tootmise kuupäev, samuti tubakatoote nimetus. [RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002] § 19. Eraldatud suitsetamisruumile ja -alale esitatavad nõuded (1) Suitsetamisruum peab olema alarõhuline. Õhu väljatõmme peab olema ruumis vähemalt 8,4 l/s ruutmeetri kohta. Ruumi mittekasutamisel võib õhu väljatõmmet vähendada 25 protsendini normaalõhuvahetusest. (2) Suitsetamisruumi õhu väljatõmbe ventilatsioonisüsteem peab olema iseseisev ja pidev või ühendatud teiste pidevalt toimivate õhu väljatõmbesüsteemidega eraldi püstiku abil. (3) Suitsetamisala eraldamine on lubatud ventilatsioonisüsteemiga varustatud siseruumides. Ala ventilatsioonisüsteem peab tagama õhu liikumise
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
