Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2.Valin sobiva liikumatu mõõtevarda, keeran selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatori silindrisse asetades näitab indikaator ühte täispööret. 3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit kolmest eri kohast, igas kohas kahes risti sihis ja kannan mõõtetulemused tabelisse. Mõõteskeem: Mõõtetulemused mõõtesihtmõõtetulemusedkesk hälvetegelik mõõdeseade mõõdeA-AB-BC- Ckeskm.I-I99,5399,5899,5599,550,0599,8299,87II- II99,5599,5199,6299,56ovaalsus0,020,070,06 Laboratoorne töö nr 2 Detailide pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga. Detail nr 28 ja nr X Töö käik: 1.Kahelt detaililt mõõdan 5 erinevat pinda. 2
Not GO (mitteläbiv) = dmin 1,009 + 2 + 30 =33,009 Katses kasutasin harkkaliibrit ja mõõteplaate. 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8 Radiaalviskumise mõõtmine. Töös mõõdetakse kellindikaatoriga astmelise võlli radiaalviskumist erinevatel silindrilistel astmetel kasutades spetsiaalset mõõtestendi. Kasutasin nihkkaliibrit ja radiaalviskumise mõõdikut Sele 1. Tabel 1 Mõõtetulemused Aste Astme Indikaatori Indikaatori Radikaal Lubatud Täpsusaste läbimõõt suurim väikseim viskumine radikaalviskumine lugem lugem A-A 1,475 0,38 0,26 0,12 120 12 B-B 3,19 0,69 0,35 0,34 400 14
Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1. Sisekruvikuga mõõtmine Joonis 2. Mõõteskeem Tabel 1. Mõõtetulemused: Mõõtesiht Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 Keskmine K
Laboratoorne töö No 1 1. Kasutatud mõõteriistd ja seadmed: Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1 Sisekruvik M+3+1+H 138 - 150 0,01 5 Nihik 0...160 0,05 6 Kuullaager 150 2. Mõõteskeem: 3. Mõõtetulemused Mõõte- Mõõtetulemused Ovaal- Kruv.kompl., siht 1 2 3 Keskm. sus mõõtepiirk I-I 149,97 149,98 149,99 149,98 0,01 138-150 II - II 149,98 149,98 149,97 149,97 4. Lühike töö kirjeldus. Mõõteriista ehitus, nulli seadmine, mõõtmisvõtted. arvutused, järeldused. Laagri siseläbimõõdu mõõtmine sisekruviku abil. Sisekruviku seadsime nulli kalibreerimis pukiga
10.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töövahendid: nihik, elektrooniline nihik, mõõdetav detail Töö käik: 1.Töös mõõdetakse detaili kõik eskiisil 1 (töökoha lisamaterjal) näidatud läbimõõdud ja pikkusmõõdud kahe erineva nihikuga täpsusega 0,02 ja 0,01 (digitaalse skaalaga nihik) mm kokku kolmel korral. Alguses mõõdetakse detail nooniusega nihikuga 2 korral. Mõõtetulemused kantakse tabelisse 1 ja esitatakse tulemused juhendajale. 2.Juhendaja loa korral mõõta detail üks kord üle digitaalse skaalaga nihikuga. Mõõtetulemused kanda tabelisse 1. a1+a2 +…+ an Kasutatud valem keskmise arvutamiseks: n kus: a on mõõte tulemus n on kõikide mõõte tulemuste arv kokku Mõõdetav detail: 1
LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nihik (täpsus0,1 mm), sügavuskruvik (täpsus 0,01 mm ja piirkond 0- 75mm). 2. Töökäik: 1.Mõõta kõigi avade sügavused nihikuga. Kanda mõõtetulemused tabelisse 1. 2.Mõõta iga ava sügavust sügavuskruvikuga 3 korda muutes pisut mõõtekohta. Mõõtetulemused (mõõde 1 – 3) kandke tabelisse 1. Mõõtmise juures kasutada vajaliku pikkusega vahetusotsakuid. Arvutage sügavuskruvikuga teostatud 3 mõõtme keskmine tulemus M Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0-25 mm; 25-50 mm; 50-75 mm; 1 – käristi mutter 2 – trummel 3 – hülss 4 – pidur
mille tulemusena sain silindri seademõõdu 119 mm. 2. Valisin sobiva mõõtevarda, seejärel kinnitasin varda siseindikaatori (КИ 100- 160) korpusesse nii, et asetades siseindikaatori silindrisse näitaks see ühte täispööret. 3. Seadistasin siseindikaatori seadmemõõtele nulli. 4. Siseindikaatoriga mõõtsin silindrit kolmest kohast (täpsusega 0,01mm), kahes ristsihis ning kandsin mõõdud tabelisse. Mõõteskeem: Mõõtetulemused: Mõõte- Mõõtetulemused Keskmine Seade- Tegelik hälve, mm mõõde, mm mõõde, mm siht 1 2 3 Keskm . I-I 119,79 119,82 119,89 119,83 +0,03 119,8 119,83 II - II 119,85 119,84 119,90 119,86 2
2. Keerasime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0. 3. Lülitasime sisse signaaligeneraator ja indikaator. Häälestasime generaatori sagedusele ~ 8,05 GHz. Samal ajal veendusime selles, et indikaator mõõdaks f = 1 kHz signaali. 4. Kontrollisime seda, et keskel (punkt 0), oleks väljatugevus maksimaalne. 5. Muutsime vastuvõtuantenni nurka = -24...24° sammuga 2° ning leidsime selles vahemikus üles väljatugevuse miinimumid ja maksimumid. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 1) on toodud allpool 6. Keerasime üks attenuaator asendist 0 asendisse 50. Tegime uued mõõtmised. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 2) on toodud allpool. 7. Keerasime attenuaatori tagasi asendisse 0 , seejärel keerasime üks faasiregulaatoritest põhja. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 3) on toodud allpool. 2 MÕÕTETULEMUSTE TABEL Indikaatori näit
Sisukord 1.Katseseadme põhimõtteskeem.................................................................................................3 Joonis 1.1. Katseseadme põhimõtteskeem: Elektrilise tugevuse määramise katsenõu [1].........3 1. Katseseadme põhimõtteskeemi seletamine.........................................................................3 2.Mõõtetulemused.......................................................................................................................4 1. Tabelina...............................................................................................................................4 Tabel 2.1. Mõõtetulemused tabelina...........................................................................................4 2.Graafikutena.......................................................................................
Tallinn 2 Töö eesmärk Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas võrgus. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liini pinge sõltuvus kompensaatori reaktiivvõimsusest 115 110 105 U2(Qk) U2, kV 100 95 90 85 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
2 Töö eesmärk Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liinipinge sõltuvus aktiiv- ja reaktiivvõimsusest 115 110 105 U2(P) U2, kV 100 U2(Q) 95 90 85 0 5 10 15 20 25 30 35
selle uuesti plaatplokile. Nii tegime kolm korda. 8. Tõstsime arretiiriga mõõtotsaku üles ja võtsime plaatploki laualt ära. 9. Tõstsime mõõtotsaku arretiiriga üles ja asetasime pikkusmõõtplaatploki asemele mõõdetava kaliiber. Nihutades kaliibrit ettevaatlikult töölaual võtsime lugemi, mis vastas suurimale mõõtmele. 10. Mõõtsime detaili otste lähedalt kahes ristuvas sihis. Igat mõõdet võtsime kolm korda. 11. Mõõtetulemused kandsime tabelisse, arvutasime detaili keskmise tegeliku mõõtme ja analüüsisime kujuhälbeid. Mõõteskeem: Mõõtetulemused: Mõõte- lugem ristlõikes Keskm. Seade- Tegelik siht A-A B-B lugem mõõde mõõde I-I 0,038 0,036 0,285 38,000 37,715 II-II 0,033 0,034
samasugune, kui nulliseadmisel (paras naksumine). Sisekruviku kõigutamine mõõtmisel 6. Keerasin kinni trumli kinnituskruvi ja võtsin mõõteriista detailist välja. Võtsin kruviku lugemi. Saadud lugem tuli liita valitud mõõtekomplekti vähimale mõõtepiirile. Pikendusvarraste pikkuste summat ei arvutata, kuigi see on võimalik. 7. Detaili siseläbimõõtu mõõtsin kahes ristuvas sihis, igat mõõtu kolm korda ja kandsin mõõtetulemused tabelisse. 8. Peale mõõtmisi võtsin sisekruviku lahti, pesin mõõtotsakuid ja puudutud pindu aviobensiiniga, määrisin kergelt korrosioonivastase määrdega ja panin mõõteriista karpi. 9. Tegin vajalikud arvutused ja järeldused. 10. Korrastasin töökoha. 11. Esitan töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1
Tallinn 2 Sisukord 1. Töö käik............................................................................................................................. 3 2. Katseseadme ja tööskeemide põhimõtteskeemid ........................................................... 4 3. Arvutused ja mõõtetulemused ......................................................................................... 5 4. Järeldus ............................................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 9 Lisad ........................................................................................................................
02.11.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Tallinn 2009 Sisukord Töö eesmärk 3 Katseseadme põhimõtteskeem 3 Mõõtetulemused tabelites 4 Kuullahendi abil gradueeritud pingeallika primaarpinged ja iga primaarpinge 5 gradueeritud koefitsiendid, ning otsitav gradueerimis koefitsient Mõõdetav kõrgepinge U2 funktsioonina elektrostaatilise voltmeetri näidust 6 graafilisel kujul Elektrostaatilise voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine 7
Nr. Nimetus Täpsus 1. Elektriline nihik 0,05 mm 2. Indikaatorkell 0,01 mm 3. Radiaalviskumismõõdik 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Töö käik: 1. Tehke võlli skeem ja mõõtke nihikuga kõigi astmete läbimõõdud. 2. Mõõtke võlli erinevate astmepindade radiaalviskumist ning kirjutage kellindikaatori skaalalt mõõtetulemused mm tabelisse 1. Arvutage võlliastmete radiaalviskumised, mis on indikaatori näitude vahe. 3. Leidke abimaterjali radiaalviskumise tolerantside tabelist astme läbimõõdu reast lubatud radiaalviskumine, mis on mõõdetud radiaalviskumise lähim ja sellest suurem tolerantsijärk. Määrake lubatud tolerantsijärgu alusel täpsusaste (vahemikus 6 – 16). Kirjutage tulemused Tabelisse 1. 4
Anu Alajärv Praktiline töö Tööülesanne: Reostaadi traadi aine määramine. Mõõtetulemused: ; Skeem: Arvutused: 1) Arvutan traadi pikkuse. 2) Arvutan traadi läbilõike. 3) Arvutan traadi ristlõike pindala. 4) Arvutan reostaadi takistuse R. 5) Arvutan traadi eritakistuse. ; Järeldus: Antud traadi eritakistus on 0,52. See eritakistus on sama konstantaani eritakistusega, mis on, seetõttu arvan, et tegu on konstantaanist traadiga.
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H Mõõteskeem 1 Mõõtetulemused Mõõtmistulemused Nurkade Summ. Nurk 1 2 3 Keskm. summa viga 48°36' 48°12' 49°12' 48°40' 130°60' 131°56' 131°28' 131°28' 360°14' 0°14' 96°02' 95°50' 96°18' 96°03' 84°02' 84°02' 84°04' 84°03'
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga Sügavuskruviku otstarve ja ehitus Mõõteskeem: 1 Mõõtetulemused: Mõõde Mõõde sügavuskruvikuga Ava nr. Otsak nihikuga 1 2 3 Keskm. 1 53,6 (50-75) 53,90 53,94 53,92 53,92 2 12,5 (0-25) 12,81 12,85 12,80 12,82 3 13,7 (0-25) 14,04 14,01 14,48 14,18 4 33,3 (50-75) 33,97 33,88 33,89 33,91 5 37,2 (50-75) 37,18 37,95 37,70 37,61
Eero Tibar Karl Valge Tallinn 2008 Sisukord Töö eesmärk ............................................................................................................................................ 3 Katseseadme põhimõtteskeem............................................................................................................... 3 Mõõtetulemused..................................................................................................................................... 3 Tulemuste analüüs võrdlusgraafiku näol ................................................................................................ 6 Järeldus.................................................................................................................................................... 7
3 Joonis 3. Läbiviikisolaator . Mõõdetud lahendustee katses kastuatud isolaatori puhul 15cm. toimus kõige otsematteed pidi elektroodide vahel. Joonis 4. Tõir- ehk tugiisolaator . Mõõdetud lahendustee : 1) tõirisolaator 15cm ja 2) tugiisolaator 11cm 4. Mõõtetulemused Tabel 1. Katsetulemused koos parandusteguritega. Pinge Õhu Õhuniiskust Voltmeetri Voltmeetri (voltmeetri Gradueerimis- suhteline arvestav Tegelik Isolaatori tüüp näit skaala C järgi), V koefitsient k tihedus tegur, K pinge, kV Liini
Laboratoorne töö No 2 1. Kasutatud mõõteriistd ja seadmed: Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1 Siseindikaator 100...160 0,01 2 Nihik 0...120 0,1 2 Silinder 35 120 - 2. Mõõteskeem: 3. Mõõtetulemused Mõõte- Lugem ristlõikes Keskm- Seade- Tegelik siht A-A B-B C-C hälve mõõde mõõde I-I -0,03 -0,06 -0,02 -0,02167 120 119,97833 II - II -0,07 -0,01 0,06 Ovaalsus 0,04 -0,05 -0,08 4. Lühike töö kirjeldus. Mõõteriista ehitus, nulli seadmine, mõõtmisvõtted. arvutused, järeldused.
Laboratoorne töö No 8 1. Kasutatud mõõteriistd ja seadmed: Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1 Harkkaliiber 25-28 - 2 Mõõteplaatplokid GOST 9038-73 KL1 NR 6 10 mõõteplaati 3 Mõõtplaatplokid Gost 9038 -73 KL2 NR 1 87 mõõteplaati 2. Mõõteskeem: 3. Mõõtetulemused Võll 26g6 (max -0,007, min -0,020) D max 25,993 D min 25,980 Läbiv (go) 20+2+1,9+1,09+1,003 Mitteläbiv (not go) 20+3+1,9+1,08 4. Lühike töö kirjeldus. Mõõteriista ehitus, nulli seadmine, mõõtmisvõtted. arvutused, järeldused. Võlli piirhälbe leidmine piirhälvete tabelist. Mõõtplaatplokkide koostamine läbivale ja mitteläbivale kaliibrile.
Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 5 aruanne Digitaalostsillograaf Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk: Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Mõõtetulemused ja arvutused Ülesanne 1: Jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1100 Hz sagedus f=1080 Hz amplituud Um=0,75 V Mõõdetud maksimaalne kasvukiirus: v= = = 3837 V/s Arvutuslik maksimaalne kasvukiirus: = 2 * f * Um = 2 *1080 * 0,75 = 5089 V/s Pilt signaalist: Ülesanne 2: Jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 0.9 MHz Signaali tõusuaeg 26 ns Signaali langusaeg 24 ns Pildid signaalist: Ülesanne 3: Jälgi kõlari sumbuvat võnkumist
REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMINE Labor mõõdetud: 06.11.2008 Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Tallinn 2008 1. Skeem Mudelskeem 2. Liini parameetrid Liini parameetrid on järgmised: 3. Mõõtetulemused p, MW q, Mvar QK, Mvar U1, kV U, kV P, MW Q, Mvar P, MW Q, Mvar 1 10 5 0 105,57 4,43 0,30 -4,31 10 1 2 10 5 2 106,67 3,33 0,27 -4,41 10 -1 3 10 5 4 107,81 2,19 0,27 -4,47 10 -3 4 10 5 6 108,95 1,05 0,29 -4,48 10 -5 5 10 5 8 110,10 -0,10 0,33 -4,45 10 -7
LABORATOORNE TÖÖ 5 Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine 0,80 0,16 0,20 34,2 18,1 16,1 Mõõtetulemused Mõõd. Indikaatori lugem Radiaal- Läbimõõt Lubatud Täpsus- Koht Suurim Vähim viskum. nihikuga rad. visk aste AA 0,25 0,10 0,15 18,1 0,16 11 BB 0,60 0,05 0,55 34,2 0,80 14 CC 0,20 0,05 0,15 16,1 0,20 12 Radiaalviskumise tolerantsid m tes:
Un = 110 kV Variant 2B 1) Lähteskeem 2) Liini parameetrid: Liini pikkus, l, [km] 120 1km aktiivtakistus, R, [/km] 0,25 1km reaktiivtakistus, X, [/km] 0,41 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus, B, 2,8 [10-6 S/km] 3) Sõlmest 1 toidetakse tarbijat koormusega S = P + jQ, mille suurused on järgmised: Aktiivkoormus, p1 [MW] 12 Reaktiivkoormus, q1, [Mvar] 6 4) Mõõtetulemused ja arvutused Liini lõpu suurused Püsiseisundi U1 Delta Delta olek [kV] P1 Q1 Qk delta U 1 105,43 0,4 -3,25 0 4,57 2 106,4 0,38 -3,32 2 3,6 3 107,36 0,38 -3,35 4 2,64 4 108,28 0,4 -3,34 6 1,72 5 109,19 0,45 -3,3 8 0,81 6 110,08 0,51 -3,23 10 -0,08
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nooniusnurgamõõdik 0° 320°, välisnurgad 0° 0,1mm 180° ja sisenurgad 40° 180° 2. Mõõdetav detail eri nurkadega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Nurk Mõõde nr.1 Mõõde nr.2 Mõõde nr.3 Keskmin e mõõde 770 14 770 16 770 14 770 15 1030 8 1030 14 1030 10 1030 10 1110 18 1110 6 1110 10 1110 11
Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: Mgh= h- kaldpinna kõrgus I= mr2 l- kaldpinna pikkus g- raskuskiirendus (9.81 m/s ) t- allaveeremise aeg 2 - kaldenurk (0.085) 5. Täidetud arvutus tabelid. Mõõtetulemused. Katse nr. l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 , kgm2 1. 1,85 0,089 0,026 8,1 10-6 7,8 10-6 2. 0,937 1,83 0,064 0,033 8,5 10-6 8,7 10-6 3. 1,87 0,03 0,022 1,8 10-6 1,7 10-6 4. 1,86 0,155 0,025 12,9 10-6 12 10-6 6. Kontrollarvutused
PRAKTIKA LABORI ARUANNE FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Teedeehitus Tallinn 2019 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Kaldpind, silindrite komplekt, nihik ning automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. Katseandmete tabel Tabel. Silindri inertsmomendi eksperimendi mõõtetulemused mr 2 It= 2 I inertsmoment ( kgm² ) m silindri mass (kg) r silindri raadius g 9,81 t aeg sin 0,09 l kaldpinna pikkus 0,155 x 0,0024 It= 2 =0,122x10¯ 0,104 x 0,00198 It= 2 =0,051x10¯ 0,064 x 0,0328 It= 2 =0,086x10¯ 0,030 x 0,00215 It= 2 =0,017x10¯ (9,81 x 2,772 x 0,09) I=0,155x0,0024( 1,402 -1)=0,166x10¯
Tallinn 2015 Laboratoorses töös kasutatud mõõtevahendid ja seadmed: detail nr. 1, nooniusnurgamõõdik YH(täpsus 2 nurgaminutit), nurgamõõdik Diesella(täpsus 5 nurgaminutit). Töö käik: 1. Mõõtsin detaili nurgad nooniusnurgamõõdikuga YH täpsusega 2 nurgaminutit, tehes mõõtmist kaks korda. 2. Mõõtsin nurgad Dieselle nurgamõõdikuga täpsusega 5 nurgaminutit. Tabel 01. Mõõtetulemused Nurk α β γ δ Mõõtetulemus I YH 65°30’ 114°44’ 103°50’ 75°41’ Mõõtetulemus II YH 65° 31’ 114°46’ 103°48’ 76°10’ Mõõtetulemus I Diesella 65° 40’ 114°62’ 103°70’ 74°60’ Keskmine
vastuvõtmiseks ja töötlemiseks. Raadiovastuvõtja võtab antennilt vastu selle vastuvõtja jaoks ettenähtud sagedusega signaale. Vastuvõtja esimestes astmetes kasutatakse filtreid, mis eraldavad kasuliku signaali üldisest eetri mürast. Seejärel võimendatakse kasulikku signaali, et seda saaks demoduleerida või dekodeerida. Tulemuseks on tarbijale (arvutile või inimesele) arusaadav signaal (heli, pildid, digitaalandmed, mõõtetulemused jne). Raadiovastuvõtjad jagunevad ehituselt (skeemilt) otse- ja superheterodüünvastuvõtjateks. Olmeelektroonikas tähendab raadiovastuvõtja ehk raadioaparaat ehk raadio seadet raadiosaadete vastuvõtuks ja jälgimiseks ning kuulamiseks. Raadiovastuvõtjate plokkskeemid Mobiilside Mobiilsideks nimetatakse üldiselt kõiki sidesüsteeme, kus signaalide edastamiseks ei
kraadi külmemad kui alguses. Teoreetiline taust Eesti keskmine õhutemperatuur juunist septembrini oli 15...18°C. Allikas : Vikipeedia vaba entsüklopeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima 14.10.2018 Katsevahendite loetelu Termomeeter Hüpoteesi kontrollimine ja katse läbiviimine 1. Paigutan termomeetri maja seinale varjulisse kohta. 2. Mõõdan õhutemperatuuri iga päev kell 19.00 ühel nädalal. 3. Kannan mõõtetulemused tabelisse. Katse tulemused Esmasp Teisipäe Kolmapä Neljapäe Reede LaupäevPühapäe äev v ev v v 1.10.201 2.10.201 3.10.201 4.10.201 5.10.201 6.10.201 7.10.201 8 8 8 8 8 8 8 Kell Kell Kell Kell Kell Kell Kell 19.00 19.00 19.00 19.00 19.00 19
dünaamilised hüstereesisilmused, dünaamiline magneetimiskõver ja dünaamiline magnetiline läbitavus µ~ . Ümbermagneetimisel tekivad alati kaod. Ferromagnetilistes materjalides esinevad nii hüstereesi- kui ka pöörisvoolukaod. Pöörisvoolukaodsõltuvad materjali eritakistusest. Mida suurem on aine eritakistus, seda väiksemad on pöörisvoolukaod. Dünaamilise hüstereesisilmuse pindala on võrdeline hüstereesi- ja pöörisvoolukadudega. 4. Mõõtetulemused Sagedus : 85 Hz Tabel . Mõõtetulemused Katsek Katsek eha nr. eha nr. 1 2 Katsekeha nr. 3 U1, mV U2, V U1, mV U2, V U1, mV U2, V 940 3,52 1V 0,860 1000 1,88 900 3,36 900 0,760 960 1,8 840 3,28 840 0,680 920 1,72 820 3,2 800 0,640 880 1,68
Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Mõõtetulemused millisekundites: 1 2386 26 2281 2 2056 27 2344 3 2241 28 2011 4 2041 29 2275 5 2150 30 2069 6 2238 31 2066 7 2563 32 2463 8 2315 33 2067 9 2016 34 1951 10 2087 35 2162
3. Töö käik Mõõtsime lainejuhi mõõtmed, et arvutada kriitilist lainepikkust ja sagedust vabas ruumis. Lained alla kriitilist sagedust lainejuhis ei levi. Seejärel muutsime generaatori sagedust 4 korda(kriitilisest lainepikkusest kõrgematel sagedustel) ja mõõtsime kahe kõrvuti asetseva pinge (x1 ja x2) miinimumi asukohad. Seejärel arvutasime lainepikkuse nii mõõdetud miinimumide abil, kui ka sõltuvalt vabas ruumis levivast lainepikkusest ja võrdlesime neid omavahel. 4. Mõõtetulemused Generaatori Lainepikkus Pinge Pinge Lainepikkus lainejuhis, mm sagedus f0x vabas miinimumi miinimumi Mõõdetud Arvutatud GHz ruumis asukoht x1, asukoht x2, ( ) g := 2 x2 - x1 0x 0x=c/f0x mm mm gx :=
Nurkade mõõtmisel tuleb mõõdikut hoida koos detailiga vastu valgust ja jälgida valguspilu kadumist detaili servade ja nurgamõõ- diku mõõtepindade vahelt. Nurgamõõdiku mõõteasend fikseeritakse piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 3. Mõõteskeem: Detail nr. 7 4. Mõõtetulemused: Mõõtmistulemused Nurkade Summ. Nurk 1 2 3 Keskm. summa viga 80º18' 80º16' 80º14' 80º16' 99º40' 99º44' 99º46' 99º43' 360º6' 0º6' 106º8' 106º4' 106º12' 106º8'
37,55 5 Normaaljaotuse võimalikkuse hindamine, hii ruut-statistik Järeldus: 26, 11, tegemist ei ole normaaljaotusega, kuna leitud väärtus ületab kriitilise väärtuse (edaspidistes arvutustes arvestan, et on siiski tegemist normaaljaotusega) 7 Detaili mõõtmetolerants: h15 (vt. joonis 3) 8 Detaili partii mõõtemääramatus: 0,0263, 0,0038 9 Modelleeritud mõõtetulemused: vt. tabel 2 Detaili partii läbimõ õt, mm 37,73 37,18 37,95 37,02 37,57 37,47 37,58 37,72 37,62 37,91 37,52 37,29 37,36 37,46 37,64 37,27 37,12 37,46 37,7 37,18 37,41 37,36 37,18 37,27 37,6 37,75 37,76 37,87 37,64 37,9 37,2 37,67 37,18 37,17 37,69 37,9 37,42 37,91 37,22 37,72
4.Kanda kõik tulemused tabelisse 1. Arvutada profilomeetriga mõõdetud tulemuste keskväärtus. 3 1 4 5 2 Joonis 1. Detailide kujud 2-vaates ning pindade asukohad, mille pinnakaredus tuli määrata Tabel 1. Mõõtetulemused Pinna nr. 1 2 3 4 5 Silindrilin Pinna kuju Tasapinnalin Tasapinnaline Silindriline Silindriline e Pinnakaredus Ra Nõukogude 5 5 5 1,6 5 etaloniga Pinnakaredus
RT parandatud väärtus on: RT r = 110,42 0,04 = 110,38 Takistuse suhte sõltuvus temperatuurist: ja tabelist vaadatuna Leian takistuse muutuse R ja temperatuuri muutuse T vaheline seos mõõdetud temperatuuri T ümbruses: Leian takistuse mõõtmise vea Leian temperatuuri mõõteviga T2 Termomeetri viga(graafikult leitud) T1 = ±0,50 Leian temperatuuri mõõtemääramatuse: 2. Mõõtmine automaatse seadmega 2.1 Komponentide mõõtmine Võrdlen mõõtetulemused tabelis: Element Nominaalväärt Lubatud Mõõdetud väärtused us tolerants Liik Tüüp Takisti C5-5 51 ±2% R = 51,04 L = 1,539 H G = 48,89 mS C = 0,583 nF Kondensaato FT-1 2700 nF ±5% R = 1,32
tutvumine. 2. Kasutatavad seadmed 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) signaaligeneraator 3-112/1 3. Töö käik 1.Sageduse ja perioodi mõõtmine. Tegime mõõtmised järgmises vahemikus: 1kHz..10Hz, sammuga 1kHz. Ühendasime generaatori sagedusmõõturiga, lülitasime seadmed võõluvõrku. Ootasime ~2min, et seadmed tööreziimi panna toatemperatuuri vahemikus. Vastavalt juhendile tegime tabeli ja kandsime mõõtetulemused koos lubatud veaga juhendist. Samuti vea minimeerimiseks panime nihkeanduri maksimaalse võimaliku tundlikkuse peale (kasutasime kogu skaalat). Lubatud mõõtevead: kus td on diskreetsuse viga (keskmiselt 0,35 ns, maks. 1,25 ns) kv - kvartsgeneraatori viga (ajabaasi viga 5*10-6 HP53131A jaoks), Tm = Tm1 - 1. mõõteaeg 1 ms ... 10 s (GATE TIME HP53131A jaoks). Generaatori Mõõdetud Lubatud Mõõdetud Lubatud
Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V Generaatori sumbuvus 10 dB. U1 = 3.00 V U2 = 3.007 V Arvutan voltmeetrite vearajad ±U1 ja ±U2 a=1,5; b= 0,2 Xpiirkond = 20V a=0,6; b= 0,1 Xpiirkond = 20V Mõõtetulemused on: U1 = (3.00 U2 = (3.007 V Tulemused langevad kokku mõõtetäpsuse piiridega b) Nelinurksignaal Sagedus 2 kHz, pinge 3 V. Generaatori sumbuvus 10 dB. U1=4,16 V - Um U2=3,764 V - Ue Voltmeetri näitude vahel seos U1=U2*k=3,764 * 1,1102=4,18V Siit on näha, et tõepoolest B7-37 näitab amplituudi ja B7-40 efektiivväärtust. 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f= 2kHz Signaali ulatus 4,2 jaotust, tundlikkus 2V/jaotus
200 110,73 = ± @0,15 + 0,05 - 1FD = ±0,21 110,73 100 Leian temperatuuri mõõteviga $ : ±0,21 $ = = = ±0,54 0,39 0,39 Termomeetri viga(graafikult leitud) # = ±0,50 Leian temperatuuri mõõtemääramatuse: = # $ + $ $ = 0,50$ + 0,54$ = ±0,74 =( , ± , ) 2. Mõõtmine automaatse seadmega 2.1 Komponentide mõõtmine Võrdlen mõõtetulemused tabelis: Element Nominaalväärtus Lubatud Mõõdetud väärtused 510 R = 51,04 Liik Tüüp tolerants L = 1,542 H Takisti C5-5 ±2% G = 18,91 mS
Tasapind-tasapind elektroodid (dielektrik:paber) Õhutemperatuur t=24 oC Õhurõhk p=102100 Pa Lehe paksus d=0,09mm Õhu suhteline tihedus: ; 0,993 Sümbolite selgitused: E10 õhu väljatugevus (kV/mm); U10 õhu läbilöögipinge(kV); h elektroodide vahekaugused (mm); U11 läbilöögipinge (pinge, mille juures toimub dielektriku läbilöök), E11 läbilöögipingele vastav elektrivälja tugevus; U11V keskmine mõõtetulemus; U1 ja U2 üksikud mõõtetulemused Graafikud: Tulemuste analüüs: Tasapind-teravik elektroodi korral on väljatugevus ligikaudu kaks korda väiksem kui tasapind-tasapind elektroodiga. sama võib öelda ka läbilöögiks vajaliku pinge kohta. Paberi ja õhu dielektrilisi omadusi võrreldes on näha, et paberi läbilöögipinge on õhu omast väiksem peaaegu 10 korda, väljatugevus on aga sõltuvalt õhu elektroodist 3-4 korda kõrgem. Õhu läbilöögiväljatugevus ühtlases väljas umbes 2,1 kVef/mm
Leidsin selle valmemist Ug => 2*10-4= Ug / 7200 =>Ug= 1,44 RE leidsin valemist => ja valisin selle takistusmagasinil. 3. Reguleerisin etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4. Leidsin kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgisin, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kandsin tabelisse. Voltmeetri kaliibrimine Tabel Jrk.nr Galvanomeetri U1 , V U2 , V Uv=U1-U2, V jaotised kasvades kahanedes 1. 10 0,978 1,013 -0,035 2. 20 1,993 1,994 -0,001 3. 30 2,986 3,008 -0,022 4
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nihik 0-150mm 0,1mm 2. Sügavuskruvik 0-100mm 0,01mm 3. Detail mõõdetavate aukudega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Mõõde Mõõde sügavuskruvikuga Ava nr. Otsak nihikuga 1 2 3 Keskm. 1 19,8 (0-25) 19,71 19,76 19,73 19,73 2 30,5 (50-75) 30,51 30.52 30,51 30,51 3 34,3 (50-75) 34,31 34,33 34,33 34,3 4 46,4 (50-75) 46,43 46,42 46,41
see takistusmagasinil. 3. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvaes 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanda tabelisse. Järjekorra Galvanomeetri U1 , V U2 , V nr. jaotised kasvades kahanedes Uv = U1-U2 , V 1. 10 1,773 1,078 -0,005 2. 20 2,192 2,051 0,141 3. 30 3,060 3,041 0,019 4
1. TÖÖÜLESANNE Elektroonilise kaaluga tutvumine. Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. TÖÖVAHENDID Elektrooniline kaal, elektrooniline nihik, mōōdetavad esemed. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Nihik on seade, mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetame katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükkame tihedalt vastu katsekeha ning loeme näidu. Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt. m Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = V, kus D on katsekeha materjali tihedus (ühik mkg3 ), m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (m3 ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri ...
# / I-I . FG I ¡ I I I % # / - . F / % I I $ / I-I . FG I ¡ I I I $ / - . F / % Mõõtetulemused on: # { % / { ja $ { / %{ Tulemused langevad kokku mõõtetäpsuse piiridega. b) Nelinurksignaal. Sagedus 2 kHz, pinge 3 V. Generaatori sumbuvus 10 dB. U1 = 3.571 V(V7-40/4) - Ue U2 = 3.95 V(V7-37) - Um Voltmeetri B7-37 näit voltmeetri B7-40 näidu kaudu: Voltmeeter B7-37 mõõdab signaali mooduli keskväärtust Um, kuid B7-40 signaali efektiivväärtust Ue. ;
5. 25 5,14 5,04 0,1 6. 30 6,10 6,05 0,05 7. 35 7,14 7,05 0,09 8. 40 8,09 8,05 0,04 9. 45 9,05 9,01 0,04 10. 50 10,10 1,10 0 Mõõtetulemused kandsime tabelisse. 6.Leidke saadud voltmeetri pohiviga DU. Pohiviga DU = DUe + DU1 + 1/2 DUv = 0,01+0,1+ 1/2 * 0,079 = 0,01495 kus: DUe - etalon voltmeetri abs. viga. DU1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(voetakse pool jaotise väärtusest). DUv - variatsioon,leiame tabelist. 7.Arvutage taandatud viga. = = 0,01495 8.Arvutage täpsusklass. Täpsusklass = d·100 % = 0,01495 * 100% = 1,5%
annaabi.ee 
