...........................11 3.1 Radooniohutu ehitamise põhimõtted ...................................................................................11 3.1.1 Radoonimembraan .......................................................................................................11 3.1.2 Alt tuulutatav põrand ....................................................................................................12 3.1.3 Radooni kogumissüsteem ja alarõhk pinnases .............................................................12 2 3.1.4 Radoonikogusmikaevud ...............................................................................................13 4. KOKKUVÕTE ...........................................................................................................................15 VIIDATUD ALLIKAD.....................................................
Minestamine. Minestamise otsene põhjus on vererõhu langusega kaasnev aju verevarustuse pudulikkus. Kahvatute krahvinnade ajastust on teada, et peened daamid minestasid alatasa. Korsett, mis tegi piha kauniks, nööris kinni veresooned ja tekitas kunstlikult madala vererõhu. Mehed minestavad vereproovi andes sagedamini kui naised. Meesterahvaste nõrkuse põhjus pole ei vere nägemine ega verekaotus, vaid soontes tekkiv alarõhk. Minestanu kukub tavaliselt pikali. Tavaliselt tuleks asetada minestanu jalad veidi kõrgemale ning vöö ja kraenööbid veidi lõdvemaks lasta. Tänan kuulamast!
Jõu ajal kas külg kiirendusel või edasi tagasi kiirendusel kui tavalise Wet Sump süsteemiga hakkaks õli loksuma. Dry Sump hoiab õli liikvel ning see ei jää seisma mis on ka õli tervisele hea. Dry Sump süsteemi kasutavad pea kõik high performance racing mootorid. Õli hulk ei olene enam karteri suurusest ning ka väntvõll ei pea müttama läbi õli. Erinevaid kasutegureid on veel mitmeid, mootori karterise tekitatakse ka väike alarõhk ning see isegi aitab rõngastel paremini tiheneda ja väntvõllil on kergem töö kui pole "segavat" õli tema all. Õli rõhku õlitust saab vastavalt tahtele ise korigeerida välise pumba/te abil. Õli jahutus on parem asudes välises paagis mille suuruse võib ka ise vabalt valida. Mootori õlitus töötab perfektselt igas mootori asendis ja ükskõik kui stressi rohkes tööpiirkonnas. See on õlitus süsteemi maksimaalne tase.
Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehanismide tööks. Sisepõlemise mootoreid on kahte liiki: neljataktilised ja kahetaktilised. Levinum on neljataktiline sisepõlemismootor, tema töö põhineb neljal, üksteisele kindlas järjekorras korduval protsessil ehk taktil. Esimene takt on sisselasketakt, kus on avatud sisselaskeklapp, kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, tema kohale jäänud silindriosa ruumala suureneb, tekib alarõhk ja õhu segu imetakse silindrisse. Teine takt on survetakt, kus liigub pöörleva hoorattaga ühendatud kolb alumisest surnud seisust ülemisse – küttesegu surutakse kokku. Kolmas takt on töötakt, kus alguses toimub küttesegu plahvatus – segu paisub ning kolb liigub taas ülemisest surnud seisust alumisse. Ainult sell ajal teeb silindris asuv gaasiline küttesegu oma paisumise tõttu tööd. Neljas takt on väljalaske takt, kus kolb liigub alumisest surnud seisust
Karburaatori ülesanne on kütuse pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaudu pihustitesse alt, ujukikambri tasemest madalamalt. Õhu-kütusesegu kogust ja seeläbi mootori võimsust ning pöörlemissagedust muudetakse seguklapiga.
vkhk.ee Aivar Kalnapenkis 04/23/17 1 Töökeskkond Ümbrus, milles inimene töötab Füüsikalised ohutegurid Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilis-psühholoogilised ohutegurid 04/23/17 2 Füüsikalised ohutegurid: Temperatuur Valgustatus Müra Vibratsioon Kiirgused Õhuga seotud Elektrivool Magnetväljad Üle-ja alarõhk Purunemised Kukkumised Masinad ja mehhanismid Kokkupuuted pindadega 04/23/17 3 Keemilised ohutegurid: Lämbumisoht Tule- ja plahvatusoht Toksilisus Lokaalne toime 04/23/17 4 Bioloogilised ohutegurid: Bakterid Viirused Seened Endoparasiidid 04/23/17 5 Füsioloogilised ohutegurid: Staatiline ülekoormus sundasend Dünaamiline ülekoormus
............................................................................8 2.1 Nõuded valgusallikale.......................................................................8 2.2 Tervisehäirete vältimine....................................................................9 2.3 Eba või ülevalgustatusest tingitud terviseprobleemid.......................9 5. MIKROKLIIMA....................................................................................10 2.4 Kõrgused alarõhk.............................................................................10 2.5 Mägitõbi...........................................................................................10 2.6 Külmakoormus.................................................................................10 2.7 Profülaktika .....................................................................................10 6. VENTILATSIOON ......................................................................
1.1 Jahutussüsteemi ül. *Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaa...
materjali Vorm kaetakse vaiguga, mis ei lase süsinikiududel kleepuda vormi külge Vormi asetatakse süsinikiust lehed, iga lehe vahele pannakse vaigukiht (kihtide arv oleneb kui suurt tugevust taga aetakse) Vorm i peale pannakse kile ja tekitatakse kile alla alarõhk, et eemaldada õhk ja süsinikiud lehed pressida tugevalt üksteise vastu Vorm pannakse ahju ja hoitakse seal, kuskil 2000 C juures peale seda võetakse velg vormist välja. (http://www.youtube.com/watch?v=IAdVO8Rkv6c&NR=1) · Eelised võrreldes alumiinumsulam velgedega või teras velgedega:
Radooniohtlikel aladel tuleb esimesel korrusel eelistada raudbetoonpõrandaid, mis erilise radoonimembraani kasutamise ning liitekohtade ja läbiviikude hoolika tihendamise ning hea töökvaliteedi korral väldib radooni maapinnast hoonesse sattumist. Keldirga elamu ventileerimine Radooni keldrist eluruumidesse sattumise vältimiseks on vajalik välja ehitada tõhus loomulik rõhkude vahel või mehaanilisel tõmbel töötav keldri ventilatsioonisüsteem. Keldrikorrusel tuleb tagada suurem alarõhk ülalpool asuvate korrustega võrreldes. Et tagada keldrikorrusel suuremat alarõhku, tuleb eelistada mehaanilise väljatõmbega ventilatsioonisüsteemi (vt joonis 7). Kasutatud allikas "Radooniohutu elamu", Ph.D. Endel Jõgioja, Tallinn 2004 2.2 Hoonealune ventileerimine Alarõhumeetod Joonisel 8 on esitatud hoonealuse ventileerimise meetod, mille juures õhu väljaimemisega hoonealusest pinnasest ühest või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk.
bakterite asumise külmuti pinnaga. 50. Kliimaseadme rikkepõhjust otsiv isik peab oskama õigesti tõlgendada manomeetri näite, ning kõrvutada mõõdetud temperatuure ja rõhke. Korralikult töötaval seadmel mõõdetud alamrõhk ja külmutusaine keemistemperatuur on vastavuses ja ülemrõhu näit peaks, samuti peaks olema vastavuses keemis ehk veeldumis temperatuuriga. 51. Ühendage vooldur kliimaseadme külge ja tekitage selles alarõhk. Rõhk peab langema ühe bar-i lähedale ja püsima kümme minutit. Kontrollige mõlemat arvu. Kui alarõhk ei teki, on leke suur. 52. Tihti on lekke otsingu tõhusaim viis survestada seade lämmastikuga, rõhu võib tõsta kuni 15-st bar-ini. Kui leke ei näita end, ka selle meetodiga, täidetakse seade ajutiselt külmutusainega R-134a, millele lisatakse lekke tuvastusvärvi. 53. Elektroonilise lekkeotsingu abil võib selle tundlikuse tõttu otsingut alustada mootorit käivitamatta. 54.
hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma · Hääle moodustamiseks vajalik energia saadakse õhuvoolu abil, mille tekitavad hingamislihased. Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu. Selle tulemusena häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde. Järgnevalt tekib häälekurdudest allpool alarõhk, mis omakorda suleb häälekurrud. Nii toimubki üks häälekurdude võnge. Lapsehääl tekitab umbes 300 võnget sekundis, naishääl 200 ja madal meeshääl umbes 100 võnget sekundis · Põhitooni tõustes (hääle kõrgenedes) kõri asukoht tõuseb kõrgemale. Kõriga seotud häälikud · Helilisus/helitus · teenuis/meedia. Eesti keele häälduses fortis/leenis (poolheliline), vastandus tugev/nõrk, väljendub kestuses ja koartikulatsioonis naaberhäälikute mõjul.
turbiini otse väljalasketorustikusse. Selle tõttu väheneb turbokompressori pöörlemissagedus ja ülekoormus. Madalatel pöörlemissagedustel ja koormustel hoitakse heitgaaside mööduvooluklapp suletuna. Möödavooluklapp töötab membraanseadme abil ja seda käitatakse laadimisrõhuseadme (elektropneumaatiline muundur) ja alarõhupumba abil. Seadmete tööd juhib ECU. Selline turbokompressori kompleksus on laialdaselt kasutusel diislite juures. Ottomootoritel saadakse vajatav alarõhk sisselaskekollektorist. Bypassklapi tööd võib juhtida ka eletrilisel teel. 2. Muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur See turbolaadur võimaldab reguleerida turbiinilabade pöörlemissagedust. Reguleeritavad juhtlabad muudavad heitgaaside voolu ristlõiget sõltuvalt mootori koormusest. Suure pöörlemissageduse ja koormuse korral tagavad juhtlabad maksimaalse voolu ristlõike.
kvaliteediga; tüüpilised on ka alajahtunud elektripistikud ja lülitid ja harutoosid. See viitab vigadele hoone tarinduses, mis on tekkinud projekteerimisel või ehitamisel. Külm õhk tungib läbi välisseina ruumi kas halva tuuletõkke või soojustuse sees olevate läbivate kanalite tõttu. Hoone õhutiheduse mõõtmisel ja piirdetarindites õhu lekkekohtade avastamiseks tekitatakse hoones (ruumides) alarõhk, mis vastab tuule kiirusele ligikaudu 10 m/s. Õhutiheduse seade ei näita täpselt, kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil. Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad, välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima.
prügipunker on ratastel ja varustatud kallutusseadmega. Surve- loputusmasin on tekstiilist põranda ja mööblikatete vesipesuks, loputamiseks ja plekkide eemaldamiseks. Viimasel ajal küll kasutatakse peamiselt vahtpesu. Lihtsa surveloputusmasina pump tekitab surve, mille abil liigub vesi ja puhastusaine lahus puhtavee paagist survevoolikut mööda pihustini. Vesi või puhastusainelahus pihustatakse pinnale põranda või mööbliotsaku kaudu. Imimootori tekitatud alarõhk põranda või mööbliotsikus imeb pinnalt pesu- või loputusvee liigtäitumise kaitsega mustusepaaki. Kõrgsurvepesurid Kasutatakse peamiselt toiduainetetööstuses, autoremonditöökodades ja talumajapidamistes. Igapäevakoristuses sageli basseinide, suurköökide, saunade ja dussiruumide puhastamisel. Sellisel juhul on pihuti varustatud pritsimistõkestiga. Liigitatakse külma ja kuumavee pesuriteks. Raskesti eemaldatava rasvase ja õlise mustuse korral kasutatakse vahtpesu.
jahutamiseks Etteanderõhu regulaator Labapumba tootlikkus sõltub pumba (mootori) pöörlemiskiirusest. Korpusesisese kütuserõhu ülemäärase kasvu vältimiseks on vajalik rõhuregulaatori klapp. Ülevooluklapp Pumba määrimiseks Jahutamiseks Pidev kütuse läbivool Kõrgsurvepump Eellaadimissoonega jaoturpump Efektiivtakti lõpus on pumbakambris järsk rõhulangus Osaliselt haaratakse kaasa pumbakambri ja üleandeklapi vahelisest alast kütust tekib alarõhk Järgmise sama silindri töötakti ajal kulub osa diislikütust ruumala taastäitmiseks pritsekogus muutub ebatäpseks ja määramatuks Lahendus: eellaadimisavad jaoturplunzeril Eellaadimisavad Tänan tähelepanu eest!
10 Pa sammuga, 0 ... ± 60 Pa. Ala-ja ülerõhu mõõtmistulemuste trendijoonelt loetakse lekke õhuvooluhulk 50 Pa juures, millest avutati keskväärtus. Katsemajas mõõdeti esmalt ära kogu hoone õhupidavus (nurgad avatud) ja väljendati see kõikide piirete keskmise õhulekkena. Seejärel paigaldati nurkade avade ette PVC-kile, mille sisse lõigati 110 mm suurune avaus, selle ette asetati õhu kiiruse mõõtmiseks anemomeeter. Seejärel tekitati hoonesse alarõhk 50 Pa ja mõõdeti iga nurga ava läbiv õhu liikumise kiirus. Katse mõõtmiseks kasutati anemo-ja manomeetrit. Katsemaja õhupidavust mõõdeti uuringu käigu kokku seitsmel korral. Keskmine õhulekkearv ja – vahetuvus olid katseperioodi jooksul kerges langustrendis kuni viimaste kevadiste mõõtmisteni. Algne paranemine võis olla tingitud asjaolust, et katuse raskus surus palke omavahel tugevamalt kokku. Viimase kahe mõõtmise ajaks oli lumi katuselt ära sulanud, tänu
aineoleku kolmikpunkt. Taoline süsteem kaotab tasakaalu kui muuta rõhku või temperatuuri võrreldes kolmikpunktis olevatega. Vee kolmikpunkt on keskkonnarõhul ja Celsiuse skaalal 0,01°C, kus kõik kolm vee agregaatolekut on tasakaalus. 15. Nimetage erinevaid temperatuuriskaalasid kelvini skaala (K), celsiuse skaala (°C) ja fahrenheidi skaala (°F). Nende kõrval on veel rankine'i skaala (°R). 16. Mis on absoluutne, manomeetriline ja alarõhk Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis määratud manomeetriline rõhk Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis tihti nimetatud alarõhk 17. Selgitage erimahu mõiste Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja massi
Kui erinevate termodünaamiliste kehade temperatuurid on võrdsed, on tegemist termilise tasakaaluga 13. Milline seos on Kelvini ja Celsiuse temperatuurskaalade vahel T (K) = t (0C) + 273,15 14. Vee temperatuuri väärtus kolmikpunktis? 273,16K 15. Nimetage erinevaid temperatuuriskaalasid kelvini skaala (K), celsiuse skaala (°C) ja fahrenheidi skaala (°F). Nende kõrval on veel rankine'i skaala (°R). 16. Mis on absoluutne, manomeetriline ja alarõhk Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis määratud manomeetriline rõhk Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis tihti nimetatud alarõhk 17. selgitage erimahu mõiste Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja massi M(kg), siis erimaht:
hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama. · Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse. · Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega. · Jälgi kannatanu seisundit. · Kutsu kiirabi. 2. Valgustatus 3. Müra 4. Vibratsioon 5. Kiirgused 6. Õhuga seotud 7. Üle-ja alarõhk 8.Kukkumised UPPUMINE TEGUTSEMINE UPPUMISE KORRAL: Päästmisel tuleb uppujale läheneda tagant poolt, hoidudes tema haardest. Veest välja toodud kannatanu pannakse kaldale lamama. Suuõõs tuleb puhastada võõrkehadest. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda, tuleb koheselt alustada elustamist. Hingamise taastudes tuleb kannatanult märjad riided ära võtta ja asetada ta küliliasendis kuivale riidele ning katta soojalt kiirabi saabumiseni. Keemilised ohutegurid:
Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav ...
Hapnikuvajaduse järgi on õhuvahetus kõige väiksem. Õhuvahetuse arvutuse hõlbustamiseks antakse sageli elamutele valmis õhuvahetus- normid. Eluruumide sisekeskkonna ja õhuvahetuse normatiivid on esitatud tabelis 5.1 [29, lisa 3]. Üldkasutatavate ruumide sisekeskkonna ja õhuvahetuse normatiivid aga käesoleva töö lisas 3 [29, lisa 1]. Õhuvahetus võiks tekitada ruumis alarõhu (väljatõmbeõhuvahetus), sellega välditakse niiskuse liikumist piiretesse. Alarõhk võiks olla kuni 20 Pa. Maapinna lähedal (keldris, I korrusel) võiks alarõhk olla veelgi väiksem. Üksikasjalikud nõuded õhuvahetusele on toodud normides [28]. Selle järgi peavad õhuvahetus- seadmed vastama teatud normatiividele. Õhuvoolu hulga määramiseks vajalikud välisõhu parameetrid tuleb võtta Eesti Ehituskliima Teatmikust vastavalt hoone asukohale. Õhuvoolu hulga arvutamisel võib lähtuda sise- ja välistemperatuuri vahest 5 K. Jahutus- ja õhu konditsio-
Alt veidi nõgus . Tagant poolt eriti.Teravam nina kui eelmisel vms. S-kujuline Sellega saab pmst ilma stabilisaatorita lennata . Ilma sabata ja (Stealth) lennuki . Suur takistus ja väike tõstejõud. Kolmnurkne suht õhuke Rombikujuline ja läätsekujuline ( F-22) K=CY/Cx tiiva aerodünaamiline väärtus Varisemine - Liiga suurel kohtumisnurgal kaob tõstejõud ja lennuk keerab nina alla ja võib pöörisesse sattuda. Tegijapoiss Lennukil tekib tiivapeale alarõhk sest seal liigub õhk kiiremini ja see tekitab tõstejõudu . Kui tõstejõu koefitsent on suur siis toimub varisemine varem , kuid suurema nurga all on võimalik tõusta . Alt nõgusad tiibadel on tõstejõud koefitsent suurem aga väriseb varem seetõttu . Need mis alt kumerad on nende tõstejõukoefitsendid on väiksemad , kuid varisevad hiljem. Õhuerikaal näitab kui palju kaalub üks kuupmeeter õhku (kG/m3)
isolatsiooni ja pöörle-miskiirust reguleeriva ventilaatoriga. On võimalik valida kas seina või lae ventilatsioon, mida võib ka välja paigaldada. Radooniimeja tuleks paigal-dada koos pöörlemiskiiruse regulaatori, manomeetri ja rõhu kontrollijaga, millel on alarm. [ 2 ] 16 4.1.3 Mehhaaniline äravoolu ja juurdevoolu ventilatsioon ( FT, FTX ) Kui alusplaadi alarõhk on väga suur, siis on sobilik paigaldada FT-süsteem. Selleks, et säästa küttekulusid, lisatakse sellele tihti soojusvaheti, FTX-süsteem. FT- ja FTX-süsteem ei vähenda radooni hulka nii palju kui radoonikaev. Selleks, et tagada hästi funktsioneeriv FTX-süsteem, on vaja FTX- agregaati, õhu juurde- ja äravoolu seadet ning isoleeritud kanaleid juurde- ja äravooluks. Pärast paigaldust peaks kompetentne spetsialist kontrollima paigalduse korrektsust. Tulemus ei pruugi olla
Distants- automaatjuhtimine. 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus: madalpingelise vooluga solenoid avab pneumoventiili, suruõhkklapi korpuses olevasse pneumosilindrisse, klapp vajal. asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru ennistab klapi asendi. 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus: Tootlikkus näitab pumbatava aine kogust ajaühikus(max 100 t/h). Imisügavus- sisseimemistorusse tekkiv alarõhk (maapinnal max 1 atm). Tõstekõrgus- pumba poolt tootele tekitatav surve (veesammast 10m=100kPa=1atm) 20. Tsentrifugaalpumbad: tiivik või spiraalkanalitega ketas(vedelik sisest.tsentrisse tekkiva vaakumi toimel) sunnib toote pöörlema, tekitades tsentrifugaaljõu, mis sunnib toote lahkuma korpusest korkuse ava kaudu. Kasut.väikse visk.toodete puhul. Korras tihen korpuse ja võlli vahel. Tootlikkuse regul.survetorul ventiil. Iseimeval õhueralduskamber. 21
Ehitusfüüsika ex. küsimused ja vastused 2007. 1) Millised faktorid määravad ruumi soojusolukorra? 1) õhu temp- tõhk ( liiga kõrgel või madalal temp võivad tekkida tervisehäired). 2) Piirete temp- tpiire (Toperatiivne= (Tõhk+TPiire)/2 ). 3) õhu liikumise kiirus-võhk. 4) õhu niiskus- õhk. (talv 45...25%; suvi 30...70%). 5) füüsiline aktiivsus (Met) (uni-0,8; audit.töö-1; sörk- 5,8). 6) rõivaste soojapidavus (Clo), (trikoo-0,1; toariietus-1; talvemunder-7). 2). Millega on seletatav soojavoolu ülemineku takistuste Rsi ja Rse olemasolu? On seletatav soojaülekandega, mille põhjustab ruumis olev konvektsioonivool ja soojuskiirgus. Kui ülekanne on suur, siis takistus puudub ja vastupidi. +joonis. 3). Sorbtsioon, kapillaarne konden, veeauru konvek? Sorbtsioon - veeauru molekulkate materjalipooride seintel. Võib pakseneda ja auruda, kuid ei liigu märgatavalt kapilaari seinal. Kapil. kondensioon - peene kapillaari täitmisel veega tekib eriti kõ...
2. Millistest etappidest koosneb kõneakt? 1. Mõte 2. Keeleline vorm 3. Närvisignaalid 4. Häälduselundite tegevus 5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde; häälekurdudest allpool tekkinud alarõhk suleb häälekurrud - nii toimub üks häälekurdude võnge · Hääle tekitamine häälekurdude võnkumisega= foneerimine (fonatsioon) 3. Mida uurib foneetika ja fonoloogia? Foneetika e häälikuõpetus, e hääldusõpetus. Teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Fonoloogia õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest. Fonoloogia tegeleb
1 bar = 105 Pa Baar sobib hästi rõhkude skaalasse olles arvuliselt lähedane õhurõhule ja asendades senist tehnikas kasutatud rõhuühikut tehniline atmosfäär (at). 1 at = 1 kgf/cm2 = 0,981 bar. 1 mm Hg =1 torr (Tr) , millimeetrit elavhõbeda sammast, 1 torr = 133,3 Pa. 1 mm H2O, millimeetrit veesammast, 1mm H2O = 9,81 Pa. Tollisüsteemi kasutavates maades on enamlevinud rõhuühikuks psi. 1 psi = 1 lbf/in2 = 1 jõunael/ruuttollile. 1 bar 14,5 psi. 8) Selgitage mõisted: absoluutne rõhk, alarõhk, ülerõhk. 0-lugemiks on rõhk p = 0. Sellise skaala järgi mõõdetud rõhku nimetatakse absoluutseks rõhuks. Relatiivse skaala 0-lugemiks on õhurõhk. Õhurõhust suuremat rõhku nimetatakse ülerõhuks. Seda rõhku näitavad manomeetrid, mistõttu nimetatakse teda ka manomeetriliseks rõhuks. Õhurõhust väiksemat rõhku nimetatakse alarõhuks e vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga. 9) Vedelik ja mehaaniliste manomeetrite töötamise põhimõtteline erinevus.
See tähendab õhu tsirkuleerimist laudas, kahjulike gaaside (näiteks ammoniaagi) ja niiskuse ning loomade poolt toodetud soojuse eemaldamist. Hea ventilatsioon väldib haiguste esinemist ja loob loomadele värske ning kuiva keskkonna. Enamasti kasutatakse loomulikku ventilatsiooni, mis põhineb asjaolul, et soe õhk on kergem kui külm. Õhk laudas soojeneb loomade kehasoojusest ja tõuseb lauda lae alla. Loomade kohal tekib alarõhk, mis võimaldab külmal õhul sisse voolata. Loomuliku ventilatsiooni kasutamisel on lauda katuses õhu väljavooluavad. . Lisaks piisava pindalaga väljavooluavadele peavad olema värske õhu sissevooluavad. Kui sissevooluavasid laiendatakse, siis tuleb suurendada ka väljavooluavasid. Laudas tuleb vältida tõmbetuult, mis põhjustab, eriti noorloomadel, külmetushaigusi. Oluline mikrokliimat mõjutav tegur on õhuniiskus. Temperatuur. Sobiva mikrokliima
Talvekuudel aga ei ole pidev tuulutamine mõeldav. Seega, kui radoonisisaldus on hoones aastas keskmiselt kõrgem kui 400 Bq/m , tuleb tõhustada ventilatsiooni, lisades sissepuhke- või väljapuhkeventilaatorid. Kindlasti tuleks konsulteerida spetsialistiga, kes oskab leida hoone jaoks individuaalse lahenduse. Valesti paigaldatud või tõhustatud ventilatsiooni tõttu võib siseõhu kvaliteet hoopis halveneda. Väljapuhke tõhustamisel võib radoonisisaldus hoones suureneda, sest hoones tekib alarõhk, mis intensiivistab radooni sisseimbumist. Sissepuhke tõhustamine elimineerib suures osas küll radooni probleemi, kuid ülerõhu tõttu võib seintes tekkida liigne niiskus, mis kahjustab hoone konstruktsioone ning 3 tekitab hallitust ja vammi. [9] 11 3.4 Vundamendialune tuulutus Vundamendialuse tuulutuse põhimõte on juhtida radoon põranda alt enne hoonesse tungimist välisõhku
Vedeliku teke ja imendumine nii pleura- kui ka peritoneaalõõnde on omavahel tasakaalus. Oma olemuselt on antud vedelik plasma ultrafiltraat, kuna seda eritub mõlema lestme kapillaaridest. Imendumine toimub lestmete veenulitesse, valgud ja rakuline osa lümfiteedesse. Antud tekke ja imendumise tasakaalu mõjutavad kapillaaride läbilaskvus ehk permeaabelsus, vereplasma ja pleura- või siis peritoneaalvedeliku onkootne rõhk, vedeliku resorptsioon lümfiteede kaudu, õõnes olev alarõhk ning kapillaarides olev hüdrostaatiline rõhk. Vedeliku tekke ja imendumise tasakaalu häirumise korral koguneb vastavasse õõnde liigselt vedelikku. Vedeliku asukoha järgi nimetatakse seda kas astsiidivedelikuks, kui ta koguneb peritoneaalõõnde, või pleuravedelikuks, kui ta koguneb pleuraõõnde. Vedeliku analüüsimine omakorda võimaldab kindlaks teha liigse vedeliku kogunemise põhjuse, mistõttu on uuritud erinevaid vedeliku parameetreid, mida oleks võimalik kasutada diagnostikas.
lfa-kiirgus neeldub mõne sentimeetri paksuses õhukihis ja ei suuda läbida näiteks paberilehte ega nahka. Seega ei ole radoon väliselt ohtlik. Samas satub radoon koos tütarisotoopidega organismi sissehingamise teel ning suurendab kopsuvähki haigestumise riski. Ruumidesse satub radoon hoone alusest pinnasest, ehitusmaterjalidest, dussi- ja kraaniveest ning tehnoloogilistest avadest. Hoones on sageli ventilatsiooniga ja küttekollete kasutamisega tekitatud vähene alarõhk, mis soodustab radooni imbumist ümbristevast pinnasest läbi vundamendi ruumidesse. Eesti Standardi EVS 840:2003 "Radooniohutu hoone projekteerimine" kohaselt peab projekteeritavate hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³ (bekerelli kuupmeetris õhus). Kiirguskeskuse soovituste kohaselt tasuks radooni vähendamise meetodeid kasutada kui elamutes ületab radooni kontsentratsioon 600 Bq/m³
3 metall-liistakud 4 vilgust rõngas 5 kaks liistakut Rõhumõõtmine 19. Üldmõisted rõhu mõõtmise alalt. Rõhu mõõtmise meetodid. Rõhumõõteriistade klassifikatsioon. 12 Rõhu mõõteriista nim manomeetriks (man). Abs rõhu mõõteriista nim baromeetriks. Alarõhku mõõdab vaakummeeter. Diferentsiaalmanomeeter mõõdab rõhkude vahet. Hõreduse mõõtur väike alarõhk. Survemõõtur väike ülerõhk. N Pa = 2 p abs = pbar + püle p abs = p bar - p vaak m Klassifikatsioon: vedelik-, deformatsioon-, raskuskolb- ja elektrilised rõhumõõteriistad. 20. Vedelik-rõhumõõteriistad. Vedelikrõhumõõteriistas tasakaalustab mõõdetav rõhk mõõteriista täitevedeliku samba. Täitevedelikuna kasutatakse elavhõbedat, piiritust, vett ja mõningaid teisi vedelikke.
· Artikulatsioonielundid kõris tekitatud hääl kandub suuõõnde, kus hääl muutub resonantsi tagajärjel häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? · Ninaõõs (cavum nasi) · Hingetoru (trachea) · Kopsutorud (bronchi) · Kopsud (pulmones) 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: · Sissehingamine (inspiratio) aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale). · Väljahingamine (expiratio) passiivne tegevus, mille käigus kopsumaht väheneb ja õhk liigub kopsudest välja lihaste lõdvestamise tulemusena. · Hingamispaus Hingamise liigid: · Jõudehingamine (kui inimene ei räägi, sisse- ja väljahingamisfaas on ühepikkused)
Veeretakistuse suurusele avaldavad mõju auto mass, rehvide ja teepinna vaheline hõõrdetakistus ja auto liikumisel pöörlevate osade hõõrdetakistus. Veeretakistust on võimalik vähendada: * kasutades radiaalrehve * hoides rehvirõhu normis * vältides asjatult jämedat rehvi turvisemustrit * hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: *auto massist, *rehvide deformatsioonist, *pöörlevate osade hõõrdetakistusest Madal rehvirõhk: alarõhk kuni 1 bar põhjustab kütusekulu kasvu 1 l /100 km Mitterööpsed teljed: kütusekulu kasvab 1l/100km kohta Osaliselt pealejäänud rattapidur: suureneb kütusekulu ja rattapiduri detailide kulumine Õhutakistus Võimsus kW Sõidukiirus km/h Õhutakistus on auto ehitusest (selle kuju ja vormi) ja kiirusest sõltuv jõud, mis kiiruse kasvades oluliselt suureneb. Õhutakistust võib vähendada:
3 metall-liistakud 4 vilgust rõngas 5 kaks liistakut Rõhumõõtmine 19. Üldmõisted rõhu mõõtmise alalt. Rõhu mõõtmise meetodid. Rõhumõõteriistade klassifikatsioon. 12 Rõhu mõõteriista nim manomeetriks (man). Abs rõhu mõõteriista nim baromeetriks. Alarõhku mõõdab vaakummeeter. Diferentsiaalmanomeeter mõõdab rõhkude vahet. Hõreduse mõõtur väike alarõhk. Survemõõtur väike ülerõhk. N Pa = 2 p abs = pbar + püle p abs = p bar - p vaak m Klassifikatsioon: vedelik-, deformatsioon-, raskuskolb- ja elektrilised rõhumõõteriistad. 20. Vedelik-rõhumõõteriistad. Vedelikrõhumõõteriistas tasakaalustab mõõdetav rõhk mõõteriista täitevedeliku samba. Täitevedelikuna kasutatakse elavhõbedat, piiritust, vett ja mõningaid teisi vedelikke.
Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter ...
F. Keskmised veenid – enam vähem sarnased väikestega, enamikel keskmistel veenidel on klapid, vere panevad neis liikuma nn. “lihaspump ja arteripump” – lihaste ja arterite pulsi perioodiline surve veeni seinale. G. Suured veenid (alumine- ja ülemine õõnesveen, ka kopsuveenid): sein läbimõõduga võrreldes õhuke, verevool pisut kiirem kui väikestes veenides; vererõhk paar mmHg negatiivne (verevoolule aitab kaasa hingamise ajal tekkiv alarõhk!). NB! Suuremad veenid imevad sisse õhku ja rasva, kui sein katki! Veel mõisteid veresoontest ja vereringest: a)Anastomoos: ühendus kapillaarist jämedamate soonte vahel – arterio-arterioosne (arterite vahel); veno-venoosne (veenide vahel); arterio-venoosne (arteri ja veeni vahel). b)Soonte sooned (vasa vasorum): suuremate veresoonte seinu toitvad väikesed veresooned c)Tromb: veresoone sees vere hüübimisest tekkinud klomp (tavaline põhjus – endoteeli vigastus,
3.Toiteseadmed- karburaator mootoritel 4. Õlitusseadmed hõõrdepindade määrimiseks 5. Jahutusseadmed- mootoriploki jahutamine 4Taktilise mootori tööprotsess(töötsükkel) toimub mootori kolbi 2he edasi-tagasi käigu jooksul, millele vastab väntvõlli 2pööret, iga käigu vältel leiab aset üks töötakt ja need 4 takti on sisselasketakt, survetakt, töötakt, väljalasketakt. Taktid: Sisselase- kujutab edast lõiku, mis algab punktis a Silindri täitumist põhjustab alarõhk, mis tekib alumise surnud seisu kohal. Sisselase algab varem, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu a' ja lõpeb peale seda kui kolb on läbinud ülemise surnud seisu punktis b Komprimeerimise takt b-c, küllalt keeruline termodünaamiline protsess ja komprimeerimine toimub mööra polütroopset protsessi. Rõhk tõuseb, temp tõuseb. Töötakt c-z-d, kusjuures komprimeerimis protsessi lõpus punktis c süüdatakse kütus ja
Mootori ökonoomsust iseloomustab kütuse erikulu maksimaalvõimsusel, mis antakse mikrogrammides džauli kohta (μg/J). Varem väljendati erikulu harilikult grammides hobujõu kohta tunnis (g/hj×h). Kahetaktilise mootori töötsükli nelja protsessi toimumine kahe takti jooksul on võimalik seetõttu, et kahetaktilises mootoris toimub silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasist pumpamise põhimõttel. Pumbakambriks on hermeetiline karter, kus kolvi ülesliikumisel tekib alarõhk ja allaliikumisel ülarõhk. Kahetaktilises mootoris puuduvad gaasi sisse- ja väljalaset reguleerivad klapid. Gaasi jaotab silindris edasi-tagasi liikuv kolb, mis vastavalt avab ja suleb silindri seintes olevad avad. Esimesel taktil, kolvi liikumisel alumisest surnud seisust üles suleb kolvi ülaosa väljalaskeava ja silindris algab segu kokkusurumine. Kokkusurumisel rõhk ja segu temperatuur tõusevad ning hetkel, kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale
- Hingamiselundid (ülesandeks hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine) - Fonotatsioonielundid (ülesandeks hääle tekitamine) - Artikulatsioonielundid (ülesandeks hääle kujundamine häälikuteks). Hingamiselundid: - ninaõõs (cavum nasi) - hingetoru (trachea) - kopsutorud (bronchi) - kopsud (pulmones). Hingamise faasid: - sissehingamine (aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale) - hingamispaus - väljahingamine (passiivne tegevus, mille käigus kopsumaht väheneb ja õhk liigub kopsudest välja lihaste lõdvestamise tulemusena). Hingamise liigid: - jõudehingamine (kui inimene ei räägi, sisse- ja väljahingamisfaas on ühepikkused)
2) Inglise terminid tap ja flap tähistavad põgusa löögi või ülelibistamisega moodustuvaid konsonante juhtudel, kus ootuspärasem oleks muu, nt klusiilne või tremulantne moodustus (tüüpiline tap on am-inglise vokaalidevaheline t, tüüpiline flap am-ingl r rõhujärgses ühendis rd). 3) Imihäälikud ehk injektiivid (lad in+iecto `sisse imema'), vahel ka implosiivideks kutsutud, sünnivad kõrisulu abiga, kui samaaegse eespoolse sulu avab alarõhk suuõõnes (keel on liikunud alla või taha). 4) Ejektiivid ehk suruhäälikud, vastupidi, eeldavad samade tingimuste puhul hoogsat keeleliikumist ülespoole (õhutõkke eemaldab ülerõhk suuõõnes). Mõlemaid viimati nimetatud häälikurühmi kohtab Aafrika keeltes. Konsonantide moodustustabel detailsemal kujul (hääldusnäidetega kahjuks on osa neist üsna kunstlikud!) vt P. Ladefoged: http://www.phonetics.ucla.edu/course/chapter1/chapter1.html 3.1.3
5 .Kasutegur η (apsoluutarv või %) η=PK/P 6. Kavitatsioonivaru Δh (m) – tööpiirkonnas lubatav vaakum 7.Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis või käigusagedus p / min või käiku / min ) 8. M – manomeeter ( näitab rõhku kohas kus ta ise on st manomeetri toru on veega täidetud 9. Rõhk pumba survetorus p= M+zm z m on kõrguste vahest põjustatud rõhk 10 Vaakum e. alarõhk (kohas kuhu on ühendatud vaakummeeter) Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade tootlikkus suurem ja vooluhulk ühtlasem . Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks.Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku
omadusi märgatavalt. Termovormimine (pneumo ja Lehtmaterjalide puhul kasutatakse üle- (pneumo) ja vaakum) alarõhu (vaakum) vormimist. Termoplastid soojendatakse temperatuurini 100 – 200 °C ja surutakse (rõhk kuni 2,5 MPa) või tekitatakse vaakumi abil alarõhk, mille abil surutakse leht vastu vormi, mille kuju ta jahtudes omandab. Rotovormimine Pulbriline plast surutakse tsentrifugaaljõu mõjul vastu kuuma vormi, jahtudes omandab sulanud materjal vormi kuju. Nii saab vormida suuri ja keeruka kujuga esemeid.
Termomeetriga mõõdetakse temp, vaakummeetriga alarõhku, manomeetriga ülerõhku ja baromeetriga atmosfääri rõhku. 7. Näide kahe parameetri omavahelisest seosest – rõhk ja temp Kui tõsta rõhku, siis tõuseb temperatuur. Entroopia. Keemisel, mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on ka temperatuur. Mida madalamal rõhul me keedame, seda madalam on ka temperatuur. 8. Näide üle- ja alarõhu kohta Alarõhk – vaakumpakendamine, pumba imipool, vaakumkuivatus, vaakumjahutus. Ülerõhk – pressimine, autoklaavimine, homogeniseerimine. 9. 2 tegurit koos selgitusega, mis mõjutavad aine viskoossust. Viskoossus sõltub antud aine osakeste mõõtmetest, mida suuremad ja raskemad osakesed, seda suurem viskoossus. Temperatuur – mida kõrgem temperatuur, seda vähem viskoossem on aine. Rõhk – rõhu suurenemisel suureneb ka viskoossus.
Õhku saab puhastada kiud filtritega. Kord arv peab ulatuma 50-60 korda tunnis. Radoon raadiumi tekkiv radioaktiivne gaas, seda esineb igalpool maapinnas,kivimites,vees. Mõnes kohas rohkem mõnes vähem. Tungib ruumidesse läbi ebatiheduste. Tekib alfa kiirgus(alfa kiirgus gamma kiirgusest 20 korda ohtlikum). Radooni tõrjel peab täitma järgmisi nõudeid(vt joonis 36 lk 6 ja lk 6 joonis 35). Pinnaga kokkupuutuvad tarindid tuleb teha õhutihedaks. keldri alla tuleb tekitada väike alarõhk väikse kompressori ja toru abil. Tasakaalustatud välja tõmme ja sisse puhe. Aspest kasutati soojustuseks ja tuuletõkkeks. Aspest on teatud kiudsete silikaat mineraalide kaubanduslik nimetus, mitte põlev, leelise kindel, soojus juhtivus väike jne. Kasutati torustike ja katelde soojustusena. Võivad sattuda kopsu. Võib tekkida aspestoos(kopsu haigus). Mineraal villad eriti ohtlik alergikutele. Alergiline reaktsioon on keha ülitundlikus.
raudbetoonpõrandaid, mis erilise radoonimembraani kasutamise ning liitekohtade ja läbiviikude hoolika tihendamise ning hea töökvaliteedi korral väldib radooni maapinnast hoonesse sattumist. Keldirga elamu ventileerimine Radooni keldrist eluruumidesse sattumise vältimiseks on vajalik välja ehitada tõhus loomulik rõhkude vahel või mehaanilisel tõmbel töötav keldri ventilatsioonisüsteem. Keldrikorrusel tuleb tagada suurem alarõhk ülalpool asuvate korrustega võrreldes. Et tagada keldrikorrusel suuremat alarõhku, tuleb eelistada mehaanilise väljatõmbega ventilatsioonisüsteemi (vt joonis 7). 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 2.2 Hoonealune ventileerimine Alarõhumeetod Joonisel 8 on esitatud hoonealuse ventileerimise meetod, mille juures õhu väljaimemisega hoonealusest pinnasest ühest või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk.
NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm on sel ajal avatud, sest rõhk on mõlemal pool võrdne. Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna nisaaluses kambris on vaakum, siis rõhkude vahe tõttu surutakse nisakumm kokku. Piimavool nisast lakkab ja toimub massaaz. NISAKANNU TALITLUS LÜPSMISE AJAL Enamus lüpsiaparaate töötab kahetaktilisel reziimil. Taktide vahekord on 1:1. Kolmetakatilisel lüpsiaparaadil lisandub
NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm on sel ajal avatud, sest rõhk on mõlemal pool võrdne. Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna nisaaluses kambris on vaakum, siis rõhkude vahe tõttu surutakse nisakumm kokku. Piimavool nisast lakkab ja toimub massaaz. NISAKANNU TALITLUS LÜPSMISE AJAL Enamus lüpsiaparaate töötab kahetaktilisel reziimil. Taktide vahekord on 1:1. Kolmetakatilisel lüpsiaparaadil
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaare...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
