Hispaania keel -mööbel Põrand el suelo Sein la pared Lagi el techo Laetala la biga Padi la almohada/ el cojin Laud la mesa Kell el reloj Laualamp la lampara Seinalamp la lampara de pared Raam el cuadro Maal la pintura Vaas el vaso/ el florero Raamaturiiul la liberia/ el librero Kaminasims la repisa de la chimenea Kamin la chimenea Uks la puerta Diivan el sofa Sammas el pilar Küünal la vela Vaip la alfombra/ el tapete
Saali nurgas asub ruudukujulistest kollakasmustadest glasuuritud saviplaatidest kamin. Ruumil on tumedast puidust kassettlagi, mida toetavad omakorda diagonaalsed tugitalad seinte ääres. Ühe seina sisse on ehitatud kolm väikest kõrvutiasetsevat gooti teravkaar-akent. Trepihallis on iseäralikud trepikäsipuud ning uksed, mis annavad tunnistust juugendstiilist. Kitsastel tumedast puidust ustel on silma kõrgusel kolmeavalised klaastahvlid. Trepiosa piirab kaunis sepistatud võrestik. Laetala otstes on lehekese motiividega juugendlikud dekoratsioonid. Põrandakatteks on uuemat tüüpi lühikestest peentest detailidest koosnev puitparkett. Lossis eraldavad ruume kohati ka kergelt juugendliku kujuga kaared. Teisel korrusel asub raamatukogu, kus asuvad algupärased kõrged raamatukapid. Kappide ülaosa on pikkade kitsaste klaasustega ning sisaldab riiuleid. Alumine osa on ligikaudu meetri kõrgune ja selle uksed on ilma klaasideta ning kaunistatud ristikujuliste sepistega.
Seina sõrestik koosneb tavaliselt 5x15 või 5x20cm põiklõikega postidest sammuga 60..90cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplankude alla panna hüdroisol. Ja alusplangud ankurdada vundamendi külge 2..2,5m sammuga. Postide otsa räästa pärlin, millele toetuvad sarikad. Sarikate ristlõige sõltub sildest ja on 5x15... 5x25cm, samm 0,9...1,2m. Laetalad kinnitatakse seinapostide külge, samm ühtib postide sammuga, laetalade alla vöötala 5x15/5x20cm. Laetala ristlõige 4x18...10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga) 29. Vahelagedele esitatavad nõuded Nõuded vahelagedele -Tugevus(ei purune koormuse all) -Jäikus(läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piiridesse) -Tulepüsivus(vastab hoonete tulepüsivusklassile) -Helipidavus
50+100mm, vee- ja radoonikindel membraan ning betoon (C25/30). Põrand katta vastavalt ruumi iseloomule laminaat põrandakattega, niisketesse ruumidesse teha hüdroisolatsioon. 2.3.4. Vahelaed Vahelagi teha puittaladest 100x250mm sammuga 670mm. Talade vahele paigaldada isolatsioon 150mm mineraalvilla. Alt poolt katta lagi ehituspaberiga, millele paigaldada laudis paksusega 25mm, sammuga 200mm. Laudise peale 42mm akustilise profiiliga metallkarkass, millele kinnitub kipsplaat. Laetala peale paigaldada 37mm põrandalaudis, 5 millele omakorda asetada mürasummutusplaat. Mürasummutuse peale paigaldada puitlaastplaat, millele põrandakatte alusmatt ja laminaat. 2.3.5. Katus Katus on projekteeritud kaldega 40°. Katuse kandekonstruktsiooniks on sarikad 50x200 mm. Sarikad katta 30mm tuuletõkkega, mille peale paigaldada distantsprussid 50x75mm sammuga 600mm
Seina sõrestik koosneb tavaliselt 5x15 või 5x20cm põiklõikega postidest sammuga 60..90cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplankude alla panna hüdroisol. Ja alusplangud ankurdada vundamendi külge 2..2,5m sammuga. Postide otsa räästa pärlin, millele toetuvad sarikad. Sarikate ristlõige sõltub sildest ja on 5x15... 5x25cm, samm 0,9...1,2m. Laetalad kinnitatakse seinapostide külge, samm ühtib postide sammuga, laetalade alla vöötala 5x15/5x20cm. Laetala ristlõige 4x18...10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga) 29. Vahelagedele esitatavad nõuded Tugevus (ei purune koormuste all) Jäikus ( läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piirdesse)
seljatugi, mida liigutades oli võimalik istmena kasutada pingi mõlemat serva. Niisugune iste oli kahtlemata funktsionaalne, sest selle raskuse tõttu olnuks teda raske liigutada. Gooti voodi oli baldahiinvoodi, kasutati nii pool- kui ka täisbaldahiini, esimesel juhul oli voodi paigutatud küljega seinanissi. Täisbaldahhiini puhul oli kaks võimalust: kas oli kangas kinnitatud raamile, mida toetasid neli voodi nurkadest lähtuvat sammast, või kattis aset telkbaldahiin, mis oli kinnitatud laetala küljes olevale puuridvale. Voodi külglauad olid rikkalikult nikerdatud, nii ka peatsilaud. Siiski andis põhiilme voodile tekstiil, mis kaitses ka külma eest. Tekstiili osa interjööris oli suur, sest enamik, muidu ebamugavalt kõvasid ja külmi istmeid, oli kaetud patjade ja palakatega. Empoorid- külglöövide peal olev võlvitud käik, mille kesklöövi poole avanev kaaristu moodustab kõrgseina teise, arkaadi peal asuva rõhtvöödi.
72. Attention to standart issues tähelepanu standatiseerides probleeme 73. Attentive tähelepanelik 74. Awareness teadlikkus 75. Avian population lindude populatsioon B 76. Balcony- rõdu 77. Banister- käsipuupost 78. Bare tühjad, kulunud 79. Based on sketches - põhineb eskiisidel 80. Basic design põhidisain 81. Be allied to- ühendama, liitma, seotud olema 82. Be studded with üle külvatatud 83. Beam- laetala 84. Bears resemblance- erineb 85. Beset by problems piiritletud probleemidega 86. Bespeak- ette tellima 87. Beyond üle 88. Biodiversity- bioloogiline mitmekesisus 89. Blandscape- segamaastik 90. Blazing fire- loomav tuli 91. Boardwalk- laudtee 92. Boast- uhkusasi 93. Botanical collection- botaanikakollektsioon 94. Broad scale lai skaala 95. Bronze basin- pronksnõu 96. Brook- oja 97. Bubbling fountain- pulbitsev purskkaev 98
Lahtihoidmiseks on uksel hoidepidur. Käepide on suur ja mugav. 45. Pennkatuse ja pärlinkatuse erinevus. Pennkatuse maksimaalne kalle. Pennkatus Kogu katuse koormus kantakse välisseintele räästapärlini (müürilati) kaudu, millele toetuvad sarikad. Sein ja vahelagi peavad olema omavahel tugevalt ankurdatud naelte, metallkobade ja ankrupoltide abil. Võimalusel on soovitav ühendad räästas sarika otsad läbi välisseina kulgevate laetala otstega. 46. Katusekalde sõltuvus katusekattematerjalidest · Rullmaterjali puhul 0...14 kraadi · Rannila lainelisest teraspleki puhul 8 kraadi · Lainelistest kiudtsementplaatidest materjali puhul üle 11 kraadi · Betoonist katusekivide puhul üle 12 kraadi · Plekkkatuse ühekordsete valtside puhul 18 kraadi · Orgaanilise materjali puhul (roog, laast, sindel, õlg) üle 45 kraadi 47. Nõuded lamekatuste sisemiste vihmaveekanalisatsioonitorudele
Postide otsa tuleb naelutada postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetatakse posti kohale, piisab ühest plangust. Kui osa sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikate ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5 x 15 ... 5 x 25 cm, sarikate samm 0,9 ... 1,2 m. Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala ristlõikega 5 x 15 või 5 x 20 cm. Laetala ristlõige on 4 x 18 ... 10 x 25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 60 ... 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m. Suuremaid sildeid saab katta liimpuidust taladega või liittaladega, samuti puitfermidega. Tavaliste elumajade laius on 7 ... 9 m, sel juhul tuleb lae puittalade toetamiseks hoone sisse ehitada kandev sein, mida võib vajadusel asendada postide ja neile toetuvate peatalade süsteem,
sisse ehitada kandev sein. Seina asendab postide ja neile toetuvate peatalade süsteem. Sõrestikhoone jäikus tagatakse diagonaalsidemetega või -laudisega, mis peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. PUITMATERJALI MÕÕDUD Sõrestikuseina postid ja alusplangud 5 x 15 või 5 x 20 cm. Sarikate ristlõige sõltuvalt sildest 5 x 15 - 5 x 25 cm, sarikate samm 0,9 - 1,2 m. Vöötala ristlõige 5 x 15 või 5 x 20 cm. Laetala ristlõige 4 x 18 - 10 x 25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Postide samm mitte üle 4 m ja minimaalne ristlõige 10 x 15 cm. Peatalade ristlõikeks sobib 15 x 25 cm. Eraldiseisvad puitpostid - minimaalne ristlõige 10 x 10 cm. 18 Eraldiseisvad tellispostid 38 x 38 cm. Ühe 10 cm tala võib asendada kahe 5 cm-ga jne. Kõrguse osas talasid ei jätkata. SOOJUSTAMINE energiasäästu portaal
28 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Ümarmaterjalist sarikad Penn Toolvärk Penn Laetala Joonis 2.24 Katuse kandekonstruktsiooni põhimõttelised skeemid (M 1:150): sarikaid toetab penn (vasakul), sarikaid toetab penn ja toolvärk (paremal). Laineline eterniit Vana laastukatus ~30mm Roogkatus ~300mm Alusroovid ~30mm Alusroovid ~30mm Sarikas ¨ ~15cm Sarikas ¨ ~15cm Joonis 2
puupakk, õlevihk vm. Liikuvaid voodeid õppisid eestlased tundma arvatavasti hiljemalt 18.sajandil, hakati neid laiemalt kasutama alles 19.sajandi esimesel poolel. Vanad voodid olid üsna lühikesed. Küljealuseks kasutati üldiselt takuse linaga kaetud lahtisi õlgi. Imiku magamisase oli juba eseaial häll (Põhja-Eestis nim kätkiks). 19.saj oli Eestis veel laialdaselt kasutusel ürgne Ida-Euroopale omane vibuhäll pika nõtke kase- või kuuseridva tüveots pisteti laetala vahele ja ladvaotsa külge kinnitati nääride abil hällikere, nii et see rippus vanemate voodi ees. Hällikere oli laudkülgede ja laud- või nöörpõhjaga kastikujuline. Sisseehitatud mööbliks oli laiast ja paksust plangust tehtud seinapingid rehetoa sööginurga külg- ja esiseinas. Seinapinkidel istuti, vahel harva ka magati. Seinapinkide ees seisis söögilaud, akendega rehetubades ots tavaliselt akna poole