Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"laetala" - 12 õppematerjali

thumbnail
1
rtf

mööbliesemed

Hispaania keel -mööbel Põrand el suelo Sein la pared Lagi el techo Laetala la biga Padi la almohada/ el cojin Laud la mesa Kell el reloj Laualamp la lampara Seinalamp la lampara de pared Raam el cuadro Maal la pintura Vaas el vaso/ el florero Raamaturiiul la liberia/ el librero Kaminasims la repisa de la chimenea Kamin la chimenea Uks la puerta Diivan el sofa Sammas el pilar Küünal la vela Vaip la alfombra/ el tapete Puhvetkapp el trinche Kardin la cortina Ruloo la persiana Laeliist la moldura Elutuba la sala de estar/ el salon Kontor el estudio El ejercicio En la sala de estar hay dos grandes sofas. Sobre los sofas mucho cojinos. Entre dos sofas la mesa. Detras de la mesa la chimenea. Hay un pintura encima de la pared.El floreno...

Hispaania keel
65 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused

Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned ­ elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned ­ loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel ­ 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel ­ 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele s...

Ehitusõpetus
186 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ehitus

90cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplankude alla panna hüdroisol. Ja alusplangud ankurdada vundamendi külge 2..2,5m sammuga. Postide otsa räästa pärlin, millele toetuvad sarikad. Sarikate ristlõige sõltub sildest ja on 5x15... 5x25cm, samm 0,9...1,2m. Laetalad kinnitatakse seinapostide külge, samm ühtib postide sammuga, laetalade alla vöötala 5x15/5x20cm. Laetala ristlõige 4x18...10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga) 29. Vahelagedele esitatavad nõuded Nõuded vahelagedele -Tugevus(ei purune koormuse all) -Jäikus(läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piiridesse) -Tulepüsivus(vastab hoonete tulepüsivusklassile) -Helipidavus...

Ehitusõpetus
167 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Gootika - perioodid

Niisugune iste oli kahtlemata funktsionaalne, sest selle raskuse tõttu olnuks teda raske liigutada. Gooti voodi oli baldahiinvoodi, kasutati nii pool- kui ka täisbaldahiini, esimesel juhul oli voodi paigutatud küljega seinanissi. Täisbaldahhiini puhul oli kaks võimalust: kas oli kangas kinnitatud raamile, mida toetasid neli voodi nurkadest lähtuvat sammast, või kattis aset telkbaldahiin, mis oli kinnitatud laetala küljes olevale puuridvale. Voodi külglauad olid rikkalikult nikerdatud, nii ka peatsilaud. Siiski andis põhiilme voodile tekstiil, mis kaitses ka külma eest. Tekstiili osa interjööris oli suur, sest enamik, muidu ebamugavalt kõvasid ja külmi istmeid, oli kaetud patjade ja palakatega. Empoorid- külglöövide peal olev võlvitud käik, mille kesklöövi poole avanev kaaristu moodustab kõrgseina teise, arkaadi peal asuva rõhtvöödi....

Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sangaste lossi interjöör

Ruumil on tumedast puidust kassettlagi, mida toetavad omakorda diagonaalsed tugitalad seinte ääres. Ühe seina sisse on ehitatud kolm väikest kõrvutiasetsevat gooti teravkaar-akent. Trepihallis on iseäralikud trepikäsipuud ning uksed, mis annavad tunnistust juugendstiilist. Kitsastel tumedast puidust ustel on silma kõrgusel kolmeavalised klaastahvlid. Trepiosa piirab kaunis sepistatud võrestik. Laetala otstes on lehekese motiividega juugendlikud dekoratsioonid. Põrandakatteks on uuemat tüüpi lühikestest peentest detailidest koosnev puitparkett. Lossis eraldavad ruume kohati ka kergelt juugendliku kujuga kaared. Teisel korrusel asub raamatukogu, kus asuvad algupärased kõrged raamatukapid. Kappide ülaosa on pikkade kitsaste klaasustega ning sisaldab riiuleid. Alumine osa on ligikaudu meetri kõrgune ja selle uksed on ilma klaasideta ning kaunistatud ristikujuliste sepistega....

Kunstiajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Eramu eelprojekt

Põrand katta vastavalt ruumi iseloomule laminaat põrandakattega, niisketesse ruumidesse teha hüdroisolatsioon. 2.3.4. Vahelaed Vahelagi teha puittaladest 100x250mm sammuga 670mm. Talade vahele paigaldada isolatsioon 150mm mineraalvilla. Alt poolt katta lagi ehituspaberiga, millele paigaldada laudis paksusega 25mm, sammuga 200mm. Laudise peale 42mm akustilise profiiliga metallkarkass, millele kinnitub kipsplaat. Laetala peale paigaldada 37mm põrandalaudis, 5 millele omakorda asetada mürasummutusplaat. Mürasummutuse peale paigaldada puitlaastplaat, millele põrandakatte alusmatt ja laminaat. 2.3.5. Katus Katus on projekteeritud kaldega 40°. Katuse kandekonstruktsiooniks on sarikad 50x200 mm. Sarikad katta 30mm tuuletõkkega, mille peale paigaldada distantsprussid 50x75mm sammuga 600mm...

Konstruktsioonid
613 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Ehituskonstruktsioonidest kõike

1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE...

Ehituskonstruktsioonid
147 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Inglise keele sõnastik 500 sõnaga

Attention to standart issues ­ tähelepanu standatiseerides probleeme 73. Attentive ­ tähelepanelik 74. Awareness ­ teadlikkus 75. Avian population ­ lindude populatsioon B 76. Balcony- rõdu 77. Banister- käsipuupost 78. Bare ­ tühjad, kulunud 79. Based on sketches - põhineb eskiisidel 80. Basic design ­ põhidisain 81. Be allied to- ühendama, liitma, seotud olema 82. Be studded with ­ üle külvatatud 83. Beam- laetala 84. Bears resemblance- erineb 85. Beset by problems ­ piiritletud probleemidega 86. Bespeak- ette tellima 87. Beyond ­ üle 88. Biodiversity- bioloogiline mitmekesisus 89. Blandscape- segamaastik 90. Blazing fire- loomav tuli 91. Boardwalk- laudtee 92. Boast- uhkusasi 93. Botanical collection- botaanikakollektsioon 94. Broad scale ­ lai skaala 95. Bronze basin- pronksnõu 96. Brook- oja 97. Bubbling fountain- pulbitsev purskkaev 98...

Inglise keel
33 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

Hoone osad

Kui sarikad toetatakse posti kohale, piisab ühest plangust. Kui osa sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikate ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5 x 15 ... 5 x 25 cm, sarikate samm 0,9 ... 1,2 m. Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala ristlõikega 5 x 15 või 5 x 20 cm. Laetala ristlõige on 4 x 18 ... 10 x 25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 60 ... 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m. Suuremaid sildeid saab katta liimpuidust taladega või liittaladega, samuti puitfermidega. Tavaliste elumajade laius on 7 ... 9 m, sel juhul tuleb lae puittalade toetamiseks hoone sisse ehitada kandev sein, mida võib vajadusel asendada postide ja neile toetuvate peatalade süsteem,...

Ehitus
108 allalaadimist
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on...

Ehitiste renoveerimine
86 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Hoonete kordamisküsimused

90cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplankude alla panna hüdroisol. Ja alusplangud ankurdada vundamendi külge 2..2,5m sammuga. Postide otsa räästa pärlin, millele toetuvad sarikad. Sarikate ristlõige sõltub sildest ja on 5x15... 5x25cm, samm 0,9...1,2m. Laetalad kinnitatakse seinapostide külge, samm ühtib postide sammuga, laetalade alla vöötala 5x15/5x20cm. Laetala ristlõige 4x18...10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga) 29. Vahelagedele esitatavad nõuded Tugevus (ei purune koormuste all) Jäikus ( läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piirdesse)...

Ehitusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

Liikuvaid voodeid õppisid eestlased tundma arvatavasti hiljemalt 18.sajandil, hakati neid laiemalt kasutama alles 19.sajandi esimesel poolel. Vanad voodid olid üsna lühikesed. Küljealuseks kasutati üldiselt takuse linaga kaetud lahtisi õlgi. Imiku magamisase oli juba eseaial häll (Põhja-Eestis nim kätkiks). 19.saj oli Eestis veel laialdaselt kasutusel ürgne Ida-Euroopale omane vibuhäll ­ pika nõtke kase- või kuuseridva tüveots pisteti laetala vahele ja ladvaotsa külge kinnitati nääride abil hällikere, nii et see rippus vanemate voodi ees. Hällikere oli laudkülgede ja laud- või nöörpõhjaga kastikujuline. Sisseehitatud mööbliks oli laiast ja paksust plangust tehtud seinapingid rehetoa sööginurga külg- ja esiseinas. Seinapinkidel istuti, vahel harva ka magati. Seinapinkide ees seisis söögilaud, akendega rehetubades ots tavaliselt akna poole...

Eesti rahvakultuur
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun