REHIELAMU SIIM SUURKASK Rehielamust · Eestlaste vana traditsiooniline elamu · Eesti talu tähtsaim hoone · Ehitati esiküljega õue poole ning sageli paiknes otse sissesõidukoha vastas Rehielamu kasutusalad · Elamu · Rehetuba · Laudaruum · Tööruum · Hoiuruum · Saun Rehielamu koosnes kolmest põhiosast: · Rehetuba · Rehealune · Kambrite osa Kusjuures rehetuba paiknes elamu keskel. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: Põhjatüüp Lõunatüüp Rehetoa ehitus · 19. sajandi keskpaigani aknata · Rõhtpalkseinad · Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu
REHIELAMU Grupi töö Pirje Pesor Jana Ardan Merily Lempu PT- 14 ● Rehielamu oli talu kõige tähtsam hoone. Tegemist on Läänemeresoome keskkonnas kujunenud kultuurinähtusega .Rehemaja kolm tähtsamat osa olid rehetuba, rehealune ja kambrid Rehielamu keskne ja vaieldamatult tähtsaim ruum oli küttekoldega rehetuba, mida kasutati aastaringselt elutoana. Rehetoa põrand tehti savist, kuhu segati ka liiva või mulda. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. Suuremas ruumis hoiti talvel loomi ja kui oli suurem pidustus siis tantsiti seal samas ruumis. Voodid asusid rehe toas meetri kõrgusel põrandast voodis oli neil külje all põhk mis hoidis talvel sooja neil olid rehielamutes akende
Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Lahendati talupoegade omavahelisi tülisid ja karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. 19. sajandi algul oli eesti talupoja eluhooneks palkidest ehitatud rehielamu. Selle katuse all oli rehealune ja rehetuba. Eluruumi ülesandeid täitis rehetuba, mille suurus sõltus pere jõukusest. Seal kuivatati ka vilja ja seega oli ruum rehealusest kõrgem. Vilja kuivatati lae all partel. Rehetoas olid savi-või muldpõrandad. Põhja- Eesti paealadel tehti rehetoa põrand sageli ka paeplaatidest. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Veel 19. sajandi algul ehitati rehetoad ilma akendeta. Valgust saadi avatud ukse või lauaga suletava ava kaudu. Küttekoldeks oli korstnata ahi
vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. Eestlaste talus oli eluhooneks 19. sajandi algul palkidest ehitatud rehielamu. Selle katuse all oli rehealune ja rehetuba. Rehetoas kuivatati vilja ja seega oli ruum rehealusest kõrgem. Vilja kuivatati lae all partel. Sajandi algul oli mööblit vähe ja needki seina ja põranda külge kinnitatud. Kõige hinnalisemaks ja kaunimaks varaks oli pulmakommetega seotud riidekirst. Rehetuba oli eesti talupoja argipäevaseks töö-ja elukohaks. Samas ruumis saadeti mööda ka kõik pidulikud sündmused.Talutöid tehti talus aastaringselt. Palju tööd oli talu naisperel. Tuli hoida kodu korras,
Rehielamu Tähtsus Talu tähtsaim hoone Täitis ka teiste hoonete ülesandeid 3 osa http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/d/d5/Rehielamu_K %C3%B6striaseme_talust_1890_EVM.jpg Ehitus Rehetuba: (kuivatati vilja) ilma akendeta uksed madalad kõrge lävepakuga palkseinad muld põrand http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e2/Rehielamu_p%C3%B5hjat%C3%BC %C3%BCp.JPG Ehitus Rehealune (majandusruum) Seinas värav http://www.evm.ee/id/26/ Ehitus Kamber: (eluruum) 17. saj hoiuruum Kütteta, magati suvel 19. saj magamistuba Suitsuvaba, soojustus, klaasaknad, laudpõrand. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/reh emaja.html Oskussõnad
Talu Karin Tapupere Mis on talu? Talu on ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand See hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate kui mittemajandatavate kooslustega Talukompleks koosneb... Rehemaja: rehetuba Ait: viljaait rehealune riideait köök keldripealne aganik saun eeskamber suveköök tagakamber sulaseaidad Laut: sealaut veiselaut küün hobusetall vasikalaut sulaseaidad Taluõu Talu hooned ehitati õuemurule
Eeru kõrts: Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupoja-kõrts. Hoone vanimaks osaks loetakse rehetuba ja rehealust, mis pärinevad 1811. aastast, mil elamu Atla mõisa maale rajati. 1841. aastal kohandati see kõrtsiks. Esimene kõrtsmik oli Jüri Rüter. Atla mõis kuulus sel ajal Barlövenite aadliperekonnale. Eeru kõrts on tüüpiline 19. sajandi rehielamu paekivist rehealuse ja rõhtpalkidest kambriteosaga. Hoone katus, mis varem oli õlgedest, on tänapäeval roost. Nagu ehtsal suitsutarel kunagi, puudub ka Eeru kõrtsil korsten. Mahtra
kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põranda alla,venekirvekultuur(nöörkeraamika) hoolikalt töödeldud kivi,alepõllundus,loomakasvatuse algus,tekkis sisemaa asustus,rahvas rändas,korilus,asulast väljas matmispaigas,külili kägarasse.kaheväljasüsteem-2 põldu kordamööda külvati vilja.kolmeväljasüsteem- talivili,suvivili ja kesa. Suitsutuba(rehetuba)-1 toaline maja,palkidest, ilmakorstnata, suitsuaugud, viljakuivatus.Rehielamu-mitmetoaline,puhtad kambrid,rehetuba.Eesti haldusjaotus- kihelkonnad(üksikud külad)45tk,maakonnad(mitu kihelkonda)8tk- virumaa,rävala,järvamaa,harjumaa,läänemaa,saaremaa,ugandi,sakala.Kunda kultuur: vanim,ühelaadsed muistised,mis on ühendatud kunda kultuuri nime alla.Asva kultuur:saaremaal,kindlustatud asula,looduslikult kaiststud paigas,püsivalt elati,suitsutoad
Äkki jäi Villi äkiliselt seisma ''Tst!'' Mina aga ei kuulnud midagi. Villi tegi nii hirmunud hääle ja sosistas uuesti '' Kuula, mis see on? '' Ma ei kuulnud seegi kord midagi aga arvasin et on hiired. ''Hiired?'' ütles villi ''ei või olla'' kõige paremal juhul on nad rotid ilged närijad. Villi tundvat juba kuidas minu käsi tema pihus väriseb. Ta lasi minu käe enda pihust lahti astus eemale ja jäi täiesti vait. ''Villi '' hüüdsin mina sosinal teisest rehetoa servast. Rehetuba oli täis kõiksugu kola ja villil oli raskusi seal liikuda. Villi ronis ja puges, puges ja ronis- kuni äkki karmauh kill- kõll villi oli midagi oma pugemisega ümber ajanud või lükanud.
või mitmest kambrist, ehitati esiküljega õue poole. See paiknes tavaliselt kõrgemal kohal suunaga lõunast põhja nii, et kambrid jäid lõuna poole. Sellise asendi puhul oli võimalik rehealuse avatud väravatel vilja tuulates kasutada Eestis valdavaid lääne- ja idatuuli. Rehielamu katus ehitati kas roost või õlgedest ning hoonel oli mõlemal pool kolmnurkne otskatus kelpkatus. Eluruumiks rehielamus oli rehetuba, mille suurus olenes sellest, kui jõukas seal elav pere oli. Kuna seal kuivatati partel ka vilja, pidi see olema rehealusest kõrgem. Rehealune oli põhiliselt majandusruum, kus peksti reht ja sügisel veeti sinna vili sisse. Talvel toodi sinna ka mõningaid koduloomi, nagu näiteks sigu ja hobuseid. Kamber oli mõeldud peremehele, perenaisele ja nende väikeste lastele kasutamiseks, teised pereliikmed jäid aga rehetuppa. Kuni 19
või mitmest kambrist, ehitati esiküljega õue poole. See paiknes tavaliselt kõrgemal kohal suunaga lõunast põhja nii, et kambrid jäid lõuna poole. Sellise asendi puhul oli võimalik rehealuse avatud väravatel vilja tuulates kasutada Eestis valdavaid lääne- ja idatuuli. Rehielamu katus ehitati kas roost või õlgedest ning hoonel oli mõlemal pool kolmnurkne otskatus kelpkatus. Eluruumiks rehielamus oli rehetuba, mille suurus olenes sellest, kui jõukas seal elav pere oli. Kuna seal kuivatati partel ka vilja, pidi see olema rehealusest kõrgem. Rehealune oli põhiliselt majandusruum, kus peksti reht ja sügisel veeti sinna vili sisse. Talvel toodi sinna ka mõningaid koduloomi, nagu näiteks sigu ja hobuseid. Kamber oli mõeldud peremehele, perenaisele ja nende väikeste lastele kasutamiseks, teised pereliikmed jäid aga rehetuppa. Kuni 19
küünaldega. Lauatagune sein kaeti valgete linade või punutistega. Suvel kaunistati tuba ja maja noorte kaskede ja kaseokstega. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: põhjatüüp ja lõunatüüp. REHIELAMU PÕHJATÜÜP Üks kahest põhilisest rehielamu tüübist, mis kujunesid välja eesti aladel. Põhjatüüp levis enamasti Mandri-Eestis ja Ida-Saaremaal. Võrreldes lõunatüübiga: · Rehetuba on rehealusest ja kambritest kitsam ja kõrgem · Rehetoa eest on koda · Rehielamus on rohkem kambreid · Rehealuse kõrval ja rehetoa taga esineb aganik (ruum, kus säilitati viljapeksujääke ehk aganaid, põhku loomade allapanuks) REHIELAMU LÕUNATÜÜP Üks kahest põhilisest rehielamu tüübist, mis kujunesid välja eesti aladel. Lõunatüüp levis enamasti Lõuna-Eestis, Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal. Samuti ka lätis Vidzeme piirkonnas endistel
mis täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Vanadele taluhoonetele olid iseloomulikud suured õlgede või rooga kaetud kelpkatused, mis olid tavaliselt vähemalt kaks korda nii kõrged kui seina nähtav osa. Katuseharja kummaski otsas oli kolmnurkne ava, nn. unkaauk, mille kaudu läks suits välja ja valgus ning õhk tulid sisse. Korstnaid hakati ehitama alles 19.sajandi keskel. Rehielamu keskne ja kõige olulisem ruum oli küttekoldega rehetuba. See oli kogu aasta elutuba, kuid sügisel rehepeksu ajal kuivatati seal vilja. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava (nn. paja) või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Nii rehetoal kui kambritel olid rõhtpalkseinad ja muldpõrandad, Põhja-Eesti paealadel tehti rehetoa põrandad sageli ka paeplaatidest. Taganurgas asus suur pae- või
Esimeste talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega kujunes mõisa kõrvale talurahva kui seisuse enda omavalitsus-vallakogukond.Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisi konflikte,jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väikseimaid karistusi. 3.Taluhooned,ruumid ja nende kasutamine. Üldiselt elati kõrge roo- või õlgkatusega suitsutares. Taluhoonete hulka kuulusid ka vilja- ja rõivaait, laut, suveköök, saun. Eluruumi ülesandeid täitis rehetuba, mille suurus sõltus pere jõukusest. Seal kuivatati ka vilja ja seega oli ruum rehealusest kõrgem. Vilja kuivatati lae all partel. Rehetoas olid savi-või muldpõrandad. Põhja- Eesti paealadel tehti rehetoa põrand sageli ka paeplaatidest. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Veel 19. sajandi algul ehitati rehetoad ilma akendeta. Valgust saadi avatud ukse või lauaga suletava ava kaudu. Küttekoldeks oli korstnata ahi. Ahjus küpsetati leiba ja ahju ees oleval leeasemel valmistati
odad, vibud, õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus, korilus korilust hakkab kõrvale kudumine, küttimine, kalandus, tõrjuma põlluharimine korilus kaotab oma tähtsuse Elamud Püstkojad Majad, nelinurksete Rehetuba, hiljem rehielamu viilkatustega Uskumused Andmed Surnud maeti endale Luust inimfiguurid, puuduvad lähedale, usuti elu jätku hingestamine, usk peale surma esivanematesse, hirm surma ees 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus; Pronksiaeg (~1800a eKr - ~500a eKr.) oli Eestis vähetähtis periood, sest Eestis ei leidu vase
tol ajal, mis töid kästi lastel teha, aga kui ma läheksin sellisesse ellu siis ma arvan et ma ei viitsiks teha nii palju tööd, kui nemad tol ajal tegid. Nad karjatasid loomi tegid heina ja kõike mida käeti teha, nemad ei hakanud vatsu nagu meie, et ma ei viitis, ma ei jaksa, ma teen pärast poole jne. Ma tahaks elada tavalises Hiiumaa tares, kus on ema, isa ja paar last. See maja võiks olla suur, seal võiks olla leivaahi, rehetuba, magamistoad, suurestuba ja köök. See pere, kus ma oma nädalakese veedaks võiks olla hästi tore pere. Ma otsiksin oma ajarännakust tagasi minnes oma vanavanavanaema ja vanavanavanaisa ülesse ja räägiks nendega ja arutaks asju ju. Teeksime koos tööd, karjataksime loomi, hariksime põldu, vanavanavanaema õpetaks mulle käsitööd rohkem, kui ma seda praegu oskan, teeksin heina, aitaksin neid üldse kodutöödes ja asjades
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks
samuti herneid ja ube hinnati ka suhteliselt mitmekesisematel talgu või peosöömaaegadel. Talupoegade toidulaud oligi mitmekesisem just pulmade ja jõulude ajal. Igapäevasteks jookideks olid kali ja mõdu. Nende kõrval pruugiti pulmades ka omavalmistatud õlut ja viina, mida põletati rukkist. Õlle ja viina turustamiseks rajati kõrtsid, kus mängiti pilli tehti kaupa ja levitati külauudiseid. Talupojad elasid rehielamu tüüpi majades. Selle keskseks punktiks oli rehetuba, millesse koondus kogu pere. Talvel peeti rehealuses ka loomi Talurahvariietus on mõjutatud Rootsi moevooludest pikitriibuline seelik, naiste pottmts, meeste murumüts PõhjaEestis, plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel. Talurahvakultuuri lahutamatuks osaks oli torupill. Arhitektuur Rootsi ajal tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata
Uudsena aga toodi taluarhitektuuri peamise ehitusmaterjali palgi asemele tulekindel tsementkivist plokk, 1930. aastail ka tellis. Suurt rõhku hakatigi panema taluperemeeste maitse kujundamisel välisseinte vooderdamisele ja värvimisele. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Rehemaja sajandite jooksul kujunenud funktsioon teisenes seoses rehepeksumasinate laia levikuga. Uued rajatud hooned jäid aga väliskujult suures osas endiseks. Rehetuba asendus karjaköögiga ja rehealune laudaga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. 1920. aastatel tuli moodi naistel poisipea ja põlvini ulatuv lühike kleit. Kõik naiselikud kumerused kadusid moest, korsett lükati kõrvale, kleit kukkus sirgelt kitsale puusale. Eelistati mugavust. Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni
Seal on 24 kahekohalist tuba-kokku 48 voodikohta. Võimlus on ka lisavooditele. Maria talu on eelmise sajandi algusaastail ehitatud Lääne-Eesti tüüpi talu, kus on tähtsal kohal traditsioonide austamine ja jätkusuutlikkus. Looduskaunis ümbrus pakub erinevaid võimalusi seiklusteks metsas, rabamaastikul ja merel, olles suurepärane koht nii puhkamiseks kui ka seminaride ja koolituste läbiviimiseks. Toitlustus-, peo- ja seminariruumid asuvad ligi 100-aastases taluhoones, kus on säilinud rehetuba koos algupärase reheahjuga. Külalised majutame 2010. aasta suvel valminud puhkemajades, kus kohtuvad maa keskkond ja linna mugavus. Puhkemajad kannavad Eestis tuntud puude nimesid - pihlakas, tamm, hobukastan jne. Teise korruse tubadest ja rõdudelt avaneb kaunis vaade õhtupäikesele ja hobuste koplitele. Talu juures tegutseb Maria Ratsakeskus, kus toimuvad ratsatreeningud ja korraldatakse rahvusvahelise tasemega võistlusi. Hobusehuvilistele korraldame ratsamatku ning vankri-ja
Nende andmete järgi oli talupere keskmine suurus 6-8 inimest. Tööjaotus eesti peres. Peredes valitses kindel tööjaotus. Meeste hooleks olid põlluharimine, metsa- ja veotööd ning hobuste eest hoolitsemine. Naiste hooleks oli perede toidu ja riiete valmistamine, kariloomade talitamine ja lastega tegelemine.Eesti pere elutingimused. 18.-19. sajandil oli eesti talurahva hulgas peaaegu üldvalitsev rehielamu, mis koosnes kolmest põhiosast: hoone keskel paiknes peamine elurum rehetuba, ühes otsas oli ajandusruum avar rehealune, teises kamber (või kambrid). See omapärane ja ainuladdne hoone, mis täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Reheelamu keskne ja vaieldamatult tähtsai, ruum oli küttekoldega rehetuba. Rehetoa suurus oli keskmiselt 30-40 m. Peasissepääau kõrval- või vastasnurgas asus suur keedukoldega ahi, suu ukse poole. Vastu tagaseina ahju kõrvale jäikõige varjatum, intiimsem ruumiosa, kus paiknesid
5 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU "Lõuna-Eesti tüüpi rehielamute levikupiirkond on palju väiksem, kui mitte arvestada Põhja-Läti (Vidzeme) osa. Teda esineb peamiselt Kagu-Eestis, Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal lõunapoolsetes kihelkondades, Loode-Saaremaal, Hiiumaal ning mõne väikse grupina Lääne- ja Ida-Virumaal" (Tihase 1974: 126). Feodalismiperioodi lõpul kuulus rehielamu kompleksi kolm põhilist ruumi: rehetuba (rehetare), rehealune (koda) ja kamber, mis tihti rehielamule juurde ehitati. "Eesti rahvakultuuri leksikon" jagab rehielamud kaheks: Põhja ja Lõuna tüübid. Põhja tüübil on rehetuba rehealusest ja kambritest kitsam ja kõrgem, igast küljest seinaga ümbritsetud ja ilma akendeta, mis on andnud peamiselt 19. sajandil võimalusi ehitada rehetoa ees ja taga olevaid ulualuseid ja liigtube (Rehemaja tüüp: Vikipedia). 6 Joonis 3
sajandi lõpul, mil anti edasi kuninga nõue, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. PõhjaEestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase LõunaEestist maha. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud. Seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, algas õpetamine alles pärast rehepeksu. Kronoloogia: 1684 asutati Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, ainsaks õpetajaks Forselius, õppeaeg 2 aastat. 1686 alates kasutas Forselius enda koostatud aabitsat, lasi õpilastel ühekaupa ette lugeda, mitte kooris veerida. Mõisnikele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama laimu, vastuseisu
sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus Manufaktuur - Tööjaotusega käsitööettevõte, mis hakkas Eestis levima varauusajal ning selles töötasid palgatöölised Landesstaat - maariik, aadli omavalitsus Piiblikonverents - nõupidamised, mis Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. Põhiline oli tõlke õigekirjutuse kindlaksmääramine e sisuliselt keelekonverents Rehielamu - elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba Bastion - linnade kaitseehitised(5nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid), rajatud suurtükkide jaoks Academia Gustaviana - Tartu Ülikooli, mis asustati aastal 1631, esimene nimi. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond. Ülesanne nr.4 Selgita, kes olid ja millist osa Eesti ajaloos omavad järgmised isikud: Johan Skytte – Tartu ülikooli rajamise algataja
koondunud enamiku või kõigi talude õued. Sumbkülad olid levinud Põhja- Eestis ja saartel. Talu kõige tähtsam hoone oli rehielamu, mis hakkas kujunema I aastatuhandel m.a.j. üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, millele II aastuhande algul seoses maaharimise arenguga lisandus rehealune, mis täitis peamiselt majapidamisruumi ülesannet. Rehealusel oli esi- ja tagaseinas lai värav, kust sügisel vili sisse veeti. Talvel hoiti rehealuses koduloomi ja heina ning põhku. Rehetuba kasutati aastaläbi eluruumina. Toa taganurgas asus suur pae- või maakividest suitsuahi, mille ees lahtisel koldel valmistati perele toitu ja loomadele sööta. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisukse kaudu. Suvel tehti süüa püstkojas, mida kutsuti Hiiumaal paarguks ja mujal Eestis suveköögiks. Suvekööki kasutati selleks, et rehielamu ruumid suvel liiga palavaks ei läheks. 19. sajandiks olid peaaegu kõigil rehemajadel olemas kambrid
1 Paikseks muutumisega hakkasid hädavajalike asjade kõrvale tekkima ka mugavusesemed. See pani ühtlasi aluse mööbli tekkimisele ja arenemisele. Enne 17. sajandit kasutatud mööblist teatakse väga vähe. Linnades kasutati seda vähesel määral, kuid taludes seda tõenäoliselt ei olnudki. 19. sajandi keskpaigani olid Eestis levinud rehielamud, mis täitsid nii elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi kui ka sauna ülesandeid. Rehetuba kasutati nii elamiseks kui ka rehepeksu ajal vilja kuivatamiseks. Külmal talvel seadsid end sinna elama ka loomad. Rehielamu tubadel olid tol ajal veel muldpõrandad ja rõhtpalkseinad. Uksed oli madalad ja kõrge lävepakuga ning tänapäevases mõistes aknad puudusid hoopiski. Kuna rehetuba täitis talus erinevaid funktsioone, siis oli ka sealne mööbel võimalikult praktiline.2 19. sajandi paiku hakkasid taludesse tekkima korstnad, aknad, krohvitud seinad ja tapeet. 3
Pearu peksmise eest kaheks päevaks vangi. Kui Andres öösel koju tuli, läks Juss talle pussiga kallale, kuid riivas ainult tema jalga. Juss pistis jooksu. Ta poos end üles. Mari muutus õnnetuks. Pearu ja Andres tülitsesid ikka ja käisid tihti kohtus teineteise peale kaebamas. Mari jäi Andresest rasedaks ja nad pidasid pulmi. Mari oli aga õnnetu, sest Marist ja Andresest oli Pearu läkitusel tehtud lorilaul, mida kogu ümbrus kuulnud oli. Maril sündis poeg Indrek. Eesperes hakati uut rehetuba ja rehealust ehitama. Naabrid ei saanud omavahel läbi. Ainult lapsed mängisid omavahel. Kui indrek oli juba nelja aastane, sündis Maril poeg Ants. Oru Pearuga oli paar viimast aastat arhulikult läbi saadud, seepärast kutsuti temagi oma pere lapse ristimisele. Siis saabus aga Vargamäele haigus, millesse lapsed hakkasid surema. Ka Orul surid kaks nooremat last. Peagi surid Mäel Juku, Kata ja Anna. Mari arvas, et jumal karistab teda Jussi surma eest. Mari mõtles tihti Jussi peale
Kolmeväljasüsteem Talivili, suvivili, kesa. Eestlased muinasaja lõpul Vahetuskaubandus - Kaup vahetati kauba vastu (raha veel ei ole) Vahenduskaubandus Eesti vahendajaks Euroopaliidu ja Venemaa vahel. Kaup osteti edasimüügiks. Kaubad Euroopast Venemaa poole : maitseained, veinid, luksuskaubad jne. Venemaalt Euroopasse: karusnahad, tökat(törv), kanep, vaha jne. Rehielamu (tare) Koosnes kahest osast: rehetuba(seal elati, külmaga toodi vahel ka loomad) ja rehealune(hoiti loomi, peksti vilja) Muinasusund ehk paganausk loodusjõudude kummardamine, palju jumalaid. Kummardati nt. päikest, vihma. 1) Nimeta seoseid inimeste tegevusalade ja teadusharude vahel. · Meresõit teised rahvad ja georgaafia, kaartide koostmaine. · Kaubitsmine Matemaatika algteadmised, aritmeetika · Põlluharimine ja karjakasvatus Loodus ja loodusnähtused, bioloogia,
talurahvakoolide inspektoriks ning talle anti luba koolide asutamiseks kõikjal, kus tarvis. Tagasiteel hukkus Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Nelja aasta jooksul oli seminari õpetust saanud esialgse ettevalmistuse 160 peamiselt eesti rahvusest kooliõpetajat. Kuigi seminari lõpetajaile muretseti kooliõpetaja- ja köstrikohad, polnud õpetaja seisukord sugugi kerge. Koolimajade aset täitis tihti lihtne rehetuba. Ka ei makstud õpetajale palka. Ta sai küll prii korteri ja kooliajal mõisa vôi kirikumõisa perelauas süüa. Suvevaheajaks läks ta näiteks oma vanemate poole ja tegi seal põllutööd. 1687. aaastaks oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt rehetoas. Rahvakoolid pärast seminari
koolide asutamiseks kõikjal, kus tarvis. Tagasiteel hukkus Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Nelja aasta jooksul oli seminari õpetust saanud esialgse ettevalmistuse 160 peamiselt eesti rahvusest kooliõpetajat. Kuigi seminari lõpetajaile muretseti kooliõpetaja- ja köstrikohad, polnud õpetaja seisukord sugugi kerge. Koolimajade aset täitis tihti lihtne rehetuba. Ka ei makstud õpetajale palka. Ta sai küll prii korteri ja kooliajal mõisa vôi kirikumõisa perelauas süüa. Suvevaheajaks läks ta näiteks oma vanemate poole ja tegi seal põllutööd. 1687. aaastaks oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt rehetoas. RAHVAKOOLID PÄRAST SEMINARI
Tavaliselt oli ühe talupere valduses üks adramaa. Suurimate muinasaja maakondade (Viru, Ugandi, Sakala, Saaremaa) suurus oli ~3000 adramaad. · Aolinn- varalinnaline asula muinasajal; tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse rajatud suuremad asulad, kuhu oli koondunud palju käsitöölisi. Aolinnadeks loetakse Tallinnat, Tartut ja Otepääd. · Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. · Vanemad- varandusliku kihistumise käigus esile kerkinud rikkamad ja mõjukamad külade- ja kihelkondade juhid, kes juhtisid ka sõjakäike. · Malev- kihelkonna ja maakonna tasandil moodustatud sõjaline üksus muinasajal. 5. EESTLASTE MUINASUSUND: · Muinasususundi uurimise problemaatika:
kopraid, jäneseid, kopraid, kärpe, nugiseid, oravad. Kalapüügiga tegeleti põhiliselt sesevetel. Eesti mererannikul puudus elanikkkond, kes oleks pidevalt tegelenud kalastusega, Metsmesindus nett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne- Euroopa turul 13. Elamud, külad, talud . KÜLATÜÜBID Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Viljakuivatamiseks oli ahjuga rehetuba. Järk-järgult kujunes universaalne rehielamu, mis sai eestlastele iseloomulikuks nii elu.kui tootmishooneks. Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. ( kareda küla Järvamaal, mainitud Henriku poolt oma ilu poolest). Vastavalt maastiku iseärasustele levisid Eestis erinevad külatüübid
nugiseid, oravad. Kalapüügiga tegeleti põhiliselt sesevetel. Eesti mererannikul puudus elanikkkond, kes oleks pidevalt tegelenud kalastusega, Metsmesindus nett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. b)Elamud, külad, külatüübid, kihelkonnad, maakonnad Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Viljakuivatamiseks oli ahjuga rehetuba. Järk- järgult kujunes universaalne rehielamu, mis sai eestlastele iseloomulikuks nii elu.kui tootmishooneks. Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. Vastavalt maastiku iseärasustele levisid Eestis erinevad külatüübid. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid
elujõudu süstis. Näide: Mariga esimese lapse saanud, tundus Andresele, nagu algaks ta oma elu uuesti. Ometi oli Vargamäel alles kõik vana. Talus sibas seitsmehingeline lapsekari: Krõõda tütred Liisi, Maret Anna ja poeg Andres, Marilt poeg Indrek ja Jussi lapsed Juku ja Kata. Pere suurenedes leidis mees, et vaja on uusi ümberehitusi teha. Näide: Jälle kulus Vargamäe Andresel üks talv, kus polnud öö ega päeva vahet: ta Vedas materjali, et uut rehetuba ja rehealust ehitada. Paarikümne aasta järel olid põldudele tekkinud pikad kiviaiad ja suured kivivared, kuid puhtaks polnud põldusid ikka veel saadud. Heinamaid oli Andres paljude aastate jooksul korrastanud, neid mätastest puhastanud ja võsa niitnud, kuid ikkagi polnud sellega päris ühelepoole jõutud.Näide: Heinamaid oli ta paljude aastate jooksul aina laastanud ja silunud, aga ikkagi veel pidas ta võitlust võseriku ja mätastega; ikka veel
saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud · Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid vanemas, suurte akendega ja küttega), rehealune, tall, aganik, tuulekoda, sahver · 17. saj mainiti kambreid · 19. saj lõpul ja 20. saj algul ilmusid hobusetall, kartulikelder, heinaküün · 19. saj korstnad, suured aknad, eraldi köök, mitu kambrit, laudpõrand
saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega – iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine – vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist – rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid vanemas, suurte akendega ja küttega), rehealune, tall, aganik, tuulekoda, sahver 17. saj mainiti kambreid 19. saj lõpul ja 20. saj algul ilmusid hobusetall, kartulikelder, heinaküün 19. saj korstnad, suured aknad, eraldi köök, mitu kambrit, laudpõrand
kindla kombestikuga. MULK Mulkideks nimetati Mulgimaal (praegusel Viljandimaal) elavaid inimesi. VAKK Vakk on vanaaegne mahuühik, umbes 50 liitrit. 4 rehielamu Eestlaste traditsiooniline kodu ja elamispaik oli rehetare, omapärane pikk rõhtpalkseintega hoone, millel oli suur ja kõrge õlgkatus ning puudus korsten. Selline taluelamu kujunes välja juba 10.-11. sajandil. Rehetare tähtsamateks ruumideks olid pikka aega rehetuba ja rehealune. 18. sajandil ehitati rehetoale juurde kamber, küttekoldeta ruum, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Keskne ruum rehielamus oli köetav rehetuba, kuhu koondus kogu talupere elu. Rehetoa keskmiseks suuruseks oli 30–40 m² ja kõrguseks 3,2–4 m. Siin elati talveperioodil pead-jalad koos, keedeti süüa, küpsetati leiba, söödi ja magati. 5
talurahvakoolide inspektoriks ning talle anti luba koolide asutamiseks kõikjal, kus tarvis. Tagasiteel hukkus Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Nelja aasta jooksul oli seminari õpetust saanud esialgse ettevalmistuse 160 peamiselt eesti rahvusest kooliõpetajat. Kuigi seminari lõpetajaile muretseti kooliõpetaja- ja köstrikohad, polnud õpetaja seisukord sugugi kerge. Koolimajade aset täitis tihti lihtne rehetuba. Ka ei makstud õpetajale palka. Ta sai küll prii korteri ja kooliajal mõisa või kirikumõisa perelauas süüa. Suvevaheajaks läks ta näiteks oma vanemate poole ja tegi seal põllutööd. 1687. aastaks oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt rehetoas. Rahvakoolid pärast seminari
Isa Hans oli tal tolle aja talupoja kohta küllaltki haritud õppinud Vigala köstrikoolis. Pikki aastaid pidas ta talupidamise kõrvalt kohaliku vallakirjutaja ametit. Paibast kujunes välja üks omamoodi keskus, valla asjade ajamise koht. Kui oli käes järjekordne asja ajamise päev, siis mõnikord kritseldas väike Ants neidsamu Paiba talu külastavaid maamehi söega valgeks lubjatud ahjule või siis pliiatsiga isa ülearustele paberitele. Põhjendatult võiks toa kodust rehetuba noore Antsu esimeseks kunstikooliks pidada. Ema Leenu oli hakkaja, toimekas, alati kõigest huvitatud, abivalmis, osavõtlik ja rõõmsameelne naine. Just temalt olevat Ants saanud oma vaimukuse ja kunstimeele. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused
talurahvakoolide inspektoriks ning talle anti luba koolide asutamiseks kõikjal, kus tarvis. Tagasiteel hukkus Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Nelja aasta jooksul oli seminari õpetust saanud esialgse ettevalmistuse 160 peamiselt eesti rahvusest kooliõpetajat. Kuigi seminari lõpetajaile muretseti kooliõpetaja- ja köstrikohad, polnud õpetaja seisukord sugugi kerge. Koolimajade aset täitis tihti lihtne rehetuba. Ka ei makstud õpetajale palka. Ta sai küll prii korteri ja kooliajal mõisa või kirikumõisa perelauas süüa. Suvevaheajaks läks ta näiteks oma vanemate poole ja tegi seal põllutööd. 1687. aastaks oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt rehetoas. Rahvakoolid pärast seminari
Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed.
laduda. Andres oli kaval ja lasi kõrtsis raha koguda ning salaja tema kätte tuua. Kui mõõduvõtuks läks oli Andresel muidugi rohkem krabisevat. Saksakambrist tuli aga välja Kassiaru Jaska, kellel olid varvaste ja sõrmede vahel sajalised. Peagi suundus ka Pearu saksatuppa. Jaska ja Pearu tellisid kõrsis viibijatele viina: Jaska toobi ning Pearu pool. Tegevust korrati veel paar korda. Kui Pearu mõne päeva pärast koju läks pidi naine teda teenindama kui ori. XXVI Andres hakkas uut rehetuba ja rehealust ehitama. Liisi ja Maret, kellel oli Oru naabripoistega suhtlemine keelatud, vedasid salaja Oru- Joosepile ja Karlale saepuru ning laaste. Ühel õhtul jäid tüdrukud emale vahele. Mari lubas neile, et ta isale sellest ei räägi, kui tüdrukud edaspidi ka hästi käituvad. Poisid ehitasid materjalidest kindlused ja mängisid sõda. Tüdrukud vaatasid seda hoolega aia tagant. Talu oli nii palju arenenud, et esimest korda võeti appi ka suviline. XXVII
Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum Praeguse rehielamu vanim osa on XIX sajandi esimesest poolest pärit muldpõrandaga rehetuba, kus elati ja sügiseti vilja kuivatati. Rehepeksutöö tehti rehekojas ehk rehe all. Elutuba koos kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel. Talumuuseumi kompleksi kuuluvad veel suitsusaun, paargu ehk suveköök, ait, kelder, tõllakuur ja söögimaja (endine talu laut). Säilinud on vana salvkaev. Kõigis neis hoonetes eksponeeritakse tööriistu ja endisaegses majapidamises vajaläinud tarbeesemeid. 10. Muhumaal: Koguva küla, mille üks osa on Muhu muuseum. NB! Koguva külas elavad
Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed.
üsmaa uus maja (1926) kalliks pidamist. Foto raamatust ,,Mu kodune Eestimaa'' Lapsepõlvekodu nägi välja nagu 20ndate aastate talukompleksidele omane: elumaja oli ehitatud ümmargustest jämedatest palkidest, katus oli aga tehtud õlgedest, millel rohetas sammal. Elumajas asus üks suur kamber, kus söödi, kaks väikest kambrit, kus magati, köök, sahver ja rehetuba. Rehetoas paiknes suur kerisega ahi ja ahju kõrval leivalõime, milles sõtkuti leiva tainast. Ahjus küpsetati leiba ja kerisel kala. Rehetoa seina taga oli aga rehala, kus elasid talvel loomad, õue keskel puuraketega kaev. Talu juurde kuulus ka ait ning karjalaut, kambri otsas suur aed õuna-, ploomi- ja kreegipuudega, kopliväravas põline kask linnupesadega. Väravast väljas oli veel sepapada ja koppel hobuste, lehmade ja lammaste jaoks. Toa taga rohetas mudane tiik, mis
Talumaja koos ümbritsevate hoonete ning loomadega on talupojale väga oluline, kuuludes samuti koduringi. Talu kui majandusliku ja sotsiaalse ühiku tuumik oli pere. Küla moodustas kindla maj ja sots ühiku, mis valitses laiemate ühismaade üle. Üksikud talud kasutasid oma põllulappe külakonna terviku raamides. Suurperede pojad jäid isamaade lähedale uusi talusid looma. Talukompleks: tavaliselt kolmeosaline talumaja (tuba/l-eestis tare e rehetuba; rehealune; ja hiljem kambrid), seejärel kõrvalhooned: aidad, suvekoda ja saun + laudad-tallidki sealsamas. Osad hooned (nt saun) on pühad paigad. Rehi täitis lisaks majanduslikku ülesannet (kuivatati ja peksti vilja). Rehealusel, kus seda tehti, on kõrgem, üleloomulik kaitse peale (majavaim-, hoidja), kes on koha (ka talu) kaitsevaim. Majavaimudele toodi ohvreid (reeglipäraseid ja juhuslikke). Kratid – varavedajad. Saun, kus
Talumaja koos ümbritsevate hoonete ning loomadega on talupojale väga oluline, kuuludes samuti koduringi. Talu kui majandusliku ja sotsiaalse ühiku tuumik oli pere. Küla moodustas kindla maj ja sots ühiku, mis valitses laiemate ühismaade üle. Üksikud talud kasutasid oma põllulappe külakonna terviku raamides. Suurperede pojad jäid isamaade lähedale uusi talusid looma. Talukompleks: tavaliselt kolmeosaline talumaja (tuba/l-eestis tare e rehetuba; rehealune; ja hiljem kambrid), seejärel kõrvalhooned: aidad, suvekoda ja saun + laudad-tallidki sealsamas. Osad hooned (nt saun) on pühad paigad. Rehi täitis lisaks majanduslikku ülesannet (kuivatati ja peksti vilja). Rehealusel, kus seda tehti, on kõrgem, üleloomulik kaitse peale (majavaim-, hoidja), kes on koha (ka talu) kaitsevaim. Majavaimudele toodi ohvreid (reeglipäraseid ja juhuslikke). Kratid varavedajad
.......................................................................................... 39 TÄHESEGADIK · LEIA TÄHESEGADIKUST ÜLES JÄRGMISED SÕNAD : AGANAD, HAKK, HOBUNIIDUMASIN, KESA, KOMBAIN, KOOT, KÕRRED, LEIB, LEIVAJAHU, LÕIKUSAEG, MULD, MÖLDER, ORAS, PARS, REHEPEKS, REHEPEKSUMASIN, REHETUBA, RUKIS, SALV, SIRP, TERAD, TUULAMISMASIN, VART, VESKI, VIHK, VIKAT, VILI, VILJAAIT, VILJAKUIVATI, ÕLED. · SÕNADELE, MILLE TÄHENDUST SA EI TEA, LEIA VASTUS "EESTI KEELE SÕNARAAMATUST" VÕI KÜSI ÕPPEKÄIGUL MUUSEUMITÖÖTAJALT. R E H E P E K S U M A S I N T V A S E K K O B T H E I V P U B C S S B H M A O S S I
1.2 Ülevaade uuritud elamutest Uuringuobjektideks olid maapiirkondades asuvad enne Teist maailmasõda ehitatud palk- taluelamud. Uurimisobjektid valiti MTÜ Vanaajamaja, Eesti Vabaõhumuuseumi, MTÜ Piiriveere Liider ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt pakutud kandidaatide seast. Elamud valiti lähtuvalt nende kasutusotstarbest, kütteviisist ja asukohast. Peamised elamutüübid olid: lahuselamu (13 tk.); rehielamu (kambrid + rehetuba + rehealune) ja koosehitis (elamu koos kuuriga, laudaga vms. ühe katuse all) (11 tk.); Setu talu elamu (5 tk.). Lahuselamu Koosehitis Rehielamu Setu talu elamu (vaade teelt) Joonis 1.1 Uuringus esinenud peamised elamutüübid. Rehielamuna on uuringus käsitletud elamut, kus ühe katuse all on rehetuba, sellest ühele poole
Naturalistlik majandus hakkas asenduma kapitalistliku majandusega. Talupojast kujunes tootja. Püüti toota võimalikult efektiivselt. Otsiti uusi meetodeid efektiivsemaks tootmiseks. Raha tähtsuse tõusuga hakati erinevaid asju rohkem ostma. Talupoja olmeellu tekkis juurde üha uusi asju, mida tal varem polnud, enne oli talupoeg kõik vajaliku ise endale teinud. HOONESTUS 19. saj I poolel suuri muutusi ei toimunud: rehetare, täis suitsu, enamasti aknaid polnud, rehetuba oli ainuke köetav tuba. Sajandi teisel poolel püüti tuba vabastada suitsust, juurde tekkisid külmad kambrid, mis polnud köetavad, kuid nendes sai suvel elada. Hiljem hakati rehetoa ahju seina teisele poole soojasein, mille abil sai soojana hoida ka teisi tube. Hiljem hakati majadele ehitama ka korstnaid (see arenes väga vaevaliselt: 40-datel hakati ehitama, massilisemaks muutus 70-datel). Reheahju kõrvale või ette tehti eraldi koht, millel sai toitu valmistada
annaabi.ee 
