------------------------------------- VASTAJA ------------------------------------- 1. SELGITA MÕISTED: 1) Helsingi protsess- 2) Idalepingud- 3) Prantsuskeelne sõna détente- 4) Terve maailmasüsteem- 5) Põrandaalused organisatsioonid- 6) Solidaarsus- 2. KES OLID: 1) Tadeusz Mazowiecki- 2) Václev Havel- 3) Edward Gierek- 4) Charles de Gaulle- 5) Leonid Breznev- 6) Richard Nixon- 3. VASTA KÜSIMUSTELE! 1) Millised riigid kuulusid Idablokki? 2) Mille nimel asusid võitlema haritlaste poolt moodustatud põrandaalused organisatsioonid? 3) Milliseid nõudmisi esitas võimudele Walese juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee? 4) Millega lõppesid 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused?
1)Nõukogude võim taastati 1944.aastal. 2) EKP ja valitsus koosnes venemaaeestlastest, Eesti laskurkorpuse veteranidest ja juunikommunistidest. 3) Nikolai Karotamm 1944 1950. Johannes Käbin 1950 1978. Karl Vaino 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur ja kodueesti kultuur, oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone,
Vägivaldne kord vallutatud aladel. ,,alamrassid" nagu juudid, mustlased pidi hävitama. Vangistati, tapeti, saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. Koonduslaagritesse saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, seal hukkus vähemalt 12 miljonit inimest. 14. juuni 1941 küüditati Baltimaadest Siberisse 50 000 inimest. Vastupanuliikumine Vastupanuliikumine kõikjal Euroopas vallutatud aladel; nii fasismi kui kommunismi suunas. Põrandaalused vastupanurühmitused: häirisid vägede varustamist; tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi; kutsusid elanikke keelduma koostööst anastajatega. Sissi ehk partisaniliikumine: väikesed relvastatud rühmad ründasid ootamatult. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Mõisteti kohut natsikurjategijate ja Saksamaa liitlaste üle: Euroopa puhastamine natsisimist ja fasismist. Nürnbergi protsess: 24 natslikku sõjaroimarit
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool
1970- pingelõdvendus, Käbini võim polnud enam nii kindel, ei rahuldanud Moskvat, ta asemele tuli Karl Vaino- ei eksisteerinud tema jaoks kohalikud huvid, vaid Moskva suunised. Truu täitja. 78- venestamiskampaania, võeti vastu salastatud otsus (kakskeelsus). Emakeele asemel oskama „rahvusvahelist suhtluskeelt“ ehk vene. 72- tegid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandum- nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks võtmist ja Nõukogude võimu välja viimist. 78- põrandaalused kroonikad(memorandumid, kohtuprotsessid, poliitilised ülevaated naabermaadest). 79- Balti apell (Baltlaste ühiskiri). 70-ndad Farmide ja suurmajandite loomise aeg.
· Tõlkekirjanduse teke · 1957. Raamatusari Loomingu Raamatukogu, 1958. Ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. Aastatel ajakiri Noorus · 50. Aastate lõpust üldine kultuurihuvi tõus · 60. Keskpaigas esimesed biit- ja rokkansamblid, kujunes hipiliikumine SEISAKUAEG · Poliitilise ahistuse suurenemine 60. Lõpus · 1970 lõpus poliitilised pinged haripunktis · Karl Vaino sai partei uueks juhiks · 1970 aastate lõpus levisid põrandaalused almanahhid · Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine · Suurenesid pinged kirjanduskiitika ja ilukirjanduse vahel LUULE · Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver nendepoolsete uute tekstide ilmumine · Uued nimed: Jaan Kross, Uno Laht, ellen Niit, Ain Kaalep · Kuuekümnendatel astus esile kassetipõlvkond (Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin jt), alustades traditsioonilise luulega, hiljem harunesid erisuundadesse.
* Suurel osal hävisid metsavennad 1949 aasta küüditamises, 1950 aastat alguseks suutis okupatsioonivõim relvastatud vastupanuliikumise lõpuks maha suruda. Metsavendade aasta pikkune vastupanu näitas, et Eesti ei alistu ilma võitluseta. * Üksikud mehed jäid metsa järgnevateks aastateks ning teadaolevalt viimane metsavend tabati 1978 aastal Lõuna- Eestis. Noorte salaorganisatsioonid * Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu a põrandaalused noorteorganisatsioonid. * Aastatel 1945-1954 suutsid julgeolekuorganid kokku avastada 82 nõukogude vastast noortegruppi. * Enim salaorganisatsioone tegutses Tallinnas, Harjumaalsamuti Tartu- ja Võrumaal. * 1950 aastal Metsavendade relvavõitluse mahasurumise järel ei suutnud võimud likvideerida noorte salaoganisatsioonide tegevust * Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine
ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt kõrgemal heaks kiidetud kandidaatidest. ENSV parteijuhid püüdsid kõik olla Moskvale meelepärased. Olid venemaa eestlased ja kompartei ustavad sõdurid. Erinevus seisnes selles, et Karotamm ja Käbin seisid ka Eesti eest, aga Vaino oli venemeelne. Peamised vastupanuvormid (küllaltki aktiivne) 1940. aastad metsavendlus (st. relvaga võitlus) 1950. aastad põrandaalused noorterühmad 1970. aastad avalikud vastupanuavaldused Infot läänemaailmast saadi 1. välisraadiojaamade kaudu 2. 1950 aastatel tihenesid Eesti NSV teadlaste sidemed väliskolleegidega 3. Eestis levisid välismaa muusika, stiilid, liikumised, teadusharud, kunst 4. oluliseks aknaks oli Soome, kellega 1965. aastal avati ka laevaliin Eesti muutus nö. ,,nõukogude lääneks", kuna Eesti oli geograafiliselt kõige läänepoolsem. Siinne elanikkond
4. Eesti NSV juhid NSVL'i koosseisus. V: 1) Nikolai Karotamm Nõukogude võimustruktuuri kujundamine. Muutused territooriumis. II küüditamine. Kolhoosid, immigratsioon. EKP VIII pleenum. 2) Johannes Käbin laveeria Moskva ja Eesti vahel. Kuldsed 60. Leebem olukord, immigratsioon. 3) Karl Vaino umbkeelne, suur venestaja, majanduse allakäik, rahutused. Laulev revolutsioon. 5. Vastupanuvormid Nõukogude võimule. V: Metsavennad relvastatud võitlus. Põrandaalused noorteorganisatsioonid nt Rakvere Gümnaasium, kes Nõukogude võimu kukutamiseks ette valmistusid. Avalikud kirjad, pöördumised, kontakti otsimine läänega. 40 kiri. 6. Kuidas saadi informatsioone Lääne-maailmast? V: Raadiojaamad, Soome TV Põhja-Eestis. Laevaliin Helsingi- Tallinn (1965). 7. Kultuuri iseloomulikud jooned. V: 1) Hävitati eesti meelsed raamatud. 2) Ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhustused/vallandamised kultuuri ja teadusasutustes.
kasvas, hakati looma erinevaid organiseerumise vorme, näiteks EÜE ja EÕM. Nõukogude võimu taaskehtestamisele panid vastu metsavennad, neid oli umbes 30 000 inimest. 1944. aastal algasid Eestis massilised arreteerimised ja saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeriti umbes 30 000 inimest aastatel 1944-1954. Märtsiküüditamine, ametliku nimega operatsioon Priboi, mille käigus küüditati 20 722 inimest Siberisse. Relvastatud vastupanuliikumiste kõrvale tekkisid põrandaalused noorteorganisatsioonid. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis tähendas maa sundvõõrandamist. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli aastakümneid olnud rasketööstuse eelisarendamine, seda hakati realiseerima ka Eesti NSV-s. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine lõhestas eesti kultuuri kaheks :
AJALUGU 14-14a PTK MÕISTED Massiküüditamine - 14.juuni 1941, Eestist viidi välja vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta 10 000 inimest. Eranditult nii naised , mehed kui ka lapsed. Enamus lapsi ja naisi saadeti elama Siberisse ja mehed saadeti vangilaagritesse. Natsionaliseerimine - riigistati kõik eraettevõtted ( panagad , tehased , kinod, kauplused, suuremad majaüksused jne) Metsavennad - põrandaalused rühmitused, võidelti vene okupatsiooni vastu ja nad peitsid ennast metsades. Mobilisatsioon - mobileeriti Eesti mehi väeüksustesse, et võidelda Eesti nimel võõra võimu vastu. ( vastu tahtmist sõtta saatmine ) Suur põgenemine -otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. Põhiliselt mindi elama Läände, et hiljem kui vene võim on Eesti pinnalt lahkunud, tagasi naasta.
laevaliin; rahva kultuuriaktiivsus. - piirati eesti keele kasutamist ja kirjanike kirjutamist; Eesti ei saanud ise enda riigi tulevikku reguleerida, vaid selle otsustas kõrgem võim; Eestile omapärase kultuuri hääbumine ja asendamine vene kultuuriga; maakultuuri hääbumine; elanikkonna igapäevaelu vajaduste rahuldamine teisejärguline. · Vastupanu vormid - 1940. - Metsavendlus suurküüditamine nõrgendas metsavendade vastupanu - 1950. põrandaalused noorterühmad, mitte avalikud. - 1970. Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. · Info läänemaailmast välisraadiojaamad (Ameerika Hääl), Soome televisiooni saated, teadlased.
Moskva-meelne, kuid samas arvestades Eesti NSV eripäradega.3. Suutis muganduda erinevate oludega. Karl Vaino- 1978-1988a. 1. Üdini Moskva-meelne. 2. Oli umbkeelne. 3. ENSV algas uus venestamisaeg. 4. Aktiivseks muutus Vene keele kasutamise propaganda. Ühisjooned : 1. Püüdsid olla Moskva-meelsed. 2. Olid Venemaa eestlased, EKP esimesed sekretärid. Erinevused: 1. Karl Vaino oli üdini Moskva-meelne. Peamised vastupanu vormid: 1940. aastad- Metsavendlus, võitlus relvaga. 1950. aastad- Põrandaalused noorterühmad. 1970. aastad- Avalikud vastupanuvormid. Vastupanuliikumine oli küllaltki aktiivne ja pikaajaline. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale: 1.Talumajapidamise likvideerimine. 2.Üleminek kolhoosidele. 3.Erasektori likvideerimine. 4.Käsumajanduse kehtestamine. 5.Võõrtööjõu sissetoomine.
Noorte aktiivsus kasvas. Komsomoliorganisatsioon. Eestlastest laienes poliitiline eliidi kiht. Venestusaeg : oli 19. sajandi teisel poolel Venemaa sisepoliitline suund. Venestamiskampaaniad, propaganda vene keele õigusele, vene keelsed lasteaiad ning koolid. 5) Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik Nõukogulik kultuur. 6) Kuidas avaldus vastupanuliikumine? 3 : 1) relvastatud vastupanuliikumine metsavendlus 2) noorte põrandaalused salaorganisatsioonid 3) demokraatlikud liikumised 4) Balti apell.
Saksa okupatsiooni hakkas toimuma uus sõjategevus. Toimusid lahingud näiteks Narvas, Sinimägedes ja Tartus. Punaarmee Narva pealetung algas 25.juulil, 26.juuli 10.august aga toimus Sinimägede lahing. Sinimägede lahing Sinimägede lahingut nimetatakse ka lahinguks Tannenbergi liinil. Rünnak järgnes rünnakule. Inimkaotused olid suured mõlemale poolele. Iseseisvuse taastamise katse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee Toimusid põrandaalused liikumised, sest Saksa võimudega ei oldud rahul. 18.09.1944 nimetati Jüri Uluotsa poolt Eesti Vabariigi uue valituse eesotsa Otto Tief. Otto Tief tahab hoida Tallinnat enda käes. Ka üritas ta saada tunnustust teistelt riikidelt, mis ei õnnestunud. TULEMUS: Kogu Eesti ala taas Nõukogude okupatsiooni all. Küsimused töö kohta: Mida tähendab lühend: MRP? Kes oli töörahva revolutsiooni eesotsas?
Teemad: 1.) sotsialistlik majandus ja poliitiline süsteem- See tugines rangele plaanimajandusele. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitilne elu Nõukogude Liidu eeskujul. Loodi kommunistlik partei. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. 2.) NSVL põhiprobleemid 1960-1980'ndatel- Rahutused, sõjad jne 3.) Vastupanuliikumine NSVL'is- Metsavendlus, põrandaalused noorterühmad. 4.) Eesti NSV valitsemine Võim oli kommunistlikul parteil. Ühe partei süsteem kommunistlik partei,Üks ideoloogia kommunism,Võim koondus ühe isiku kätte,Inimõiguste rikkumine küüditamine,Kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Eesti NSV parlamenti nimetati Ülemnõukoguks ja selle juhatus oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks. Eesti NSV kohalikke võimuorganeid kutsuti täitevkomiteedeks. 5
1492. Jõudis Kolmubus Ameerikasse. Amerigo Vespucci järgi sai uue mandri nimeks Ameerika. Tänu maadeavastustele võeti kasutusele kartul, tubakas. Tulis kaasa ka haigused, kuulsam nendest oli süüfilis. Suurenes väärismetallide sissevedu Euroopasse. Reformatsioon : Põhjused : 1) Katoliku kirik kaugenes Kristuse põhimõtetest. Hakkasid rikastuma, polnud küllalt aega Kristusele ennast pühendada.' 2) Toimus Katoliku kiriku moraalne allakäik, nt põrandaalused perekonnad. Müüdi indulgentse-maksti raha pattude lunastamiseks. Munk Tetzel-müüs indulgentse Wittenbergi lähedal, oli väga hea kaupmees. Reformatsiooni nimetatakse teisiti usupuhastuseks. Reformatsiooni tulemused : 1) Protestantlike uskude tekkimine 2) Ausburgi usutunnistus. 3) Piibel tõlgiti saksa keelde Luteri usul ei rõhutatud enam kirikus käimist, ei kulutatud kaunistuste peale raha. Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust
natsionalismis, säilitades oma vääras positsiooni kolhoosipoliitikas ja Polnud äärmuslik muus venestaja Arvestas Eesti eripäradega Vastupanuvormid: 1940. Metsavendlus relvaga võitlus NSV võimu vastu 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuliikumised Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale: Talude likvideerimine, kolhooside loomine, tööstuse industrialiseerimine, erasektori likvideerimine, käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine, võõrtööjõu sisse toomine, linnastumine Eestlased said infot läänemaailmast välisraadiojaamadest: Ameerika Hääl, Vaba Euroopa, Vabadusraadio; Tallinna-Helsingi laevaliin
keelse õppega, aga ei olnud kohustulik c) Keskkooli õpilastele hakati maksma stipendiumi – VALE – keskkoolis ei maksta stipi. 4. a) dissident – teisitimõtleja b) küüditamine – inimeste sunniviisline ümberasustamine c) uusmaasaaja – riik andis kelletki ära võetud maa talle d) kulak – rahvavaenlane 5. EK(b)P Pleemum toimus 21.-26. märts 1950. Omavahel rivaalitsesid põrandaalused kommunistid ja Eesti korpuses võidelnud mehed (kellel oli omavahelgi probleeme) ning venemaa-eestlased ja venelased. Esimesi süüdistati ''kodanlike natsionalistide'' aitamises, iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirnjanike jm. soosimises. Selle tulemusel vahetati välja kogu ENSV ja EKP juhtkond, mis ei toonud eestlastele mitte midagi head kaasa, sest uueks esimeseks sekretäriks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin, kes oli
Zdanovi soovitusel 12. septembril 1940 EKP I sekretäriks. Sellelt positsioonilt juhtis Säre 19401941 nõukogude võimu sisseseadmist Eestis. Saksamaa kallaletungi järel, kui nõukogude võimuesindajad ja Punaarmee lahkus Eestist jäi Säre Eesti partisaniliikumist organiseerima. ARRETEERIMINE Karl Säre arreteeriti saksa okupatsiooni alguspäevadel pealekaebuse tulemusel 3. septembril 1941. Oma elu päästmiseks andis ta sakslastele üles kõik teised põrandaalused, kes seepeale kiirelt arreteeriti. Pärast Richard Sorge juhitava nõukogude sõjaväeluure luurevõrgu paljastamist ning kinnipidamist Jaapanis 1942. aastal saatis Saksa luure Tallinnasse erilennuki ja viis Tallinna Keskvanglast Saksamaale Berliini. Viimast korda nähti Karl Säre avalikkuses Taanis märtsis 1943 eelpool mainitud kommunisti J. Eltermanni mõrvaprotsessis.
Veendumus, et majandust saab määruste ja seaduse jõul muuta. 3. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti majanduses N okupatsiooni ajal 1940-1950? Massiliste võõrtööliste sissevool, põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine. Välja suretati erasektor, valitsevateks muutusid suurettevõtted. 4. Millised olid eestlaste vastupanu vormid Nõukogude okupatsioonile? 1940 Metsavendlus 1950 - põrandaalused noortrühmitused 1970-1980 - Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda välismaal. 5. Milliseid vahendeid kasutasid N võimuorganid vastupanuliikumiste lämmatamiseks? Kasutati sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. Vastupanud suruti maha vägivallaga. Paljud vabadusvõitlejad arrteeriti ning saadeti vangilaagritesse. 6
Too näiteid Juute okupeeriti kõikjal. Neid hävitati mitmel viisil. Esialgu eraldati neid getodesse. Siis hakkati tapma kohapeal ja hiljem saadeti neid surmalaagritesse. Saksamaa tahtis hävitada Euroopas kõik juudid. Tapeti palju mehi, naisi ja lapsi, kelle ainuke süü oli see , et nad olid süninud juutidena. 9.Kas vastupanuliikumine aitas purustada Teises maailmasõjas Saksamaad ja tema liitlasi? Aitas küll. Põrandaalused rühmitused häirisid sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi ja ässitasid elanikkonda võimu vastu. Nad pidasid lahinguid oma vastastega ja ründasid ootamatult vastase sõjalisetähtsusega üksusi. Kuidas mõjutas vastupanuliikumine NSV liitu? Puhkes kommunismivastane võitlus, mille aga suutsis Nõukogude liit koos julgeolekuteenistusega maha suruda. MÕISTED/FAKTID 1. Olulisemad sündmused 1942: · Stalingradi lahing
See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust ja vajalikul hulgal niiskust. Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad. Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske keldrid, põrandaalused, niiskuskahjustusega vahelaed ja märgruumide põrandad. 2 Majavammi välimus Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane
Protsessi eestvedajaks oli Kekkonen. Protsess oli võit Moskvale, kuna NSVL saavutas Läänelt tunnustuse pärast II ms maailmas kehtima hakanud maailmakorraldust. St. leppisid NSVL tegevusega ja ei kritiseerinud kommunismi. STAGNATSIOON BALTI RIIIKIDES Majanduse taandareng: loodi suurettevõtted, kvaliteedile ei pandud rõhku, loodusvaenulik tootmine. Tarbekaupade defitsiit. Kultuuris tugevnes kontroll mõtteavalduste üle. BALTI RIIKIDE VÕITLUSED Noorsoo rahutused, põrandaalused rühmitused. 1979. a kirjutasid Balti teisitimõtlejad alla Balti apellile, kus nõuti NSVL ja lääne riikidelt MRP salaprotokollide tühistamist ja tagajärgede likvideerimist. 1980. a koostati 40. kiri, 40 eesti haritlast koostasid kirja NSV Liidule nõukogude jõustruktuuride vägivallakasutuse vastu. KÜLMA SÕJA ISELOOMULIKUD JOONED 1970. võidujooks teaduse ning tehnika arendamisel. Kontrakultuur akadeemilisele meditsiinile alternatiiviks hakati
· EKP esimene sekretär · Püüdis olla moskvameelne , kuid arvestas Eesti NSV eripäraga · Moskvale kuulekas , kuid mitte äärmuslik venestaja . · laveerimispoliitika Moskva- Eesti vahel Karl Vaino 1. 1978 - 1988 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Eesti NSV-s uus venestamis aeg · Üdini Moskvameelne · Umbkeelne · Vene keel peale surumine Peamised vastupanu vormid 1940. Metsavendlus - relvaga võitlus 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuvormid Majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühisk. · Talude likvideerimine · Kolhoosidele üleminek · Erasektori likvideerimine · Käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine · Võõrtööjõu sissetoomine SÕJAJÄRGNE VÄGIVALDJA METSAVENDLUS Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu . Nõukogude võim püüdis igasuguse vastupanu maha suruda
vajadustega Johannes Käbin(1950-1978): ajas mõõdukalt laveerimis poliitikat oli kuulekas Moskva suuniste täitja Karl Vaino(1950-1978) Moskva meelne tema võimle tulekuga algas venestamisaeg. 6. Missugused olid eestlaste vastupanuvormid Nõukogude võimule? 1940: metsavendlus aktiivne relvavõitlus 1950: põrandaalused noorterühmad 1970: avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 7. Missugused muutused toimusid Hiinas 1940- 1980? 1946. 1949. toimus Hiinas kodusõda. Kodusõja võitsid kommunistid, Hiinas kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Riigipeaks ja kommunistliku partei juhiks oli Mao Zedong. Hiinast kujunes diktatuuri riik, majanduses mingi üle käsu ehk plaanimajandusele. 1958
1950-ndate aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. a algatatud raamatusari ,,Loomingu raamatukogu". 1958 asutati ajakiri ,,Keel ja kirjandus", 60-ndatel pakkus väärtkirjanduslikku lugemist ka ajakiri ,,Noorus" 50-ndate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4. Iseloomusta kassetipõlvkonda. Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin
Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi suuri linnaosasid sissetoodud töölistele(lasnamägi, mustamägi, annelinn, Ida- Virumaa linnad). Palju kasutuid tehaseid ja muid tootmiskomplekse, mille
Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi suuri linnaosasid sissetoodud töölistele(lasnamägi, mustamägi, annelinn, Ida- Virumaa linnad). Palju kasutuid tehaseid ja muid tootmiskomplekse, mille
Venestamisjärgne olukord, poliitiliste voolude väljakujunemine.Tartu liberaalid(juht postimehe toimetaja jaan tõnisson, koondas rahvuslikke haritlasi,võitlus venestamise ja saksastumise vastu, nägid ette reformide elluviimist)Tallinna radikaalid(juht teataja toimetaja k.päts, kohalikud haritlased ja kirjanikud, pigem tööstuslik, majanduslik pool, rahva seas popid, võitsid 1904.a valimised ja päts sai tallinna linnapeaks)lisaks ka põrandaalused sotsid.1905.a revolutsiooni mõjud-suurlinnades streigid ja väljastumised, veriseim miiting Uuel turul, hukkus ligi 100 inimest, dets.mõisade põletamine ja rüüstamine, suruti maha tänu karistussalkadele,erakondade loomine(tartus eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks
Viru-, ja Võrumaal. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone. Nõukogede vägivallapoliitika: massilised arreteerimised, saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse + vaimne vägivald. Märtsiküüditamine-26.03.1949, ametliku nimega operatsioon Priboi, põhiliselt saadeti naisi ja lapsi Krasnojarski kraisse ja Novosibiriski oblastisse. Oli suunatud maaelanikkonna vastu,et saavutada nende ,,vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning võtta toetuspind metsavendluselt. Noorte osa- Põrandaalused noorteorganisatsioonid.1945-1954 avastati 82 nõukogudevastast gruppi, kus kuni 20-aastasi noorukeid oli üle poole liikmeskonna. Helsingi grupid- NSV liit kirjutas alla 1975 Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamise lõppaktile. Loodeti, et Moskva hakkab inimõigusi järjekindlalt järgima. See andiski indu NSV liidu teisitimõtlejatele, moodustades nn Helsingi-gruppe, et jälgida seda inimõiguste täitmist nõukogude impeeriumis
tähelepanu-ja empaatiavõimega ning lapse arengus tõeliselt huvitatud vanemal/õpetajal. · Andekatel lastel võib nende eripäradest tulenevalt esineda selliseid vajadusi või probleeme, mida teistel lastel tavaliselt ei teki. · Lapsi ei ei tohi sildistada ühegi kategooria järgi, kuna andekate laste tunded, käitumine ja vajadused muutuvad. · Profiili kirjeldused Bettsi ja Neiharti järgi: a) edukas b) väljakutset pakkuv c) põrandaalused d) väljakukkujad e) topeltsildiga f) autonoomne õppija · Teadmised andekate iseärasustest ja vajadustest on aluseks tõhusamate haridusprogrammide väljatöötamisel. · Andekate laste puhul võivad keeruliseks muutuda ka peresuhted, sest mõned vanemad nõuvavad liiga palju, kritiserivad ja hindavad last ning selline survestamine võib anada hoopis vastupidise tulemuse. On vanemaid, kes panevad lapsele andekuse olemasolu pahaks ning ei mõista
Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars. Kodukolde jumalanna Vesta. I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel. Roomal puudus laevastik. II Puunia sõda (218 201) Kartaago pealik Hannibal tungis Hisp. läbi. III Puunia sõda (146 eKr) Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago. Roomlased olid head ehituskunstis. Võtsid kasutusele sambad. Rajasid kivist teid ja sildu. Kasutasid enamasti tellist. Rajasid akvedukte mis varustasid linnu joogiveega. Majades põrandaalused küttesüsteemid. Kreeka kultuuri mõjul hakati haridusele rohkem tähelepanu pöörama ja seda tähtsaks pidama. Hakati saatma oma lapsi(enamasti poegi) kooli kirikutarkust õppima, rikkamatel olid koduõpetajad. Erinevalt Kreekast, oli Roomas rohkem levinud komöödiad. Välisilmelt oli Rooma teater üsna sarnane Kreeka omale, aga erinevalt Kreekast puudus Rooma etendustest koor. Ka üksikud naised tegid hiljem etendustes kaasa. Vergilius ,,Aeneis"
50. aastate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. Meelelahutust püüti asendada kõrgkultuuriga. 60. aastate keskpaigas tulid kokku esimesed biit- ja rokkansamblid ja kujunes välja hipiliikumine. 68. aastal korraldati Tartus üliõpilaste protestiaktsioon. Seisakuaeg Seisakuaja poliitilised pinged tõusid Eestis haripunkti 70. aastate lõpul, kui kommunistliku partei uueks juhiks sai Karl Vaino ja algas veneastamiskampaania. 70. aastate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused ja seejärel kirjutasid 40 Eesti kultuuritegelast ühise kirja, milles avaldasid muret ühiskondlike probleemide pärast. 70.aastatel oli süvenenud poliitiline pessimism ja inimesed kapseldusid eraellu. Eestis levis üldisem linnastumine, kultuuritegelased püüdsid leida teed "tagasi juurte juurde". Langusmeeleolusid aga ka valmisolekut agressiivseks protestiks leidus punkliikumises, mis laienes Eestis kiiresti 80.aastate
Koostöö Organisatsiooni poolt heakskiidetud metoodika alusel eesmärgiga saada adekvaatset infot tööhõivest ja töötusest. Potentsiaalne tööjõud on alati suurem kui tegelikult tööga hõivatud inimesed. Osa inimesi on majanduslikult mitteaktiivsed ja nad ei soovi töötada, neid nimetatakse ka väljaspool tööjõudu olevateks. Nende hulka kuuluvad niinimetatud "heidutatud inimesed", kes on kaotanud lootuse tööd leida, samuti varimajanduses tegutsevad põrandaalused töötajad ja ka eluaegsed koduperenaised (näiteks tasuta pereettevõttes töötavaid inimesi ei loeta töötuteks). Kokkuvõtteks tahan öelda, et täiuslik turg võib esineda vaid teoreetilistes mudelites, turutõrked on ühiskonnaelu ja ka minu elu loomulik osa. Eesti Inimesed saavad teha kõike, et elu Eestis läheks paremaks, inimeste sotsiaalne kaitstus paraneks, tööpuudus väheneks ja kõigil, mitte ainult teatud osal, oleks võimalusi inimväärseks eluks. Allikad: https://et
See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust ja vajalikul hulgal niiskust. Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad. Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske keldrid, põrandaalused, niiskuskahjustusega vahelaed ja märgruumide põrandad. Majavammi välimus Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni
1945. aastal saadeti 407 Eesti sakslast metsatöödele. Märtsiküüditamine (operatsioon Priboi ehk murdlaine) ööl vastu 26 . märtsi 1949 küüditati Siberisse 20 722 inimest. Enamik neist olid naised ja lapsed. See küüditamine oli suunatud maaelanikkonna vastu ,et neid kolhoosidesse saada ja võtta ära metsavendade toetajad. Enim kannatasid Viljandi, Valga ja Pärnu maakond. 1959 aastal naases koju üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu . Noorte salaorganisatsioonid e põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli küllalti ulatuslik. Aastatel 1945-54 suudeti julgeolekuorg. Poolt avastada 82 N võimu vastast noortegruppi. Noorteorganisatsioonidega oli seotud 835 kahtlusalust, 701 arreteeriti ja 657 anti kohtu alla. 7 määrati surmanuhtlus, neist 3 puhul viidi see täide. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid kooliõpilased ja üliõpilased. Metsavendade mahasurumise järel 1950. aastate algul ei suutnud võimud likvideerida noorte salaorganisatsioone
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta
J. Stalini surma järel alanud sula tunnusjooneks oli osaline vägivalla heastamine, algas represseeritute vabastamine vanglaist, GULAG- i laagritest ja asumiselt. 1959. aastaks pöördus Eestisse tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu, see aga ei tähendanud täielikku rehabiliteerimist. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara, ning paljudel ei lubatud naasta oma kodulinna. Noorte organisatsioonid Relvastatud vastupanuliikumiste kõrval osutasid vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Kõige rohkem noorteorganisatsioone tegutses Tallinnas ja Harjumaal ning Tartus ja Võrumaal. Metsavendade relvavõitluse mahasurumise järel ei suudetud likvideerida noorte salaorganisatsioonide tegevust. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju võeti metsavendadelt. Üks selline organisatsioon oli Eesti Rahvuslaste Liit. Kuid 1960. aastateks
1944.AASTA 1944.aasta jaanuaris jõudis Punaarmee taas Eesti. Septembri lõpuks suutsid Vene väed Eesti alad täielikult (va Saaremaal November) enda kätte saada septembri lõpuks. Inimesed Eestis lahkusid massiliselt kodudest,(umbes 80 000 inimest) kartes Nõukogude okupatsiooni taastamist(suur põgenemine). KATSE TAASTADA ISESEISVUST Eestlastele ei meeldinud saksa okupatsioonivõimude poliitika ja hakkasid moodustuma põrandaalused grupid nende vastu. 1944.aasta kevadel alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvumise taastamiseks. 18.septembril 1944 nimetati ametisse Eesti vabariigi uus valitsus, mille juhiks sai Otto Tief. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogud repressiivorganite kätte, vähesed läände jõudnud
vägivalla heastamine. Peale sulaaega enam küüditamisi ei toimunud, kuid inimesi vahel ikka arreteeriti või tapeti, aga see aastatega järjest vähenes. 1944-1953 oli peamiseks vastupanu vormiks otsene relvavõitlus - metsavendlus. Inimesi oli metsades ligikaudu 30 000, kes võitlesid NSVL režiimi vastu. 50-ndate alguseks suutis Nõukogude võim metsavendluse lõpuks maha suruda, kuid mõlemal poolel oli palju ohvreid. Režiimile vastupanu osutasid ka põrandaalused noorteorganisatsioonid, kuhu kuulusid enamasti õpilased. Noorte tegevus võrreldes metsavendlusega oli väga tagasihoidlik, kasutati ulatuslikke repressiivmeetmeid ja osaliselt ka ennetavat tegevust. Noorsooliikumised suruti 60.ndate alguseks maha. 1960. aastate teisest poolest algasid demokraatlikud liikumised, kus ei osalenud aind eestlased vaid ka muulased. See näitab, et teised peale eestlaste olid ka Nõukogude võimust väsinud ja soovisid demokraatiat. 1972. aastal
oli väga erinev, sisserännanud, üldine kõnekeel oli ladinakeel, keisririigi ajal hakati linna sihipärasemalt ehitama, ehitati hipodroome, amfiteatreid, templeid, triumfikaari, obeliske. Kujunes välja kanalisatsiooni süsteem, avalikest saunadest-termidest-kujunesid puhkeasutused. Ehitati korruselamuid vaesemate jaoks. Ehituskunst-väga arenenud, rajati kivist sildu, teid, monumentaalseid veejuhtmeid(akvedukte), linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades põrandaalused küttesüsteemid. Peamiselt kasutati tellist, kaeti marmoriga, lubjamördi abil saadi teha võlve, kaari, kupleid. Interjööri kaunistas sambad ja poolsambad. Traditsioon ja võõrmõjud-loodi ajalooteemalisi eeposeid. teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga etruskildelt.
3) Urbaniseerumine. 4) Traditsioonilise talumajapidamise likvideerimine. 5) Elatustase langes. 9. Iseloomusta erinevatele kümnenditele omaseid vastupanuvorme NL-le. 1) Metsavendlus 1941-1953. a) Peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis. b) Relvastatud vastupanu. c) Loodeti lääneriikide abile. d) Toetus suurel määral tavalistele inimestele. 2) Põrandaalused noorterühmad 1950.-ndatel a) Väike kandepind. b) Asendas metsavendluse. c) Lendlehed, avalikult Ev-st rääkimine. 3) Dissidendid ehk teisitimõtlejad 1960.-ndate lõpul. a) Peamiselt haritlased. b) Avalikud pöördumised ja omaalgatuslikud väljaanded. c) Püüti anda tõepärast infot nõukogude ühiskonnast ja selle oludest. 10
relvavõitlus- metsavendlus. Metsavennad olid II MS ja hiljem Nõukogude reziimi vastu olijaid, kes peitsid end metsas. Nad lootsid võidelda Eesti eest iseseisvumiseni. Maal tekkis hirmuõhkkond, sest metsavennad röövisid talusid, meiereid. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu ja ohvreid oli väga palju. Oluliselt mõjutas metsavendade vastupanu 1949. aasta küüditamine. Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. 1944. aastal algasid massilised arreteerimised ja saadeti inimesi vangi-ja sunnitöölaagritesse. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald: vaimuelu allus täielikult valitseva reziimi ideoloogiale. Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aasta suurküüditamisega. Märtsiküüditamisel 26.märts 1949 saadeti Eestist Siberisse pea 30 000 inimest. 1979. aastal Balti apell- Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejate avalik kiri.
* traditsioonilise talumajapidamise likvideerimine * elatustase langes 9. KUIDAS SAID EESTLASED INFORMATSIOONI LÄÄNES TOIMUVA KOHTA JA KUIDAS VÄLJENDATI ERINEVATEL AEGADEL OMA VASTUPANU NÕUKOGUDE VÕIMULE? VASTUPANU NSVL VÕIMULE: * metsavendlus u 30000, u 2 a metsas, Pärnu, Võru ja Virumaal. Vanad relvad ja laskemoonapuudus. Eluase heinaküün suvel, peidik majas, maaalune punker. Hääbus suvel 1949 (märtsiküüditamine) *1950.ndate aastate põrandaalused noorterühmad lendlehed, vandetõotused. 1949 õhkisid SMV liikmed punamonumendi Raadil * 1960ndate lõpust dissidendid ehk teisitimõtlejad(Enn Tarto, Mart Niklus, Lagle Parek, Jüri Kukk jne) valikud kirjad ja pöödumised INFO LÄÄNEST: * välisraadiojaamad (USA hääl, Vaba EUR) * SO turistid, SO TV ja HELTLN laevaliiklus * teadlaste suhted tihenesid välismaa kolleegidega 10. ISELOOMUSTA EESTI KULTUURIELU JÄRGMISTES VALDKONDADES: HARIDUS, KIRJANDUS, USUELU, RAHVAKULTUUR!
Poliitilised õigused neil puudusid. · Abielu tähistas minekut isa käe alt abikaasa eeskostele (tavaliselt sõlmiti murdeeas) · Naisel oli võimalus ka sõltumatult ise elada, kuid seda erandjuhtudel. Need naised võisid oma vara ise jagada ja sõlmida abielu oma soovide kohaselt. Rooma ehituskunst · kivist teed ja sillad · veejuhtmed ehk akveduktid, mis varustasid linna veega · kanalisatsioon · põrandaalused kütmise süsteemid · kasutati ehitamiseks tellist, pidulikematel juhtudel kaeti ka marmoriga · lubjamördi kasutuselevõtt aitas kaarte, võlvide ning kuplite ehitust veelgi keerulisemale tasandile viia · välispinnad kaeti sammaste ja poolsammastega Suhtumine jumalatesse ja ennete tõlgendamine. Riik ja religioon · suhtusid jumalatesse aupaklikult, tehes neile annetusi kuna riigi edu sõltus just jumalatest · kujutasid jumalaid panteoni sarnaselt
Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega kiht. Need, kes olid sõjast väsinud, olid tsaarivõimu vastu seepärast, et tema oli ju sõja alustanud ning need, kes soovisid sõda võiduka lõpuni, ei toetanud tsaari seetõttu, et nn patriootide arvates kukkus sõjapidamine valitsusel halvasti välja. Keisrit ei toetanud ei ametnikkond ega ka ohvitserkond. Tsaarivastast agitatsiooni ei teinud ainult põrandaalused enamlaste rühmad. Kõik liberaalse suunitlusega ajalehed ja suurem osa kõnesid Riigiduumas olid suunatud tsaari vastu. Selline kihutustöö mõjus kõigile rohkem või vähem haritud venelastele ning sõjaraskused ja toiduainete defitsiit veensid ka kirjaoskamatuid. · Põhijooned: streigid suurtes linnades ja eelkõige Petrogradis, näljamässud ja poliitilised
2 Sissejuhatus Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuariniNõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda Hoolimata tugevast venestuspoliitikast enne Esimest Maailmasõda ja sõja ajal, valitses eesti õppiva noorsoo hulgas, nii keskkoolides kui Tartu Ülikoolis tugev rahvuslik vaim. Paljudes gümnaasiumides ja teistes õppeasutustes tekkisid illegaalsed põrandaalused õpilasorganisatsioonid, kes püüdsid arendada ja süvendada rahvuslikku mõtlemisviisi ja kaasata õpilasi sellel alal tegutsema. Ülikoolis tegutsesid selles suunas eesti üliõpilasorganisatsioonid. 1917. aastal Venemaal toimunud revolutsioonis tegid meie gümnaasiumide õpilased ja üliõpilased kaasa suure aktiivsusega. Palju õpilasi ja üliõpilasi astus vabatahtlikult võitlejate ridadesse eesti rahvuslike sõjaliste jõudude moodustamisel
võidurelvastumine. Välispoliitika: pidev võitlus lääneriikidega, agressiivne välispoliitika, võidurelvastumine. 9) Eesti NSV (aeg, olulised kommunistid, vastupanuvormid, majanduselu, kultuurielu, taasiseseisvumine) 1940-1941, 1944-1991. N.Karotamm(1944-1950) oli kõige enam eestimeelne, J.Käbin(1950-1978) oli nii eesti kui ka venemeelne, K.Vaino(1978-1988) tõsine venestamise laine. 1940- metsavendlus, 1970- põrandaalused noorterühmitused. Suur ühismajandus, loodi palju kolhoose. Pidi kõik oma vara ära andma ja kolhoosis riigi heaks tööd tegema. Pandi peale kõrged maksud neile kes kolhoosis ei töötanud, kutsuti kulakuteks. Kodu-Eesti ja välis-Eesti kultuur. Info ( raadios, kirjandus, otsekontakt). Laulupeod. 10) Külma sõja lõpp (USA plaanid NSVL ründamiseks, perestroika ja glasnosti aeg, NSVL lagunemise põhjused ja tagajärjed)
Toimus suur raiskamine-kvaliteedile tähelepanu ei pööratud.jäädi aina rohkem mmaha.Loodusvaenuliku tootmise tagajärjel hakkas alvenema baltikumi ökoloogiline olukord.põllumajandustoodang veeti surel hulgal välja.kaupa sai vähem. Tekkis taas kontroll mõtteavaldustele. 14. Mis oli iseloomulik vastupanuliikumisele Baltimaades 1970. aastatel? Leedus koguti allkirju usuvabaduse ja katoliku kiriku kaitseks. Tekkisid põrandaalused organistasioonid.vastupanuliikumistega sotud inimesed vahistati, saadeti siberi vangilaagritesse.toimusid protesti ja meeleavaldused. 15. Kes oli EKP esimene sekretär 1950-1978 ja 1978-1988? Kelle ajal algas uus venestamine? Esimene: Johannes Käbin, 1988_karl vaino-tema ajal 16. Millised olulised muudatused ja miks toimusid Lääne inimeste maailmapildis 1970. aastatel? Tekkisid vabakliinikud ja ülikoolid.levis kontrakultuur. Levis ka roheline
annaabi.ee 
