A 1. A border äärepeenar 2. A brand new plot- uhiuus ala 3. A coherent system sidev süsteem 4. A curved lawn kaarjas muru 5. A fencing screen puuaed, vahesein 6. A flower bed lillepeenar 7. A focal point keskpunkt 8. A fruit plot puuviljaaed 9. A garden shed katusealune aed 10. A gravel area kruusaga kaetud ala 11. A hedge hekk 12. A hidden area varjatud ala 13. A lawn muru 14. A natural boundary of trees and hedges 15. A path kõnnitee 16. A patio terass, siseõu 17. A screen-block wall kiviaed 18. A shady area varjus olev ala 19. A specimen shrub ilupõõsas 20. A sunny area päikeseline ala 21. A vegetable plot juurviljaaed 22. Abandoned mines- mahajäetud miinid 23
0,15 Jalgrada Lehtpuu harvik liivikul Heinamaa soostunud Km. post Kindlustatud nõlv Kattega tee äärekiviga A Tehniline reeper Tehn.5 15,12 Kasvuhooned Kivist eluhoone KE Katusealune Kivist kõrvahoone KK Kõrgusarvud 342,7 TTÜ GEODEESIA ÕPPETOOL LEPPEMÄRGID Stobert Ilja matr.105150 Rühm EAEI-18 11.09.2010
katusealune ehk galerii (39 meetri pikkune), mis erinevatel aegadel on leidnud kasutust suvekohvikuna. Selle jaamahoone osa algne tähendus pole teada, kuid võib arvata, et seda kasutati ooteplatvormi laiendusena. 1950. aastatel ehitati väike osa katusealusest juurviljaladude tarbeks kinni. (1) Kõige ainulaadsemaks osaks Haapsalu jaamahoone arhitektuuris on umbes 216 meetri pikkune kaetud perroon. See 20. sajandi algul ehitatud raudteejaama katusealune perroon oli pikim Euroopas. Perrooni erakordne pikkus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Vene impeeriumi raudteedel omane üksnes tähtsamatele jaamadele. Seda arvestati pikima reisirongi pikkuse järgi ja see võis küündida kuni 120 süllani, mis meetrites tegi ligikaudu 256. Haapsalu jaama perrooni muudab aga haruldaseks asjaolu, et ülipikk perroon on ka täispikkuses kaetud, mille juures on ilmselt peetud silmas keiserliku koja ja õukondlaste heaolu
Tänapäeva lapsed ning noorukid ei kujuta ette elu ilma internetita. Arvatakse, et erinevad veebisaidid ongi need, mis elule mõtte annavad. Keegi aga ei mana silme ette kujutluspilti sellest, kuidas aastaid tagasi hakkama saadi, kui puudus igasugune internetilehekülgede süsteem, millega oma igapäevaelu vürtsitada sai. Tegelikult ei osatudki millestki nii väga puudust tunda, sest kõik oli justkui olemas: sõbrad, hoolitsev perekond, soe katusealune, hea toit laual ning kõike muud, mida hing ihaldas. Interneti puudmine võimaldas lastel elada muretut elu, nad nautisid lapsepõlve täiel rinnal, käies sõpradega mängimas, kinos, teatris ja mujal. Kellelgi ei tulnud mõttessegi varem koju minna ja leides sealt eest valgust kiirgava ning sõltuvust tekitava arvutiekraani. Kõik see muutus, kui loodi internet ning ühtlasi ka sait Facebook. Noored sattusid ekstaasi ja Fabebooki konto loojate arv tõusis väga vähese ajaga üpris kõrgele
Minu unistuste lasteaed Minu unistuste lasteaed asuks looduslähedases kohas, mõnes Eesti pisemas külas. Hoone võiks olla alles ehitatud, suur ja avar. Palju valgust, suurte akende näol. Igal rühmal peaks olema eraldi mänguruum, magamistuba, tualettruum, garderoob ja isiklik väljapääs õuealale, et hoiduda liigsest mustuse majja toomisest ja mikroobide levikust erinevate rühmade vahel. Lasteaial peaks kindlasti olema suur spordisaal ja ujula. Minu unistuste lasteaed oleks tervist edendav, seega peaks palju erinevaid võimalusi olema liikumistegevusteks ja ka huviringideks. Lasteaial peaks olema suur õueala, eraldi võiks olla katusealune juhuks kui õuesõppe ajal sadama hakkab. Õuealal palju erinevaid mänguväljakuid, liumägesid, turnimispuid ja liivakaste. Lasteaia kõik rühmad võiksid toimida ,,Hea alguse" metoodika näol, kuid ma ise kujutasin ette, et erinevad keskused on eraldi ruumides. Näiteks matemaatika keskus oleks täis numbreid, kuju...
alusel. Astjad ja konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse või katusealustesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajate vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. Juurdesõiduteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Juurdesõiduteed ei tohi olla libedad. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
19) Fassaad rikkaliku dekooriga. Kas. Skulptuure . 29) Kasutati erinevaid värve, proknksdetailid kullati 30) Seinte skulptuurid läksid üle laemaalinguks, ei saagi aru kus mis lõppeb. 31)Rooma antiikarhitektuurile ja Palladio ehituskunstile tuginedes arenes baroki klassitsistlik suund. Levialadeks Ingl. Ja Prants. Fassaad rahulikum. Püüti jäljendada antiik ja renessanssehitusi. Selgus ,sümmeetrilisus, rahulikkus. 32) Prantsusmaal võeti 17 saj. kasutusele katusealune korrus e mansard 33) Lossiehitus. uus lahendus eenduvad hoonetiivad. Iseloomulik pikalt väljavenitatud fassaad. Eksterj. säilis teatud rangus. Interj. Rikkaliku dekooriga. 34) Lossi juurde kuulus prantsuse park- range geomeetrilisus. 35)Linnaehituses oluliseks sai võimalus tabada palju ühe pilguga 36) Eriti iseloomulik on kiirtena kokkujooksvte tänavate süsteem 37) Prantsuse õukonnas sündis 18 saj 20datel rokokoo kergem ja mänglevam, väljendus enamasti interjööris
Koht on atraktiivne ja noortele meeldib seal. Kui ala teha puhkealaks, käiks seal rohkem inimesi. Noored saaksid seal meeldivamalt oma spordialaga tegeleda ja nende perekonnad lihtsalt puhata. 2. Sihtgrupi kirjeldus: Noored motosportlased ja nende pered/tuttavad. Lähiümbruse ATV ja krossisõitjad. 3. Sobivus loodusesse, looduslikud tingimused, (fotomaterjal): Koha puhkekohaks muutmiseks oleks sinna lihtsalt vaja luua kerge katusealune, paar pinki ja võimalusel lõkkekoht. Looduslikult on seal plats juba olemas. Karjäär: Rada ja karjäär: 4. Joonis/eskiis: varjualune 5. Mõju loodusele (võimalik erosioon, looduse muutmise ulatus, jne) Loodus jääks suures osas muutumata. Raja ja karjääri vahel on juba lage ala, kuhu varjualune ja pingid püstitada. Parimaks tulemuseks tuleks aga karjääri korrastada: kallas puhtaks, veest taimi vähemaks. 6. Kuidas on tagatud rajatisele ligipääs (parkla, trepid)
Sissejuhatus Aastal 1946 tegevust alustanud väikesest Tartu Puu- ja Aedviljatehasest kasvas välja Eesti Vabariigi üks suuremaid konservitööstuse ettevõtteid- Tartu Konservitehas ehk praeguse AS Salvest eelkäija. Missioon on teha tarbijate elu maitsvamaks ja mugavamaks. AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 2030 aastat, mis näitab töötajate suhtumist ja lojaalsust. Ettevõtte eesmärk hoida kõrget tootmiskultuuri, väljastatava toodangu suurepärast kvaliteeti ja tarbijate usaldust. Salvesti ajalugu 1946. aastal alustas tegevust Tartu Puu- ja aedviljatehas, kus algselt töötas 26 töölist ja tootmisvahendiks olid pada, katel ning ämbrid
Kena keik e saarlaste sönastik Kena keik – mitmes mõttes Saaremaal kasutatav Rihalne – rehealune väljend, kena võib tähendada nii head kui Piha – pähe (ei halvustavat suhtumist hakka piha, sidus Paargu – suveköök rätiku piha) Elupealne – pööning, katusealune, ülemine korrus Kahjatsema – Tuhlis – kartul kahetsust tundma Kupat tuhlid – koorega keedetud kartulid Mütu – mitu Nott – paks soust Soo oma- sinu oma Tuhlimoos – kartulisalat Moo oma- minu oma Leiges – kaalikas Kessiku- kolmapäev Nasv(a) – meremadalik, leetseljak (siit ka laupa- laupäev
kasutama. See juhtus umbes aastal 1000 e.m.a., ilmselt esmalt Hiinas aga peaaegu samal ajal ka vanas Kreekas ja etruskide kultuuris, praeguses Itaalias. Siiski läks enam kui 2000 aastat, enne kui katusekive hakati kasutama Põhjamaades, esmalt kirikute, kloostrite ja konvendihoonete juures. Keskajal kasutati katusekive peamiselt linnas. Katusekivide peamine eelis on, et vihmavesi voolab katuselt maha, kuid katusealune saab siiski vabalt hingata ja ventileerida. Ammustel aegadel oli sellest abi näiteks ahju- ja küünlasuitsu toast eemaldamisel. 1.5 Ratsionaalsed eelised Katusekivide paigaldamine on loogiline tegevus. Seepärast on katusekivid enam-vähem sarnased, isegi kui varasematel aegadel kasutati kahesuguseid erinevaid kive (näiteks munk-nunn tüüpi katusekivid).
See oli punakas-pruuni värvi kass Punapea. Punapea tuli kase otsast alla ja koos Teofrastusega läksid jõe äärde jalutama. Punapea tonksas Teofrastus õrnalt ninaga ja neist said sõbrad. Päike paistis ning kevad oli kätte jõudnud. UUED SÕNAD: Katsumus – raskus, vaev, häda Uudistama - uudishimulikult vaatama või küsima Territoorium – maa-ala, piirkond Hulkuv – rändav, kola (hulkuja on see, kes kolab ringi, tal pole kodu) Tonksama – müksama, kergelt lööma Varjualune – katusealune, vari Kiosk – müügipunkt, kus harilikult müüakse ajalehti/ajakirju Kõuts – isane kass Suunduma - (millegi poole) liikuma
rahvast. Pärnu rannakohvik Olev Siinmaa, Ranna pst. 3, 1939 Pärnu rannakohvik on Pärnu funktsionalismi üks tähtteoseid. Ehitis valmis linna 150. Juubeliks ja on raudbetoonkonstruktsioonis. Valmides oli see Eesti suurim 1200-kohaline kohvikusaal, mille kaldkatus muudab pikliku maja maa poolt ühekorruseliseks ja merepoolt kahekorruseliseks. Suure kohvikuga liitusid veel seenrõdu, terrassid ja katusealune vabaõhukohvik. Seenekujuline rõdu ongi hoone aktsendiks, mille puhul esmakordselt Eestis eksponeeriti viimistlemata raketisejälgedega betoonvalu. Pärnu rannakohvik on koht, kus alati viidan suurema osa oma suvest, olles seal
RÜHM: „SPORTLASED”- 16 tüdrukud,10 poissi Pille-Riin Pruus,Heidi Reial,Margus Mäeots Esmaspäev"Tere sport"Teisipäev"Meeskond" Kolmapäev"Võistlused" ÄRATUS(võimlemine, ÄRATUS(võimlemine, hügieen, tubade hügieen, tubade 8.00 korrastus,rivistus)H.Reial, korrastus,rivistus)H.R P-R.Pruus, M.Mäeots eial,P-R.Pruus 9.00 HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK SAABUMINE(registre erimine,majutus, 10.00- rivistus);H.Reial; Mäng; Rahvastepall; Võrkpalli 11.15 P-R.Pruus, H.Reial,P- alused;reeglid, M.Mäeots;rühmater R.Pruus,M.Mäeots,Spord harjutused;H.Reial,M ritoorium istaadion uruplats LAAGRI ...
Seejärel naelutatakse teine kiht ülekattega nii, et pealmised lauad kataksid alumiste (vee)sooned. Sammal Vetikas Mädanik Puidu pragunemine ja lhenemine Roostetavad naelad Putukad Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanusid. Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud. Puidust katusekatte suurim vaenlane on päike, mis kuivatab niiskunud puidu liiga kiiresti ja phjustab puidurakkude rebenemist. Ajapikku kasvavad mikroskoopilised rebendid silmaga nähtavateks pragudeks. Asendada purunenud ja pehastunud osad uutega. Jälgida tuleb, et asendatavad osad oleksid vimalikult kõrgekvaliteedilisest ja originaali lähedasest puidust ning sobiksid olemasolevatega suuruse ja vormi poolest.
ei tahaq'' Ta ei tea kas on hullem valu eest peituda või valu ära kannatada. Raamat puudutab ka peategelase jaoks valusat teemat lapse kaotamine (abort). Peategelasel on kaks last ja kahte ei ole (ei ole tahtnud). Põhiliseks põhjuseks on laste mittesaamisel ikkagi vaesus ning suutmatus veel lapsi üksinda üles kasvatada, sest tal oli teadmine, et lapse saamine on üleni ainult tema vastutus ja koorem. Puudus korralik katusealune, turvatunne ning raha oli vähe. Kuna kelleltki teiselt ta laste kasvatamisel kunagi tuge ei olnud saanud esimeste laste isagi ei osalenud laste kasvatamisel siis ei lootnud ta enam järgmise lapse isa pealegi. Lapsed võisid tunduda naisele küll ainult koormaks, nagu ka õunapuule tema õunad, kuid ainult nii see ka polnud. Lapsed tõid ka talle palju rõõmu. Siiski jäi raamatut lugedes mulje, et mida vähem lapsi, seda kergem endal, nagu oleks ka õunapuul,
oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn. kolmnurkseotise. Penni ühendus sarikaga viimases ühendus seinaga on näidatud joonisel. PÜSTKATUSED Kui katusealune ruum sisaldab kandvaid siseseinu ning laetalasid, võib katusekonstruktsiooni otstarbekalt toetada. Selliselt toetatuna kannab sarikas nagu 450 all kahele või mitmele toele asetatud tala ning nihkejõudusid säärane katus ei tekite. Selle ülemist osa võib lugeda vabakandvaks ning asetatuks ülemisele pikiraamistiku, nn. toolvärgi, puule; alumised sarikaotsad toetavad ühelt poolt müürilatile, teiselt poolt toolvärgile. TOOLVÄRK
seintest ja postidest ning toetuspunktidest on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Toetatud püstkatus Kui katusealune ruum sisaldab kandvaid siseseinu ning laetalasid, võib katusekonstruktsiooni otstarbekalt toetada. Selliselt toetatuna kannab sarikas nagu 45 kraadi all kahele või mitmele toele asetatud tala ning nihkejõudusid säärane ei tekita. Alumised sarikosad toetuvad müürilatile , ülevalt toolvärgile. 1. Mis on katuse ülesandeks? V: Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms.
Mesila majas olgu üks ruum mee vurritamiseks, vahatoormassi töötlemiseks, raamide traatimiseks, kunstkärgede raamimiseks ja teisteks töödeks. Teine ruum varukärgede, inventari ja seadmete säilitamiseks ning kuur tagavaratarude, magasinikastide, mattide ja teiste asjade jaoks. Suuremas mesilas, kus toodetakse mesilasema toitepiima ja kasvatatakse mesilasemasid, olgu selleks mesila majas veel eraldi köetav ja valgusküllane väike ruum. [1] Iga mesilas peab olema vastav katusealune või taru kate kontrolltaru jaoks, päikese- vahasulataja ja mesilaste jootmisnõud. [1] 4 Mesila ehituse puhul tuleb endal selgeks teha, millised tarud püstitada, kas korpustalud või lamavtarud. Lamavtarude üheks suureks eeliseks on see, et lamavtarudega saab töötada ka ainult üks inimene, korpustalude puhul on korpuste tõstmiseks vajalik kahte inimest. Kuid
Ehitised ja taluõued · TALUHOONESTIK kujunes 19-20 sajandilm kui põllumajanduslik tegevus oli muutunud kõige tähtsamaks, kaasnes paikne elamisviis. · Eesti taluõuel ei ole väga kindlat kuju ja hoonete paigutust ei ole. Õuekoha valiku moodustasid praktilised kaalutlused (kuivem ja kõrgem koht, päikesele avatus, ligipääsvatuvus, kaevu rajamise võimalus, põldude ja karjamaade lähedus). · Ilmakaari arvestati reheelamu paigutamisel. Majade essiküljed ehitati enamasti soojemate ilmakaarte suunas. Kui lähedal oli jõgi siis tehti uks sinna poole või kambripoolne ots jõe poole. · Põrandad olid tavaliselt kõvaks tambitud pinnasega. Elamutel savi ja liiva või kruusa ja lubja segust. · Kui oli võimalus, kaeti laed peente ümarpalkidega, millele pandi peale sammalt ja liiva. · Kaevud vanimad teise aastatuhande algusest eKr. · Salvkaevud vooderdatud kivi või puidu...
seiklusrajad, mis vahepeal lõikavad teisi radu. Kõik rajad propageerivad kehalist aktiivsust, mida pakuvad kõndimine, jooksmine, tagaajamise mängud või mängimine ratastega mänguasjadega. (Natural Learning Initiative, 2012) Katusealused pakuvad kuivust ja soojust, mis on eriti kasulikud külma ja niiske ilmaga. Samuti on need head kogunemise kohad, kus saab läbi viia õppetegevusi, ning annavad lastele võimaluse mängida sotsiaalseid mänge nagu kodu, pood, teater. Katusealune peaks asuma aia lähedal ning sel ei tohiks olla teravnurki, sest neid on keeruline ehitada ning kasutada. (Natural Learning Initiative, 2012) Lastele meeldib liivaga mängida, sest seda saab kaevata, sõeluda, kallata, vormida jne. See on klassikaline interaktiivne looduslik materjal, mis pakub hulgaliselt võimalusi loovaks mängimiseks. Liivamänguala peaks olema piiratud kivide või puidust piiretega, sest see vajub laiali, ning kaetud mingisuguse kattega loomade eest
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ramon Aru MUKRI RABA Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2017 1 2 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Mukri raba tekkeloost...................................................................................................4 2. Mukri raba taimestik......................................................................................................6 3. Mukri raba loomastik.....................................................................................................8 4. Turvas - raba rikkus....................................................................................
5. Sindelkatus 6. Kimmkatus Levinumad probleemid puitkatuste juures on: · Sammal, vetikas, mädanik · Puidu pragunemine ja lõhenemine · Roostetavad naelad · Putukad Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanõusid. Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud. Puidust katusekatte suurim vaenlane on päike, mis kuivatab niiskunud puidu liiga kiiresti ja põhjustab puidurakkude rebenemist. Ajapikku kasvavad mikroskoopilised rebendid silmaga nähtavateks pragudeks. Traditsiooniliselt on puitkatust kaitstud liigse kuivamise ja ka sambliku tekke eest puutõrvaga. Soovitatav oleks katust tõrvata iga nelja kuni viie aasta tagant. Tõrva hulka võib segada ka linaõli. Nn
Alles on aga 1932. aastal kummalegi poole hoonet paigutatud Haavamäe dekoratiivsed merre viivad dolomiittrepid. Nõukogude ajal kasutati kuursaali laona ning hoone kippus vägisi lagunema. 1995. aastal alustati linnavalitsuse eestvõttel kuursaali Pilt nr. 3 Haapsalu kuursaal restaureerimist ning kaks aastat hiljem avas ta suvekohvikuna külajstajatele uksed. Pilt nr. 3 Haapsalu Kuursaal Raudteejaam 1906/7.aastal valminud raudteejaama katusealune perroon oli pikim Euroopas. Jaamahoone ühes osas ning rööbastel asub Eesti Raudteemuuseum. Eesti aladele jõudis raudtee 1869. aastal. Peterburist üle Tallinna Keila ja Paldiskisse suunduva nn Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktoobril 1870. Mõned aastad hiljem algatati kohalike mõisnike poolt kava ehitada Keilast Haapsallu raudteeharu. Tee ehitus otsustati lõplikult Haapsalu linna volikogu istungil 1902. aasta augustis. Tollase linnapea G.
linna ajaloolist nime kandev kohvik Kegel. Haapsalu raudteejaama hoone Haapsalu historitsistliku jaamaansambli projekteeris 1904. aastal arhitekt K. Verheim ja see valmis 1907. aastal. Vaksalihoone pidi tulema kogu liini suursuguseim, kuna sinna rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaam. 15 Ülipika fassaadiga kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja varikatusega nn Imperaatoripaviljon ja ühendav katusealune. Neile lisaks asub jaamahoone ümbruses säilinud ja tänaseks kaitse all olevaid abiehitisi, näiteks: pagasiait, platvormiga kaubaladu, veetorn, depoo, vedurite pöördsild, raudteelaste elamud ja teised väiksemaid abihooned. Haapsalu jaamahoone projekt kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud Imperaatoripaviljon, mille teine variant sai heakskiidu alles 28. juunil 1905. Jaamahoone ehitust juhtis suurte volitustega insener Götte, ehitajateks olid kohalikud ettevõtjad.
Iisaku mäe vaatetorn ja maastikukaitseala Iisaku mäel (tuntud ka kui Tärivere mägi), mis on Ida- Virumaa kõrgem looduslik tipp, asub Iisaku vaatetorn kõrgusega 28 m. Olles merepinnast 122 m kõrgusel avaneb Sulle sealt tipust imeline vaade üle Alutaguse metsade. Ilusa ilmaga saad näha ka Kuremäe kloostri kupleid ja Peipsi järve. Mäe jalamile ja ümbritsevasse metsa on rajatud terviserajad, kus suvel saad matkata ja rattaga sõita ning talvel suusatada. Puhkekohas on olemas katusealune laud pinkidega ning ettevalmistatud kattega lõkkekoht, mis sobib suuepäraselt pikniku pidamiseks. Mõisad Saka mõis Saka on üks vähestest Eesti mõisakompleksidest, mis on tervikuna taastatud. Mõisa härrastemajas asuvad luksuslikud majutusruumid, seminariruumid ja suur saal ning võlvlagedega keldris restoran. Saka mõis oma erilise asukoha, privaatsuse ja erinevate võimalustega sobib hästi puhkuseks, tööalasteks väljasõitudeks kui pidulike vastuvõttude ja pulmade pidamiseks.
hooldusteenust pakkuv hoolekandeasutus (hooldekodu-pansionaat). Vallas on perearsti, apteegi ja hambaarsti teenuste kättesaadavus hea, kui erialaarstiabi kättesaadavus on halb. Värska Sanatooriumi olemasolu ja seal pakutavad taastus- ja kuurortraviteenused sh rehabilitatsiooniteenused on kõrgelt hinnatud nii kohalike kui ka turistide poolt. Vallas on kaks kooli ja lasteaed ning tegutseb muusikakool. Noorte jaoks on valminud Värska Avatud Noortekeskus ja katusealune ekstreemspordiväljak. Värska gümnaasiumis ja lasteaias on probleemiks laste vähenemine (vähesus). Eesmärgiks on vaatamata laste vähesusele säilitada Värska Gümnaasium, kui ainuke gümnaasium Setomaal. Vallas tegutseb 29 huvialaringi ja taidluskollektiivi, mis on piisav vallaelanike jaoks. Sellest lähtuvalt võib öelda, et sotsiaalse infrastruktuuri vajadustekasv eri teenuste lõikes ei ole vajalik. Kui vaadata vanuseklasside
Peamiselt kahekorruselise sopilise peahoone lasi mõisaomanik projekteerida arhitekt Otto Pius Hippiusel. 1883. aastal valminud hoone on väga liigendatud ning on saanud suuri mõjutusi neogootikast. Hoone fassaadi kaunistab neljakorruseline sakmelise rinnatisega torn. Torni esimene korrus on lahtine võlvitud katusealune, millel on huvitav efekt ühes nurgas sosistatu on kuulda teises nurgas. Väikesed tornikesed asuvad veel hoone mitmeis paigus. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis elemente. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu.
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ...
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele s...
1812 Tõkkepuu ja selle paigaldus 1 tk 1,7 970,1 22,36 993 1813 Jalakäijate värav 1 kmpl 4 340 52 392 183 Mänguväljak 1 kmpl 43,0 2760,18 565 3326 184 Prügikonteinerite katusealune 1 tk 18,1 652,36 235,5 888 6 Materjal Masina Tööjõu Kood Ajanor Hind
võimlemisega, samuti hingeharidusega. Kuulsaim oli Ateena akatemia, millega liitus ka Akademose heroon. See oli ateena riigimehe Kimoni teene. Gümnaasium ja park moodustasid alati ühtse terviku. Ateenat ümbritses 4 suurt gümnaasiumi, linna territooriuml asuvad gümnaasiumid ja pargid olid väiksemad. Gümnaasiumi ehitusel põhirõhk sammastikel. Ehitise juurde kuulus peristüül ja ksüstos (sammastikega katusealune. Avalikud istutused asusid peamiselt linnades ja nende lähiümbruses. Väljaviivad teed ja peatänavad ääristatud puudega. Alates 200 e.Kr aasta hellenismi aiakunsti tähtamad on peristüülaiad, kuhu tehti juba ka istutusi. Tähsamad keskused on Antookia ja Aleksanrdia. Antookias - võimsad aiad, purskaevude ja aiaehitistega. Aleksandrias- olevad 1/4 pindalast haljastatud: gümnaasium ja park, tehisküngas spiraalse veetõusuga, kuulsad
projekteerida arhitekt Otto Pius Hippiusel. Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi - seminare konverentse, pidusid jne. Arhitektuur 1883. aastal valminud historitsistlik hoone on väga liigendatud ning on saanud suuri mõjutusi neogootikast. Hoone fassaadi kaunistab neljakorruseline sakmelise rinnatisega torn. Torni esimene korrus on lahtine võlvitud katusealune, millel on huvitav efekt - ühes nurgas sosistatu on kuulda teises nurgas. Väikesed tornikesed asuvad veel hoone mitmeis paigus. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanii. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja
alla pannakse serviti vöötala ristlõikega 5x15 või 5x20 cm. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 600...900 mm. Maksimaalne sille on 5,5 m. Diagonaalsidemed: Tagavad sõrestikhoone jäikuse. Need peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. Tuulesidemed selleks võib kasutada tsinktraati, mis kinnitatakse sarikate ja katuse külge. Aitavad paremini katust kinni hoida. Katusealune korrus: välissein on laetalade pealispinnast 60...80 cm kõrgusel. Räästasõlm jäigastatakse diagonaalsete jäikustugedega sammuga 2...2,5 m, mis võivad olla põikvaheseina sees. Elemendid ühendatakse omavahel tavaliselt naeltega. Tuulesidemed selleks võib kasutada tsinktraati, mis kinnitatakse sarikate ja katuse külge. Aitavad paremini katust kinni hoida. Karkassi elemendid ühendatakse omavahel naeltega. Seina sõrestik koosneb tavaliselt 5x15 või
1996. aastal moodustati AS Salvest Tartu Konservitehas. Sama aasta suvel õnnestus tänu sõprussidemetele osta Soomest väga soodsatel tingimustel praktiliselt uus kaanetaja, mille abil saab kaanetada mitmesuguse mahuga "twist-off" tüüpi klaaspurke. 2000. aastal sai uueks ärinimeks AS Salvest. AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 2030 aastat.( http://www.salvest.ee/salvesti- ajalugu) 2.1 Ettevõtte tutvustus AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 20
2.2. Puidu kuivatamine Puit kuivab aeglaselt. Väga oluline on, millistes tingimustes seda kuivatatakse - kui kaitstud on ta otsese vihma ja päikese eest, need on väga olulised faktorid, mis võivad puidu omadusi muuta. Puit kahaneb, lõheneb, võib tõmbuda kõveraks. Puidu kuivamise kiirus oleneb ka valitsevast õhuniiskusest ja temperatuurist. Saetud materjal tuleb ilusti virnastada, liistud vähemalt iga meetri taha, peale korralik katusealune, et tuul hästi läbi käiks. Sisetöödeks tuuakse puitmaterjal ehitusplatsile väiksemate partiidena vahetult enne töödega alustamist. See tuleb ladustada kinnises ruumis korralikul kuival alusel. Puitmaterjali kohaletoomine ajastatakse võimalikult paigaldushetke lähedale, sest nii säilib puitmaterjali õige niiskusesisaldus ja materjali ladustamiskulud jäävad väikesteks. Kui hoiuaeg on pikem, virnastatakse materjal, asetades kihtide vahele põiklatid
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
Pööningud ja keldrid kasutatav pööning põrand A2FLs1 DFLs1 DFLs1 mittekasutatav pööning ja madal pööning ja katusealune pööningu vahelae pealispind Bs1,d0 Bs1,d0 õõnsus keldrid üldiselt seinad ja lagi Cs2,d1 Bs1,d0 Ds2,d2 põrandad DFLs1 DFLs1 DFLs1
hoolde- ja töökojad põrandad A2FL-s1 A2FL-s1 A2FL-s1 Pööningud ja keldrid kasutatav pööning põrand A2FL-s1 DFL-s1 DFL-s1 mittekasutatav pööning ja madal pööning pööningu vahelae B-s1,d0 B-s1,d0 ja katusealune õõnsus pealispind keldrid üldiselt seinad ja lagi C-s2,d1 B-s1,d0 D-s2,d2 põrandad DFL-s1 DFL-s1 DFL-s1 tehnohoolde ruumid seinad ja lagi B-s1,d0 B-s1,d0 B-s1,d0
oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn. kolmnurkseotise. Penni ühendus sarikaga viimases ühendus seinaga on näidatud joonisel. PÜSTKATUSED Kui katusealune ruum sisaldab kandvaid siseseinu ning laetalasid, võib katusekonstruktsiooni otstarbekalt toetada. Selliselt toetatuna kannab sarikas nagu 450 all kahele või mitmele toele asetatud tala ning nihkejõudusid säärane katus ei tekite. Selle ülemist osa võib lugeda vabakandvaks ning asetatuks ülemisele pikiraamistiku, nn. toolvärgi, puule; alumised sarikaotsad toetavad ühelt poolt müürilatile, teiselt poolt toolvärgile. TOOLVÄRK
murekuubid. Tavaliselt avastatakse majanäätsu poolt tekitatud kahjustusi alles konstruktsiooni avamisel, sest puitmaterjali pinnale jääb õhuke näiliselt terve puidukiht. Kahjustusest annavad märku pinnale tekkivad valged, hiljem kreemikad ridadena kasvavad viljakehad. Viljakehade ilmumisel on kogu sisemine puit juba oluliselt kahjustatud. Kõrge õhuniiskuse korral (seina vahel) võib tekkida ka lehvikukujuline valge pinnaniidistik. Peamine selle seene kasvuala hoonetes on katusealune ja ülemised korrused, sest ta talub üsna kõrgeid temperatuure (sureb alles 80 º C juures). Majanääts põhjustab ulatuslikke puitkonstruktsioonide kahjustusi sarnaselt majavammiga. Kui majavamm kahjustab peamiselt keldri- ja esimese korruse vahelage, siis majanääts levib kõrgemal – esimese ja teise (kõrgema) korruse vahelaes, sise- ja välisseintes, katusekonstruktsioonides. Majanäätsu kahjustus algab sarnaselt majavammiga teiste seente
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
kohta edukas ja lugupeetud põllumees (Pärnu kreisi maakonna kohtunik, Pärnu-Viljandi põllumajandusliku ühingu presidendiks valitud 13 korda) Peale nende hoonete on Lahmuse mõisa hoonetest tänaseks säilinud veel vesiveski, juustumaja, sepikoda, sammastega hobusetall, kõrts(eravalduses), sigala, laut. Lahmuse mõisa vesiveski ehitus jääb aastatesse 1846-1857. Täiskeldriga hoone on ehitatud maakivimüüridele, kasutatav on ka katusealune kogu ulatuses. Algselt töötas veski põhiliselt linavabriku ja villavabrikuna. Praegustes veskiruumides oli saekaater. Mõisa loomade tarbeks oli turbiini peal loomajahu jahvatuskivi. Praeguses rohujahu veskiruumis oli aurukatel, mida köeti puudega ja mis andis veevaesel ajal jõu kogu veskile. Katla tööshoidmine oli vaevarikas sest kütteks kulus päevas 4-5 tm puid. Lahmuse mõisal on väga võimsalt olnud keldreid. Võib öelda, et iga hoone all ja ka õuemuru all on keldrid
Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · O...
või millega seoses võib eksisteerida plahvatusoht VII kasutusviis, autoremondi seinad ja lagi B-s1,d0 B-s1,d0 B-s1,d0 hoolde- ja töökojad põrandad A2FL-s1 A2FL-s1 A2FL-s1 Pööningud ja keldrid kasutatav pööning põrand A2FL-s1 DFL-s1 DFL-s1 mittekasutatav pööning pööningu B-s1,d0 B-s1,d0 ja madal pööning vahelae ja katusealune õõnsus pealispind keldrid üldiselt seinad ja lagi C-s2,d1 B-s1,d0 D-s2,d2 põrandad DFL-s1 DFL-s1 DFL-s1 tehnohoolde ruumid seinad ja lagi B-s1,d0 B-s1,d0 B-s1,d0 põrandad DFL-s1 DFL-s1 DFL-s1 katlaruumi A2FL-s1 A2FL-s1 A2FL-s1
Telgi järele võib tekkida vajadus ka halva ilmaga teemapargi alal üritusi korraldades. Seiklusrajad. Ala, kus elada ilma tänapäevaste vahenditeta ja tunnetada ajaloolist eluolu. Püstkojad ja ajaloolised hooned elamusmajutuseks; Puhkeala: o interaktiivsed eksponaadid o muistsed töö- ja tarbevahendid kasutamiseks o teadjamehe koda o ravitseja koda o grillikohad Katusealune ühistegevusteks vabas õhus lugude kuulamine, rollimängud ja protsessiteater. Seiklusradade kontseptsioon erineb Otepää ja Valgeranna seiklusparkide omast. Kui viimastes on põhirõhk kõrgustes takistuste ületamine, siis Hõbevalge teemapargi seiklusradade puhul on põhirõhk mitte füüsilisel tegevusel, vaid vaimset laadi rännakul, mille jooksul omandatakse uut informatsiooni ja kasutatakse oma ettekujutusvõimet. Hõbevalge teemapargi kompleksi planeeritud tegevused:
Lesbosele ja sinna ümbrusesse ja sinna tungisid aioonia murret kõnelevad Agamemnoni järglased. Samas pole ühtegi ajaloolist leiumaterjali doorialaste kui kreekasisese rännaku kohta. Tume ajajärk Al 11. saj oli Kreeka palju vaesem. Seal ajal ei olnud enam kirjakasutust. Leiumaterjal sellest ajast on väga vaene, isegi hauapanused on tagasihoidlikud. Ausustus oli hõre, mis näitab, et riiklus puudus. Võisid olla pealikud, kuna leitud on üks silmapaistev pealikuhoone. Suur katusealune, kasutatud lühikest aega ja seal oli naise ja mehe matus. Ülejäänud hooned olid tagasihoidlikumad. Positiivsest poolest oli raua kasutuse levik ja geomeetriline keraamika. Leidude koha pealt leitakse potikilde kõige rohkem. Sidemed muu maailmaga olid suht tagasihoidlikud Uus areng tuli 8.saj alates Arhailine ajajärk 8-5 saj, Kreeka tsivilisatsioon taasesilekerkimine ja kujunes välja nii nagu me seda teame. 8.saj nö revolutsioon, kiire areng.
14 Korrektselt lõpetatud vihmaveetoru. 13.1.4 Vahelaed Puithoonete vahelagede helipidavus väheneb, kui vahetada raske olemasolev täidis välja kerge mineraalvilla vastu. Samuti väheneb põranda omavõnkesagedus. Seetõttu ei ole otstarbekas seda teha. Pööningu vahelagi on ülevalt poolt viimase korruse köetavate siseruumide piirdeks. Kuna pööningu vahelaetalade vahe oli ehitusjärgselt täidetud liiva, saepuru, õlgede või linaluuga, ei ole vahelae soojustakistus suur. Kui elamu katusealune on köetav ja eluruumidena kasutatav, ei ole vahelae soojustamine vajalik. Renoveerimisel tuleb siis pöörata tähelepanu eelkõige kandevõime, tuleohutuse, läbivajumise ja helipidavuse probleemidele. Kui katusealune on kütmata ruum, tuleb tähelepanu pöörata ka õhu- ja soojuspidavusele. Pööningu vahelae lisasoojustamise lahendused sõltuvad paljuski sellest, kas ruumide laelaudist soovitakse eemaldada/asendada või mitte. Laelaudise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
