5. mai kolmapäev Sissetulek: 500.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst Puudub Puudub puudub Hapukoor 9.- 493.- Porgand 1.- 2 õuna 3.- 6. mai neljapäev Sissetulek 200.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst Puudub Plokk suitsu Puudub Puudub 30.- 170.- 7. mai reede Sissetulek 500.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst 2 fizzi 24.- Puudub Puudub Tankisin 228.- pensiini 150.- 1 vein 98.- 8. mai laupäev Sissetulek 100.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst
4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210 6) eksport 20 7) koguinvesteeringud 56 8) käsutatav tulu 220 Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu b) import c) sääst d) sisemajanduse puhasprodukt Ülesanne 2.1.3 Punkte 6 On antud järgmised andmed: DI C S MPC 500 600 586 660
Arvuta: a) Tasakaalutulu b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand Ülesanne 2.1.5 Punkte 8 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C= 100 + Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I= 9 Avaliku sektori kulutused G= 16 Maksud T= 15 Leida: a) Tasakaalutulu Y=
(avaliku sektori) kulutuste summa. Ainult tasakaalu intressimäära korral võrdub toodete ja teenuste nõudlus nende pakkumisega Intress, mille määrab ära intressimäär, on laenuvõtja kulu ja samal ajal laenuandja tulu. Esitame rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseostest tavapärasest pisut erineval kujul: Kui lahutada Y-st tarbimiskulutused C ja avaliku sektori ostud G, siis jääb alles teatud summa. See summa on rahvamajanduse sääst ehk lihtsalt (kogu)sääst. Vastavalt eeltoodud võrrandile peab sääst S võrduma investeeringutega I. Taolise (rahvamajanduse) säästu võime selguse huvides lahutada kaheks osaks: · kodumajapidamiste sääst (nii-öelda erasääst) ja · avaliku sektori (valitsussektori) sääst. S (Y T C )(T G ) I kus (YTC) on erasääst (private saving) ja (TG) avaliku sektori sääst ehk avalik sääst (publik saving). Rahavoogude mudel näitab, et rahavood (sissevoog) finantsvahendite
ENERGIA SÄÄSTU VÕIMALUSED Karin Roosiväli Tallinna Tehnikaülikool ENERGIA SÄÄSTMINE Mõistlik energia (soojus, elekter, valgus, soe vesi) tarbimine, mille käigus pole asjatuid kadusid, aga samas on rahuldatud meie vajadused. Samas on energiasääst kompleks organisatsioonilistest ja tehnilistest meetmetest, mille efektiivsust hinnatakse mitmete indikaatorite järgi (tasuvusaeg, maksumus, saavutatav energia sääst, saavutatav raha sääst, teostatavus, mugavus, keskkonnasäästlikkus, hoone säilivus jms). MIKS ON VAJA ENERGIAT SÄÄSTA? Maailmas kasvab energiakasutus, aga meile kättesaadava odava energia ressurss väheneb. Vaid mõned järgmised põlvkonnad kulutavad enamiku energiaallikatest miinimumini. Et kätte saada viimaseid jääke, kulub rohkem energiat ja raha, kui need tegelikult väärt on. 80% 64st maailma suurimast energiatootjast on juba saavutanud tipu ja praegu on nende tootlikkus vähenemas
hulka Vastus: õige Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Vastus: vale Klassikalise koolkonna arvates reguleeribkogunõudlus end ise Vastus: õige Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase Vastus: vale Kogunõudmine on kõikide üksikkaupade nõudmistekogusumma Vastus: vale Test 7 1. Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import õige 2. Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. Õige 3. Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada vale 4. Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus vale 5. Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. Õige 6. Ponz'i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. Õige 7
lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole vabatahtlik. õ 10. Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud................. tarbimiskulutused pluss sääst.......... 12. Kui kasutatav tulu muutub, siis tarbimiskulutuste muutus on väiksem..................kui kasutatava tulu muutus 13. Oletame, et SKP väärtus on 2 miljonit krooni väiksem täishõive SKP väärtusest ning multiplikaator on 2. Languslõhe suurus on 1 miljon.............................. 14. Kui riigi väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve defitsiidis........................... 15
MPL= MPK= L K Y=C+I+G C=C0 + c ×(Y −T ) tarbimine C0 – autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine ehk füsioloogiline tarbimismiinimum, c – tarbimise piirkalduvus (MPC), T – netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid, Y – kogutulu. S=( Y −T −C ) + ( T −G ) =I avaliku sektori sääst (Y–T–C) on erasääst (private saving) ja (T–G) avaliku sektori sääst ehk avalik sääst (publik saving) 3.Raha ja inflatsioon M × V =P ×T vahetusvõrrand M on rahapakkumine ehk ringluses olev raha hulk, V raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus (mitu korda vaadeldaval ajaperioodil vahetab rahatäht omanikku), P on tehingu keskmine hind, T tehingute hulk majanduses mingil ajaperioodil (näiteks aastasel ajavahemikul).
4) netoeksport Xneto 9 5) tarbimiskulutused C 210 6) eksport X 20 7) koguinvesteeringud I 56 8) käsutatav tulu Yd 220 Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu D Ineto = I D D = 56-33= 23 Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 3 Kontrolltest 111.2 b) import M Xneto = X M M = 20-9= 11 c) sääst S S = Yd C = 220210= 10 d) sisemajanduse puhasprodukt SNP = SKP D = C + (I - D) + G + (X - M) = = 210+(56-33)+82+(20-11)= 334 33. (8 p) On antud järgmised andmed: Kasutatav Tarbimis- Sääst S MPC tarbimise APC keskm. APS keskm. Tulu Yd Kulutused C piirkalduvus tarb.kalduvus säästm.kald 600 600 0 0,6 1 0
Maksude suurenemine, ceteris paribus : a. suurendab multiplikaatorieffekti b. vähendab multiplikaatorieffekti c. suurendab tarbimiskulutusi d. suurendab avaliku sektori kulutusi Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: a. nõudlus on täielikult elastne b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks b. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse c. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust d. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: a. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises b. Tööjõu asendamine masinatega c. Palgataseme muutus d
indutseeritud tarbimiseks. Tarbimisfunktsioon: C = C0 + cYd , kus C0 ja c on konstandid. Tarbimise piirkalduvus: MPC = C / Yd. Keskmine tabrimiskalduvus: APC = C / Yd. Mida suurem on kasutatav tulu, seda väiksem on APC. Indutseeritud tarbimine kasutatava tulu tasemel (Yd) = MPC x Yd Säästmine Sääst: S = Yd C (kasutatav tulu tarbimiskulu) Keskmine säästmiskalduvus: APS = S / Yd. Säästmise piirkalduvus: MPS = S/ Yd. Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa, siis peavad kehtima järgmised seosed: C + S = Yd MPC + MPS = 1 APC + APS = 1 Säästmisfunktsioon: S = -C0 + (1-c)Yd. Multiplikaator Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC)=1/MPS Maksumultiplikaator = MPC / 1 MPC Rahamultiplikaator = 1/r, kus r on reservisuhe. Majanduses on tasakaal, kui kogunõudluskõver lõikub 45 kraadi joonega. Raha Kvantitatiivne rahateooria: M x V = P x Q, kus M on ringluses oleva raha hulk, V raha
Teguritulu- on tulu, mida inimesed saavad Tulusiire rahaline vahend, mis tekib tulude ettevõtetelt tootmistegurite eest. ümberjaotamisel riigi eelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena. Finantsturg- turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Sääst- osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks.
kommertspankadele laenu andmine pankadevaheliste arvelduste teostamine riikliku raha ja panganduspoliitika teostamine valitsuse laenude organiseerimine On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta (õpik ül.13, lk 114) Tarbimiskulutused C=100+0,6(Y-T); Sääst S=Y-T-C; Kogutulu Y=C+I+G; Investeerimiskulutused I=9; Avaliku sektori kulutused G=16; Maksud T=15 Leia: Tasakaalutulu Tarbimiskulutused Sääst Raha hoidmise alternatiivkulu: on kaotatud intressitulu Kitsendava rahapoliitika vahendid on: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservisuhte tõstmine Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus- ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. Õige Kuidas jaguneb elanikkond 16'ndast eluaastast pensionieani?
HEATCATCHERI UUDISED 2014 VARPO GRUPP OÜ SISSEJUHATUS Juba aastast 1997 on Varpo Grupp OÜ koostöös Rootsi soojuspumpade valmistajaga olnud osaline kortermajade soojustagastussüsteemi loomisel ja arendamisel. Nõukogudeaegsetel korrusmajadel alustati süsteemi katsetusi 2009 aastal. Koostöös Elysium OÜ ja Tallinna Tehnika Ülikooliga töödeldi välja lahendus "Heatcatcher", mis on suunatus just nõukogudeaegsetele korrusmajadele. Süsteem on iseenesest lihtne : Soojuspumba toel jahutatakse hoone heitõhk ning sellest tekkiv soojus kantakse kütteveele. Süsteemi teeb keeruliseks kortermajade soojustarbimine, konstruktsioonide õhulekked ning ventilatsiooni ja küttekehade tasakaal.Olulisim osa Heatcatcheril on heitõhu soojusvaheti ning selle soojustootlikkus. Soojustootlikkuse kõrval on sama tähtis ka kasutajasõbralikkus ning töökindlus. HEATCATCHER e. SOOJAPÜÜDJA Heatcatcheri ventilatsiooni soojustagastuse lahendused on äratanud laialdast ...
.........................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis......................................................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud materjalid..........................................................................................
.........................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis......................................................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud materjalid..........................................................................................
I MK V FINANTSTURG MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED SÄÄST S MÜ MO Y Joonis 13.3. Tuludekulude ringkäik III Sääst osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks Investeering kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmis- vahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasva- tamist ühiskonnas Finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja
a. suurendab multiplikaatorieffekti b. vähendab multiplikaatorieffekti c. suurendab tarbimiskulutusi d. suurendab avaliku sektori kulutusi Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: a. nõudlus on täielikult elastne vale b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine vale c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks b. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse c. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust d. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: a. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises vale b. Tööjõu asendamine masinatega c. Palgataseme muutus d
Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. ÕIGE Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega ÕIGE Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki ÕIGE Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka ÕIGE TEST 7 Suletud majanduses pole võimalik, et investeering oleks suurem kui sääst. ÕIGE Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto ÕIGE Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. ÕIGE Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. ÕIGE Ponz'i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. ÕIGE Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus VALE
Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. ÕIGE Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega ÕIGE Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki ÕIGE Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka ÕIGE TEST 7 Suletud majanduses pole võimalik, et investeering oleks suurem kui sääst. ÕIGE Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto ÕIGE Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. ÕIGE Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. ÕIGE Ponz'i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. ÕIGE Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus VALE
SÄÄST ja SÄÄSTMINE plumsugar16 Säästlikkus pole niivõrd KASULIK kuivõrd KASUMLIK äri Harry Tuul NÄIDE 1: TAASTU VENERGIA Ebaselge eesmärk: - Säästa energiat - Vähendada energiakulusid - Toota energiat säästvalt - Saavutada kõike korraga TARBIJA MAKSAB PEALE! Taastuvenergia kui TU LU S ÄRI Riiklikud regulatsioonid ja subsiiduimid LOOGIKAVIGA Säästetakse loodust,sest: Kallis hind sunnib vähem tarbima Tegelikkus: Kõrgem hind ei tähenda väiksemat tarbimist Taastuvenergia arendamine + üleminek säästlikele energiaallikatele VS kasumlik äritegevus NÄIDE 2: SÄÄSTU PIRN MIINUSED PLUSSID - Kallim EESMÄRK: (soetamiseks säästa peab rohkem energiat teenima) - Kestab kauem -Sisaldavad HÜPOTEES: teadaolevalt tasub elavhõbedat: pikemas ohtlik lastele perspektiivis ja loodusele ära -Hg vajab ...
Küsimus 51 3 Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. nõudluse kõvera nihke b. hinna muutust c. nõutava koguse muutust d. pakkumiskõvera nihke e. pakkumisfaktori muutuse Küsimus 52 3 Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : Vali üks: a. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust b. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks c. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks d. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse Küsimus 53 3 Kasumilävepunkt (BEP) saavutatakse väljundi koguse juures, mil: Vali üks: a. Kogutulu võrdub piirkuluga b. Kogutulu võrdub piirkuluga c. Keskmine tulu võrdub keskmise kogukuluga. d. Kogutulu võrdub hinnaga e. Keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga Küsimus 54 3
13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Dividend- kasumiosa, mis aktsiate arvu alusel investeerijale välja makstakse. 16. Risk- • kaotuse tõenäosus • mida suurem on risk, seda kõrgem on nõutav tulumäär • riskipreemia - tulu, mida investor teenib 17. Kindlustuse funktsioonid 1.Kahjude hajutamine 2.Investeeringud, sääst 3.Maksukoormuse vähendamine 18. Sundkindlustus (autokindlustus, laenuga kaasnev kodukindlustus) Vabatahtlik kindlustus (elukindlustus, varakindlustus) 19. Kindlustatu-isik, kellele suunatud riski vastu leping sõlmitakse. Soodustatud isik-inimene, kellele makstakse välja kindlustussummad. Kindlusperiood-varakindlustuses tavaliselt 1 aasta, elukindlustuses pikad perioodid. Kindlustussumma-kokkuleppeline rahasumma.
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ...
Vundamendid · Mis on vundament? Vundament on ehitise (ka seadme) alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. · Millised tegurid mõjutavad hoone vundamente? Vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnavesi. Perioodiline külmumine ja sulamine. Sise ja välistemp. Koosmõju, niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. · Vundamendi tüübid konstruktsiooni järgi? Lint-, post-, vai-, plaatvundament. · Millest sõltub vundamendi talla mõõdud? geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · Millal nähakse ette deformatsiooni vuugid? Kui: 1. hoone koormus muutub järjest järsult. 2. Vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel? Monoliit- kohapeal valmistatavad Monteeritavad- kohapeal kokkupandavad, valmis tehtud. · Millist betooni nim. Sääst- kivibetoon? · Mis on lintvundament? ehitatakse kandvate seinte alla pideva li...
hulka. Tõene 7. Okuni seaduse järgi kutsusb 3%-line muutustööhõives esile 1%-lise muutuse RKT-s. Väär 8. Klassikalise koolkonna arvates reguleerib kogunõudlus end ise. Tõene 9. Kogunõudmine on kõikide üksikkaupade nõudmistekogusumma. Väär 10. Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega. Tõene Test 10 säästmine ja investeerimine 1. Suletud majanduses pole võimalik, et investeering oleks suurem kui sääst. Tõene 2. Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus. Väär 3. Maailma suurtest majandustest on vaid USA jooksevkonto olnud viimased kümmekond aastat miinuses. Tõene 4. Kui sääst on suurem kui investeering, siis on riigi jooksevkonto miinuses. Väär 5. Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada. Väär 6. Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto. Tõene 7
hulka. Tõene 7. Okuni seaduse järgi kutsusb 3%-line muutustööhõives esile 1%-lise muutuse RKT-s. Väär 8. Klassikalise koolkonna arvates reguleerib kogunõudlus end ise. Tõene 9. Kogunõudmine on kõikide üksikkaupade nõudmistekogusumma. Väär 10. Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega. Tõene Test 10 – säästmine ja investeerimine 1. Suletud majanduses pole võimalik, et investeering oleks suurem kui sääst. Tõene 2. Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus. Väär 3. Maailma suurtest majandustest on vaid USA jooksevkonto olnud viimased kümmekond aastat miinuses. Tõene 4. Kui sääst on suurem kui investeering, siis on riigi jooksevkonto miinuses. Väär 5. Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada. Väär 6. Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto. Tõene 7
suurusest. (Kodutu peab ka sööma) 38) Indutseeritud tarbimine (Induced consumption) - on tarbimiskulutuste see osa, mis muutub kasvava tulu muutudes 39) Keskmine tarbimiskalduvus (Average propensity to consume) APC - on antud kasutatava tulu osa, mis on määratud tarbimiskuludeks. Tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu suhe APC = C/Yd (C planeeritud tarbimiskulutused Y kogutoodang) 40) Sääst (Savungs) S - on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks (Tulud tarbimine) S= Yd C Y- kogutoodang C planeeritud tarbimiskulutused 41) Investeerimine (investment) I on uue kapitali tootmis- ja akumuleerumisprotsess 42) Tasakaal lihtsas majandusmudelis - Tasakaalutingimuse kujutamiseks kasutatakse alati 45-kraadise tõusuga joont. Kõik sellel joonel asuvad punktid vastavad tasakaalutingimusele Y = E
Turustruktuur Info levik Firmade suurus ja Toodangu laad Barjäärid Hinna kujundamine Kasum pikal perioodil mastaabi- sääst Täielik Info levis hästi. Info Firmasid on palju. Iga firma Toodang on Sisenemis- ja Firma on hinnavõtja. Ta Pikal perioodil firma konkurents on täielik (odav, on nii väike, et ei saa homogeenne väljumisbarjäärid müüb oma toodangut teenib kättesaadav ja mõjutada hinda. Firma on (sarnane, ühesugune). puuduvad. Kui firma kehtiva turuhinnaga
muude sanruumide põrandad meeldivalt soojad. Õhk-vesi soojuspump annab sama hea säästu ka nendes hoonetes, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Samuti on abiks õhk - vesi soojuspump siis, kui puu- või kivisöekatla kütmisest isu täis saanud. Puukatlaga võrreldes püsikulu soodsamaks ei lähe, küll aga jääb oluliselt rohkem vaba aega. Õli- või elektrikatlaga võrreldes on sääst püsikuludelt kuni 50%. Inverteriga õhk-vesi soojuspump. Tänu invertertehnoloogiale on soojuspumpa erinevate soojuskoormuste juures võimalik säästlikult tööle rakendada. Näiteks töötab inverteriga seade ka sügisel ja kevadel efektiivselt, kui soojuskoormus on palju väiksem talvel vajaminevast energiast. Kasutatud kirjastus www.abckliima.ee www.kliimaseade.ee
vajaduseks, mille rahuldab väljaspool ettevõtet olev teenuste osutaja/tarnija. Enamlevinud logistikateenused transport suuregabariidiliste pakendamine kaupade vedu kullerteenus eriveod (puisteained) tollivormistus kolimisteenus lisaväärtusteenused jaotuskeskuse teenus postiteenus niiteenus ohtlike kaupade IT - teenus teenus Põhjused, miks ekspedeerijad on outsourcinud veod: veokulude sääst võimalus suurendada tulupotentsiaali transport ei ole ekspedeerija põhitegevusala sisemised probleemid seoses vedude administreerimisega logistiliste lahenduste kiire uuendamine Veoteenuste ostmise kasud on : parem täiteaste madalamad veokulud sagedasemad veod kiiremad tarned palju veomarsruute rahuldav tarneaeg kõigile klientidele kogu riigi ulatuses palju veomarsruute ja sagedased veod suur paindlikkus kindlad veod suur tarne täpsus Outsourcing logistika
Täiusliku konkurentsi tulemused: - kujuneb tasakaal nõutu ja pakkumise vahel - turg tagab tootmisressurside parima paigutuse erinevate toodete ja teenuste vahel - turu toimimine sünnib tootjaid alandama tootmiskulusid Turg ei toimi täiuslikult, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja ühishüvesid ei pakuta turul piisavalt. VÄLISMÕJU on tootmisel või tarbimisel tekkiv kõrvalmõju firmadele või inimestele, kes pole otseselt antud hüviste tootmise või tarbimisega seotud. Negatiivne välismõju ehk välismõju(nt.saastatus) REGULEERIDA 1.otsene keelustamine 2.moraalne mõjutamine 3.maksude kehtestamine Positiivne ehk välistulu(nt.erateed, sillad, pargid) TOETUS 1.suunata raha ja vahendeid 2.pöörata tähelepanu ühiskonnaliikmete haridusele Ühishüved on kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja ilma turuvahenduseta(nt. haridus, kultuur) Ühishüved Erakaubad Ammendamatud Ammen...
Arvutuste kohaselt tekitab sama heledusega põlev LED lamp 80% vähem kasvuhoonegaase kui hõõglamp. LED lambid sovivad taimede kasvatamiseks - Uuringud näitavad, et tavapärased lambid võivad taimedele halvasti mõjuda kuna need lambid suurendavad selles piirkonnas temperatuuri. LED valgustus on aga kasulik kuna pakub külma valgust, mis taimedele meeldib. LED lampide kasutamise kasutegur on selge, sest potentsiaalne energia sääst hõõglampidelt LED lampidele üleminekul Euroopas ainuüksi oleks 10 miljardit eurot aastas ja lisaks 25 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Ülemaailmselt on need numbrid 4-5 korda suuremad. Ka poliitiliselt tundub see lihtne otsus, kuna kehtestatud on ranged süsinikdioksiidi vähendamise eesmärgid ning nii valitsused, teadlased kui ka eraisikud ja -ettevõtted on sellega üksmeelselt nõus. LED lampide kasutamine kodudes, kontorites, tänavatel, kauplustes ja tehastes tähendab seega suurt
Mida mõistetakse “vähemmakstu juurdemaksu” ja “enammakstu tagasimakse” all? Töötlemisühistu on tooraine omanike asutatud ettevõte, mille teenuseks liikmetele on tooraine kokkuost liikmetelt, selle töötlemine ja valmistatud kauba turustamine. Töötlemisühistu ei taotle samuti oma liikmete arvel kasumit ja maksab liikmetele maksimaalselt võimalikku kokkuostuhinda. Kui ühistu kehtestas oma liikmetele liiga madalad kokkuostuhinnad, siis tekib sääst, mis makstakse liikmetele nn vähemmakstu juurdemaksena. Teenindus- ja tarbijate ühistute ülesanne on liikmetele-omanikele minimaalse hinnaga teenuste osutamine või kaupade müümine. Teenindus(tarbijate) ühistud tegutsevad kulude katmise põhimõttel, st ei taotleoma liikmete arvel lisatulu-kasumit. Kui ühistu majandustegevuse tulemusena tekib sääst(kasum), siis on see tekkinud väga hea turukonjunktuuri tõttu või ühistusisese väära hinnakujunduse tulemusena.
tähtajalised. Hea eesmärk vastab järgmistele küsimustele: mida soovitakse saavutada? millal saavutatakse eesmärk? millised on eesmärgi saavutamisega seotud kulutused ja võimalused säästmiseks? Pere-eelarve koostamisel tuleb silmas pidada nelja etappi. 1. Arvutamine- kindel teadmine oma tuludest ja kuludest (pangaväljavõte, ostutsekid) · 2. Analüüs tuleb arvutada kui suur on tulude ja kulude vahe. · 3. Hindamine kas igakuine sääst on piisav, et saavutada oma rahalisi eesmärke? · 4. Planeerimine igale kulugrupile tuleb määrata mõistlik kulutuste piir. Selleks pannakse kirja järgmise 12. kuu · Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega võimalus, millest loobuti. Kõige tähtsam töövahend oma rahaasjade · korras hoidmisel on distsipliin - ainult nii on eelarve pidamisest kasu. Nõuanded pere-eelarve pidamiseks · Kontrolli ka väikeseid kulusid. Tühisena
rahaühikust kulutatakse täiendavaks tarbimiseks. MPC = C : Yd Keskmine tarbimisvalmidus (APC )-kujutab endast tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu suhet. APC = C : Yd Sääst- on kasutatava tulu see osa, mida ei tarbita S = Yd C Säästmise piirvalmidus (MPS) on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe MPS = S : Yd Säästmise keskmine valmidus (APS) on säästu ja kasutatava tulu suhe APS = S :Yd Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa (S = Yd C),siis kehtivad järgmised seosed: MPC + MPS = 1 APC + APS = 1 Majanduse tasakaal- Yd = C + Id 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE Kolmesektorilise majanduse tasakaalu korral peab olema rahuldatud järgmine tingimus: Y = AD = C + Id + G Kolmesektorilises majanduses võrdub kasutatav tulu saadud tulu (Y) ja makstud maksude (TA) vahe ning saadud tulusiirete (TR) summaga:
Mis seadus tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma ov Kulutamise soov s o e Sääst: is a m l ut äst MIKRO-tasand K u Sä = a) toetus lastele,
intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud, mille otstarbe üle otsustad ise. Raha, mis jääb tuludest ja arvestatud kuludest üle on ülejääk või ka sääst. Tulude – kulude aruanne on põhimõtteliselt sama, mis ettevõtluses kasumiaruanne. Aruandes kajastatakse kõik saadaolevad tulud ja kõik arvestatud kulud. Kasumiaruandes väljendatav ülejääk ehk kasum (kindla perioodi jooksul) on vajalik bilansi koostamisel. Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapital. Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis
C(100)= 100·100+100000=110 000 1 000 000kr eest saab valmistada 11 000 eset. 1 000 000=100q+100 000 , q=11 000 Ülesanne 29. A: CF=4 000 000, c=5 B: CF=2 000 000, c=7 p=20 CA=5q+4 000 000 CF=7q+2 000 000 Leiame q väärtuse, kus mõlema variandi kulud on võrdsed: 5q+4000000=7q+2000000 2q=2 000 000, q=1 000 000 V: Variant A on kasulikum, kui tootmismaht on üle 1 000 000 ühiku. Protsentarvutused Ülesanne 1. 1 kuu kokkuhoid on (11250-12%)-15%=8415kr Igakuine sääst 25% on 2103,75kr, 4 kuu pärast on säästusumma 4·2103,75=8415 krooni. Ülesanne 2. Ülesanne 4 10,5h=35% X=100% x=(10,5*100)/35=30 V: 30 tundi Ülesanne 9. 1425000000=57,37% X=100% x=(1425000000*100)/57,37=2483876590,55 V: Eesti Pangal oli kulda ja valuutat 2483876590,55kr väärtuses. Ülesanne 14. 267=94,4% X=100%, x=267*100/94,4252 V: Pikaaajalist laenu sai 252 firmat. Ülesanne 46. S=13100, P=11680, i=2,5%=0,025 13100=11680(1+0,025)n 1,12=1,025n n=log1,0251,12=4,65
SO2 heitmed (limiit 200 mg/Nm3) 0-20 2000 üle 100 korra heitmete vähenemine, t/a 9000 NOx heitmed (limiit 200 mg/Nm3) 90-175 300 2-3 korda lendtuhk (limiit 30 mg/Nm3) 30 30-150 kuni 5 korda CO2 heitmete vähenemine, % > 20 % energiatootmise netokasutegur, % 36 30 + 6% kütuse sääst, t/a - 250 000 Narva Elektrijaamadel on alates 2005.a. kasutusel 2 x 215 MW efektiivset ja keskkonnasõbralikku tootmisvõimsust. Juhitava ahelreaktsiooni tingimused Rikastusaste Kütuse kvaliteet Min U: 1 .. 10 % 235 nn neutroni-mürkide Looduslik 0,72 % (Cd, REE) puudumine TUUMAREAKTOR Mõõtmed
eeldused. Eeldused tulevad ressursside erivast paigutusest. Miks peavad infoajastul ettevõtted üha enam spetsialiseeruma? 1. tooted ja tootmine muutuvad üha keerukamaks 2. konkurentsi pidev suurenemine 3. soov toota võimalikult madalate kuludega ning teenida suuremat kasumit. Kuidas tootmise spetsialiseerumine mõjutab toote valmistamist? Toode valmistatakse etappidena. Iga etapp paigutatakse sinna kus on selleks kõige soodsamad tingimused. Mastaabi sääst tootmismahu suurenemisest tulevev kulude vähenemine tooteühiku kohta, mis tagab toote omahinna languse. 3
INVESTEERING = SÄÄST TASAKAAL Joonis 2.3. Riigi tegevuse makromajanduslik aspekt. Tegurituludeks on palk, intress, rent ja jaotatud kasum. Sissetulekud kasutab kodumajand kaupade ja teenuste ostuks ettevõtetelt, s.o. tarbimiseks. Sissetulekute ja väljaminekute vahe moodustab säästu. Sääst ongi vara (rikkuse) juurdekasv kodumajandites. Ettevõte saab oma tulud toodangu müügist, teeb kulutusi tootmissisendite hankimiseks, vahe moodustab tegevuse ülejäägi (säästu jaotamata kasumi näol). 23 Avalikus sektoris kujunevad tulud põhiliselt maksudest. Sääst on maksulaekumiste see osa, mis ületab jooksvaid kulusid. Säästud on investeeringute allikaks
ionisaatorit. Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia kus ei toimu energiatootmist vaid selle PUMPAMINE. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis VÕTAB SOOJUSE ÕHUST ja ANNAB SOOJUS VEELE COP Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rokem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda suurem on sääst. COP = saadud soojusenergia tuleb jagada kasutatud elektienergiaga ..ehk kui COP on 4,4, siis järelikult tootis soojuspump 1kWh elektiga 4,4kWh soojust. Soojustegur ehk COP on soojuspumpadel erinevate välisõhutemeratuuride puhul erinev. Mida soojem ilm väljas on, seda kõrgem COP on. Seepärast tuleb süsteemi tasuvusaja arvestamisel vaadata aasta keskmist COP -d. Õhk vesi soojuspumba aasta kesmine COP võrrelduna elektriküttega on 2 või pisut rohkem. Energia jäävuse seadus
Organisatsiooni juhtimise mudel Keskkonnast tulenevad Planeerimine ja Organiseerimine sisendid: otsustamine eesmärkide kohustuste, õiguste ja püstitamine ja nende vastutuse saavutamise teede kindlaksmääramine Eesmärgid kindlaksmääramine - Inimressursid Kontrollimine saadud Eestvedamine inimeste - Sääst - Finantsressurisid tulemuste võrdlemine motiveerimine likku - Füüsilised püstitaud eesmrkidega organisatsioonile s vahendid vajalike tööde - efekti - info tegemiseks ivsus Organisatsiooni kavandamine - Top down mudel - Bottom up mudel
A 1. Administratsioon-haldusaparaat; asutuse või käitise juhtkond. 2. Akt-toiming, tegu; ametlik dokument; toimik, dokumendikaust . 3. Aktiva-varad ,bilansi vasak pool 4. Aktsiis-kaudne riigimaks tarbekaupadelt. 5. Allianss-liit, ühendus 6. Alternatiivne-teine rööbitine 7. Alus-kauba alus, et kaup vigastada ei saaks mööda maapinda 8. Apellatsioon-kaebus 9. Argument-tõestusvahend, põhjend 10. Aspekt-vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; 11. Audiitor-omanike kutsutud revident; 12. Aviis-teatekiri B 13. Barter-vahetustehing (kaup kauba vastu); vahetuskaup. 14. Bruto-kogutulu,palk koos maksudega 15. Butiik-väike moekauba pood 16. Börs-raha- ja kaubatehingute asutus. D 17. Deebitorid-firma ettevõte, kes on võlgnik. 18. Defitsiit-summa, mille võrra eelarve kulupool ületab tulupoole. ...
katusekattematerjalidele. Samuti ei tule "punkri"-stiilis seintest ja katustest loobumine passiivmajadele arhitektuuriliselt kahjuks, sest õhemad tarindid jätavad arhitektile rohkem mänguruumi ei saa ju öelda, et maja välimus energiatõhusa ehitamise korral tähtsusetu oleks. Näiteks 150 m2 passiivenergiamajas võimaldab SPU Isolatsioonimaterjalide kasutamine vabastada koguni 10 m2 brutopindala. (Kui sein on 200 mm õhem x maja ümbermõõt 50 m = brutopindala sääst 10 m2.) Suurimates ehitistes on ruumisääst mõistagi mitu korda suurem. Nii Soome TKK kui ka Suurbritannia BRE uurijad on kinnitanud, et SPU Isolatsioonimaterjalid on passiivmajaehituse valdkonnas soodsaimaks valikuks. Mis on nullenergiamaja? Nullenergia maja tähendab hoonet, mis ei tarvita rohkem energiat, kui ise toota suudab. Seda siis arvestades aasta peale kokku talvel ostab/kulutab energiat, suvel
Palju räägitakse sellest, et elektritootmine ja üks või teine elektriseade on energiat raiskav. Tegelikkuses aga taandub lugu inimesele, kes energiat tarbib.Majapidamiste energiatarbimine on erinev, sõltudes geograafilisest asukohast, hoone suurusest ja kasutatud materjalidest, elektriseadmete hulgast ja tüübist, leibkonna suurusest ja eripäradest, kultuuritaustast ja tarbimisharjumustest. Selge on, et inimene saab energiat säästa, olgu selleks soojusenergia sääst akende tihendamise ja soojusvaheti kasutamisega ventilatsioonisüsteemis või elektrienergia sääst üleliigsete tulede kustutamise ja ööseks ootereziimil tarbijate seinast välja tõmbamisega.Säästliku mõtteviisi vajalikkust on propageeritud viimastel aastatel väga palju. Tänapäeval on võtmeküsimuseks tasakaalu saavutamine majandusliku efektiivsuse kasvu ja loodusvarade säästliku kasutamise vahel. Me kõik elame piiratud ressursside maailmas ja tegelikult saab igaüks meist oma
kaupade ja teenuste koguväärtusest on kõik muud kulud (palk, üür, inressid), maha arvestatud. 34) Amortisatsioon e kulum (Deprecaiation) on kapitali aegumine, kulumine, vananemine jne. aja jooksul. Näitab kulusid kulunud kapitalikaupade asendamiseks. 35) Kaudsed maksud 36) Isiklik tulu 37) Tarbimine 38) Autonoomne tarbimine 39) Industrieeritud tarbimine 40) Keskmine tarbimis kalduvus 41) Sääst 42) Investeerimine 43) Tasakaal lihtsas majandusmudelis 44) Inflatsioon 45) Inflatsioonimäär 46) Inflatsiooni mõõtmis vahendid a. Tarbija hinna indeks b. Tootja hinna indeks c. SKP 47) Defluutor 48) Nõudluse inflatsiooni teooriad 49) Kulu inflatsiooni teooria
S säästud I investeeringud (TX TR) isiklikud netomaksud Y tootmisfunktsioon C tarbimiskulutused RKP = SKP ± Y G avaliku sektori kulutused RKP rahvamajanduse koguprodukt S = Y C - G = I = SKP - C SKP sisemajanduse koguprodukt S sääst Y esmased netosissetulekud e. Netotulud välismaalt Y tootmisfunktsioon __________________________________________________ C tarbimiskulutused RPP = RKP amortisatsioon G avaliku sektori kulutused RPP rahvamajanduse puhasprodukt I investeeringud SKP deflaator = nominaalne SKP( jooksevhindades) AKTIVA PASSIVA
3 Organisatsiooni ülesanded ohutustegevuses Organisatsiooni võtmeküsimus ohutustegevuses on, kas ohutus on kõikide asi või hoolitsevad selle eest ainult mõned spetsialistid (töökeskkonnavolinik, töökeskkonnaspetsialistid). Ohutustegevuse üks põhiküsimusi on ohtude kindlaksmööramine ja riskihindamine, aga ka ohutusalase info levik, koolitus korraldamine. 13 Ohutuse paranemine viib sageli ka kulutuste vähenemisele, kuid nende väljatoomine on eriti raske siis, kui sääst saavutatakse pika aja pärast. Näiteks võib eesmärgiks seada õnnetuste arvu vähenemise viie aasta jooksul. Kui hinnatakse ennetava tegevuse piisavust, siis tuleb välja selgitada, kas seadusjärgsed asjatundjad on nimetatud (töökeskkonnavolinikud) või palgatud (töökeskkonnaspetsialistid) ja kas tegevus ka muus osas vastab miinimumnõuetele, kas asjatundjatel on piisav koolitus, kui sageli töökeskkonnanõukogu koguneb, kas vajalikud mõõdistamised on tehtud, kas kasutatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
