Esimese vabariigi ajal oli igas väiksemaski külas laastulõikamismasin ja meister, kes oskas kvaliteetset laastu lõigata. Laastu pilbas valmistatakse mehhaaniliselt elektri- või vanasti ka aurujõul töötava masina abil. Pilbas on käsitsi tõmmatud, tavaliselt meistri enda valmistatud pingil. Laastu paksus peaks olema 5 mm ja laius kuni 120 mm. Pikkus on varieeruv, sõltuvalt katuse suurusest ja piirkonnast 500- 750 mm. Soovitatav on paigaldada kolmekihiline laastukatus, mis tagab korraliku kasutusea. Laastud peaks kinnitama tavaliste tsinkimata naeltega, sel juhul toimub naelte ja katuste vananemine samaaegselt ning katust on lihtne väljavahetada. Laastu löömisel on tähtis jälgida, et selle kumerus jääks ülespoole ja kiud suunaga allapoole, et vältida vihmavee sisseimbumist. Räästarida kinnitatakse aga vastupidiselt, laastukumerus allapoole. Iga järgmine laasturida peab
(vee)sooned. 19. veebr 2013. a Hoone osad 6 19. veebr 2013. a Hoone osad 8 Lõhandikest ehk poolpalkidest katus Laastukatus ● Lõhandikest katust on kasutatud enamasti hoonete juures, kus katuse puhul ei ole tähtis selle täielik vettpidavus (sepikojad, suveköögid, paadikuurid). ● Sobib pikipärlinitega katusetüübiga 19. veebr 2013. a Hoone osad 9 19. veebr 2013. a Hoone osad 11
3 Katus Roog- ja laastkatused on Eestis ja mujal Läänemeremaadel sajandite vältel olnud kõige tavalisemad katusekatted. Selle sauna katus on olnud varasemalt laastkatus, kuid hiljem on vahetatud eterniitkatuse vastu, jättes laastud samuti katusele. Eterniit on pandud selleks, et laast oli oma aja ära elanud ja eterniit katuse panek oli sellel ajal kõige odavam. Samuti päästis uue katuse panek hoone, sest laastukatus hakkas läbi laskma ja sauna konstruktsioonid oleks mädanema hakanud. 4 5 Hoone tulevik Hoone seisukord on, valmimis aastat arvestades, väga hea. Seina palke pole vaja välja vahetada ja katus ei ole ka kõige halvemas seisukorras. Siseviimistluses on kasutatud laudist ja seda oleks vaja vahetada. Sama kehtib ka põranda laudade kohta. Samas saab hoonet ka laiali võtta ja mujal ülesse panna. Kuna praegu asetseb ta lagedal,
servast 1,5 cm. Paksemas servas on 0,5 cm laiune soon, millesse sobib täpselt õhem serv. Sindelkatused tehakse enamasti kolmekihilised Peale paigaldust on soovitav paari kuu jooksul katus tõrvata. Katuselaastud lõigatakse pakkudest laastulõikamismasinaga. Laastude valmistamisel on tootlus suurem ja materjali kadu väiksem kui kimmide ja sindlite saagimisel, kuid vajalik on kvaliteetsem puit. Laastude paksus on 4-5 mm, laius 7-12 cm ja pikkus kuni 75 cm. Laastukatus tehakse 2-4 kihiline , vastavalt sellele valitakse ka roovi samm. Kige vastupidavam puuliik on kuusk, kuid see on ka kige okslikum, tehes laastulikamise keerukaks. Pilpaid - katuselaastu eelkäijaid - kisti vanasti käsitsi toore puupaku küljest spetsiaalsel tööpingil liimeistri abil. Seisnud puud leotati enne kiskumist mni nädal vees, et see muutuks sitkemaks. Katusepilpa paksus on keskmiselt 2-3 mm, laius 7-10 cm ja pikkus 45-50 cm. Pilbaskatuse paigaldamisphimte on sama,
Natuke edasi, siis hakati ehitama kambritega kokku eraldi kööke. Kambrid, kui tulid korsnad, tulid juurde ka küttekolded kambrid olid varasemalt vaid suveperioodiks. Saekaatrid levisid hakati taluehituses kasutama ka rohkem laudmaterjali. Hoolimata sellest, et laudvoodrit peale pandi, enamasti seda ei viimistletud (kui kasutati, siis ookervärvi). Hoonete värvimine EV perioodist. Lõuna-Eesti talude ilmet muutis oluliselt see, et levima hakkas pilpakatus, hiljem laastukatus (pilbas kistakse käsitsi, laastukatus masinatega). Põhja-Eestis oli roog olemas ei olnud tarvidust kalleid naelu osta ja hakata laastukatust valmistama. 8
Lainelised bituumenplaadid Bituumeniga immutatud orgaanilisest kiududest kõrge rõhu ja temperatuuri all. Materjal on välja töötatud 1946. aastal Prantsusmaal. Bituumensindlitest katus Aluseks on laudis või ehitusplaat. Katusekatte alune peab olema välisõhuga ventileeritav. Puitkatused Lauad peamiselt katuse kaitseks ja hüdroisolatsiooniks on bituumenrullikate. Katuse naelutamisel kasutada kas roostevabast terasest või kuumtsingitud naelu või kruvisid Laastukatus Mänd, haab, kuusk, lehis. 10cm/50 aastaringi Laastu pikkus 60...75cm, laius 7...12cm, paksus 4...6mm. Ühe ruutmeetri kolmekihilise katuse katmiseks 50cm pikkuste ja 10cm laiuste laastudega kulub umbes 100 laastu. Silindkatus Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12cm. Kimmkatus Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad. Katus tehakse kolmekihiline. Kinnitus: puuritud auk+nael. Peale katuse paigaldust tuleb katus tõrvata.
Kood Vundament Sein Põrand Katus Pööningu vahelagi Aknad Renoveerimistööd 6001 Maakivi, kõrgus Tahutud palk Lai laudis Eterniidiga kaetud Värvitud punnlaudis, liivtäide 2 klaasiga omaette Elamus vesi, kanalisatsioon, uus ahi, 20 cm laastukatus raamides puitaknad uus pliit, el.kaabeldus, duširuum 6002 Lai ja madal Iga sein erinev, osaliselt Vineeri, parketi või Bituumenkärgkatusega Värvitud punnlaudis, liivtäide 2 raami ja 3 klaasiga Aknad vahetatud 1990, maakividest, soojustatud, seest puitlaastplaadiga kaetud kaetud laastukatus puitaknad
Mooste mõisa uhkuseks ei olegi just peahoone, vaid Eesti üks suurejoonelisem kõrvalhoonete kompleks. Vaatamisväärsusteks on veel nt Mooste käsitookoda (ehk ämblikumaja) ja viinavabrik. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. (1) Tagasi Räpina- Tartu maantee poole sõites võime näha Mooste vallamaja, kus hiljuti toimus tulekahju, ning sealseid ehitustöid. Räpina kihelkonna suunas hakkab mitmel pool silma Lõuna- Eestile tüüpiline laastukatus. Leevaku küla on tuntud oma vana viljaveski poolest, mis 40.ndatel aastatel ehitati ümber elektrijaamaks. Sellel teemal on kirjutatud ka Juhan Smuuli "Järvesuupoiste brigaad". Oleme Eesti pikima, Võhandu jõe, alamjooksul. Siin võib kohata ka Lõuna- Eestile iseloomulikku saviseina. Eesti Vabariigi algusaastatel otsustati siia ka ebaõnnestunult tellisevabrik rajada (2), millest on alles ainult korsten Räpina linn on Kagu- Eesti tõmbekeskus. Läbi linna sõites möödume paisjärve
12. augustil 1928 toimus uuendatud palvemaja õnnistamine, mille viis läbi Helme luterliku koguduse pastor Johannes Uustal. Laulsid Hummuli-Soe palvemaja laulukoor ja Helme laulukoor ning Tallinna Salemi seltsi mängukoor. Kohale tuli vendi pealinnast. Tervitusi saadeti Tallinnast, Viljandist, Pärnust, Narvast ning Sangastest krahv Bergilt. 1960ndatel aastatel vahetati kiriku põrand, tehti uus altarivõre, värviti kirikut seest- ja väljastpoolt. 1972. a kaeti laastukatus eterniidiga. 19971999 sai palvemaja uue välisilme: värviti nii seinad kui ka katus. Värv saadi sõpradelt Soome Laihia ja Norra Byneseti kogudusest. 1998 kinkis AS Roobe Helme kirikule uue altarilaua. 2007. a alguses remonditi põhjalikult altarialust põrandat. 2004.2005. a alustati kirikut ümbritseva aia ümberkujundamist. Harvendati puid, likvideeriti tormikahjustusi. Tarvis on veel pinnast planeerida ja luua tasane haljasala.
jämedamas servas on soon ja teisel pool punn. Katusel kinnituvad nad teineteise sisse ja moodustavad päris tugeva terviku. Katusesindlid valmistatakse okaspuidust, kuna see ,,liigub" katusel vähem kui näiteks haab. Sindlil on kindel kuju, mistõttu paistab sindelkatus nägusam kui laastukatus. Sindelkatust võib paigaldada kõigile katustele, mille kalle ületab 30 kraadi, eelkõige sobib puidust katusekate loomulikult vanadele, renoveeritud hoonetele, kus ehk varemgi on puidust katus olnud. Aga miks mitte ka täiesti uutele hoonetele, puit on ju eelkõige looduslik ja väga väärikas ehitusmaterjal. Paigaldamisviise on sindelkatusel kaks: sindlid
Tänapäeval on siiski küsimus ajas ja tahtes, spetsialiste on palju ning ei ole mõtet üritada kõike ise teha," ütleb Uus. Kommentaar Siiri Timmermann Tahtsime perele suvekoduks just nimelt vana palkmaja. Leidsimegi mõnusa päevinäinud eestiaegse majakese Lõuna-Eestist Vastseliina lähedalt. Meie maja puhul oli tõeline õnn, et see oli sõja ajal poolikuks jäänud ja keegi polnud võtnud vaevaks seda vahepeal ära remontida. Siiski oli osa ilusast majast juba rikutud - kena laastukatus oli kaetud tõrvapapiga, mistõttu kogu katus vajas kohest vahetamist. Samuti vahetasime välja mädanenud palgid ja üritasime kogu maja taastada võimalikult esialgsel kujul. Enamiku renoveerimistöid oleme ise teinud, vaid tõelised oskustööd, nagu uue laastukatuse panemine ning palkide vahetamine, lasime teha kogenud kohalikel meistrimeestel. Kõige tavalisemad kahjustunud kohad palkmajadel alumine palgirida - põhjustatud puudulikult ehitatud või üldse puuduvast vundamendist
rabedaks ja mõraliseks), niiskus ja hooldamine. Katusematerjali toormeks sobiv puu tuleb maha võtta talve esimesel poolel, mil okaspuude vaigusisaldus on suurem kui kevadel. Valitud puidu aastarõngad ei tohi ületada 3 mm. Puud peavad olema sirged, aeglaselt kasvanud ja oksavabad. Parima materjali saab niiskes kasvukohas ja paksus metsas kasvanud puudest. Puitkatuse liigid: 1. Lõhandikest ehk poolpalkidest katus 2. Laudkatus 3. Pilbaskatus 4. Laastukatus 5. Sindelkatus 6. Kimmkatus Levinumad probleemid puitkatuste juures on: · Sammal, vetikas, mädanik · Puidu pragunemine ja lõhenemine · Roostetavad naelad · Putukad Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanõusid.
laudadesse sooned. Vastupidavuse suurendamiseks laudu immutatakse või tõrvatakse. 93 Puitkatused Lauad peamiselt katuse kaitseks ja hüdroisolatsiooniks on bituumenrullkate Katuse naelutamisel kasutada kas roostevabast terasest või kuumtsingitud naelu või kruvisid. 94 47 Laastukatus Mänd (lü (lülipuit), haab (kaardu sinakaks , kuusk (sul.boorid, sul.boorid, okslik), lehis. 10cm/50aastaringi Laastu pikkus ~60…~60…75cm, laius 7… 7…12cm, paksus 4…6mm. Ühe ruutmeetri kolmekihilise katuse katmiseks ~50 cm pikkuste ja 10cm laiuste laastudega kulub ~100 laastu. 95 Laastukatus Laastud kinnitatakse roovlattide kü
(2 kihti). Puitkatus Kalle 35-45 kraadi. Kasutatakse mändi, immutatud maltspuitu, kuusk, lehis. Materjal on kuiv <18% niiskust. Paksus, laius. Vihmavee paremaks ärajuhtimiseks freesida laudadesse sooned. Vastupidavuse suurendamiseks laudu immutatakse või tõrvatakse. Lauad peamiseks katuse kaitseks ja hüdroisolatsiooniks on bituumenrullkate. Katuse naelutamiseks kastutatakse kas roostevabast terasest või kuumtsingitud naelu või kruvisid. Laastukatus Mänd, haab, lehis...10cm laast/50 aastarigi (tihe). Laastu pikkus on 60...75 cm laius 7...12 cm paksus 4...6mm. Ühe ruutmeetmeetri kolmekihilise katuse katmiseks ~50 cm pikkuste ja 10cm laiuste tükkidega u 100tk. Laastud kinnitatakse roovlattide kplge peenete naeltega, laastu kumer pool ülespoole, nii et üks külg katab kõrval asuva laastu 1/3 ulatuses. Sindelkatus Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed mille pikkus on 50...70cm ja laius 7...12cm. Paksemas servas on 0
annaabi.ee 
