EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna
muutumisel annab tunnistust sellest, et kontuuris mõjuvad laetud osakestele mitteelektrostaatilise olemusega kõrvaljõud, ehk induktsiooni elektromotoorjõud. Elektromagneetilise induktsiooni avastas Michael Faraday 1831 Induktsioonpliidid on väga energia-säästlikud pliidid, mis soojendavad pliidiplaadil olevat nõud, nõu äravõtmisel pliidiplaadilt lakkab soojendamine otsekohe. Võrreldes tavalise malmpindadega elektri-pliidiga on energiasääst isegi üle 50%. Samaaegselt väheneb köögi ventilatsioonivajadus. Induktsioonpliidiga töötamisel ei tohi kasutada metallist ehteid, mis võivad magnetväljas soojeneda. Induktsioonkuumutusega wok-pliit on väga turvaline ja keskmiselt kiire. Olles väike ja kerge, sobib see pliit wok-roogade valmista-miseks väikestes sööklates ja eelkõige teisaldatavaks spetsiaal-seks seadmeks suuremate resto-ranide või töökohtade sööklate tootmisliini.
integreeritavad pliidid, induktsioonpliidid ja infrapunapliidid. · Infrapunapliidid on energiasäästlikud ja suhteliselt kiired pliidid, mis soojendavad pliidiplaadil olevat nõud soojuskiirguse toimel. Kallimad mudelid on varustatud potituvastusautomaatikaga, mis tähendab, et soojendamine lakkab otsekohe pärast nõu eemaldamist pliidiplaadilt. Võrreldes tavalise malmpindadega elektripliidiga on energiasääst ligikaudu 30%, potituvastusautomaatika korral isegi üle 50%. Loomulikult väheneb ka köögi ventilatsiooni-vajadus. Infrapunapliitidel võib kasutada ka keraamilisi ja klaasist nõusid. · Induktsioonpliit on väga energia-säästlikud pliidid, mis soojendavad pliidiplaadil olevat metalli otse nõu äravõtmisel pliidiplaadilt lakkab soojendamine otsekohe. Võrreldes tavalise malmpindadega elektri-pliidiga on energiasääst isegi üle 50%
ENERGIA SÄÄSTU VÕIMALUSED Karin Roosiväli Tallinna Tehnikaülikool ENERGIA SÄÄSTMINE Mõistlik energia (soojus, elekter, valgus, soe vesi) tarbimine, mille käigus pole asjatuid kadusid, aga samas on rahuldatud meie vajadused. Samas on energiasääst kompleks organisatsioonilistest ja tehnilistest meetmetest, mille efektiivsust hinnatakse mitmete indikaatorite järgi (tasuvusaeg, maksumus, saavutatav energia sääst, saavutatav raha sääst, teostatavus, mugavus, keskkonnasäästlikkus, hoone säilivus jms). MIKS ON VAJA ENERGIAT SÄÄSTA? Maailmas kasvab energiakasutus, aga meile kättesaadava odava energia ressurss väheneb. Vaid mõned järgmised põlvkonnad kulutavad enamiku energiaallikatest miinimumini. Et kätte
ruutmeetri kohta aastas ● hoone jahutusvajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoone kütte, sooja vee ja kohu majadamise elektrienergia tarbimine on kokku primaarenergia näitajana maksimaalselt 120 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoonekarbi õhupidavus mõõdetud 50 Pa rõhuerinevuse korral on maksimaalselt 0.6 1/h (korda tunnis) Materjalid ● penoplast ● betoon Kui palju säästame energiat? ● 10 korda rohkem kui tavalise majaga ● energiasääst on kuni 50% Plussid Miinused ● madal energiakulu ● ehitusel tuleb olla ● hea õhu kvaliteet ülitäpne ● suur kasutusmugavus ● väga õhutihe, mida Eesti ● väikesed remondikulud kliimas on raske saavutada ● ei teki hallitust ● kallis ● hoonet saab kasutada täies ● krunt peab võimaldama mahus asetada aknaid lõunasse ja
Triinu Veber LM08 Keskkonna- ja looduse infopunkti külastus Külastades looduse- ja keskkonna infopunkti vaatasime alguses filmi ,, Eesti-Taani energiasääst ettevõtetes. Film rääkis erinevatest ettevõtetest nii Eestis kui Taanis, mis säästavad ja üritavad aina enam säästa loodust ning energiat. Mõlema riigi prioriteediks on võimalikult palju säästa. Eesti ettevõte Ramboll rajab Tartu-Tallinn maantee lisalaiendused soisele alale, ning sellega hoitakse kokku 7% kasutuskõlbliku ja rikkumata maaala. Tee lisalaiendused rajatakse nii, et ei võeta maha liigselt puid, põõsaid ning maastikku. Novo Nordisk on Taani ettevõte, kes alustasid 2006 aastal uurimisega, kuidas säästa ja kui palju säästa on võimalik. Nad leidsid 216 viiisi energiasäästmiseks. Sampo Pangas on näiteks seatud ventilatsiooni ning valgustus nii, et see kustuks õhtuti ise...
materjalide vananemise käigus nende omadused muutuvad ja need ei pruugi enam täita neile pandud ülesandeid. Võrreldes ehitusaegse olukorraga, on muutunud ka inimeste elustiil ja harjumused ning sageli on vaja kohandada hoonet elanike vajadustele sobivaks. Puitkorterelamute renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata kõigile ehitisele esitatavatele olulistele nõuetele: mehaaniline tugevus ja stabiilsus, tuleohutus, hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus, kasutusohutus, mürakaitse, energiasääst ja energiatõhusus, jätkusuutlikkus, esteetilised ja arhitektuuriajaloolised väärtused. Renoveerimisel on esmatähtis hoone ohutuse (kandevõime, tule-, kasutus-, keskkonnaohutus jne) ja tervisliku sisekliima (piisav õhuvahetus, niiskuskahjustuste vältimine, sobiv temperatuur ja niiskus jne) tagamine.
suurendabomakorda selles viibivate inimeste keskkonnateadlikkust. Oluline punkt on tähelepanu pöörata energia efektiivsusele. Energia efektiivsuse all mõistetakse selle efektiivset ja säästlikku tootmist, jaotamist, ülekannet ning tarbimist. Enamik arenenud tööstusriike tagab energia kõrgema efektiivsuse rakendades riiklikku regulatsiooni, energiakasutuse planeerimist ja kaasaegset tehnoloogiat. Mõistet energiasääst kasutatakse energia kokkuhoiu meetmete tähistamiseks lõpptarbija juures. Seega on energiasääst tarbijate energiavajaduste rahuldamine väiksemate kulutustega. Samas ei käsitleta energiasäästuna energiatarbimise sellist vähendamist, mis viib elukvaliteedilangusele (energiavarustuse katkestused, ruumide ebanormaalselt madalad temperatuurid jne). Energia säästlik kasutamine võimaldab vähendada tootmiskulusid, tõstes sellega
esemete vastu, tene niiskuskindlust Sirje Mets 13 Paigaldusega normaalselt süttivale materjalile Valgustit toidetakse läbi väikepingetrafo Topeltisolatsioon, maanduseta Harilik isolatsioon, maandus nõutud Minimaalne kaugus valgusti ja valgustatava objekti vahel Sirje Mets 14 Mitte kasutada valgustugevuse regulaatorit Keskkonnaohtlik, mitte visata prügikasti Energiasääst võrreldes hõõglambiga Valguse värvus Tööiga võrreldes hõõglambiga Sirje Mets 15 Võimsuse võrdluse märgis Kuum, ära võta käega Mitte kasutada kohas, kus tilgub vett Keskkonnaohtlik, ära viska prügikasti Sirje Mets 16 Sokli tähised GU10 sokkel E14 väike sokkel E27 tavaline sokkel GX53 sokkel suur sokkel Sirje Mets 17
Selle oluliseks teguriks on välispiirete soojusjuhtivuse vähendamine. Et energiakasutus oleks võimalikult optimaalne pööratakse tähelepanu soojustusele, külmasildade vähendamisele, välispiirde õhupidavuse vähendamisel. Täiendavalt on võimalik projekteerimise juures kasutatada akende õiget paigutamist, mis võimaldaks kasutada ära passiivselt päikeseenergiat. Samuti ehitatakse soojustagastajaid ventilatsioonisüsteemidesse. Samas ei tohi energiasääst toimuda ruumide sisekliima kvaliteedi arvelt. Passiivmajade juures kasutatakse viimasel ajal energiasäästlikuks majandamiseks kompaktseadet, kus on üks seade kogu majatehnika jaoks. Seal on integreeritud ventilatsioon, küte ja soe vesi. Soojusenergia kõrge hinna tõttu muutub üha olulisemaks hoonete sooajapidavamaks muutmine, millest tulenevalt on võetud kasutusele uued soovituslikud hoonete välispiirete soojajuhtivuse suhtes. Soojusjuhtivus
[WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/12903585/htmllisa/12905682 (25.04.12) 3. Hiielaan, U. Savikrohv. [WWW] http://www.urmasehitus.ee/Savikrohv_130.htm (29.04.12) 4. Kalamees, T. Hingav puitsein ruumide sisekliima mõjutajana (2001).- Ehitaja, 9 (61), 38-40 5. Kalamees, T. Piirete omaduste mõju hoonele ja sisekliimale (2003).- Ehitaja, 10 (86), 18-21 6. TTÜ Ehitiste Projekteerimise Instituut. Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I. [WWW] http://www.kredex.ee/public/TTY_maaelamu.pdf (26.04.12) 7. Leet, L. Ehitusmaterjalid mõjutavad ruumiõhu kvaliteeti (2009).- Ehitaja. [WWW] http://www.ehitaja.ee/artikkel/ehitusmaterjalid-mojutavad-ruumiohu-kvaliteeti (30.04.12) 4
Euroopa Liit Helina Saar Mis on Euroopa Liit? Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. 22.–25. mail 2014 valitakse Euroopa Parlamendi uus koosseis järgmiseks viieks aastaks. Euroopa Liidu algus Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu rahvastik ja keeled 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli... 2011. aasta algul 502,5 miljonit 2010. aasta algul 501,1 miljonit 2009. aasta algul 499,7 miljonit Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, ho...
Taani Kätlin Kärdi 1 Sisukord: 1.Üldandmed lk.3 2. Geograafiline asend lk.4,5 3. Arengutase lk.6,7 4. Energiamajandus lk.8,9,10,11 5.Kasutatud materjal lk.12 2 Üldandmed Pindala 43 094 km2 Rahvaarv 5 515 575 (juuli 2010) Pealinn Kopenhaagen SKT elaniku kohta 35 900 USD Keel Taani Rahaühik Taani kroon Riigikord Konstitutsiooniline monarhia Kuninganna Margrethe II Põllumajandus % SKPst 4 Tööstuse % SKPst 27 Teeninduse % SKPst 69 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare, Saksamaa vahel, põhja poolkeral. Teda ümbritseb kõikjalt vesi...
ulatuses mittekiulised materjalid nagu täiteained, jm. Paberi taaskasutamisega kaasnev kasu on järgmine: Energiakasutuse vähenemine Kasvuhoonegaaside tekkimise vähenemine Prügilatesse ladestatavate jäätmete hulga vähenemine Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab: · 17 puud (kui need võetaks looduslikust metsast) · 3000-4000 kW elektrienergiat (keskmise suurusega eramaja aastane energiatarve). Energiasääst paberi kui teisese toorme kasutamisel on 28-70 % · 30 m3 vett · 27 kg ehk 95 % paberi tootmisel tekkivast õhuheitmest jääb olemata.
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud...
Samuti on tähtis põhimõte traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides. Eesti jaoks on see väga tähtis põhimõte, sest traditsioonilise looduskaitse säilimine ja arendamine on olnud üheks kandvaks teljeks, mis on meie inimeste eneseteadvust säilitanud läbi aegade. Fossiilkütuste tarbimise vähendamise põhimõtte järgimist soodustab energiasääst ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt, kütuse kasutamist reguleerivad energiamaksud. Materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikema eluea. Tuleb võtta kasutusele tooteid, mida saab kergesti parandada, lahti monteerida ja taaskasutada. Kasulik põhimõte on vastutus kogu toote olelusringi eest. Vähendamaks transpordikulusid toimugu tootmisprotsess tarbijale nii lähedal kui võimalik. x Tallinna Ülikool 1.1.1.Eesti säästlikkus
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika Referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujunemine 3. EL Keskkonnapoliitika peamised osalised 4. EL Keskkonnapoliitika eesmärgid 5. Keskkonnaprobleemid ja EL keskkonnakaitsetegevused 6. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Paljude eri keskkonnaküsimustega tegelemiseks on Euroopa Liit aastakümnete jooksul töötanud välja ühed rangeimad keskkonnanõuded maailmas. Praegu on peamisteks prioriteetideks võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, reostusest tulenevate terviseprobleemide vähendamine ja loodusvarade vastutustundlikum kasutamine. Kuigi need eesmärgid on suunatud keskkonna kaitsmisele, võivad nad toetada majanduskasvu, soodustades innovatsiooni ja ettevõtlust. Töös kirjeldan lähemalt Euroopa Liidu keskkonnapoliitika...
ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Eraldi tasub kogumist ka kihilisest joogikartongist pakendijäätmed. Nendest on edukalt võimalik omakorda toota paberit ja pappi. Lähim taaskasutatud kihilise kartongi ümber töötlemise tehas on Leedus. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab: - 17 puud (kui need võetaks looduslikust metsast) - 3000-4000 kW elektrienergiat (keskmise suurusega eramaja aastane energiatarve). Energiasääst paberi kui teisese toorme kasutamisel on 28-70 % - 30 m3 vett - 27 kg ehk 95 % paberi tootmisel tekkivast õhuheitmest jääb olemata. KLAAS - Klaas on hästi ümbertöödeldav kui ka taaskasutatav. Klaaspakendit saab väga hästi kasutada korduskasutus pakendina. Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab ka toorme sulamisel tekkivat õhusaastet. Näiteks: 1 tonni klaasi tootmine liivast, soodast, kriidist ja muust algsest
energiamajanduse korraldamise ebakõla, lõppevad. Eestil on võimalus energiaallikate kasutamine: mida põhjustab disproportsioon kombineerida tuuleenergia tumaelektrijaamad, vesiniku riikidevahelises energeetilise tooraine tarbimine ja transpordisektor, energia, energiasääst, varude jaotumises, energia tootmise arendades välja põlekivi, kivisüsi, ning tasemes ja toodangu turutamises. elektritranspordi suures mahus. tuule, päikese ja vee energia Energiakriis põhjustab sõltuvus Elanike tihedus on väike ning (Eesti peab näiteks järgides
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledz Anzelika Baldina Äriplaan OÜ Kodutekstiili Maailm Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn November 2010 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE...................................................................................................................4 2. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.............................................................................................5 3. SWOT analüüs................................................................................................................... 6 4. TEHNOLOOGIA LÜHIKIRJELDUS. TOOTMINE........................................................ 7 5. PROJEKTI KIRJELDUS................................................................................................... 8 a. Õmbluskoda, kauplus, e-pood...........................................
kruusa/killustiku eraldamiseks liivakihist, et takistada nende segunemist. 51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust? Võimaliku lumekoormusega Suurte vihmade puhul ei pruugi äravoolutorud mahtu vastu võtta ning katus peab suutma ära kanda veekoormuse ning säilitama veekindluse ka ekstreemumites. 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Et saavutada maksimaalne energiasääst ning vältida soojakadusid. 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Et luua neile pehme kest, vältimaks kividest ja muust karmimat sorti pinnasest võimalikke deformatsioone. 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 0,3m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? • arhitektuuriline eskiisprojekt • eelprojekt (selle alusel toimub ehitusloa taotlemine)
uued tarnekanalid Aasias (aastaks 2015) · Siseturg hindade erinevus ja ühtlustumine kasvav sisenõudlus · Allikad nafta- ja gaasimaardlad pikka aega kasutuses uute maardlate kasutuselevõtt (investeeringud) Eesti energiajulgeolek Euroopa Liit · Energiaturgude avamise nõue võib suurendada sõltuvust Venemaast · Efektiivsuse suurendamise nõue tootmise hajutamine energiasääst · Jätkusuutlikkuse nõue keskkonnasõbralikumad kütused uued keskkonnamaksud Eesti energiajulgeolek Venemaa · Poliitilised suhted - jahedad piirilepe, venekeelne vähemus, ajalugu · Majandussuhted - asjalikud, praktilised · Energiamajandus naftatoodete tarned katkestati vaid 1992/93 talvel elektri- ja gaasitarneid pole kordagi katkestatud · Võrkude seotus - vastastikune sõltuvus
meetodi kaltsude kasutamiseks tekstiilitööstuse lähteainena. Seetõttu tekkisid maailma kaltsukaupmehed, kes ostsid rahvalt kokku vanu riideid. Kaltsukaupmehed liikusid ringi kuni Esimese maailmasõjani. Umbes samal ajal hakati koguma vanapaberit, et seda kasutada paberitööstuse toorainena. Taaskasutamine võimaldab ressursse märgatavalt säästa. Alumiiniumi taaskasutus nõuab kõigest 5% uue alumiiniumi tootmise energiast. Klaasi, paberi ja metallide korral on samuti energiasääst oluline (3). 1.1. Taaskasutuse vajalikkus Igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate prügimägede hulk umbes 10 miljoni tonni võrra. Praeguste hinnangute järgi on prügiga kaetud 40 % meie maailmamerest ehk üks neljandik kogu maakera pinnast. Umbes pool sellest prügist arvatakse olevat laevadelt ja umbes pool maismaalt. Üks suuremaid ujuvaid prügimägesid, nn Trash Vortex asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku lähistel
Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj . Põlevikivitööstuse ajalugu Nagu mujalgi Euroopas, loodi ka Eestis esimesed elektrijõujaamad aastatel 1882-1905. Need olid põhiliselt tehaste juures paiknevad elektrijaamad ja Eestis ehitati nad peamiselt Tallinnas. Algselt pruugiti elektrit vaid ruumide valgustamiseks. Esimesed teadolevad elektrilised tehaseseadmed pärinevad 1893 aasta Kunda tsemenditehasest. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. XX sajandi algul oli Eestis peamiseks energiatooraineks turvas. 1922 aastal moodustas põlevkivi kõigest 10,6% primaarenergiaressursist. Järk-järgult hakkas põlevkivikasutus suurenema ning 1923 aastal viidi Tallinna linnajõujaam turbalt põlevkivile ning aastal 1930 kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aasta...
Traditsioonilisest metsandusest ja saetööstustest tekkiva puitpõhise kütuse allikad on end praktiliselt ammendanud. [17] Kokkuvõte Teadlased on välja pakkunud võimaluse, et tulevikus võiks suure osa biokütuste toorainest anda lühikese kasvutsükliga kultuuride kasvatamine, mis ei konkureeriks toiduaineid tootva põllumajandusega. Nii oleks võimalik hoida tooraine hind madalal ja suurendada ka tootlikkust. [11] Hoopis olulisem kui biokütuste teema oleks energiasääst transpordis, ühistranspordi laiem kasutuselevõtt, kauba vedamiseks raudtee kasutamine maanteetranspordi asemel ja muud sarnased meetmed. Sealt saavutataks vajalik kasvuhoonegaaside kokkuhoid transpordis ja vähendatakse sõltuvust naftaimpordist. Eesti saaks kõikides nende punktides palju ära teha, ainult pealehakkamisest jääb vajaka. [10] 8 Lisa Pilt 1. Euroopa Liidu biodiisli tootmine [9] Pilt 2
(süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiid, väävelheksafluoriid) roheline investeerimisskeem: katlamajade ja soojatrasside meede kortermajade soojustamine taastuvelektri osakaalu suurendamine bussid doteeritud maakonnaliinidele energiasääst tööstuses energiasääst riigi sektori hoonetes energiasääst kohaliku omavalitsuse hoonetes elektriautod sotsiaaltöötajatele elektriautode laadimisvõrk ja elektriautode ostutoetus keskkonnasõbralikud trammid Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985): o eesmärk: riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine
hinnatõus) • Vastus- võib olla seadusandlik, keskkonnakorralduslik, teadus-arenduslik tegevus, ühiskondliku arvamuse või tarbijaeelistuste muutumine, keskkonnapoliitika muutus või keskkonnainfo andmine *ei leidu häid indikaatoreid 10. Tark linn * Kas ja kuidas saab defineerida tarka linna? Termin, millel täpset definitsiooni pole. Ühe jaoks infotehnoloogiline, teise inimeste kaasamine protsessidesse, kolmandale energiasääst. Käsitleja vaatenurk. Igal juhul on tegu linna tõhusamaks ja paremaks kasutamiseks mõeldud mõistega ja igal linnal on omad targa linna lahendused. Parendusi viiakse läbi „tagantjärgi“, aga on olemas ka uusi linnu, kus katsetatakse uusi tehnoloogiaid (ressursikulukas), neid linnu päriselus ei kasutata. Tark linn ei ole alati roheline või ökoloogiline. * Milliseid valdkondi saab targalt planeerida? • Kõrgtehnoloogia,
Paigaldades oma majapidamisse sellised kraanid, pole kuigi keeruline harjuda sulgema veevoolu seebitamise või küürimise ajaks ja avama alles vajalikuks loputuseks. Paljud säästuvõimalused tekivad erinevate kütte- ja soojaveesüsteemide komponentide uuendamise järel, nagu: aegreleega varustatud ringluspumba töö soojavee süsteemis (öösel pump ei tööta, kuid kindlustab kiiresti nõutavad veeparameetrid hommikul). Energiasääst ei tähenda ainult otsest soojuskokkuhoidu tarbija juures, vaid veekulu igasuguse alandamisega kaasneb energiasääst, mis oleks kulunud selle tarbevee tootmiseks. Erinevate uuringute põhjal kinnitatakse, et sooja vee tarbimisharjumuste säästlikuks muutmine annab otsest energeetilist säästu ja on kokkuhoiu soovitusmeetmete hulgas esireas. Loomulikult on otstarbekas kasutada säästlikku ja vastava märgistusega kodutehnikat. 28
kasutus Tamsalu katlamajas lõplikult alla 130 tonni. Põhjusteks oli 2001. aasta teisel 37 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu. 38 Samas. 39 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte. [pdf] http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/9/91/MKM_Eesti_soojusmajanduse_anal%C3%BC %C3%BCs_2013.pdf (24.04.2014) 40 Eesti Arengufond. (2013). Kaugkütte energiasääst. [uuring]. Tallinn. 15 poolel paigaldatud hakkepuidukatel, mis võttis põlevkiviõlikateldelt ära põhikoormuse ja 2006. aastal paigaldatud põhukatel, mis jättis põlevkiviõlikatlad praktiliselt ilma tööta. Lisaks on alates 2001. aastast Eesti vedelkütuste turul, kui see seoti maailmaturuga, tõusnud vedelkütuste hind võrreldes tänasega viiekordselt. 2001. aastal tõusis hind 159
Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises Sisukord 1. Lk. 1- Tiitelleht 2. Lk. 2- Sisukord 3. Lk. 3- Sissejuhatus 4. Lk. 4-5- Majapidamine 5. Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis 6. Lk. 9- Säästumeetmed elutoas 7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis k...
muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. [15] 2.11. Isepuhastuv klaas Isepuhastuva klaasi pinnale on kantud läbipaistev fotokatalüütiline ja hüdrofiilne kattekiht. Klaas funktsioneerib tänu päikese UV-kiirgusele, mis lahustab mustuse, ning vihm peseb lõhustatud mustusejäägid klaasilt maha. Klaasile moodustub ühtlane veekiht, mis ei jäta klaasile kuivanud veepritsmete jälgi. Klaasi saab siduda ka teiste klaasi funktsioonidega: energiasääst, päikesekaitse, ohutus, turvalisus, kujundus jne. [16] 2.12. Armeeritud klaas Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraadist võrku, mis hoiab klaasitükid klaasi purunedes koos ([17]Joonis 2. Armeeritud klaas [17]). Armeeritud klaasid on lihtne ja soodne lahendus leekide ja suitsugaaside vastu. Olemas on valgust läbilaskvad, kui ka läbipaistmatud armeeritud klaasid ning kirkad ehk pindlihvitud armeeritud klaasid, mis on sama läbinähtavad kui tavaline klaas. [17]
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond MYEo17 Marily Kaas AKNAMATERJALID Referaat Juhendaja Maire Kask Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1 LIIGITUS.....................................................................................................4 1.1 Raami materjal....................................................................................4 1.1.1 PVC aknad.....................................................................................4 1.1.2 Puitakanad.....................................................................................5 1.1.3 Puit-alumiiniumaknad....................................................................7 1.1.4 Profiilisüsteemid...............................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ...
28 Kyoto protokoll - 1997 New Yorki konventsiooni täiendus. Eesmärk: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele. Roheline investeerimisskeem: Katlamajade ja soojatrasside meede. Kortermajade soojustamine. Taastuv elektri osakaalu suurendamine. Energiasääst tööstuses. Energiasääst riigi sektori hoonetes. Elektriautod sotsiaaltöötajatele. Elektriautode laadimisvõrk ja elektriautode ostutoetus. Keskkonnasõbralikud trammid. Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): EM: riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest. Koostöö põhisuunad: teaduslik uurimine ja seire; seadusandlik ja teaduslik-tehniline koostöö; info
FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine; Soojuskaod ja energiasääst hoones; Isoleerimise mõte, eesmärgid ja liigid; Millisesse liiki kuulub soojusisolatsioon? Soojusisolatsiooni süsteemi terviklikkus, süsteemi osad; Soojusisolatsiooni põhi- ja kaasfunktsioonid Nõuded soojusisolatsiooni süsteemile Soojusisolatsiooni süsteemi elementide valimine 3 ... Soojusisolatsiooni materjalide valik; Soojustuse projekt ja hange; Soojusisolatsioonide paiknemine ehitises;
Selle säästu arvelt võib ka 15-aastast pangalaenu tagasi maksta ja ehk jääb endalegi veel midagi järele. Vähemalt inimene ei kaota midagi. Sagedane vastuargument: mina ei elagi nii kaua! Tähendab, kui mina lahkun siit ilmast, siis tulgu ka teised minuga kaasa. Hämmastav on pigem see, et laenu võetakse näiteks oma ilumeele rahuldamiseks või kalli limusiini muretsemiseks, mis ei too midagi tagasi. Seevastu energiasääst hakkab tagasi tooma niipea, kui süsteem on käiku pandud. Võib ka mõelda nii ja paljudes korteriühistutes mõeldaksegi , et kogume kümmekond aastat raha ja siis teeme. Aga jällegi ei mõelda, et kui kogu see aeg peame maksma neidsamu kasvavaid soojaarveid, siis kulutame üle kahe korra rohkem. Võhikud takistavad Kahjuks on ka elamute renoveerimistööd kallinenud, igal juhul on soodsamad võimalused mööda lastud, juba hulk aastaid!
Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvilla ülesanne on takistada tarindis eelkõige soojuse ülekandumist. Klaasvill on klaasipõhine kiuline soojustusmaterjal ning enim kasutatav soojustus- ja isolatsioonimaterjal maailmas ja selleks on mitu olulist põhjust. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse, kuna kuulub kõige kõrgemasse tulekindluse klassi A1. Ja loomulikult on tagatud ka energiasääst paigaldatud klaasvilla abil - tavaliselt on ehitusel kasutatud klaasvilla tasuvusaeg 2...3 aastat - selle aja jooksul on materjalile kulutatud summad tagasi teenitud saavutatud energiasäästu tõttu. Kasutades uusimat tehnoloogiat, toodetakse klaasvillast kvaliteetseid soojustus- ja isolatsioonimaterjale laias valikus.
kemikaalide eritumine peab olema takistatud 4) KASUTUSOHUTUS ehitis peab olema ehitatud nii, et nende kasutamisel ei teki õnnetuse riski (näiteks libised basseini põrandal- libedad plaadid) 5) KAITSE MÜRA EEST ehitusmüra ei tohi kahjustada läheduses oleva inimese tervist, peab saama rahuldavalt magada, elada ja töötada; sots ministri määrus 4. märts 2002 nr 42 müra normtasemed elu ja puhke aladel, elamutes ja ühiskasut. Hoonetes ja müratasemete mõõtmise meetodid 6) Energiasääst ja soojapidavus Energiamärgis § 31. Energiamärgis (1) Energiamärgis on dokument, mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima tagamisega hoone kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgisele lisatakse soovitused hoone energiatõhususe
Viimase direktiivi eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu riikide ehitustooteid käsitlevad seadused, määrused ja haldusõiguslikud normid. Direktiivis on kehtestatud üldnõuded, mis liikmesriigiti võivad siiski erineda. Antud direktiiviga on sätestatud kõik tähtsamad ehitist puudutavad küsimused: mehaaniline tugevus ja stabiilsus; tuleohutus; hügieenilisus; tervise ja keskkonnaohutus; kasutusohutus; mürakaitse, energiasääst ja soojapidavus. Ehitusseaduse (EhS) § 3 on ehitisele esitatavaid nõudeid isegi direktiivist enam. EhS sätestab mh nõuded puuetega inimestele ehitatud eluasemetele ja keskkonnanõuded. Arvatakse, et eurodirektiivide osas ei tohiks vastuolu tekkida, ent ehitiste energiakulude ja soojapidamise osas hetkel kontroll puudub, mida hakatakse tulevikus kindlasti kontrollima. Europarlament on välja andnud direktiivi 96/737/EC energia tõhusast kasutamisest
valmistoodangu turustamine. · jäätmed on määrdunud ja segatud (segaolmejäätmed) · kogumine ja sortimine on kulukas · muutuv jäätmevoog Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 9 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 10 Mõnede jäätmeliikide teoreetilised kogumismäärad Energiasääst teisese toorme kasutamisel Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 11 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 12 Karin Hellat 2 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
· Teadus, innovatsioon · Turumehhanismid · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteem) · Survegrupid. Valitsusvahelised keskkonnaorganisatsioonid. Säästva arengu põhivaldkonnad: · Tööstus ressursisäästlikkus, BAT, protsessi ja tootestandardid · Energeetika kohalikud energiaallikad, kavuhoonegaaside emissiooni vähendamine, energiasääst. · Transport ühistranspordi arendamine, konkurentsivõime tõstmine · Põllumajandus liigilise mitmekesisuse tagamine, küla- ja põllumajanduse areng, kohalik toiduressurss, keskkonnasõbralik tootmine · Turism eelistada kohalikku lahendust Säästev (keskkonnasõbralik, keskkonnahoidlik) tarbimine - teadlik valik võimalikult väikese keskkonnamõjuga kauba või teenuse kasuks, eelistades ökoloogiliste tehnoloogiate kasutamist, pikka
elanikud koostöös lahendama keskkonnaprobleeme; - traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides; - jäätmekoguste viimine miinimumini, taaskasutus ning ringlus nii palju kui võimalik ; 16 - fossiilsete kütuste tarbimise piiramine. Printsiibi järgimist soodustab energiasääst ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt, kütuse kasutamist reguleerivad energiamaksud; Kliima ja selle muutused. Kasvuhoonegaasid ja nende emissioon. Kliimakonventsioon. Kyoto protokoll, selle eesmärgid ja reaalne täitmine. Kliimamuutustega seotud keskkonnaeesmärgid EL-is. Kasvuhoonegaasidega kauplemine süsteem EL-is ja selle tulemused. Metsade võime siduda atmosfääri süsinikku ja selle mõju kliimamuutustele. Kliimamuutuste võimalik mõju metsadele.
soovitud saavutada. Süsteem on varustatud erinevate andurite ja regulaatoritega, mis edastavad muundurile infot hetkeolukorra kohta. Sagedusmuundur reguleerib soojusvaheti ventilaatorit. Temperatuuriandur edastab juhtseadmele temperatuuri hetkeväärtuse ning võimaldab sellega vajaduse korral ventilaatori pöörlemiskiirust kas suurendada või vähendada. Süsteemi eelisteks on konstantse temperatuuri taseme hoidmine ning energiasääst. Lülitite abiga on võimalik ühendada soojusvaheti ka otse võrku. 59 Lüliti Sagedusmuundur Toide Õhuvoolu regulaator Rõhuregulaator Õhk Külma / sooja
temperatuuri. Põhiliselt kasutatakse kvalitatiivset reguleerimist. Signaalid saadakse välisõhu temperatuurilt ja väljuva vee temperatuurilt. 35. Reguleerimisviisid tahke kütuse etteande (doseerimise) reguleerimiseks. Sagedusmuundurite töö põhimõte ja ehitus. Sagedusmuundurite kasutamine ajamimootorite toitmiseks pumpade, ventilaatorite ja kütuse sööturite tootlikkuse reguleerimisel, energiasääst sagedusmuundurite kasutamisel ajamimootorite toitmiseks. 65 Tolmkütuse andmiseks põletisse kasutatakse tigu- ja tiiviksöötjaid. Vaatamata loetletud sööturite konstruktiivsetele iseärasustele kasutatakse nende kõigi reguleerimiseks üht ja sama põhimõtet ajamimootori pöörlemissageduse muutmist. Selleks soovitatakse kasutada sagedusmuundureid. Vanasti kasutati alalisvoolu
(välja lülitatud). Skeem joonisel 1.2.a on töökindlam, sest isegi ühe kiirenduskontaktori peakontakti kinnikeevitumisel toimub järjekordne käivitus voolu piiramisega, tõsi, vajalikust väiksemal määral. Kui aga skeemis joonisel 1.2.b keevitub kinni kiirenduskontaktori KM2 peakontakt, toimub järjekordne käivitus voolu piiramiseta, mis on loomulikult lubamatu. Joonisel 1.2.b toodud skeemi eeliseks on mõningane energiasääst, sest peale kontakti KM2 sulgumist võib kiirenduskontaktori KM1 välja lülitada. Asünkroonmootorite käivitusreostaadi ja takisti juhtimissõlmede jõuahelaid on kujutatud joonisel 1.3. Joonis 1.3 Mootor käivitatakse liinikontaktori KM rakendumise tulemusena, kiirendus- kontaktorid KM1, KM2 jne ei ole rakendunud. Faasirootoriga asünkroonmootori rootoriahelasse on lülitatud käivitusreostaat (joonis 1.3.a ja b), lühisrootoriga
neile antud ülesandeid. Võrreldes ehitusjärgse olukorraga on muutunud ka tänapäeva inimeste elustiil ja -harjumused ning sageli on vaja kohandada hoonet sobivaks elanike vajadustele. Puitkorterelamute renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata kõigile ehitisele esitatavatele olulistele nõuetele: mehaaniline tugevus ja stabiilsus; tuleohutus; hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus; kasutusohutus; mürakaitse; energiasääst ja energiatõhusus; jätkusuutlikkus; • esteetilised ja arhitektuuriajaloolised väärtused. Renoveerimisel on esmatähtis hoone ohutuse (kandevõime, tule-, kasutus-, keskkonnaohutus jne.) ja tervisliku sisekliima (piisav õhuvahetus, niiskuskahjustuste vältimine, sobiv temperatuur ja niiskus jne.) tagamine ehk esimesed neli ja osaliselt ka viies oluline nõue. Kultuuri- ja ajalooliselt väärtuslike hoonete ning miljööväärtuslike
Peamised konstantse momendiga koormused (töömasinad) on puurpingid, tõstukid, freespingid, metallilõikepinkide ettenihkelauad jne. Teistel töömasinatel on muutuva momendiga tunnusjooned, kus nende moment kasvab koos kiiruse kasvuga. Pumpade, ventilaatorite, segistite ja tsentrifuugide moment on reeglina võrdeline kiiruse ruuduga ning võimsus kiiruse kuubiga. See tähendab, et kiiruse vähenemisel on võimsuse vähenemine suur ning järelikult ka energiasääst. Järelikult peab täiendavaks energia säästmiseks vähendama ajamile rakendatavat pinget. Tigupresside, kopeerpinkide, paberi-ja trükimasinate, konveierite ja liftide moment sõltuv kiirusest lineaarselt, kuid kuulveskite, kerimispinkide, traaditõmbepinkide ja mõningate liftide moment on kiirusega pöördvõrdeline. Elektriajamite soojenemine. Iga elektriajami töötamisel vabaneb teatud hulk soojust, mis tõstab selle osade (näiteks mootori) temperatuuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
