....7 3. Esmaabi põletuste korral................................................7 3.1 Esmaabi keemilise põletuse korral....................................8 4. Plahvatused................................................................9 4.1 Näited plahvatusohtudest erinevates majandusharudes............9 Kokkuvõte....................................................................10 Kasutatud kirjandus.........................................................11 Sissejuhatus Mida kutsutakse põlemiseks? Üldiselt mis on põhiained , millest põleng võiks saada alguse? Millest algab tavaliselt tulekahju ja mis on põhilised tekke põhjused? Millised on erinevad tulekustutisvahendid ja kuidas neid võib liigitada? Mida oleks soovitatav teha põletuste korral ja kui rängad võivad olla erinevate astmete põletused? Ning mis asjad on plahvatused? 1. Põlemine Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus
Propaan C3H8 1,967 91260 0,1 Butaan C4H10 2,593 118650 - Pentaan C5H12 3,218 146080 - Lämmastik N2 1,251 2,4 Süsinikdioksiid CO2 1,97 0,1 = 100 Ülesanne 1 Alumine kütteväärtus Põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhuhulk Kolmeaatomilise gaaside teoreetilie maht Veeauru teoreetiline maht Võtan dq=10 Lämmastiku teoreetiline maht Põlemisgaasis olev tegelik lämmastik, hapnik ja H2O maht Tegelik lämmastiku maht Tegelik hapniku maht Tegelik H2O maht Põlemisgaaside summaarne hulk Põlemisgaaside mass Leian Põlemisgaaside ja õhu entalpia q=1,05 (c )CO2 (c )N2 (c )O2 (c )H2O (c )õ (c )t
Lõhkeaine Lõhkeained on individuaalsed ained või segud, milles võib toimuda väga kiire reaktsioon, kus eraldub palju soojust ja gaasilisi saadusi. Lõhke ained on enamasti tahke ja vedela aine segud või siis lihtsalt tahked. Lõhkeained ei vaja põlemiseks õhku, hapnik on nende koostises juba olemas. Suurem osa lõhkeaineid on orgaanilised ained, mis sisaldavad palju hapnikurikkaid nitrorühmi või nitraatrühmi. Lõhkeaine plahvatusel vabanev energia on suhteliselt väike (4...6 MJ/kg). Samasuguse hulga vedelkütuse põlemisel vabaneb palju rohkem energiat (30...40 MJ7kg). Lõhkeaine oleks võrdlemisi kehv kütus. Lõhkeainele annab aga purustusjõu suur võimsus
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel
CO ehk vingugaas CO ehk süsinikoksiid ehk süsinik(II)oksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvuseta, lõhnatu, maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m3, keemistemperatuur 191,5 C ja sulamistemperatuur 204 C. CO tekib kütuste ja muu orgaaniliste ainete põlemisel, kui põlemiseks pole piisavalt hapnikku. Kui koldes pole põlemiseks piisavalt hapnikku või kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on ära põlenud, pääseb õhku vingugaasi. Koos CO-ga tuleb ruumi veel teisi iseloomuliku lõhnaga ühendeid. Vingu lõhna tekitavad aga teised põlemissaadused. Süsinikoksiid on ka autoheitgaasi koostisosa. Täielikul põlemisel tekib CO2 : C + O2 = CO2 (süsinikdioksiid ehk süsihappegaas) Ebatäielikul põlemisel hapniku vähesusel tekib: 2C + O2 = 2CO (vingugaas)
indikaatorkasutegurit (i) ja kütuse tsüklilise kogust (gts) siduva tuletatud valemi järgi: Q pi = 0,001 V gtsi [MPa], a s 1. Arvutame silindri töömahu Vs; D 2 3,14 × 0,9 2 Vs = S= 1,8 = 1,14 [m3] 4 4 2. Arvutame gts tsükli kütusekoguse, Gõ gts = G , kus 0 liigõhutegur Gõ on tsükli koguse kütuse põlemiseks vajalik õhu mass, Go on tsüklilise kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhu mass; Mootori nimireziimil võetakse arvestuslik liigõhutegur: - madalate pööretega mootoritel 1,8...2,2 - keskmiste pööretega mootoritel 1,6...2,0 - kiirete pööretega mootoritel 1,4...1,8 tsüklilise koguse kütuse põlemiseks vajaliku õhu massi leiame Gõ valemi järgi: 1
Leidumine: Atmosfääris Taimses ja loomses biomassis Kivimites Õhus Kasutusalad: Toiduainete külmutamine Veeldatud või gaasilises olekus süsihappegaasi kasutatakse toiduainetööstuses toidu jahutamiseks, kiirkülmutamiseks ja külmutamiseks toidu transportimise ajal. Tulekustutid Süsihappegaasi omadus põlemist mitte toetada võimaldab selle kasutamist tulekustutites. Süsihappegaas kustutab tule, jahutades seda ning tõrjudes põlemiseks vajalikku õhku eemale. Gaseerimine Süsihappegaas muudab karastusjoogid, näiteks kalja ja limonaadi, kihisevateks. Meditsiin Süsihappegaasi kasutatakse laparoskoopkirurgias. See teeb võimalikuks kiirema paranemise. Süsihappegaasi süstitakse kõhuõõnde, et paisutada selle sees olevat ruumi, mis annab kirurgile piisavalt ruumi oma instrumentidega patsiendi sees toimetada. Probleemid:
Põlemine Keemias nimetatakse põlemiseks kiirelt kulgevat oksüdatsiooniprotsessi, mille käigus aine ühineb hapnikuga.Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Osoon Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust.Osoon kondenseerub temperatuuril 11...
t tegelik täitetegur i indikaator kasutegur e efektiivne kasutegur m mehaaniline kasutegur surveaste eelpaisumis aste järelpaisumis aste z soojus kasutamise tegur s ülelaadimirõhu tihedus, (kg/m3) g jääkgaaside tegur rõhutõuse aste liigõhu tegur o teoreetiline molekulaarse muutuse tegur z tegelik molekulaarse muutuse tegur suhteline õhuniiskus (%) d õhuniiskus, (%) o 1 kilomooli õhumass a läbipuhe tegur Lo teoreetiline põlemiseks vajalik õhuhulk, (kmol/kg) Lo' teoreetiline põlemiseks vajalik õhuhulk, (kg) Vs silindri tööruumala, (m3) D silindri läbimõõt, (m) S kolvi käik, (m) R gaasikonstant, (287 J/kg·K) Gõ õhulaengu mass, (kg) Qa kütuse alumine kütteväärtus, (kJ/kg) Bh kütuse tunnikulu (kg/h) bts kütuse kulu töötsükli jooksul, (kg/tsükel) be efektiivne kütuse kulu, (kg/kW·h) bi indikaator kütuse kulu, (kg/kW·h)
I valgusstaadium: toimub kloroplastide sisemembranides. 2H2O > O2 + 4H + 4e-. muudetakse valgusenergia keemiliseks en-ks(ATP); vabaneb O2; toodetakse NADPH2 II pimedusstaadium: toimub kloroplastide stroomas. C-allikas CO2, H-allikas: NADPH2. Sünteesitakse glc, kasutatakse ATP energiat. Glcst ja Calvini tsükli vaheüh-dest toodetakse vajalikud lipiidid, aminohapped Fotosünteesi tähtsus: orgaaniline aine-ained ja energia heterotroofidele; O2-hingamiseks, põlemiseks, O3; tagab aineringe Etapp glükolüüs tsitraaditsükkel hingamisahel Anaeroobne glükolüüs Kus tsütoplasmavõr mitokonder Mitokondri Lihaskoe rakud toimub? gustik sisemembraani harjakestes
Mootori tööd juhitakse ainult põlemiskambrisse pritsitava kütuse kogusega. Juhtsüsteem peab tagama: Korrektse kütusekoguse Sissepritse algushetke õige ajastuse Lisaks optimaalsele kütusesegule, tuleb arvestada: Heitgaaside ohtlike komponentide piiranguid Põlemise lõpprõhu piiranguid Heitgaaside temperatuurilimiiti Mootori maksimaalset pöörlemissagedust ja koormust Kõrguse ja ülelaadimisrõhu piiranguid Liigõhutegur 1 kg diislikütuse täielikuks põlemiseks on vaja 14,5 kg õhku (õhu tihedus õhk1,2 kg/m3) Kütuse põlemiseks tegelikult kulutatud ja teoreetiliselt vajaliku õhuhulga suhet nimetatakse liigõhuteguriks (tähis ). mtegelik = mteoreetiline mtegelik <1 = mteoreetiline Rikas küttesegu, sest kogu kütuse põletamiseks oleks vaja läinud rohkem õhku.
3 1. CO EHK VINGUGAASI ISELOOMUSTUS CO ehk süsinikoksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m³, keemistemperatuur 191,5 °C ja sulamistemperatuur 204 °C. CO tekib kütuste ja muu orgaaniliste ainete põlemisel, kui põlemiseks pole piisavalt hapnikku. Kui koldes pole põlemiseks piisavalt hapnikku või kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on ära põlenud, pääseb õhku vingugaasi. Koos CO-ga tuleb ruumi veel teisi iseloomuliku lõhnaga ühendeid. Vingu lõhna tekitavad aga teised põlemissaadused. Täielikul põlemisel tekib süsihappegaas: C + O = CO (süsinikdioksiid ehk süsihappegaas) Ebatäielikul põlemisel s.t hapniku vähesusel tekib: 2C + O2 = 2CO (vingugaas) Süsinikoksiidi heitkogused sõltuvad kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest
Miru hapniku molekuli selleks kulub? 12aatomit ? 2Cu + O2 --- 2CuO 2aatomit - 1 molekul 2 aatomit 2.12 = 24 molekuli (O2) 2)Mitu alumiiniumi aatomit kulub reageerimisel 15 kloori molekuliga, kui tekib AlCl3? ? 15 molekuli x = 5 * 2 = 10 aatomit (Al) 2 Al + 3Cl2 --- 2AlCl3 3 2aatomit - 3 molekuli 2molekuli 3)Mitu hapniku molekuli kulub 4 propaani (C3H8) molekuli põlemiseks? Mitu süsinikdioksiidi ning vee molekuli tekib? (VALE TEKST ON!!) 12aatomit ? x = 5 * 12 = 15 molekuli (O2) 4P + 5O2 ------ P4O10 4 4aatomit 5molekul 1molekul 4)Kas piisab 9 hapniku molekulist, et oksüdeerida 8 alumiiniumi aatomit alumiiniumoksiidiks? 8aatomit ? x = 8 * 3 = 6molekuli (O2) 4Al + 3O2 --- 2Al2O3 4 4aatomit 3molekuli 2molekuli
Kasutatud allikad 8 2 Katse nr. 1 : Hapniku saamine ja tõestamine Eelteadmised Hapnik on üks levinuimaid elemente Maal. Hapniku kasutavad suurem osa elusolendeid hingamiseks. Hapniku kohta ma ise väga palju ei tea. Veel vähem selle saamise kohta. Üks asi, mida ma teadsin varem oli veel see, et hapnik on vajalik põlemiseks. [1] Eesmärk Katse eesmärk saada ja tõestada hapniku kaaliumnitraadi kuumutamise teel Hüpotees Katse käigus eraldub KNO3 st O2 2KNO3 -> 2KNO3 + O2 Vajalikud vahendid piirituslamp katseklaas statiiv salvrätik käpp muhv KNO3 pird Katse käik · Pandi kokku statiiv.
Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku-sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu.
Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal Reaktsioonivõrrand näitab reageerivate ainete suhteid moolides. Kordaja on moolide arv. Kui kordajat ei ole, on moolide arv=1 Lahenduseks vajalik: lõpeta reaktsioonivõrrand, tasakaalusta! Näide 1- tekstist andmed moolides Mitu mooli hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja x mooli) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Koosta ristkorrutis ja lahenda 2 mooli x mooli 4Fe+3O2->2 Fe2O3 X=2 mol•3 mol : 4mol 4mooli 3 mooli Näide 2- tekstist andmed liitrites vm ruumalaühikutes gaasidel Mitu liitrit hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja xliitrit) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Gaasile, mille küsimuse ühikuks oli liiter, märgi moolide...
õnnetuse korral aidata. Mina olen osalenud tuleohutuskoolitustel ja need teemad olid mulle antud referaadi koostamisel tuttavad. 4 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid 2 PÕLEMINE JA TULEKAHJU Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%
· Ta on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall. · Toatemperatuuril ühineb fluor plahvatuse saatel õhus leiduva -vesinikuga, mille tulemusel tekib vesinikfluoriid HF. Viimase sooli nimetatakse fluoriidideks (metalli ja fluori ühendid). · Kokkupuutel fluoriga ained süttivad. Isegi vesi süttib fluoris põlema, mille tulemusel tekib hapnik. See on äärmiselt ebatavaline reaktsioon: harilikult on põlemiseks vaja hapnikku, siin aga hapnik tekib põlemise tulemusena. · Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. · Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta kõige elektronnegatiivsem, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. See puudutab ka tema ühendeid hapnikuga hapniku fluoriide. Halogeenid on keemilised elemendid : kloor, broom, jood ja astaat. Fluor vees
süsiniku esinemisvormidest. Kui lõkkes kütus põleb, siis lagunevad tema molekulid aatomiteks, mis ühinedes hapnikuga moodustavad teistsuguseid molekule. Kui põlemine on täielik, siis on saadusteks gaasiline süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O). Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest. Keemias nimetatakse põlemiseks kiirelt kulgevat oksüdatsiooniprotsessi, mille käigus aine ühineb hapnikuga. Hapnik käitub oksüdeerijana ja redutseerub ning põlev aine käitub redutseerijana ning oksüdeerub. Põlemisele iseloomulik reaktsiooon: · CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Lõkke kasutamisel vabas õhus peab olema ettevaatlik. Mida rohkem on õhus hapniku, seda paremini lõke põleb. Lõke võib levima hakata, tekitades nõnda suurt kahju. Lõke tuleb rajada kindlale asemele, tuulevaiksesse paika ja seda valvata.
Puiduniiskus sõltub ümbruse niiskustasemest. Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Samas puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes ja sellisel kujul mõningatel juhtudel hoopis tulekahju tõkestamiseks kasutatakse, kuna sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas ise põlemiseks kõrget temperatuuri vajab. Ehitusviisi ja kaitsemeetmetega on võimalik tõsta puidu vastupidavust nii tulele kui keskkonnamõjudele. Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale ja üksnes oma tuleohtlikkuse pärast tulekahjude ja sõdade tõttu tagasitõrjutud. Viimasel ajal on puidu tähtsus ehitusematerjalina uuesti tõusnud,
saamiseks - neid nimetame tihti kütusteks. Selliste kütuste hulka kuuluvad näiteks ka propaan (C3H8) ja butaan (C4H10). Neid leiame näiteks maagaasi koostises. Energia saamiseks tuleb neid aineid põletada ja põlemine on alati protsess, kus hapniku liitmise käigus lähteaine laguneb. Metaani põlemise valem on järelikult: (1) CH4 +2 O2 --> CO2 + 2 H2O Sellist põlemist, kus tekib süsinikdioksiid (CO2) nimetame täielikuks põlemiseks. Mittetäieliku põlemise puhul tekib meil vingugaas ehk süsinikmonooksiid. Näiteks söe mittetäieliku põlemise valem on: (2) 2 C + O2 --> 2 CO Pange tähele, et nii täieliku kui mittetäieliku põlemise puhul tekib meil orgaanilisest süsinikust anorgaaniline süsinik.
kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. ·Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel. Siis kui õhuvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili võtta, sest hapnikupuudus ja kõrge süsihappegaasi (CO2) sisaldus hakkavad kiiresti väsitama. ·Kokkuvõtteks ongi õhuvahetusel omad ülesanded: hoida tühjas saunas ruumid värsked ja kuivad, tuua kütmise ajal hapnikku puude põlemiseks, tuua kümblusajal saunalistele hapnikku sisaldavat õhku ja viia pärast saunaskäimist välja üleliigne niiskus.
veeauruga ja õhk tundub palavamana). 4. Kondenseerumine (Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub). 5. Soojuskiirgus (Kui on tegemist kuiva saunaga ehk kus leili ei visata, püsivad kerise kivimid kauem kuumad ja soojendavad sauna kiirgusega ning panevad liikuma ka õhu). Kokkuvõtteks ongi õhuvahetusel omad ülesanded: hoida tühjas saunas ruumid värsked ja kuivad, tuua kütmise ajal hapnikku puude põlemiseks, tuua kümblusajal saunalistele hapnikku sisaldavat õhku ja viia pärast saunaskäimist välja üleliigne niiskus.
Organismide energia allikateks on sahhariidid, rasvad ja valgud, ning rasvade lagundamisel on vabanev energia üle kahe korra kõrgem kui seda valkude või sahhariidide lagundamisel. 40% sellest energiast talletatakse makroenergilistesse ühenditesse (ATP) ning ülejäänud hajub soojusena. Ilma keeruliste ensüümide ja talletajateta toimub aga tegelikult organismides energia saamine samamoodi kui mistahes masinas kus põlemisreaktsioonid toimuvad. Teadagi, et põlemiseks on vajalik hapnik, ning kui orgaaniline aine, siinkohal toit, sellega reageerib siis eraldub lisaks soojusele ja veele süsihappegaas, millest organismil on vaja lahti saada. Hapniku ja süsinikdioksiidi tasakaalu reguleerimiseks veres on heterotroofsetel organismidel hingamiselundid nagu kopsud või lõpused. Hapnik siseneb verre, mille üks komponent hemoglobiin seda üle keha kannab ning vabastab hapniku kindlates kehaosades, mille reageerimisel toitainetega vabaneb
19. Üldmõisted kütuse põlemisest. Homogeene ja heterogeenne põlemine. Kineetiline ja difusioone põlemine. Massitoime ja Arrheniuse seadus. · Kütuse põlemine on keemilis-füüsikaline protsess, mille käigus kütus viiakse kontakti hapendajaga ehk õhuhapnikuga. Kütuse põlevaine ja hapendaja ühinevad keemiliselt ning eraldub põlemissoojus. Põlemist, kus kütus on gaasilises faasis nagu hapendajagi nim. homogeenseks põlemiseks. Heterogeenseks nim. aga sellist põlemist, kus kütus on kas vedelas või tahkes olekus. Kui aeg hapendaja kütusega kontakti viimiseks on tunduvalt väiksem, kui hapendaja ja kütuse vahelise keemilise reaktsiooni aeg siis on tegu kineetilise põlemisega, vastaseljuhul aga difusioonpõlemisega. Juhul kui need ajad on samas suurusjärgus on põlemine kineetlis-difusiooniline. Keemilise reaktsiooni kiirust sõltuvalt kontsentratsioonist esitatakse massitoime
Normaaltingimused (nt.) t = 0oC ja p = 1 atm Gaaside molaarruumala (nt.) dm 3 Vm = 22,4 mol V V n= = Vm 22,4 Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet 2H2 + O2 = 2H2O 2 mol 1 mol 2 mol 2·2g + 32 g = 2·18g Aine massi jäävuse seadus: lähteainete mass = saaduste mass Näiteülesanne 1 Mitu mooli hapnikku kulub 6 mooli vesiniku põlemiseks? 6 mol x 2H2 + O2 2H2O 2 mol 1 mol x = 6 mol ⋅1mol = 3 mol O2 2 mol Näiteülesanne 2 Mitu mooli vesinikkloriidhapet kulub reageerimiseks 6,2 g naatriumoksiidiga? Näiteülesanne 3 Mitu g raud(II)sulfaati tekkis raua reageerimisel väävelhappe lahusega, kui eraldus 5,6 dm3 H2? Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Tee endale selgeks, millised ained on lähteained, millised saadused Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand
omavahelisest suhtest saadakse kolm peamist keevitusleegi liiki: normaalne, oksüdeeriv ja taandav leek. Normaalleek Pildil nr:2 Normaalleek ehk neutraalne leek saadakse teoreetiliselt juhul, kui ühele mahuosale hapnikule vastab üks mahuosa atsetüleeni. Praktikas antakse hapnikku põletisse mõnevõrra rohkem 1,1...1,3 atsetüleeni mahtu. Hapnikku antakse põletisse veidi rohkem seetõttu, et ta pole päris puhas, samuti kulub väike osa hapnikku vesiniku põlemiseks. Normaalleegis on kõik kolm tsooni selgesti näha. Oksüdeeriv leek Pildil nr:3 Oksüdeeriv leek tekib hapniku suure ülehulga puhul siis, kui põletisse antava hapniku maht on atsetüleeni mahust rohkem kui 1,3 korda suurem. Seejuures muutub tuum koonusekujuliseks ja kahvatuks, lüheneb tunduvalt ja tema piirjooned ähmastuvad. Samuti lühenevad leegi ülejäänud tsoonid. Kogu leek omandab sinakaslilla värvuse. Leek põleb mühinal, valjus sõltub hapniku rõhust. Oksüdeeriva
tahke aine 1) kindel kuju, raske muuta 2)kindel ruumala, raske muuta, sest aine osad paiknevad kindlalt kristallvõre tippudes 3)soojusliikumine on osadeliikumine kristallvõre tippudes vedelik 1)kindel ruumala, 2) võtab anuma kuju, kuna on suuteline voolama 3)osad paiknevad korrapäratult 4)tõmbe- ja tõukejõud on väikesed, soojusliikum. seisneb võnkumises ja kohavahetuses 5)tahke keha ruumala on tavaliselt vedeliku omast väiksem gaas 1)puudub kindel kuju ja ruumala 2)võtab anuma kuju ja täidab selle täielikult 3)gaasi osad saavad vabalt liikuda, sirgjooneline liikumine 4)tõmbe- ja tõukejõudu peaaegu polegi, toimub ainult põrkumisel 5)osad paiknevad korrapäratult difusioon- ainete iseenesest segunemine soojusliikumise tõttu. soojuspaisumine- nähtus, kus keha...
Intervalle sisse- ja väljalaskeklappide avanemise ja sulgemise vahel nimetatakse mootori gaasijaotusfaasideks ning nende kujutamist vastavalt vända pöördenurgale gaasijaotuse ringdiagrammiks (joonis 2) 2. Kahetaktilise mootori gaasijaotus. Kahetaktilise mootori gaasijaotus erineb neljataktilise mootori gaasijaotusest põhjalikult. Gaasijaotusseadmetest puuduvad mootori gaasijaotusklapid (sisse- ja väljalaskeklapp) või on mootor varustatud ainult väljalaskeklapiga, sest kütuse põlemiseks vajalik õhk juhitakse silindrisse hülsi olevate läbipuhkeakende kaudu. Töötanud gaasi eemaldatakse silindrist väljalaskeakende või väljalaskeklapi kaudu. Jääkgasi hulka silindris hinnatakse jääkgaasiteguriga r, mis väljendab jääkgaasi ja silindrisse juhitud värske õhu kaalulist suhet. Kui neljataktilisel mootoril on jääkgaasitegur väike (r = 0,03...0,04), siis kahetaktilisel mootoril on see mitu korda suurem (r = 0,05...0,15).
Ahjude hulk hoones olgu minimaalne, Ühe ahjuga võib kütta kuni kolm ruumi Nõuded kolletel Kolde järgi jagunevad ahjud: umbse põhjaga restkoldega lisakambritega Kütuse ökonoomseks kasutamiseks peab kolle vastama järgmistele nõuetele: Kütus peab koldes põlema võimalikult täielikult. Koldest väljuva vingugaasi ja põlematta suitsugaaside kogus peab olema võimalikult väike Täielikumaks põlemiseks peab olema koldes võimalikult kõrge temperatuur Kolde ja lõõride asjatu jahutamise vältimiseks peab koldesse sattuva liigõhu kogus olema minimaalne Kütuse paiknemine koldes ja põlemis reziim peavad võimaldama kütuse ühtlast ja täielikku ärapõlemist Kogu kütuse ühtlaseks kokkupuuteks põlemisõhuga peab õhk koldesse pääsema läbi koldepõhjas oleva tuharesti Kõrgema põlemistemperatuuri saavutamiseks peab kütusekihi kõrgus olema
põlemisel tekivad kõigepealt aurud, mis hiljem süttivad. Põlemist iseloomustavad parameetrid on süttimistemperatuur, põlemistemperatuur, leekpunkt, isesüttimistemperatuur ja ka plahvatus. Põlemisel on näha leeki, erinevad ained ja materjalid põlevad enamasti erinevat värvi leegiga. Leegil on ka erinevad kohad eri värvi ja eri temperatuuriga, enamasti on temperatuur kõige kõrgem leegi keskel. Leegi ehituses võime eristada kolme osa: sisemises tumedas osas pole põlemiseks piisavalt hapnikku, keskmises osas toimub põlemine optimaalselt ja seal on temperatuur kõige kõrgem, leeki ümbritseb vaevu nähtav kollakas osa. Täieliku põlemise saadused on süsihappegaas ja veeaur, kuid mittetäielikul on ka palju teisi aineid, nagu näiteks tahm, alkaanid ja polütsüklilised süsivesikud. 3 Höögumine tekib kõrge sulamistemperatuuriga ainete ja metallide puhul. Madalama
toimub 3 asendust (2;4;6) süsiniku juures! Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Nitreerimine (sarnasus benseeniga). Reageerib halogeeniga, nt broomiga. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad. Fenooli kasutamine: plastmasside, värvainete (guassvärvid), ravimite valmistamiseks (aspiriin). Aniliini kasutamine: riide- ja toiduvärvide, ravimite valmistamiseks. Areenides on suur C sisaldus, õhus põlemisel ei jätku selle täielikuks põlemiseks hapnikku ja osa C lendub tahma näol, sellepärast põleb benseen tahmava leegiga. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED: Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Kahjustavad närvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt nahale. Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. Enamikule areenidele on iseloomulik elektrofiilne asendureaktsioon. Fenoolid on hüdroksüareenide üldnimetus. Fenool on hüdroksübenseen. Laengu delokalisatsioon elektronide või laengute jaotumine aatomite vahel.
ekvaatori poole) atmosfääri koostis: · lämmastik 78% · hapnik 21% · argoon 0,93% · süsihappegaas 0,03% · teised gaasid 0,04% koostisosa Kuidas satub õhku? Miks on oluline? lämmastik 78% Orgaanilise aine lagunemisel Taimedele toitained hapnik 21% Fotosünteesi kõrvalsaadusega Hingamiseks, põlemiseks Hingamisel, fossiilsete kütuste süsihappegaas Taimede elutegevuseks, kasvuhooneefekt põlemisel Metaan, argoon, heelium jt veeaur aurumisel Organismidele, kliima pehmemaks muutmine atmosfääri ehitus: · termosfäär temperatuur kasvab (75-110 km) · mesosfäär õhk on hõre (45-75 km)
Iseloomulikud on elektrofiilsed asendusreaktsioonid 1. Reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + HNO3 H 2 SO 4 + H2 O C6H6 + HNO3 C6H5NO2+H2O 2. Halogeenimine + Cl2 + HCl C6H6 + Cl2 ...... 3. Alküülimine + CH3Cl + HCl 4. Benseen põleb tahmava leegiga. Miks? Areenides on suur C sisaldus, õhus põlemisel ei jätku selle täielikuks põlemiseks hapnikku ja osa C lendub tahma näol. *Liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3 Cl2 kat C6H6+3Cl2 kat C6H12Cl6 + 3H2 Ni FENOOL · Fenoolile on iseloomulikud nii alkoholide kui ka areenide üldised omadused: · Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksüülrühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol
· Leidub kõigis .. Õhu koostis · Lämmastik 78% · Hapnik 21% · Muud gaasid 1% (argoon, süsihappegaas, vesinik, heelium) · Lisaks veeaur, tolmu-ja soolaosakesed Gaaside teke ja tähtsus GAAS TEKE TÄHTSUS Lämmastik orgaailise aine lagunemisel toitaine taimekasvuks Hapnik roheliste taimede hingamiseks, põlemiseks fotosünteesil Süsihappegaas hingamisel, põlemisel, neelab soojuskiirgust, mõju vulkaanipurskel maa temp.-le fotosünteesiks Veeaur aurumisel aluspinnalt, sademed, veeringe, mõjutab hingamisel vulkaanipurskel õhu temp. · Termosfäär 1000km, üle avakosmoseks, virmalised temp. Tõuseb
450-800 pKr – Keskmine rauaaeg 800-1227 pKr – Noorem rauaaeg 2) Rauatootmine sai alguse umbes 1500 a. eKr Lähis-Idas. See oskus püsis mitu sajandit tänapäeva Türgi alal elanud hetiitide saladusena, mistõttu see kohe Euroopas ei levinud. Euroopas sai see tuntuks alles pärast hetiitide impeeriumi lagunemist umbes 1200 eKr. 3) Rauda valmistati rauarikastest maakidest, mis sisaldasid raudoksiide. Maaki kuumutati puusöe abil küttekolletes. Põlemiseks vajalik õhuvool tekitati lõõtsa abil või loomuliku tõmbega. Söe põlemisel eralduv CO ehk vingugaas reageeris hapnikuga ning taandas oksiidist raua. Temperatuurt ahjus pidi tõusma vähemalt 1200 kraadini. 4) Kohalikku rauda hakati tootma 1. Sajandist eKr Põhja- ja Ida-Eestis, ühed sulatusahju jäänused on kaevatud välja Tartumaal Tindimurrus. 5) Ilumägi oli vanema rauaaja elupaik, seal asus laugjal nõlval paiknev 4-5 sajandi talu
· Vesinik Hapnik Hapniku kasutatakse hingamiseks(kõik elus organismisd vajavad elamiseks hapnikku) ja kütuste põletamiseks, ühe kg kütuse põletamiseks läheb vaja 14,7 kg hapnikku. Propaan Propaan on põlev, värvitu ja tugevalt lõhnastatud gaas. Propaan ei ole otseselt mürgine, kuid suurtes kogustes uimastava toimega. See on 1,5 korda õhust raskem. Propaan on keskkonnasõbralik, selle põlemisel eraldub vaid veeaur ja süsihappegaas. Kui tagatakse piisav põlemiseks vajaliku õhu olemasolu, ei teki põlemisel ka tahma. Looduses on propaan lõhnavaba, kuid ohutuse tõstmiseks on lisatud sellele lõhnaainet, mis teavitab võimalikust lekkest. Propaani-õhusegu süttib, kui õhus on 1,5-9,5 mahuprotsenti propaani. Propaani keemispunkt (aurustumine) on -42 °C. Metaan Metaani on saadaval palju, kasutatakse teda laialdaselt kütusena ja elektri tootmiseks soojuselektrijaamades. Metaani leidub majapidamistes, kasutatakse valgustusena, ja õlide tootmiseks
Iseloomulikud on elektrofiilsed asendusreaktsioonid 1. Reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + HNO3 H 2 SO 4 + H2 O C6H6 + HNO3 C6H5NO2+H2O 2. Halogeenimine + Cl2 + HCl C6H6 + Cl2 ...... 3. Alküülimine + CH3Cl + HCl 4. Benseen põleb tahmava leegiga. Miks? Areenides on suur C sisaldus, õhus põlemisel ei jätku selle täielikuks põlemiseks hapnikku ja osa C lendub tahma näol. *Liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3 Cl2 kat C6H6+3Cl2 kat C6H12Cl6 + 3H2 Ni FENOOL · Fenoolile on iseloomulikud nii alkoholide kui ka areenide üldised omadused: · Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksüülrühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol
e) viiest molekulist 2-aminopropaanhappest f) 3 molekulist pentaan-2,4-dioolist 13. Kujuta neljast elementaarlülist koosnev polümeeri ahelalõik, kui monomeeriks on stüreen. ühinemisest 14. Arvuta polüstüreeni keskmine molaarmass, kui polümerisatsiooniaste on 180. 15. Kõrgrõhu polüetüleeni keskmine molaarmass on 45000 kg/kmol. Arvuta polümerisatsiooniaste. 16. Kui suur ruumala 20%-lise hapniku sisaldusega õhku kulub 100 kg polüeteeni täielikuks põlemiseks? 17. Kui suur ruumala süsinikdioksiidi eraldub 25 kilogrammi polüpropeeni täielikul põlemisel? Arvuta tekkiva veeauru mass. 18. Kui suur ruumala kloori vabaneb atmosfääri 100 grammi polüvinüülkloriidi (polükloroeteen) põlemisel? 19. Milline on antud polümeeri ahelalõik? Kirjuta monomeeri(de) valemid, anna neile nimetused. Kas antud polümeer on polüester / polüeeter / polüalkeen / polüamiid?
Neoon- Ne Naatrium- Na Magneesium- Mg Alumiinium- Al Räni- Si Fosfor- P Väävel- S Kloor- Cl Argoon- Ar Kaalium- K Kaltsium- Ca Raud- Fe Vask- Cu Tina- Sn Tsink- Zn Seleen- Se Hõbe- Ag Jood- I Kuld- Au Elavhõbe- Hg Uraan- U 7. Tuntuimate elementide kirjeldus (O, H, C, N) a) O- hapnik, mis on lõhnatu, värvitu, vajalik loomadele hingamiseks, põlemiseks. b) H- Vesinik. Väga kerge aine, tuleohtlik, eritu kontrollimatu kõrgetel temperatuuridel, lõhnatu, värvusetu. Kõige enamlevinud materjal universumis. c) C- Süsinik. Samuti lõhnatu ja värvusetu. Vajalik taimedel fotosünteesiks. d) N- Lämmastik. Leidub 70% õhus, väga levinud, samuti lõhnatu ja värvusetu. Enamjaolt gaasilises olekus. 8. Molekulid, nende teke, näited.
Paljudel hakkab seal väga ebamugav ning tekivad raskused hingamisel. 3)Järgmiseks astmeks on tulekahju vaibumise ehk jahtumise faas. Tulekahju loomuliku arenemise käigus hakkab ruumis järjest otsa lõppema põlevmaterjal. Tuli hakkab vaikselt vaibuma, kuni ta lõplikult kustub ning alles jäävad ainult tukid. Kui ruum on nii hästi suletud, et sinna kuskilt õhku juurde ei tule, siis võib tuli mingi aja möödudes kustuda ka hapniku puuduse tõttu. Põlemiseks kasutatakse sel juhul ära kogu olemasolev õhk ja leegitsev põlemine kaob ning selle asemel jääb hõõguv põlemine. Sellise seisundis on igasugune avade tegemine (akna avamine või lõhkumine, ukse avamine, muude avade tegemine) ruumi ülimalt ohtlik. Otsekohe, kui ruumi pääseb õhku, toimub uus plahvatuslik süttimine, mille käigus tulekahju olukord täielikult muutub. Leegid ja temperatuur. Igasuguse tulekahju käigus on võimalik, et inimene saab põletushaavasid
Suure tootlikkusega turbokompressorid omavad eriliiki turbiini juhtimissüsteeme, mille ehitust käsitletakse alljärgnevas. Diiselmootori heitgaasid sisaldavad suures koguses lämmastikoksiidi, mis tuleneb põlemisprotsessi kõrgest rõhust põlemiskambris. Seetõttu suunatakse heitgaase tagasi mootorisse elektroonilisel teel. Lennukimootorid töötavad erinevates kõrgustes. Lennu kõrguse kasvades väheneb õhutihedus ja mass, mis on vajalik küttesegu stöhhiomeetriliseks põlemiseks. Järelikult väheneb kõrguse kasvamisel ka mootori võimsus. Nimetatud puudust on võimalik kompenseerida ülelaadimisprotsessi rakendamisega mootori töös. Seda eelkõige turbolaadurite kasutusele võtuga. Lennukõrgusest ja mootori erinevatest tööreziimidest tingitult on heitgaaside voog erinev. Seega tuleb antud faktorit arvestada turbolaadurite töö efektiivsuse tõstmises, selle konstruktsiooni arendamises ja mootori ning turbokompressori kaitses.
saastet. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumaj ja merendus. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugust teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks, kasutatakse ka külmutamisel ja säilitamisel. Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, seda kasutavad organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks. Kõige rohkem on veeauru (satub atmosfääri: aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, orgaanilisel hingamisel), tähtsus: veeringe ja sademete teke, ühtlustab õhutemperatuuri
-mittemetallid näiteks: hapnik - O2, grafiit - C liitained (koosnevad mitme elemendi aatomitest) Olulisemad anorgaaniliste liitainete klassid on: -oksiidid näiteks: CO2, CaO, H2O -happed näiteks: HCl, H2SO4 -alused näiteks: NaOH, Ca(OH)2 -soolad näiteks: NaCl, K2SO4 OKSIIDID Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidid võivad tekkida: 1. Liht- või liitainete reageerimisel hapnikuga (oksüdeerumisel). Kiiret oksüdeerumist nimetatakse põlemiseks. C + O2 CO2 (põlemine) S + O2 SO2 (põlemine) 4Fe + 3O2 2Fe2O3 (aeglane oksüdeerumine, roostetamine) 2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel. CaCO3 CaO + CO2 (lubja põletamise reaktsioon) 2 OKSIIDIDE VALEMITE KOOSTAMINE -hapniku oksüdatsiooniaste ühendites on enamasti -II -see tähendab, et O aatom liidab endaga 2 elektroni
Alumine kütteväärtus on ülemisest kütteväärtusest väiksem põlemispro-duktides oleva veeauru kondenseerumissoojuse võrra. Praktikas leiab kasutust peamiselt alumine kütteväärtus. Tahke ja vedelkütuse kütteväärtuse määramine toimub kalorimeetrilises pommis. Nt. kütteväärtuse kohta: puit-12,5MJ/kg; pruunsüsi—24-27MJ/kg; Naftama-suut—38-39MJ/kg. Qat=Qüt-2500(9Ht/100+Wt//100)=Qüt- 25(9Ht+Wt). Kütuse põlemiseks vajalik õhuhulk. Põlemiseks teoreetiliselt vajalikuks õhukoguseks nimetatakse õhukogust, mis on minimaalselt vajalik 1kg tahke- ja vedel või 1m3gaaskütuse täielikuks põlemiseks vastavalt keemiliste reaktsioonide stöhhiomeetrilistele vahekordadele. Lo- teoreetiline õhu hulk [kg/kg], suures plaanis vedelkütuse põletamiseks Lo~14,5kg/kg, Eesti põlevkivi jaoks Lo~7kg/kg. Liigõhutegur =L/Lo=V/Vo, =1,03-1,3. =koldesse antava tegeliku õhu kogus/kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhukogus
Olenevalt hapniku ja atsetüleeni omavahelisest suhtest saadakse kolm peamist keevitusleegi liiki: normaalne, oksüdeeriv ja taandav leek. Normaalleek Normaalleek ehk neutraalne leek saadakse teoreetiliselt juhul, kui ühele mahuosale hapnikule vastab üks mahuosa atsetüleeni. Praktikas antakse hapnikku põletisse mõnevõrra rohkem 1,1...1,3 atsetüleeni mahtu. Hapnikku antakse põletisse veidi rohkem seetõttu, et ta pole päris puhas, samuti kulub väike osa hapnikku vesiniku põlemiseks. Normaalleegis on kõik kolm tsooni selgesti näha. Oksüdeeriv leek Oksüdeeriv leek tekib hapniku suure ülehulga puhul siis, kui põletisse antava hapniku maht on atsetüleeni mahust rohkem kui 1,3 korda suurem. Seejuures muutub tuum koonusekujuliseks ja kahvatuks, lüheneb tunduvalt ja tema piirjooned ähmastuvad. Samuti lühenevad leegi ülejäänud tsoonid. Kogu leek omandab sinakaslilla värvuse. Leek põleb mühinal, valjus sõltub hapniku rõhust
ja tahkete osakeste (tahma) koguse suurenemist. Samuti mõjutab HC suurenemisele kaasa hiline süütehetk (kui on hiline, siis jääb küttesegu põlemise aeg väikeseks) ja korrast ära süütesüsteem (kõrgepingejuhtmed, küünlad, katkesti kontaktid jne.), samuti ka rikas segu. Pihustitele tuleva kütuse rõhu vähenemise või pihusti ummistumise tulemusena jäävad kütuseosakesed liiga suurteks ja vajavad täielikuks põlemiseks pikemat aega kui nad seda saavad. · Nö "aromaatsed vesinikuühendid" on terava lõhnaga ning nad soodustavad nad aitavad kaasa vähi tekkele. Vesinikuühendid koosmõjus lämmastikoksiidiga mõjutatuna päikesevalgusest moodustavad saastesudu, mis on peaaegu lõhnatu, kuid ärritab limaskesta ning on narkootilise mõjuga. Suuremates kogustes on põlemata bensiini osakesed tervisele kahjulikud ning avaldavad mõju näit metsade kadumisele.
Atmosfäär e. Õhkkond(1000km)-maa sfäär,maad ümbritsev õhukiht. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust,hapnikust,argoonist,süsihappegaasist ja veel teistest gaasidest.Lämmastik(78%)-tekib orgaanilise aine lagunemisel,taimede kasvuks. Hapnik(21%)-fotosünteesi käigus,põlemiseks ja hingamiseks. Argoon(0,93%)-kivimite radioaktiivsel lagunemisel,ei ole vaja.Süsihappegaas(0,03%)- väljahingamisel,põlemisel,fotosünteesiks,temperatuuri hoidmiseks.Veeaur-veekogudest auramisel,pilvkatte tekkimiseks(pilved hoiavad temperatuuri). Aerosoolid-tuha,tolmu osakeste lendlemisel,sademete tekkimiseks. Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel:
Vee keemissoojus on 2.3x10J/kg see tähendab et ühe kilogramm vee aurustamiseks keemistemperatuuril, tuleb talle anda soojust 2.3x10J Põlemine 1. Põlemisel süsinik ühineb hapnikuga, millest eraldub soojust. 2. Põlemisel eralduv soojus sõltub kütusest ja tema kogusest. Soojushulga arvutamine kütuse põlemisel Q=Km Q-soojushulk J K-kütteväärtus J/kg m-mass kg Kütteväärtus Füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust eraldub ühe massi ühiku kütuse täielikuks põlemiseks. Bensiini kütteväärtus 4.6x10 J/kg see tähendab et ühe kilogramm bensiini täielikul põlemisel eraldub soojust 4.6x10 J
Puit on hügroskoopne, niiskuse muutumisega kaasnevad ka kuju ja mõõtmete muutumine ning väheneb vastupanu mädanikuseentele. Pikaajalise välisjõu mõjul muutuvad puidu kuju ja mõõtmed. 24. Kuidas käitub puit tulekahjus? Puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes. Sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas vajab ise põlemiseks kõrget temperatuuri. 25. Milliste liimidega valmistatakse puitpõhiseid plaate? Erinevad vaigud, tavaliselt kasutatakse vaigupõhise sideainega liime: - fenoolvaigud - karbamiidvaigud - melamiinvaigud - isotsüanaatvaigud. Puitpõhistes plaatides kasutatakse termoreaktiivse liimvaiguga kuumpressimist. 26. Milliseid puitpõhiseid plaate kasutakse ehituses? Vineer, puitlaastplaadid, OSB mitmekihilised plaadid, puitkiudplaat, pehme puitkiudplaat,
annaabi.ee 
