Mitu kuupdetsimeetrit vesinikku tekib 50 grammi naatriumi (sisaldab 8% 200. Mitu kuupdetsimeetrit süsinikdioksiidi eraldub 365 grammi 5%-lise soolhappe lahuse naatriumoksiidi) reageerimisel veega? reageerimisel marmoriga (CaCO3), kui süsinikdioksiidi kadu on 12%? 179. Küllastunud süsivesiniku derivaadis sisalduva vesiniku, süsiniku ja broomi massid 201. Mitu kuupdetsimeetrit õhku kulub vesiniku põlemiseks , kui tekib 0,2 mooli vett? suhtuvad nagu 1: 6: 20. Leida selle ühendi lihtsaim molekulivalem. 45. 13,7% 1. 20% 46. 64,8 g 2. 16,6% 3...
Süsinikoksiid on värvuseta, lõhnatu, maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m3, keemistemperatuur 191,5 C ja sulamistemperatuur 204 C. CO tekib kütuste ja muu orgaaniliste ainete põlemisel, kui põlemiseks pole piisavalt hapnikku. Kui koldes pole põlemiseks piisavalt hapnikku või kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on ära põlenud, pääseb õhku vingugaasi. Koos CO-ga tuleb ruumi veel teisi iseloomuliku lõhnaga ühendeid. Vingu lõhna tekitavad aga teised põlemissaadused. Süsinikoksiid on ka autoheitgaasi koostisosa. Täielikul põlemisel tekib CO2 : C + O2 = CO2 (süsinikdioksiid ehk süsihappegaas) Ebatäielikul põlemisel hapniku vähesusel tekib: 2C + O2 = 2CO (vingugaas)...
soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, auruti, kuumutamist aurugeneraatoris, 4--4´vee isobaar- 41.Kütuse põlemiseks vajalik õhuhulk. Põlemiseks aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. isotermilist aurustumist aurugeneraatoris ja 4´-1 teoreetiliselt vajalikuks õhukoguseks nimetatakse 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi veeauru isobaarilist ülekuumendamist. Rankie'i rp...
Lõhkeaine Lõhkeained on individuaalsed ained või segud, milles võib toimuda väga kiire reaktsioon, kus eraldub palju soojust ja gaasilisi saadusi. Lõhke ained on enamasti tahke ja vedela aine segud või siis lihtsalt tahked. Lõhkeained ei vaja põlemiseks õhku, hapnik on nende koostises juba olemas. Suurem osa lõhkeaineid on orgaanilised ained, mis sisaldavad palju hapnikurikkaid nitrorühmi või nitraatrühmi. Lõhkeaine plahvatusel vabanev energia on suhteliselt väike (4...6 MJ/kg). Samasuguse hulga vedelkütuse põlemisel vabaneb palju rohkem energiat (30...40 MJ7kg). Lõhkeaine oleks võrdlemisi kehv kütus. Lõhkeainele annab aga purustusjõu suur võimsus ...
ekvaatori poole) atmosfääri koostis: · lämmastik 78% · hapnik 21% · argoon 0,93% · süsihappegaas 0,03% · teised gaasid 0,04% koostisosa Kuidas satub õhku? Miks on oluline? lämmastik 78% Orgaanilise aine lagunemisel Taimedele toitained hapnik 21% Fotosünteesi kõrvalsaadusega Hingamiseks, põlemiseks Hingamisel, fossiilsete kütuste süsihappegaas Taimede elutegevuseks, kasvuhooneefekt põlemisel Metaan, argoon, heelium jt veeaur aurumisel Organismidele, kliima pehmemaks muutmine atmosfääri ehitus: · termosfäär temperatuur kasvab (75-110 km) · mesosfäär õhk on hõre (45-75 km)...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
Kui lõkkes kütus põleb, siis lagunevad tema molekulid aatomiteks, mis ühinedes hapnikuga moodustavad teistsuguseid molekule. Kui põlemine on täielik, siis on saadusteks gaasiline süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O). Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest. Keemias nimetatakse põlemiseks kiirelt kulgevat oksüdatsiooniprotsessi, mille käigus aine ühineb hapnikuga. Hapnik käitub oksüdeerijana ja redutseerub ning põlev aine käitub redutseerijana ning oksüdeerub. Põlemisele iseloomulik reaktsiooon: · CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Lõkke kasutamisel vabas õhus peab olema ettevaatlik. Mida rohkem on õhus hapniku, seda paremini lõke põleb. Lõke võib levima hakata, tekitades nõnda suurt kahju. Lõke tuleb rajada kindlale asemele, tuulevaiksesse paika ja seda valvata....
Lähteandmed kirjutatakse vastavate valemite kohale, võrrandi kordajad aga valemite alla. Arvestades, et reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide arve, leia otsitav ainehulk (moolides). Keerulisemate arvude korral koosta võrre. Vajaduse korral arvuta vastus ümber massi- või ruumalaühikutesse. Näited. Mitu mooli hapnikku kulub 6 mooli vesiniku põlemiseks ? 6 mol x mol 2H2 + O2 = 2H2O 2 mol 1 mol x = = 3 mol hapnikku. Mitu mooli vesinikkloriidhapet kulub reageerimiseks 6,2 g naatriumoksiiidiga? n == = 0,1 mol Na2O 0,1 mol x mol Na2O + 2HCl = 2NaCl + H2O 1 mol 2 mol x = = 0,2 mol H2SO4 Mitu dm3 vesinikku eraldub 10,8 g alumiiniumi reageerimisel väävelhappega? n == = 0,4 mol Al 0,4 mol x mol 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 2 mol 3 mol x = = 0,6 mol H2 V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2...
S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...
Kütuse kiirus on 150...400 m/s ning kütusejuga jaguneb 0,002...0,003 mm läbimõõduga piiskadeks. Segumoodustamiseks põlemiskambris jääb väga vähe aega: kütus peab pihustuma, aurustuma ja süttima. Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist...
Ahjude hulk hoones olgu minimaalne, Ühe ahjuga võib kütta kuni kolm ruumi Nõuded kolletel Kolde järgi jagunevad ahjud: umbse põhjaga restkoldega lisakambritega Kütuse ökonoomseks kasutamiseks peab kolle vastama järgmistele nõuetele: Kütus peab koldes põlema võimalikult täielikult. Koldest väljuva vingugaasi ja põlematta suitsugaaside kogus peab olema võimalikult väike Täielikumaks põlemiseks peab olema koldes võimalikult kõrge temperatuur Kolde ja lõõride asjatu jahutamise vältimiseks peab koldesse sattuva liigõhu kogus olema minimaalne Kütuse paiknemine koldes ja põlemis reziim peavad võimaldama kütuse ühtlast ja täielikku ärapõlemist Kogu kütuse ühtlaseks kokkupuuteks põlemisõhuga peab õhk koldesse pääsema läbi koldepõhjas oleva tuharesti Kõrgema põlemistemperatuuri saavutamiseks peab kütusekihi kõrgus olema...
e ) 0` õ .e 13-12 Q vastuvõetud soojushulk, kJ/kg või kJ/m3, kus õ.e on õhueelsoojendist väljuva õhukoguse suhe põlemiseks teoreetiliselt vajaliku õhukogusega, õ.e = kkõ.e, õ.e - väärõhutegur õhueelsoojendis, r.õ - retsirkuleeriva õhu suhteline kogus, I0õ.e ja I0õ.e - põlemiseks teoreetiliselt vajaliku õhukoguse entalpia õhueelsoojendisse sisenemisel ja sellest väljumisel, kJ/kg või kJ/m3. 18. Tolmkütuste etteval mista min e , karakteristikad 19. Voola mi s e reziimid ja karakteristikad Aurukatelde töökindluse tagamiseks on vajalik pidev soojuse äravool küttepindadelt...
Toitevees lahustanud hapnik mõjub korroderuvalt ökonomaiseri torudele. Sisenemise korrosiooni vältimiseks tuleb aurukatlasse antav vesi eelnevalt korrosiooni põhjustavatest gaasidest vabastada. Gaaside veest eelmandamis protsessi nimetatakse deareerimiseks. Õhueelsoojendi. Aurukatla õhueelsoojendis toimub kütuse põlemiseks vajaliku õhu eelsoojendamine põlemisgaaside soojuse arvel. Õhueelsoojendi paikneb ökonomaiseri järel ning ta on katla viimaseks küttepinnaks põlemisgaaside traktil. Soojendatud õhu kasutamine stabiliseerib põlemis protsessi koldes ning alandab katlast väljuvate gaaside temperatuuri, mille tulemusena väheneb soojuskadu katlast väljuvate gaasidega. Kasutatud on terastoru õhueelsoojendit...
). Nende põlevgaaside täielik põlemine on praktiliselt võimatu tingituna madalast temperatuurist väljaspool kollet. Keemiliselt mittetäielikust põlemise peamisteks põhjusteks on: · koldesse antava õhu vähene kogus, · õhu halb segunemine kütusega, · kolde väikene maht, mis määrab ära kütuse koldes viibimise aja millest ei piisa kütuse täielikuks põlemiseks , · madal temperatuur koldes, mis viib alla põlemiskiiruse, · liialt kõrge temperatuur koldes mis võib kaasa tuua põlemisproduktide dissotsiatsiooni Õige õhukoguse ja hea segunemise korral q3 sõltub kolde mahulisest erikoormusest. Optimaalne kolde mahuline erikoormus, kus q 3 on minimaalne sõltub kasutatavast kütusest, põletustehnoloogiast ja kolde konstruktsioonist....
Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...
Teema on eestikeelseks tõlgitud sealsete inimeste poolt. Turbolaaduri ajalugu Esimese väljalaskegaasidel põhineva turbolaaduri töötles välja Sveitslane Dr. Alfred J. Buchi aastatel 1909-1912, aastaid enne seda, kui Garrett'i toodangud ilmusid turbolaadurite ,,pilti". Dr. Buchi oli ,,Sulzer Brothers Research Deparment'i" peainsener ning 1915. aastal pakkus välja esimese turbolaadimisega diiselmootori prototüübi. Sellegipoolest ei võitnud geeniuse ideed tol ajal poolehoidu, kui siis minimaalset. ,,General Electric" alustas turbolaadurite arendamist 1910'nendate lõpus. 1920. aastal sooritas ,,LePere" biplaan, mis oli varustatud Liberty mootori ja General Electric'u turbolaaduriga, uue kõrgusrekordi. Selleks kõrguseks oli 33,114 jalga ehk 10092m. Turbolaadureid kasutati vähesel määral Esimese maailmasõja lennukitel, aga nende suurem arendamine ilmnes 1930'nendatel j...
12 = 24 molekuli (O2) 2)Mitu alumiiniumi aatomit kulub reageerimisel 15 kloori molekuliga, kui tekib AlCl3? ? 15 molekuli x = 5 * 2 = 10 aatomit (Al) 2 Al + 3Cl2 --- 2AlCl3 3 2aatomit - 3 molekuli 2molekuli 3)Mitu hapniku molekuli kulub 4 propaani (C3H8) molekuli põlemiseks ? Mitu süsinikdioksiidi ning vee molekuli tekib? (VALE TEKST ON!!) 12aatomit ? x = 5 * 12 = 15 molekuli (O2) 4P + 5O2 ------ P4O10 4 4aatomit 5molekul 1molekul 4)Kas piisab 9 hapniku molekulist, et oksüdeerida 8 alumiiniumi aatomit alumiiniumoksiidiks? 8aatomit ? x = 8 * 3 = 6molekuli (O2) 4Al + 3O2 --- 2Al2O3 4 4aatomit 3molekuli 2molekuli...
Madal energiatase võib olla otseses seoses toitumisega. Kui osata valida oma keha tankimiseks sobivad toiduained,on tulemuseks energiataseme oluline tõus ja üldine meeldiv enesetunne. Kui inimest vaevab madal suhkrusisaldus,vajalik lisaenergia sportimiseks või luustiku tugevdamis soov , on abi tervislikust toitumisest. Toit on see millest keha ammutab energiat. Nii nagu tuli vajab põlemiseks puid ,nii on ka toit ja keha laitmatu funktsioneerimise eelduseks.Energia vabanemine toidust on keerukas protsess ja selleks ei piisa vaid õige toidu söömisest.Esimene etapp neelatud toit satub seedetrakki kus see mälumise ,maohappe,ja peensoole seedeensüümide toimel peenestatakse ning lagundatakse.Edasi imenduvad toitaained läbi sooleseina vereringesse.Teine etapp on toidu töötlemine esmajärjekorras satuvad toiduained maksa, kus toimub mõnede toiduainete täiendav lagundamine...
Samuti mõjutab HC suurenemisele kaasa hiline süütehetk (kui on hiline, siis jääb küttesegu põlemise aeg väikeseks) ja korrast ära süütesüsteem (kõrgepingejuhtmed, küünlad, katkesti kontaktid jne.), samuti ka rikas segu. Pihustitele tuleva kütuse rõhu vähenemise või pihusti ummistumise tulemusena jäävad kütuseosakesed liiga suurteks ja vajavad täielikuks põlemiseks pikemat aega kui nad seda saavad. · Nö "aromaatsed vesinikuühendid" on terava lõhnaga ning nad soodustavad nad aitavad kaasa vähi tekkele. Vesinikuühendid koosmõjus lämmastikoksiidiga mõjutatuna päikesevalgusest moodustavad saastesudu, mis on peaaegu lõhnatu, kuid ärritab limaskesta ning on narkootilise mõjuga. Suuremates kogustes on põlemata bensiini osakesed tervisele kahjulikud ning avaldavad mõju näit metsade kadumisele. · LÄMMASTIKOKSIID (NOx)...
· T või ristikujuliste liidete ja samuti ka nagade, torustabilisaatorite ja tugede projektsioonkeevitus · Risttraatkeevitus on projektsioonkeevitusprotsess KEEVITUSTRAFOD Keevitustrafod peavad vastama järgmistele nõuetele: - neil peab olema langev karakteristik; - neil peab olema piiratud lühisvool; - nende tühijooksupinge ei tohi ületada 80 V; - voolu reguleerimine peab olema teostatav suurtes piirides ja küllalt sujuvalt. Vahelduvvoolukaarleegi stabiilseks põlemiseks peab keevitusahelas olema induktiivsus, mis tagab faasinihke cos (p=0,35 ... 0,45). Voolu puhul 160... 250A süttib kaarleek hõlpsasti kui trafo tühijooksupinge on 55. .. 60 V. Väikese voolu korral (60. .. 70 A) on kaarleegi parema stabiilsuse saavutamiseks soovitav, et tühijooksupinge oleks 70... 80 V. Trafo tühijooksupinge tõstmine suurendab keevitusvoolu ohtlikkust. KEEVITUSTRAFODE PÕHILISED SKEEMID Ühe töökohaga keevitustrafodes kasutatakse järgmisi skeeme:...