docstxt/129442843896485.txt
Elektrikapp Elektrikapp e elektrikilp suletav elektrikomponentidega metallkast, mis elektri jaotamiseks madalpingetarbijate ( 50 kuni 1000 volti ja alal pingel 75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade) hoonetes (majas ja korteris). Elektrikilbil võib olla erinev otstarve (liitumiskilp, sisestuskilp, arvestikilp, jaotuskilp, rühmakilp, korrusekilp). Elektri kilbil on mitmesugused lülitid, mis liigvoolule reageerivad erineva nimivooluga- kaitselülitid, rikkevoolu kaitselülitid, juhtimis- ja signalisatsiooniseadised,
.. = In Pinge jaguneb üksikute tarvitite vahel võrdeliselt. U = U1 + U2 + ... + Un Juhtide lisamisel – traat pikeneb, takistus suureneb. R = R1 + R2 + ... + Rn U U U1 U2 Un I= R R = R1 = R2 = ... = Rn RÖÖPÜHENDUS Paralleelne ühendus. Rööbiti on ühendatud kõik vooluringi osad. Praktiliselt kõik kodused tarvitid. Hargnemiskohad: elektrikilp, mitmekupliline lamp, pikendusjuhtme otsad. Seos pingete vahel: U = U1 = U2 = ... = Un 1 n Voolutugevus: I = I1 + I2 + ... + In R = R1 → R R1 = n I I1 I2 In Takistused: U = U1 + U2 + ... + Un Traadi ristlõike pindala läheb suuremaks (2 traati)
Elamu kabinetis töölaud, köögi töölaud-300 lx Peen kirjatöö(büroo töölaud)- 500 lx Täppistöö- 500-1000 lx 17. Mis on soovituslikud lülitite ja pistikupesade kõrgused? Pistikupesad põrandast 0,2-0,3m Lülitid 1-1,1m 18. Mis on liitumiskilp? Võrguettevõtjale kuuluv, üldjuhul liitumispunkti paigaldav. Kaitselülitiga ja elektrienergia mõõteseadmega komplekteeritud elektrikilp. 19. Kus asub tavapäraselt liitumispunkt? Liitujale kuuluva maa-ala vahetus läheduses või maa-alal asuva kaablivõrgu transiitkilbi kõrval. Krundi piilil asuva alajaama madalpingejaotlas. Koretrelamu liitumiskilbiruumis. Pinnase takistused: savi 100Ωm Liiv 1000 Ωm Paas, mergel 2000 Ωm Kruus 3000 Ωm Muld 80 Ωm
esmaabigeele. Pantenooli kasutamine esmaabis ei ole näidustatud. 2) Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna, hapukoor, uriin). 3) Sidemeks võib olla pesupuhas lina. 5 Jaanika Priimägi Referaat ELEKTRIPÕLETUSED Elektripõletusi põhjustavad katkised elektrijuhtmed- ja pistikud, katkine elektrikilp aga ka äike. Elektripõletused jaotatakse klassifikatsiooni järgi kolme klassi. Nendeks on: madalpingekahjustused, kõrgpingepõletused ja kaarleegid. Madalpingekahjustused on need, kus pinge on alla 1 kV. Selle puhul on ülekaalus organismi üldseisundi häired ning koe kahjustus on tagasihoidlik. Kõrgpingepõletused on need , kus pinge on üle 1 kV. Sellisel puhul on ülekaalus ulatuslikud koekahjustused ning tekib palju tüsistusi.
8 Põrandaküte kuhu elektriseadmed paigutatakse. 9 Küttesüsteemi termostaat 10 Muud 05 Tehnikaruum Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Valgustus. PIR-valgusti süttib ja kustub automaatselt 2 Tuletõrjehäiresüsteem Tehnikaruum 3 Rikkevoolukaitsmega pistikupesad 4 Elektrikilp 5 Veevarustuse magnetventiilid Joonistage siia oma tehnikaruumi 6 Niiskuse valveseade põhiplaan ja tähistage numbritega need 7 Muud kohad, kuhu elektriseadmed paigutatakse. 06 Trepikoda Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Tuletõrjehäiresüsteem 2 Liikumisandur 3 Valgustilülitid Trepikoda
Hankelogistika Vanametalli- uus eluring Hankelogistika on suur strateegia, mis nõuab kõigepealt tähelepaneliku turu analüüsimist, kindlat arvestust ja jälgimist, prioriteetide määratlemist, oma tegevuste kordineerimist ja finanside ning operatsioonide juhtimist. Suurimad firmad nii Euroopas kui ka Eestis on rajatud logistilise ahela järgi. Nad eksesteerivad ning funktsioneerivad edukalt (tihtipeale veel nii edukalt, et luuakse uusi filiaale), tagades omanikele hea sissetuleku. Minu logistilise ketti esimese voo tooraineks e. materjaliks on vanametall. Vanametalli saab panna logistilises ahelas ka korjevoo alla ja käsitleda jäätmekäitlusena. Minu töös on vanametall tooraine, mis läheb edasi ümbertöötlemisele. Mis on vanametall ja kust seda saada? Tegelikult vastus on väga lihtne, ümberringi vaatamisel võib näha palju metallist tehtud asju, kõik need asjad muutuvad kunagi vanaks ja nad visatakse kas prügimääl...
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, -taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna,
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, - taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna,
· Sauna põletus tulise auruga 1.2.Leegipõletused · Tulekahju · Küünlaleek · Lõke · Grill · Süttivate ainete plahvatus 1.3.Kontaktpõletused · Triikraud · Tuline ahjuuks · Tuline pliit · Tuline radiaator · Mootorratta sumbuti · Saunakeris 2.Elektripõletuste põhjused · Katkised elektrijuhtmed · Katkised elektripistikud · Katkine elektrikilp · Kõrgepingekahjustus põhiliselt elektriga tegelevatel inimestel ja metallivarastel · Kasuistilised juhud atmosfärielektriga (äike) 2.Elektripõletuste klassifikatsioon 2.1.Madalpingekahjustused (pinge alla 1 kV). Prevaleeruvakson organismi üldseiundihäired, koe kahjustus on tagasihoidlik. 2.2.Kõrgepingepõletused (pinge üle 1k V) Prevaleeruvadulatuslikud koekahjustused, annavad hulgaliselt tüsistusi. 2.3.Kaarleek = leegipõletus 3.Keemilised põletused (söövitused)
aastal oli veemõõtjate näit keskmiselt nihkes 3,337 m³ ja 2012. aastal 2,901 m³. Näiteks 2012. aastal moodustasid tarnijatelt saadud ja korteriomanikele esitatud arvete vahed kokku 44,15 eurot. Üldveemõõtja ja korterite veemõõtjate näitude erinevus oli 30, 245 m³ 12 Joonis 8. Veemõõtja Põllu korteris Gaas. Ehitisregistri andmetel on maja ühendatud gaasivõrku kuid 2003 aastal eemaldati gaasivõrk kogu alevikust. Elekter. Üldine elektrikilp on ühe trepikoja keldris. Korterite individuaalsed voolumõõtjad on trepikodade esimestel korrustel (Joonis 10.). Sealt on võimalik vaadata igal korteril oma elektritarbimist. Korteritel on kahetariifne elektrisüsteem. See tähendab, et päeva ning öise tarbimist on võimalik eraldi mõõta ja tasustada vastavalt valitud paketile. Maja üldelektri kasutusele peetakse arvestust ühetariifse süsteemi järgi. Joonis 10. Üldine elektrikilp keldris ja individuaalne voolumõõtja koridoris
Vannituba ja saun:Mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samal ajal kasutada ka vett(pesumasin,föön jne)Valgustid peavad olema kupliga. Köök:Liiga palju kodumasinaid korraga kasutades ei pruugi kodune elektrisüsteem pingele vastu pidada ning seetõttu võivad juhtmed põlema süttida.Samuti von köögis ka vee oht. garaaz ja tööruumid:kasutatakse peamiselt suure elektritarbimisega tööriistu, mis seab rangemad nõuded juhtmestiku korrasoleku kohta.Samuti seal ei köeta eriti ja elektrikilp võib olla niiske ning muutuda ohtlikuks.Neis ruumides kasutatakse ka igasugu erinevaid süttivaid asju,siis võib mittekorras elektrisüsteem juhusliku sädeme tõttu põhjustada tulekahju. Elektriseadet tuleb kavandada,projekteerida,toota,remontida ja ümber ehitada nii,et see nõuetele vastava paigaldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohustaks inimest,vara ega keskkonda.Selleks,et vältida tulekahju teket on kõige tähtsam teada ja järgida ohutusnõudeid
53. Nimeta soojusõlme ülesanded? Soojusallika parameetrite muutmine ja kontollimine Soojuse kandmine soojustarbiani Soojuse kulude arvestamine 54. Kus paikneb soojusõlm? 55. Kus asub soojussõlme ruum? 56. Milline ruumi temp. peab olema, ning mis teha kui ei ole võimalik nõutud temperatuuri tagada? 57. Mis peab kindlasti soojussõlme ruumis olema? 58. Millest koosneb soojussõlme ruum? (7) 59. Soojusõlm, paisupaak, trap, valamu, veearvesti, elektrikilp, soojusmõõtja SOOJUSSÕLME SKEEMID 60. Millisteks ühendusskeemideks jaotatakse küttesüsteemide ühendusi kaugküttesüsteemiga? 61. Millised neist on sõltumatud ühenduskeemid? 62. Mida kujutab endas Vahetu ühendus? 63. Mis osadest koosneb jugapumbaga ühendus? 64. Mida kujutab endas jugapumga ühendus? 65. Mida kujutab endas Segamispumbaga ühendus? -------- 66. Mida kujutab endas Soojusvahetiga ühendus? ----- 67
KILP00002 Kompaktkaitselüliti DPX250ER 3p 250A 36kA 2 800,00 kr KILP00003 Kompaktkaitselüliti DPX250 3p 250A 36kA 3 200,00 kr TRAN00001 Transport Schenker 2 850,00 kr KILP00004 Summer 24V AC 157,00 kr SAGM136091 Sagedusmuundur PowerFlex4 7 340,00 kr MUUD00001 Potentsiomeeter 515,00 kr KILP00004 Elektrikilp 0,00 kr MUUD00002 Kontaktplokk 1 852,00 kr SUJK00001 Sujuvkäiviti 5 688,00 kr MUUD00004 Seadme paigaldustööd 100,00 kr PROG00003 Häälestus 100,00 kr INSY00001 Intouch Runtime 256 Tag without I/O 36 571,00 kr Sagedusmuundur PowerFlex 70 SAGM68025 Vent
PUURIMINE SISEPINNA TREIMINE LIHVIMINE ümarlihvpingil HÖÖVELDAMINE STOOSIMINE tõukepingil 4 TREIPINGI PÕHIOSAD KIIRUSTE- VÕI SPINDLI KAST SUPORT VALGUSTUSSÜSTEEM ELEKTRIKILP TSENTRIPUKK KITARR RAKISED (spindli otsas) JAHUTUSSÜSTEEM ELEKTRIMOOTOR SÄNG ETTENIHETE KAST VASAK JALG VANN PAREM JALG
Konveier kogub sõnnikut kahe loomarea sõnnikurennidest. Ketti veetakse elektrimootori, reduktori ja veoratta abil [3]. 12 Joonis 8. Sõnniku eemaldamise kett-kraapkonveier:I - rõhtkonveier, II - kaldkonveier, 1 - kett, 2 - kraap, 3 - ajam, 4 - pöörderatas, 5 - pingutusseade, 6 - rõhtkonveieri renn, 7 - kaldkonveieri kett, 8 - kaldkonveieri renn, 9 - kaldkonveieri ajam, 10 - elektrikilp, 11 - pingutusseadme raskus[3]. Uues laudas, kus on emised ja kuldid on kasutusel poolrestpõrand - rest moodustab 1/3 sulu pindalast. Allapanu ei kasutata, vedelsõnnik imbub läbi restide vedelsõnniku vanni- kanalisse ja see imetakse kanali täitumisel selle põhjas asuva korgi avamisel läbi kanalitealuste torude vedelsõnniku hoidlatesse. Sisemine kanalisatsioon on planeeritud PVC torustikule, peatrasside labimõõt on 315 mm ja sisemine läbimõõt on 250 mm.
7241 DV40 306 SV119173.50 725 Ventilatsioonitorustikud 600 jm 0,4 0,8 5,2 3600 73 Tuletõrjevarustus 734 Tulekustutusseadmed 7341 Tulekustutid 9 tk 230 2070 74 Elektripaigaldis 741 Elektri peajaotussüsteemid 7411 Jaotuskilp korrustele 3 tk 8,0 6800,0 104,0 20712,0 Elektri energiakilbid 4 tk 8,0 1573,0 104,0 6708,0 7412 (peajaotuskilp) 7413 Elektrikilp ventilatsioon 1 tk 6,0 526,0 78,0 604,0 7414 Liitumiskilp koos arvestiga 1 tk 5,0 524,6 65,0 589,61 Tuleohutusüsteemide 1 tk 8,0 772,0 104,0 876,0 7415 jaotuskilp 743 Kaabeldus kaabel ristlõikega 10 mm2, 8500 m 0,3 0,08 3,9 33830 7431 kaablite paigaldamine koos Tabel 1: Detaileelarve klambrite jätk [2] ja harukarpideg 744 Valgustussüsteemid
nende juurde minevaid juhtmeid. Elektrikilbis olevad eri pingesüsteemid ja nende lülitumiskohad eraldatakse teineteisest. Elektrikilbi sisenevate ja sealt väljuvate kaablitele reserveeritakse piisavalt montaaziruumi. Enne elektrikilpide tellimist veendub elektritöövõtja selles, et neile on jäetud piisavalt transpordi-, hooldus ja paigaldamisruumi ning kontrollib seadmete lõplikud elektrilised võimsused. Elektrikilp monteeritakse kohale arvestusega, et vajadusel võib kilbifronti laiendada. Termoreleede tegastusnupud, juhtlülitid ning muu käivitusaparatuur monteeritakse elektrikilbi uksele arvestusega, et hilisemal kasutamisel ei tuleks kilbi ust avada. Termoreleed teguleeritakse elektrimootori nimivoolu järgi. Mõõtmisel 13 kasutatavate riistade täpsusklass peab olema olema vähemalt 1,5
katlamajas peab olema tulekustuti Kelder tuleb ehitada mittepõlevast materjalist (lagi, seinad, trepp) aken (aknad) peaks olema mõõtudega vähemalt 600x800, et seda saaks kasutada hädaväljapääsuna Hoonetevahelist nõutavat kaugust on pärast normide korrigeerimist suurendatud 8 m-ni (kivihooned) Hoonete kaugus krundi piirist on pool nõutavast hoonete omavahelisest kaugusest Elektrikilp peab olema maandatud, maandustakistus =30 Ω, elektrijuhtmete kasutusiga on 10 aastat. Autot ei tohi parkida majale lähemale kui 4 m 25. Kipsplaatide kasutamine konstruktsioonide mürapidavuse ja tulepüsivuse suurendamiseks Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna.
· katlamajas peab olema tulekustuti Kelder · tuleb ehitada mittepõlevast materjalist (lagi, seinad, trepp) · aken (aknad) peaks olema mõõtudega vähemalt 600x800, et seda saaks kasutada hädaväljapääsuna Hoonetevahelist nõutavat kaugust on pärast normide korrigeerimist suurendatud 8 m-ni (kivihooned) Hoonete kaugus krundi piirist on pool nõutavast hoonete omavahelisest kaugusest Elektrikilp peab olema maandatud, maandustakistus =30 , elektrijuhtmete kasutusiga on 10 aastat. Autot ei tohi parkida majale lähemale kui 4 m 25. Kipsplaatide kasutamine konstruktsioonide mürapidavuse ja tulepüsivuse suurendamiseks Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna.
tuletõkkeklappidega suitsueemaldus toimub avatavate akende ning tuletõrjeluugi kaudu tuletõrjekraanid dn50 koos tuletõrjetoru ja voolikuga 20 m veevõtukoht hüdrant asub hoonest 12 meetri kaugusel tootlikus 15 l/s ATS Pult asub 1 korrusel garderoobis; andurite tüüp - suitsuandur AKS Ei ole tuletõkkesektsioonid trepikojad, korrused, elektrikilp, ventkamber Pääs keldrisse trepikoja või akende kaudu Pääs katusele tuletõrjeluugi kaudu 69 TULEKUSTUTUSVEE LAHENDUS 1. esmane rünnak objekti lähimast hüdrandist 2. hea kustutusvee hulga tagamiseks kasutada paralleelselt teist hüdranti 60 m kaugusel Joonis 9. Operatiivkaardi asendiplaan TINGMÄRGID päästetehnika kogunemiskoht tuletõrje hüdrant läbimõõt 100 päästemeeskonna sisenemisteed
energiaallikas. Kuna kasutusvälisel perioodil jääks küdev keskküttekatel järelevalveta, ei saa seda sellel perioodil kasutada. Elekter on ohutum energiaallikas. Lisaks on elekterküte hästi reguleeritav igale vajalikule režiimile. Kuna elekterküte on kallis, kuid kvaliteetne energiaallikas, tuleb seda kasutada nii vähe kui võimalik (elamu kasutusajal), kuid alati kui vajalik (kasutusvälisel ajal). Elamu elektrikilp Kütteseadmete lülituskilp Kaugjuhtimise terminal Joonis 9.18 Kütte kaugjuhtimiskilp (paremal) elamu elektrikilbi kõrval (vasakul). Talvel kasutuseta või perioodilise kasutusega elamu kütmine kasutusvälisel perioodil võib olla vajalik ka hoidmaks soovitavat suhtelise niiskuse taset (näiteks, et vältida hallituse kasvuks soodsate tingimuse teket). Sellisel puhul juhitakse küttesüsteemi termostaadi asemel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
