Samuti tuleb arvestada ka soklikõrgusega, kuna projektis võib eeldada, et maapind on pisut madalamal kui laopõrand. Katusekandja kõrguseks võtan umbes m. Roovide konstruktsiooniks esialgselt võtame katuseroovtalad IPE 240+plekk=0,3m. Hoone kõrgus on 10,2 m. Joonis . Arvutusskeem raami tasandil 2 2 HOONELE MÕJUVAD KOORMUSED 2.1 Lumekoormus Olgu valitud hoone asukohale (Tartu) vastav lumekoormuse normsuurus maapinnal: Vastavalt EPN-ENV 1.2.5 Projekteerimisealused. Koormused, osa 2.5 Lumekoormus tabelile 1 kui katuse kalde nurk on 0300, siis kujuteguriks . Katusekaldele 0° puhul saame normatiivseks lumekoormuseks katusel 2.2 Tuulekoormus Tuulekiiruse baasväärtuste valimine: tuulebaaskiirus on . Õhutihedus sõltub absoluutsest kõrgusest, õhutemperatuurist ja rõhu piirkonnas tugeva tuule korral
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120
C:cpe,10= -0,5 D:cpe,10= +0,6 E:cpe,10= -0,3 4 2.1.2. Tuulekoormus katusele e=min(61,6;26)=26 Cpe,10 väärtused Tuul puhub küljelt: F: -1,7 G: -1,2 H: -0,6 I: - 0,3 J: - 0,3 Tuul puhub hoone otsast: F: -1,6 G: -1,3 5 H: -0,7 I: -0,5 Lõplik maksimaalne rõhk katusele (kN/m2) 2.1.3. Lõplik tuulekoormus seintele a)tuule surve 6 b)tuule imemine 2.2. Lumekoormus katusele Vastavalt asukohale, milleks on Tallinna tööstuspiirkond, on lumekoormuse normsuuruseks maapinnal Sk=1,5 kN/m2 Kuna hoone on köetav, siis kasutame kahte koormusvarianti: a) lumi katab ühtlaselt kogu katuse pinda b)lumi katab ühte poolt katuse pinnast. Meil on katuse kalle 5°, seega lumekoormuse kujuteguridon 1=0,8; 2=0,8 Lumekoormuse normsuurus s=sk x 1(2)=1,5x0,8=1,2 kN/m2 Koormusvariant a: 7 Koormusvariant b: 2.3
...........................................................................5 1.2.3. Teostusklass ja järelvalve tase [2].............................................................................5 1.3. Koormused.......................................................................................................................5 1.3.1. Kasuskoormus [3].....................................................................................................5 1.3.2. Lumekoormus [4]......................................................................................................6 1.3.3. Tuulekoormus [5]......................................................................................................6 2. KOORMUSTE ARVUTUS....................................................................................................7 2.1. Tuulekoormuse arvutus [5]..............................................................................................7
Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust. Koormuste liigitus Liigitus ajalise kestuse järgi: · alalised e püsikoormused (G) konstruksioonide omakaal, püsiv tehnoloogiline sisseseade ja teede pinnakatte kaal, otsesed mahukahanemise ja ebaühtlase vajumise põhjustatud koormused, eelpingekoormus (P) · muutuvkoormused (Q) kasuskoormus vahelagedele, tuulekoormus, lumekoormus, jääkoormus, liikuvate transpordiseadmete koormus, koormused konstruktsioonide transportimisel, ilmastikust sõltuv temperatuurikoormus · erakordsed koormused (A) plahvatused, sõidukite kokkupõrge Liigitus mõjumisviisi järgi: · staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi · dünaamilised koormused, mis põhjustavad arvestatavaid kiirendusi.
EPN-ENV 1 koosseis (1) EPN 1 koosseis on kavandatud põhimõtteliselt samasugusena nagu Eurogode 1-l. Kuna viimase kõik osad ei ole veel valminud, ei ole välistatud ka muudatused EPN 1 lõplikus koosseisus. (2) EPN 1 esialgselt kavandatud koosseis on järgmine: - osa 1: Projekteerimise alused - osa 2: Hoonete konstruktsioonide koormused: - 2.1: Sissejuhatus - 2.3: Omakaalukoormused - 2.4: Kasuskoormused - 2.5: Lumekoormus - 2.6: Tuulekoormus - 2.7: Tulekahjukoormused - osa 3: Sildade liikluskoormused - osa 4: Mahutite koormused - osa 5: Kraanakoormused (?) Märkus: Eurocode 1 nummeratsioon on praeguseks mõnevõrra muutunud. (3) Vastavalt EC 1 koosseisu muutumisele võib esitatud loetelu täieneda või muutuda. EPN-ENV 1 osa 1 kasutusala Tehnilised eesmärgid (1) EPN 1 käesolevas osas 1 on toodud konstruktsioonide ohutuse,
N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põikseinte vahel....................................................................
4. Ehitiste tehnilised näitajad ........................................................................................... 19 4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID...................................................................................... 20 4.1. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile ja koormused [5] ...................... 20 4.1.1. Kasuskoormused [6] .......................................................................................... 20 4.1.2. Lumekoormus [7] .............................................................................................. 20 4.1.3. Tuulekoormus [8] .............................................................................................. 21 4.1.4. Kandekonstruktsioonide kvaliteedinõuded ja tolerantsid [9] .............................. 21 4.2. Hoone kandeskelett ..................................................................................................... 21 4.2.1
n 4 kus n – korruste arv ja ψ 0 =0,7 – kasuskoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav kombinatsioonitegur eluruumides. Ühiskondlike ruumide normatiivne kasutuskoormus g7norm,k=5,0 kN/m2 g7,k=5,0 kN/m2 ja KOKKU q7,k=2,0∙0,82=1,64≈1,6 kN/m2 1.2.8 Lumekoormus S8=μ1∙sk∙Ce∙Ce=0,8∙1,5∙1,0∙1,0=1,2 kN/m2 Kus μ1 – lumekoormuse kujutegur (vähem kui 30 ° kalde puhul 0,8), sk – normatiivne lumekoormus maapinnal (saartel 0,7 kN/m2; kõrgustikel 2,0 kN/m2; mujal Eestis 1,5 kN/m2), Ce – avatustegur (NA), Ce – soojustegur (NA). ψ 0 =0,5 – lumekoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav kombinatsioonitegur.
..............................................................................................................15 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................................16 3 SISSEJUHATUS Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele. Vundament ning selle alus peavad tagama ehitise püsivuse ehituspaiga geoloogilistes, hüdrogeoloogilistes ning klimaatilistes tingimustes. Kuigi vundamenti pole maa pealt näha, on tegemist ehitise ühe olulisema osaga, mille kvaliteedist sõltub ülejäänud konstruktsioonide eluiga ja deformatsioonidele vastupidavus.[1] Vundamentide ja soklite isoleerimiseks peab kasutama üksnes külma, niiskust ning pinnase
seadmete ja statsionaarse sisseseade kaal, muutuvad koormused Q, näiteks kasuskoormus, temperatuuri-, lume- ja tuulekoormus, avariikoormused A, näiteks plahvatuse või ratta löögikoormus; b) nende liikuvuse järgi ruumis kinniskoormused, näiteks omakaal seoses konstruktsioonidega, mis on väga tundlikud oma- kaalu muutuste suhtes), liikuvkoormused nende liikuva iseloomu tõttu, näiteks liikuv kasus- või temperatuurikoor- mus, tuule- ja lumekoormus; c) nende mõjumisviisi järgi -- staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis või selle osas nimetamisväärseid kiirendusi, -- dünaamilised koormused, mis põhjustavad konstruktsioonis või selle osas arvestatavaid kiirendusi. (3) Eelpingestusjõud P on alaline koormus, kuid praktilistel põhjustel vaadeldakse teda eraldi. 2.3.2 Normkoormused Projekteerimise üheks põhialuseks on koormuste määramine. On selge, et mitteusaldatavate
hoolduse korral pidada vastu aastakümneid. Kogenuid ehitusmeistreid on olemas (OÜ Katusõkatja, OÜ Ökokatused, FIE Jüri Metsalu, FIE Mart Hommik, OÜ Tani Mets, FIE Jaanus Salm, OÜ Impel jne.), tuleb vaid aegsasti ennast töödejärjekorda panna. Katusekonstruktsioonide kandevõime Katusekonstruktsioonid peavad taluma lume-, tuule-, hoolduse- ja katusekonstruktsioonide omakaalu koormusi. Eestis kehtivate projekteerimisstandardite järgi on normatiivne lumekoormus maapinnal vahemikus 1,0…1,75 kPa so. umbes 100…175 kg/m2. Suurem lumekoormus on Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul ning väiksem Lääne-Eesti saartel. Katusel oleva lumekoormuse juures arvestatakse lumekoormuse kujuteguriga, mis sõltub katuse kaldest ja katuse kujust ning on üldiselt vahemikus 0…1,6. Võimalikest tuulest kantud lumehangedest (nn. lumekott) võib normatiivne lumekoormus olla kuni neli korda suurem maa- pinnal olevast lumekoormusest
olla suurem kui t ja mitte pingez = 0,64*P/zt Pinge kasutatakse elastset skeemi rohkem kui 100 cm, kõrguse muutub nulliks kaugusel s = harva. Arvutuslik põikraam ei tohiks lisavarraste samm 0,5z. Survepingete on üldjuhul määramatu 8 süsteem, teatavatel juhtudel seinte omakaal, lagede 20. Jäiga konstruktiivse saab siiski olukorda koormus, lumekoormus ja skeemiga hoone põikseinte lihtsustada ja arvutada raami vertikaaljõud seinas tuulest töötamine elemente iseseisvate (hoonele tervikuna). tuulekoormusele. konstruktsioonidena. Elastse Lähtudes koormuse Diafragma mõiste: Jäiga skeemiga hoone: Elastse jaotumise printsiibist võib skeemiga hoone töötamise skeemiga hoones (staatiliselt öelda, et korruse kõrguse kontseptsiooni aluseks on
Välissein töötab horisontaalkoormusele plaadina, mis on kontuuril toetatud. Skeem Välisseina töötamine tuulele Vertikaalsuunas moodustub selliselt jätkuv süsteem. Kuivõrd põikseinte vahe on tavaliselt suurem kui korruse kõrgus, siis on õigustatud vaadelda välisseina töötavana paindele ühes suunas lühema külje suunas. Sellisel juhul võime vaadelda seinast ainult ühiku laiust riba üle tugede (vahelagede). Vertikaalkoormuseks on seinte omakaal, lagede koormus, lumekoormus ja vertikaaljõud seinas tuulest (hoonele tervikuna). Lähtudes koormuse jaotumise printsiibist võib öelda, et korruse kõrguse ulatuses rakendatud koondatud jõud jaotub alumises tasapinnas konstantse pingena st arvutuslikult on ristlõige tsentriliselt koormatud. Kohalik tuulekoormus on horisontaalkoormuseks. 19. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - lagede töötamine omapinnas tuule koormusele Lagede töötamine omas pinnas
Koostas: Meeli Kams 33 Hoone osad EPMÜ 7. KATUS Katuse ülesandeks on hoone kaitsmine ilmastikumõjude eest. Katused koosnevad kande- ja kattekonstruktsioonist. Kandekonstruktsioon tagab katuse tugevuse ja püsivuse (kannab katusele mõjuvaid koormisi ( omakaal, lumekoormus, tuulekoormus) ja kattekonstruktsioon annab vee- tiheduse. Katuslae puhul on katuse kandekonstruktsioon ühtlasi viimase korruse laekandjaks. Nõuded katusele Eesti Vabariigi projekteerimisnormi EPN 11.1. Piirdetarindid järgi - katusekate peab olema veetihe - katuse kuju ja kalded peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu - lamekatuse kalle ei tohi olla väiksem kui 1:100. Kalde määramisel võetakse arvesse kande- tarindite läbipainde mõju
Klass F: liikluspinnad (sõiduki kaal ≤30kN) 0,7 0,7 0,6 Klass G: liikluspinnad (sõiduki kaal 30-160kN) 0,7 0,5 0,3 Klass H: katused 0 0 0 Lumekoormus 0,5 0,2 0 Tuulekoormus 0,6 0,2 0 Temperatuur hoones 0,6 0,5 0
üldise kestvuse seisukohalt. Ei ole õige oodata, kuni katus hakkab läbi tilkuma. Hooldusele tuleb mõelda igal aastal ja katusekatte vahetusele ning põhjalikumale remondile tuleb mõelda, kui katuse oodatav kasutusiga hakkab lähenema lõpule. 13.1.3.2 Katusekonstruktsioonide kandevõime Katusekonstruktsioonid peavad taluma lume-, tuule-, hoolduse- ja katuse- konstruktsioonide omakaalu koormusi. Eestis kehtivate projekteerimisstandardite järgi on normatiivne lumekoormus maapinnal vahemikus 1,0…1,75 kN/m2, s.o. umbes 100…175 kg/m2. Suurem lumekoormus on Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul ning väiksem Lääne-Eesti saartel. Katusel oleva lumekoormuse juures arvestatakse lumekoormuse kujuteguriga, mis sõltub katuse kaldest ja katuse kujust ning on üldiselt vahemikus 0…1,6. Võimalikest tuulest kantud lumehangedest (nn. lumekott) võib normatiivne lumekoormus olla kuni neli korda suurem maapinnal olevast lumekoormusest
Klass F: liikluspinnad (sõiduki kaal 30kN) 0,7 0,7 0,6 Klass G: liikluspinnad (sõiduki kaal 30-160kN) 0,7 0,5 0,3 Klass H: katused 0 0 0 Lumekoormus 0,5 0,2 0 Tuulekoormus 0,6 0,2 0 Temperatuur hoones 0,6 0,5 0
annaabi.ee 
