FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid. ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast: 1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid. 2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jms) 3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate, tarnivate või turustavate firmade infolehed: mate...
Barokk 1. Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri? Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. 6. Missugune motiiv on barokko...
Teda huvitas · valguse peegeldumine ja murdumine värvilisel klaasil · intensiivsed värvid · rõhk valgusel ja varjul PRANTSUSE KUNST 17.sajandil (vanaklassitsism) Louis XIV stiil "Riik see olen mina." Arhitektuur · keelas baroki ära · välditi itaalialikke liialdusi · klassitsistlik suund · püüti jäljendada antiiki FRANQOIS MANSART 1598-1666 · arendas edasi renes.ajastu katusearhitektuuri traditsiooni o nii sünnib katusekorrus mansardkorrus peatiib suunatud aia poole, külgtiivad piiravad õue o Versailles` lossi ehitamine (vana jahilossi ümber) o eluruumid 1500 inimesele, väike kirik ja ooperisaal o aiapoolse fassaadi projekteeris Jules Hardouin-Mansart 72m pikkune Peegligalerii pargi kavandas Andre`le Nôtre (a(n)dree lönootr) puudel ja põõsastel geom.kuju paviljonid, skulptuurid, purskaevud
1. Millal levis barokk-kunst? 16. Saj lõpus 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab?barokk tuleb portugali keelest ja tähendab korrapäratut poolümmargust pärli. 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Väline hiilgus, rahutus, liialduste rohkus, pompoossus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri?fassaad kahekorruseline, kroonis kolmnurkne viil, korintose stiilis poolsambad ja pilastrid, viilud akende ja uste kohal, nissid, milles skulptuurid 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust. 6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? 7. Kes oli Itaalia barokkarhitektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma(Vatikani) linna?G.L.Bernini, ta kavandas Vatikanis Peetri kirku esise väljaku koos kolonnaadiga. 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel?Mis rahvusest ta oli?B. Rastelli, itaallan...
helendavad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomeetrilisteks pöetud puudega alleed. 14. Millise arhitekti nimest tuli sõna mansard korrus, mansard katus, mis see on? Mansardkatus on murtud kaldpindadega katus. Sellise katusearhitektuuri traditsiooni arendas edasi renessansiajastul prantsuse arhitekt François Mansart, kelle järgi see katusetüüp ka nime sai. Mansardkorrus ehk mansard on mansardkatuse all paiknev katusekorrus. 15. Miks nimetati hollandi kunstnike ,,väikesteks hollandlasteks" Millises maalizanrites nad maalisid? Hollandlaste pildid olid mõeldud kodanlaste elutubadesse, mitte kirikute ja losside seintele. Seepärast tehti need mõõtmetelt väikesed. Peaaegu üldse ei maalitud usulisi või mütoloogilisi pilte, peamine oli olustikumaal, autoportreed ja lähedaste portreed. 16. Kuidas iseloomustad hollandi natüürmorte?
Michelangelo, Donatello, Andrea del Verrocchio ning Lorenzo Bernini. 24. Kuidas nimetatakse 17. sajandil Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV – nn. „Päikesekuningas“ 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barkoist? välditi barokile omaseid liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Mansardkatuse alla paiknev katusekorrus, François Mansarti järgi. 28. Kes oli André Le Nôtre? Ta oli oma ajastu suurim aiakuntsnik ja maastikuarhidekt, kes rajas Versailles' lossi pargi. 29. Nimeta 2 J. Hardouin-Mansard'i kavandite järgi ehitatud hoonet? Vendome'i väljak ja Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Louis XIV tagasi L. Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi? Kuna Bernini tekitas talle pahameelt sellega, et põlastas avalikult Prantsusmaad ja kiitis Itaaliat. 31. Mis on heroiline maastikumaal?
soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. 9 Korrused Keldrikorrus on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust. Pööning on katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei loeta katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse, kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda. Katusekorrus ja pööningukorrus on katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbeliste ruumidega . korrus 10 5 Ehitisealune pind Ehitise horisontaalprojektsiooni pind. Ehitise ehitisealune pind ääratakse 1m2 täpsusega. määratakse Hoonealuse pinna hulka arvatakse ka ehitise
Samuti on lubamatu vee juhtimine köetava hoone katuslaelt mitteköetava ruumi kohal paiknevale katusele 44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? Juhul kui katusekatte alumisele pinnale võib kondenseeruda niiskus või kui katusekatte ülekattejätkud ei ole tihendatud, tuleb katusekatte all asuv tarind kaitsta kondensvee ja läbituisanud lume sulamisvee eest – sellel põhjusel paigaldatakse ka kivi- ja plekkkatuste alla aluskate. Kui katusekorrus on välja ehitatud, on aluskate nö „hingav“ ning peab samuti läbi laskma katusealustest tubadest tuleva õhuniiskuse, et see saaks kondensina alla voolata. 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Ei. 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Tuulutuskanalite kaudu, mis on ühenduses katusel asuvate ventilatsioonipüstakutega – kasutatakse näiteks spetsiaalsete soontega villa.
- Maapealkorrus korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on maapinnast madalamal <1/2 ruumi kõrgust - Keldrikorrus korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust - Pööning - katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei loeta katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse, kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda - Katusekorrus ja pööningukorrus katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbelised ruumid Ehitusalune pind - Ehitusaluse horisontaalprojektsiooni pind - Ehitise alune pind määratakse 1 m2 täpsusega - Hoonealuse pinna hulka loetakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa Hoone ruumala, maht Hoone ruumala kogu hoone füüsiline maht (ei võeta arvesse hoonealuseid läbisõite)
kandetarindi (jäigastav) osa, võib kasutada B klassi kuuluvaid tarindeid. Tarindite tulepüsivusaeg sõltub hoonesisest põlemiskoormusest 4. Hoonete liigitus korruselisuse järgi. Kuidas liigitatakse hoone korruseid? Korruselisuse järgi: o vähekorruselised kuni 3 korrust o mitmekorruselised 4...9 korrust o kõrghooned 10 ja enam korrust Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. Korruseks loetakse ka tehnilised korrused, mansard- ja katusekorrus ning soklikorrus1), kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt 2 m kõrgusel. 9 5. Ühtne moodulsüsteem (ÜMS) ja mõõtmete kategooriad, tolerantsid. Tüpiseerimisel on väga oluline erimõõtmeliste hooneosade arvu piiramine ehk hoonete parameetrite unifitseerimine, millega kaasneb eritüübiliste konstruktsioonielementide arvu vähenemine, mis omakorda viib alla hoone
< ½ ruumi kõrgust Ehitise maapealse korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. Keldrikorrus on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust. Pööning on katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei leota katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda Pööningukorrus ja katusekorrus on katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbelised ruumid. Ehitusealune pind Ehitise horisontaalprojektsiooni pind Ehitise ehitusealune pind määratakse 1m2 täpsusega Hoonealuse pinna hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Brutopind. Ehitise pind, mida määratakse ehitise viimistletud välispinnast mõõdetuna. Suletud brutopind on kõigist külgedest piiratud ja kaetud pind.
jääb rehealune ja teisele poole jäävad eluruumid (Joonis 1.2 vasakul). Pooltel rehielamutel oli rehetuba ümber ehitatud köögiks ja/või toaks. Setu talu elamu jagunes algselt kolme ossa: ühes otsas külm tuba (ehk suvetuba), keskel magamistuba (köetav) ja teises otsas köök ning koda (üldplaan toodud (Joonis 1.2 paremal). Oluliselt renoveeritud elamutes oli kogu elamu muudetud köetavaks ja kahel juhul oli ka katusekorrus välja ehitatud. 8 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 1.2 Rehielamu (6018) ja Setu talu elamu (6004) põhiplaanid. Piirkondlikult olid uuritud elamud jaotunud vastavalt Joonis 1.3-le: Harjumaa: 5 elamut; Võrumaa ja Põlvamaa: 7 elamut; Tartumaa: 3 elamut; Saaremaa: 9 elamut ja ülejäänud üksikud asukohad: 4 elamut.
Joonis 1.21), mida iseloomustab keskne kivist trepikoda, samas kui ülejäänud hoone on ehitatud puitkonstruktsioonis. Kivitrepikoda tulenes uutest 29 tuletõrjenõuetest, üksikuid kivitrepikojaga puumaju ehitati juba tsaariajal, kuid nüüd sai see üldlevinuks. Valdavalt on tegemist kahekorruseliste elamutega. Ühel lühikesel perioodil lubati ehitada ka kolme täiskorrusega Tallinna maju, enamasti oli aga võimalik kaks korrust ja katusekorrus, viimasele püüti sageli aga anda kõrge mansardi kuju, mis võimaldas sinna ikkagi praktiliselt terve täiskorruse mahutada. Korterite suurus on kõikuv, enamalt jaolt on see hoonetüüp orienteeritud paremale järjele jõudnud töölisperedele ja kujunevale keskklassile, kuid esineb ka suurte esinduslike kodanlike korteritega maju. Erinevalt tsaariaegsetest elamutest, kus väikeste korteritega tööliselamud ja suurte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
