elektronide ülejääk (negatiivne laeng), millisel juhul pooljuht on n-tüüpi või elektronide puudujääk (positiivne laeng) ja siis on pooljuht p-tüüpi. · Transistor moodustatakse nii, et kahte ühte tüüpi poljuhi kihi vahele asetatakse teist tüüpi pooljuhi kiht. Kui nüüd vahekihi elektrijuhtivust muudetakse, mõjutab see elektri liikumist ühelt välimiselt kihilt teisele. · Vahekihi abil on võimalik kontrollida elektronide liikumist: kui vahekihti lastakse elektrit, läbib vooltransistorit. Kui vahekihis elektrit pole, vool seisab. Kiibid Kiibiks nimetatakse integaal e terviklülitust. Sõna on mugavdus inglisekeelsest sõnast clip. Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusjärgus transistore koos vajalike tekstide ning kondensaatoritega. Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: näiteks võimendi, protsessor, muundur vms. Esimeste arvutite põlvkonnad pärinevad 1950. aastatest aastatest
Ruumilistest raudbetoonplaatidest Monteeritav r/b õõnespaneel Paneeli laius 1.2m, vajaduse korral ka kitsam või kaldu lõigatud (<30o). Avad õõnespaneelis Paneelide vahe täis monolitiseerimine Õõnespaneeli seisukohalt on paneeli toetuspinna pikkus > 65-100mm Helipidavus Vabalt valitu põrandakate Segu, liim või parketialus Põrandatasandussegu 0 Raudbetoonvalu >70mm Filterkangas Elastne vahekihti: jäik mineraalvill või vahtpolüstüreen Põrandatasandussegu või –liiv 0..20mm Õõnespaneel Lae viimistlus Monteeritavates raudbetoonvahelagedes kasutatakse eelpingestatud täispaneele, mis seotakse pealevalu betooniga aasade abil. Monteeritavaid raudbetoonpaneele kasutatakse konstruktsiooni töötava raketisena, millele valatakse raudbetoonplaat. Valatava plaadi side monteeritava osaga tagastatakse aastaüüblitega, mis tagavad
KOOL KIRJUTA SIIA 9. KLASS ' Referaat PÕLEVKIVI NIMI SIIA 2009 Mis on maavarad? Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara mõiste on muutunud koos teaduse ja tehnika arenguga. Tänapäeval ei loeta maavaraks näiteks soorauda, millest kuni 18. sajandi lõpuni rauda sulatati. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põle...
Maakera ümritseb õhukiht, mille paksus on umbes 36 000 km. Õhukihi paksus on muutuv:poolustel on ta õhem, ekvaatori kohal paksem. Õhk on gaaside mehaaniline segu, peamiselt on õhus lämmastikku 78%, hapnikku 21%, argooni on umbes 1% ja muid elemente umbes 1%. Õhus leidub veel veeauru, kuni 5% mahu järgi, mitmesuguseid tahkeid osakesi (soola-, jää kristalle, lumehelbeid, tolmu). Põhiliselt õhutemperatuuri vertikaalse jaotuse alusel eraldatakse 5 kihti ja 4 vahekihti, mis on toodud algjärgnevas tabelis: Troposfäär Kõrgus 0-10 km.Sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. Stratosfäär Kõrgus 11-51 km. Sisaldab ligikaudu 20% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. mesosfäär Kõrgus 51-86 km. Õhk on siin väga hõre termosfäär Kõrgus 86-800 km. Õhk peaaegu puudub eksosfäär Kõrgus 800-3000 km. Õhk praktiliselt puudub 1. Tropopaus-11 2. Stratopaus- 51 3
maavaralasund. Põlevkivi Põlevkivi e. kukersiit: Ordoviitsiumi kujunenud orgaanilise aine kuhjum, koosneb 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest, peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänustest. Territoriaalselt hõlmab kukersiidikihtide leviala 50 000 km2. Stratigraafiliselt hõlmab Ülem-Ordoviitsiumi Kukruse lademe. EESTI maardla- 3940 km2 , tootsa kihindi moodustavad 7 kukersiidi kihti ja 6 lubjakivi vahekihti, maksimaalse paksusega 2.9 m maardla põhjaosas. TAPA leiukoht- kasutuselevõtmise raskuste ja põlevkivi madala kvaliteedi tõttu on see käesoleval ajal bilansist maha arvatud. Kasutamine: 90% energeetikas, 8% põlevkiviõli tootmiseks, 2% põlevkivijääkide kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks. Diktüoneema argilliit Tavapärane põlevkiviliik - orgaanilise ainega läbi imbunud kõvastunud savikivim, mis lasub ordoviitsiumi allosas vahetult fosforiidilasundi peal.
Pakettklaas Pakettklaasi halbadeks külgedeks võib lugeda välispinna jäätumise, tihendite deformatsiooni tulemusel klaasi sisepindadele kondentsi tekkimine, võimalikud optilised moonutused ning kohati liiga head akustilised omadused, mistõttu on välishelid summutatud ning ei pruugi kuulda ohusignaale. 1.4. Komposiit turvaklaas Komposiitklaas koosneb kahest klaasikihist, mille sisepindadele on liidetud kaks polüvinüülbutüraali (PVB) vahekihti, mis on omakorda liidetud polükarbonaadist (PC) kihiga. Sellise tehnoloogiaga valmistatud klaas on tugevam, heade isolatsiooniliste omadustega ning PC-kiht tagab kõrge UV kaitse. Sealjuures on see poole kergem lamineeritud klaasist. Komposiitklaase on võimalik kasutada sõiduauto kõikidel akendel kuid selle tootmine on kallis, mistõttu kasutatakse seda vähem. 1.5. Eritooted Lisaks tavaklaasidele on ka eritooted. Näiteks elektrokromaatilised katuseklaasid,
m3/s. Newfoundlandi Suure madala piirkonnas on Golfi hoovuse laius kuni 200 km, kiirus kuni 4 km/h. Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma Labradori hoovusega, mille piiril toimub pinnavete segunemine ja sattumine.Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud-Norra hoovus, Irmingeri hoovus ja Nordkapi hoovus. Teravmägedest põhja pool vesi satub ja moodustab Põhja-Jäämeres sooja vahekihti, mis ulatub Barentsi merre. Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab oluliselt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja-Jäämere kliimat, hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat. Kirjeldage erinevaid laamade põrkumise võimalusi - Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla- Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk suke ldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik;
purpurne vahekiht. Töö käik: kahte katseklaasi lisati 2 ml süsivesiku lahust, sahharoos ja glükoos. Ühte katseklaasi lisati 2 ml munavalgu lahust. Igasse katseklaasi lisati 2 ml Molischi reaktiivi ja segati hoolikalt. Seejärel lisati ettevatlikult hoides katseklaasi kaldu tilk haaval 1 ml kontsentreeritud väävelhappe lahust nii, et see voolas mööda katseklaasi seina alla. Sahharoosi puhul tekkis lillakas vahekiht ja glükoosi puhul punakas. Valgu puhul ei tekkinud vahekihti. Järeldus: tekkisid vahekihid kuna lahuses oli süsivesikud. Valgu puhul ei tekkinud kuna antud lahuses puudusid süsivesikud. Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 2 ml suhkru lahust, laktoosi ja maltoosi.
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
Molekulaarbioloogia I praktikumi töö (2013 a) Nimi: YAGB41 Inimese genoomi CpG "saarekestel" paiknevate geenide kloneerimine (genoomse DNA restriktsioon Cfr42I (SacII) abil, fragmentide kloneerimine pBS SK+ plasmiidi, E.coli transformatsioon, rekombinantse klooni eraldamine, restriktsioon-analüüs, PCR, sekveneerimine, bioinformaatiline analüüs) Imetajate genoomides on mitmed geenid koondunud nn. CpG saarekestele (CpG islands). CpG saareke on vähemalt 200 bp pikkune DNA lõik, milles on dinukleotiidi GC sisaldus vähemalt 50 %. Tavaliselt leidub CpG saarekesi (eriti koduhoidja-)geenide transkriptisooni alguspunktides või nende lähedal. Mujal genoomi piirkondades on CpG dinukleotiidi vähe, sest sellise dinukleotiidi tsütosiin metüleeritakse (replikatsioonijärgselt aitab eristada värskelt süntees...
Molekulaarbioloogia I praktikumi töö (2012 a) Nimi: Inimese genoomi CpG "saarekestel" paiknevate geenide kloneerimine (genoomse DNA restriktsioon Cfr42I (SacII) abil, fragmentide kloneerimine pBS SK+ plasmiidi, E.coli transformatsioon, rekombinantse klooni eraldamine, restriktsioon-analüüs, PCR, sekveneerimine, bioinformaatiline analüüs) Imetajate genoomides on mitmed geenid koondunud nn. CpG saarekestele (CpG islands). CpG saareke on vähemalt 200 bp pikkune DNA lõik, milles on dinukleotiidi GC sisaldus vähemalt 50 %. Tavaliselt leidub CpG saarekesi (eriti koduhoidja-)geenide transkriptisooni alguspunktides või nende lähedal. Mujal genoomi piirkondades on CpG dinukleotiidi vähe, sest sellise dinukleotiidi tsütosiin metüleeritakse (replikatsioonijärgselt aitab eristada värskelt sünteesitud DNA ahelat vanast ahelast). Ekspresseeruvate geenide promootorpiirkondi ei metüleerita. Metüleeritud tsütosiin ...
Tihendamine toimub nii kaua kui betooni pind on tasane ja suuri õhumulle enam ei eraldu. Esimese tihendamise järel lisatud betoonsegu tihendatakse täiendavalt 5…15 sekundit ja vibraatori otsik eemaldatakse aeglaselt segust nii, et segu täidab tekkinud tühemiku; • tihendamine võib toimuda ka vibrolaual või erandkorral sisevibraatori otsiku peal, kasutades otsiku ja vormi vahel sobivat elastset vahekihti ja sobivaid tugesid; • kui puuduvad sobivad vibroseadmed võib betoonsegu tihendada ka Ø12..16 mm metallvardaga sorkimise teel. Tihendatava kihi paksus on maksimaalselt 100 mm, ühe kihi sorgete arv on vähemalt 25. Katsekehade hooldusel tuleb täita järgmisi nõudeid: • pärast vormimist toimub katsekehade hoidmine ehitusplatsil sobivas ruumis temperatuuri juures (20 ± 5)°C vähemalt 16 tundi, kuid mitte kauem kui 3 ööpäeva;
tekkinud paljude rakkude liitumisel pärast nende kestade kadumist. Erinevalt sellisest amöboidsest tapetkihist koosneb sekretoorne tapetkiht, mis esineb eelmisest sagedamini, tugevasti arenenud endoplasmaatilise retiikulumi ja diktüosoomidega rakkudest. Rakud lagunevad pärast tolmuterade teket, nende kestad lahustuvad ning tsütoplasma satub tolmukapesasse, kus seda kasutatakse tolmutera kestade ülesehitamisel. Mõnedes sugukondades tarvitatakse tolmuterade kasvuks ka vahekihti talletatud ühendeid. Sel juhul võib vanades tolmukapeades vahekiht olla hävinud. Tolmupesades paikneb õietolm, mis koosneb tolmuteradest (pollen). Tolmutera on homoloogne sõnajalgtaimede isasgametofüüdiga. Tolmuterade suurus on keskmiselt 15-50 µm, kuju võib olla kerajas,
4. Ruumilistest raudbetoonplaatidest Monteeritav r/b õõnespaneel Paneeli laius 1.2m, vajaduse korral ka kitsam või kaldu lõigatud (<30o). Avad õõnespaneelis Paneelide vahe täis monolitiseerimine Õõnespaneeli seisukohalt on paneeli toetuspinna pikkus > 65-100mm Helipidavus Vabalt valitu põrandakate Segu, liim või parketialus Põrandatasandussegu 0 Raudbetoonvalu >70mm Filterkangas Elastne vahekihti: jäik mineraalvill või vahtpolüstüreen Põrandatasandussegu või –liiv 0..20mm Õõnespaneel Lae viimistlus Monteeritavates raudbetoonvahelagedes kasutatakse eelpingestatud täispaneele, mis seotakse pealevalu betooniga aasade abil. Monteeritavaid raudbetoonpaneele kasutatakse konstruktsiooni töötava raketisena, millele valatakse raudbetoonplaat. Valatava plaadi side monteeritava osaga tagastatakse aastaüüblitega, mis tagavad
huvigruppide ning sotsiaalsete klasside vahel. Riik on vaid üks ühiskondlik institutsioon paljude teiste seas, mis teostab võimu oma kompetentsi piires. Pluralistlik teooria väidab, et kodaniku ja riigi vahel toimub mitmesugustest kodanikeorganisatsioonidest moodustuv vahekiht, mis vahendab üksikisiku ja riigi vahelisi suhteid. Demokraatlik riigi ja ühiskonna põhiliseks tunnuseks on taolist vahekihti moodustavate seltside, assotsiatsioonide olemasolu. Need on kodanike vabatahtlikud organisatsioonid, ühingud ja seltsid, mis on sõltumatud nii üksteisest kui ka riigist. Oma iseloomust on nad erinevad: majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed, kultuurilised. Kodanikuühiskond ja demokraatia eeldavad nende gruppide vahekordades kolme tingimuse täitmist: peab valitsema kodanike poliitiline võrdsus, toimima peab majanduslik ja poliitiline vabadus. Ühiskonnas on
Hõõrdumist, mis tekib kahe kokku-puutuva keha libisemisel teineteise suhtes, nim. välishõõrdumiseks, pideva keha osade vahel esineb sisehõõrdumine. Hõõrdejõud on alati vastupidised liikumist põhjustava jõuga. Hõõrdejõu töö muutub alati soojuseks(sise- ja välishõõrdumine). Jaguneb kuivhõõrdumine (liugehõõrdumine, veerehõõrdumine). Hõõrdumist kahe tahke keha pindade vahel, kui neil ei pole mingit vahekihti nt määrdekihi näol, nimetataksegi kuivhõõrdumiseks. Kehtivad seadused kuivhõõrdumi-se korral võib kokku võtta järgnevalt: sisehõõr.jõu maxväärtus ning liugehõõrdejõud ei sõltu hõõrdepindade suurusest, nad on ligikaudu võrdelised pindu kokkusuruva normaaljõuga f n: fn=k*fn. Liugehõõrdumine: Veerehõõrdumine: Vedelikhõõrdumine- kaks tahket keha ja vedelik nende vahel. Kuiv-hõõrdumisest muutub vedelikhõõrdumisjõud kaha peatumisel 0-ks
km/h, veetemperatuur pinnal +24..+28°C. Newfoundlandi Suure madala piirkonnas on Golfi hoovuse laius kuni 200 km. Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma Labradori hoovusega , mille piiril toimub pinnavete segunemine ja sattumine. Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud - Norra hoovus, Irmingeri hoovus ja Nordkapi hoovus. Teravmägedest põhja pool vesi satub ja moodustab Põhja-Jäämeres sooja vahekihti, mis ulatub Barentsi merre. Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab oluliselt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja- Jäämere kliimat , hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat. Allikas : http://et.wikipedia.org/wiki/Golfi_hoovus - 51 - - 52 - ENERGIA ALALIIGID Puhas Energia Fossiilsete energiaallikate (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi jt.) võimalikust mõjust kliima soojenemisele on räägitud juba aastaid
muutuvad järsult CO2 keemilised ja füüsikalised omadused. Omadused: odav, kergesti puhastatav, mitte-toksiline ja kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust. Keemiliselt suht inertne, puudub plahvatus- ja süttimisoht Kasutamine: suures ulatuses taimse materjali ekstraheerimisel. Laborites keerulise koostisega materjalide keemilise koostise iseloomustamiseks (põlevkivi). Süsihappegaasi geoloogilisel ladustamisel – pumbatakse otse mõnda geoloogilisse struktuuri (kivisöe vahekihti, gaasimaardlasse, soolasesse põhjaveekihti) 43. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. Teatud rõhu juures tekib gaasist vedelik, edasisel kokkusurumisel rõhk ei muutu, muutub vedeliku suhteline hulk anumas. Veeaur liigub suurema osarõhuga piirkonnast väiksema veeauru osarõhuga ruumi. Veeauru küllastusrõhk sõltub ainult temperatuurist. Kui õhus on kindel kogus veeauru, sellel kindel osarõhk, kui temp alandada, siis osarõhk=const, muutub küllastusrõhk, tekib kondensaat
Sillamäe uraanikaevandus, tehas ja jäätmehoidla (1949 1952). Tänu sellele asutati ka Sillamäe asula. Jäätmehoidla Läänemere kaldal (tundlik), hakati sulgema mere ohutuse eesmärgil Põlevkivi e kukersiit · Sellel põhineb Eesti elektrienergeetika · Maardla u 3000 km2 suurusel alal, Tapal halva kvaliteediga · Kütteväärtus 3600 kcal/kg · Tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa 7 kukersiidi kihti ja6 pae vahekihti · Kihi paksus 2,7 2,9 m maardla põhja-ja idaosas, väheneb lõuna ja lääne suunas · Suur väävlisisaldus ja tuhasus (probleemiks) Põlevkihind joonis! Siluri ladestu · Kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus · Siluri karbonaatkivimite kogupaksus on Eesti alal küllaltki suur · Lubjakivid · Dolomiidid ja domeriidid ulatusliku levikuga · Alam- ja Ülem-Siluri avamusala KAART!
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutuse olukord Üldised ehituslikud tuleohutusnõuded olid enamikul juhtudel tagatud. Siiski esines üksikuid puudusi ning ka elanikepoolset hooletust, näiteks küttekehade ümber kuhjatakse süttivaid materjale, tihti ei jäeta suitsulõõri sisepinna ja puidust seina- või laepinna vahele piisavat tulekindlatest materjalidest vahekihti ning see võib põhjustada tulekahju tekkimist hoones. Evakuatsiooniteed olid kõikides elamutes piisava laiusega ehk ≤ 90 cm. Kuna tegemist oli ühekordsete hoonetega, võib evakueeruda ka akende kaudu. Suitsuandureid oli uuritud elamutes vähe. Vabariigi Valitsuse määruse nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ järgi peavad need olema paigaldatud kõikides elumajades, ka nendes, mis on ehitatud enne nimetatud määruse kehtima hakkamist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
