Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sarikas" - 34 õppematerjali

sarikas – õisik, mis koosneb peatelje tippu kinnituvaist kiirjalt asetsevate ühetugevuste ja ühepikkuste raagudega õitest.
sarikas

Kasutaja: sarikas

Faile: 0
thumbnail
5
pdf

Õied-seemned-viljad

· Pööris - kobarast tulenev liitõisik, millel peateljest lähtuvad harud omakorda hargnevad (NURMIKAS, KAER); · Tõlvik - õisiku peatelg on muutunud laiaks ja lihakaks (MAIS); · Nutt - laiale ja lühenenud peateljele kinnituvad raotud õied (RISTIK, ÄIATAR); · Korvõisik - õisikutelg meenutab liuda (VÕILILL, KUMMEL); · Kännas - alumised õieraod on ülemistest pikemad, mille tõttu kõik õied asetsevad enam- vähem ühes tasapinnas (SOOLIKAROHI, PIRNIPUU); · Sarikas - kobara peatelg on taandarenenud ja enam-vähem ühepikkused õieraod moodustavad sarikakiired (NURMENUKK, LAUGUD); Liitsarika iga sarikakiir kannab omakorda lihtsarikat (KÖÖMEN, HEINPUTK). ·...

Botaanika
21 allalaadimist
thumbnail
22
doc

1. semestri konspekt

SAEMATERJALID ­ saetakse pikisuunas 1) Servatud palk , d=140 (180) mm 2) Poolpakk, vähekasutusel 3) Laag, põrandalaua alla 4) Pruss, saetud kõigist neljast küljest, kandekonstruktsioonides kasut., suur kandevõime NB! PUITPRUSS ­ kui saab kandekonstruktsiooniks, siis muutub nimi. Puitprussi vertikaalselt nim. POST (50 x 100) Puitprussi katusel, kalde all nim. SARIKAS (50 x 100) Puitprussi katusel, laes nim. TALA (50 x 100), (100 x 200) 5) Latid, latt ­ väiksema ristlõikega, mittekandev konstruktsioon (20 ­ 40 mm), kasutatakse roovitustes (seina, katuse katte all). 6) Servatud laud Servamata laud 3. HÖÖVELMATERJALID ­ välisvoodrilauad, sisevoodrilauad, põrandalauad (piirdelauad, liistud, sulundlaud e. punnlaud). Põrandalaua paksus ­ 37 mm...

Ehitusmaterjalid
133 allalaadimist
thumbnail
14
xls

Keskkond excel

R 25 cm H r 12,5 cm A 3236,3 cm² R P 242,8 cm 4 Maja 1 4...* 1...* 1 Vundament Sein Lagi katus ... * Sarikas Uks Aken 1 Alus Kate 2 Töövihik 1...* Diagramm 0...* Tööleht 0...* Kujund Chart Worksheet Shape 65 536 1...* 256 Rida Lahtriplokk Veerg Row Range Column 1...

Informaatika
117 allalaadimist
thumbnail
58
xls

Tabelid excel

Asuja Parre Selma 5096644 38211130833 Asuja Petrov Meelis 5192173 44012150956 Võiste Piirsalu Irma 5185485 44311270496 Asuja Pulk Aadu 5194784 44601210234 Asuja Randla Aasa 5654344 45809140289 Abja Salu Argo 5465910 46709190988 Võiste Salumets Erno 5493863 47110060467 Abja Vesi Kaspar 5669191 48208230166 Abja Väljas Arvi 5396117 48305030944 Üldandmed Firma Sarikas OÜ Aasta 2008 Aadress Kurja 23, Võru Puidu müük Koguste summa 206 Kogumaksumus Kuupäev Müüja Vald Liik Sort Kogus Hind 21.11.2008 Naaber Paul Abja haab 4 6 850 22.11.2008 Merilaid Arnold Asuja kuusk 3 14 1440 22.11.2008 Norak Arnold Võiste mänd 1 24 1500 22.11.2008 Pulk Aadu Asuja haab 1 15 1000 23.11...

Informaatika
373 allalaadimist
thumbnail
45
xls

Puud

tihedus 0,65-0,69 g/cm3. Viljaks tiibvili. Põhja-Ameerikas. Ühekojalised, õitsevad enne lehtimist, tuultolmlejad.Õisik sarikas , õied kahesugulised, Puit on lülipuiduline, väga ilus, lülipuit on Lihtlehed saagjaservalised, Põhjapoolkera punakaspruunid, väikesed. Vili kileja tumepruun, maltspuit kollakas,...

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
17
sxw

Puude üldiseloomustus

Puu võra- Lehed- heitlehised, kaheli kuni kolmelisulgjad, vahelduvad liitlehed Õied- valged, väikesed, pööristes Viljad- 2-5 seemneline väike marjataoline luuvili VAHTRALEHIK Kalopanax Mullastik- värskeid viljakaid muldi Niiskus- Valgus- varjulises Haljastusväärtus- omapärane ja dekoratiivne Puu võra- Lehed- 5-7 hõlmased, suured, meenytavad vahtra lehti, pealt läikivad tumerohelised, sügisvärv kuldkollane Õied- 10-20 cm läbimõõduga, kerajas sarikas õisikus, kollakasvalged Viljad- väikesed, kerajad, mustad, 2 luuseemnega LUUDEROHI Hedera Mullastik- Niiskus- Valgus- varjulisel Haljastusväärtus- kasutatakse, aga mitte eriti palju kuna on väga külmahell Puu võra- Lehed- vahelduvad, hõlmised, teravaservalised lihtlehed Õied- sarikjas õisikus, ühe või kahesugulised, viie kroonlehega, kollakasrohelised Viljad- marjataoline luuvili, tavaliselt viie seemnega KASK Betula Mullastik- VIST viljakat mulda Niiskus- Valgus- talub varju...

Dendroloogia
74 allalaadimist
thumbnail
62
ppt

Puittaimed

Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...

Dendroloogia
102 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Õistaimed referaat 10lk

Kui laienenud ja lamenenud liua- või korvitaolisel õisikuteljel asetsevad tihedasti raotud õied, siis nimetatakse seda korvikuks (päevalillel, rukkilillel, võilillel). Kobarõisikute hulka kuulub ka kännas. Selle õisiku alumised õieraod on ülemistest tunduvalt pikemad, seetõttu asetsevad kõik õied enam-vähem ühel tasapinnal (pirnipuul). Sarikas on kujunenud kobara peatelje taandarenemise tagajärjel (nurmenukul, sibulal). Õiraod on siin ühepikkused ja neid nimetatakse sarikakiirteks. Enamikul sarikaliste sugukonna taimedel (porgandil, köömnel) on õied koondunud liitsarikatesse. Sellel liitõitsikul kannab iga sarikakiir omakorda lihtsarikat. Ebasarikõisikutel lõpeb peatelg õiega, külgharud on tugevamani arenenud ja sageli oon nad peateljest pikemad. Külgharud harunevad omakorda ja lõpevad õitega (piimalillel, nelgil)...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Ehitusgraafika töövihik

, L#' 16 /_1 L':) / L/' NIIS KUSISOLA TSIOON PROFIILPLAATIDEST KATUSEKATE ROOVLATT 32X1OO ALUSKATE SARIKAS 150x50 ANKRUPOL T PARLIN lOOXlOO LAUD 16x90 PRUSS 80x50 PLASTMASSIST KORK TUULETOKE 1O JAIKISOLATSIOONIPLAAT 2A KIVIVILL 3x100...

Ehitusgraafika
672 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Taimesugukonnad koos kirjeldustega

Kasutatakse enamasti dekoratiivtaimedena : nt tulinelk, kipslill, harilik seebilill. SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae) 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, sarikalaadsete seltsi 2.Maailmas u 3000 liiki, Eestis u 40 liiki 3.Peamiselt suured rohttaimed. Sarikalistel on vars õõnes ja vaoline, lehed enamasti suured ja vahelduvalt. Õied on väikesed, suurtesse õisikutesse koondunud Õisik on sarikas , väga sageli liitsarikas. Viljaks on kaksikseemnis (kahe poolega jaguvili) 4.Levialaks kogu maakera, põhiliselt põhjaparasvööde. 5.Sarikaliste seas on : köögivilju (porgand, petersell, seller), vürtsi- ja maitsetaimi (köömen, till, koriander), ravimtaimi (apteegitill). Eluohtlikult mürgised on mürkputk, täpiline surmaputk. SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) Kuuluvad kaheiduleheliste klassi. Maavitsaliste alla kuulub umbes 90 perekonda (üle 200...

Zooloogia
41 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Harilik köömen

Esimese suve jooksul haritakse reavahesid 3-4 kordaja antakse pealtväetisena 0,75 kg ammooniumsulfaati aarile. Teise aasta kevadel äestatakse põldu põiksuunas, antakse pealtväetisena 1,0 kg ammooniumsulfaati aarile ning haritakse reavahesid 2 korda. . Seeme valmib ebaühtlaselt. Saagi koristamine Koristamist alustatakse siis, kui seemned peaharu sarikas on pruuniks muutunud. Lõigatakse maha koos vartega .Varisemise vältimiseks on soovitatav koristada kastemärjana. Varred seotakse väikestesse vihkudesse ja kuivatatakse varjualuses. Realiseerimine Kuna köömen on tugeva maitsega kasutatakse seda leiva, kondiitritoodete, likööride ja mitmesuguste köögivilja ja lihatoitude valmistamisel ning kapsa hapendamisel. Kulinaarias ja toiduainetööstuses kasutatakse kuivatatud köömneid nii tervelt kui ka peenestatult. Juurt...

Aiandus
48 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Eesti vana usk konspekt

­ 25 märts e PaastuMaarja(Maaema) päev- naised jõid punast veini, jõhvikamahl, ­ kääbused/kääbas (1 sugu) ­ härjapõlvlased(habemega, tujutsevad, sepatöö, 2 sugu, kärnkonn, sipelgad) - maa-alused ­ uuestisünni riitus ( Maa alla panek ja veest välja võtmine) Riituste vägi/ohverdused: ­ koha valik ­ ohvrina: suhkur, leib, vesi, viin, süsi ­ nurgakivid ­ 1. palk ­ sarikas ­ katus ­ esimene tuli (esimese tule tegemine) Tuli: ­ tuli on kodu hoidja ­ tuli kui seotus viljausega ­ lahke naine ­ vastandlik olemus mida tuleb välja meelitada( kivide toksimine) ­ pühade ajal tule tegemine ­ Keelud: ei tohi põletada prahti, ei tohi sorkida tuld, leeki ei tohi puid visata, ei tohi tulle sülitada, ei põletata varju, ­ puud ainult ühte pidi lõkkesse, ­ söögist and tulle...

Eesti vana usk
178 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Ireland - Iirimaa

Ireland Authors: Janar Sarikas Kaupo Kaust Location Ireland is west of the United Kingdom (England, Scotland, Wales). Northern Ireland is part of the United Kingdom. Ireland is across the Atlantic Ocean from the U.S. Area: 81,638.1 km2 Population: 6,380,661 Symbol The shamrock is another symbol of Ireland. It is always worn on St. Patrick's Day. Flag The flag of Ireland is green, white and orange. The green represents Catholics, the orange is for Protestants, and the white symbolizes the hope for peace between the two groups. Language Most people in Ireland speak English, but a few still speak Gaelic. You might hear someone say "Erin go bragh" on St. Patrick's Day, which is Gaelic for "Ireland forever." music Irish Folk Music is the music and song in the national heritage. It includes older Irish songs a...

Inglise keel
16 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...

Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Muistne vabadusvõitlus Liivimaal alates 1180-ndatest

a., SÕJAGA, Eestisse 1208 · Alberti eluaastad: 1165-1229 (Eesti oli vallutatud 1227) · Albert suri Riias, lapsi tal ei olnud Piiskop Albert(1165- 1229) Piiskop Albert · Mõistis, et paganaid ei saa vallutada ristisõdijate sügisel lahkumisega Saksamaale ja kevadise tagasitulekuga Liivimaale, sest talvel on paganad ristiusu maha pesnud ja nad tuleb uuesti ristida · Ristisõdijad pidid jääma paikseks, selleks otsustas Albert rajada linna Väina jõe suudmesse Oma teisel sõjakäigul Liivimaale rajas Albert Riia linna 1201.a. Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu asutati 1202 · Mõõgavendade ordu rüütlid (pildil). Riietus: valge keep punase risti ja mõõgaga · Mõõgavendade ordusse kuulusid veel preestervennad (valge keep punase ristiga) ja teenijad vennad (pruunis või mustas...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Veetaimede kirjeldused

Loobu jõe projekt: Taimed 1)Kollane vesikupp (Nuphar lutea) väike vesikupp (III kategooria kaitse) lehe laius 8-22cm; ovaalsed; piklikum kui vesiroosil Keskmine vesikupp-hübriid järvedes, tiikides, aeglase vooluga jõgedel ravimite valmistamine (valuvaigisti, palaviku alandaja) risoom on kergelt mürgine äärmiselt leplik vee suhtes 2)Valge vesiroos (Nymphala alba) sugulasliik:Väike vesiroos III kategooria kaitse lehed 10-30cm, ümmargused, leheroodud ühinevad lehe servas suured õhuruumid leherakkude/leherootsude sees (võimaldab liikuda vee alla ja üles) õied on lõhnatud kasvavad magevees õiekell-sulgeb oma õie enne vihma või siis kui päikest pole eelistab seisvat/aeglase vooluga vett kosmopoliit-levinud kogu maakeral mürgine valge ja väike vesiroos annavad hübriide risoom ­ naha parkimiseks viljatüübiks on kupar nt part toitudes temast, levitab ka seemneid...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Eesti vanausu konspekt

Ümbersünd - maa või vee alt välja tulek. Künka tippu tehakse pühamajasid. Maja ehitatakse nõlvale. Härjamuistend - kiriku asukoht. Kui inimese peas on olemas, kas saab ka tegelikkuseks? Ohverdused - koha valik - nurgakivid Põhimõtteliselt, vanale suitsuahjule tulevad lisahooned juurde. - 1. palk - sarikas - katus - 1. tuli ,,Mis saab kui Tallinn on valmis? Tuleb Ülemiste vanake ja uputab Tallinna ära." Tuli - loomkujul kilk Haokubudega väetamine - lahke naine (healoomuline) [,,Hiidlõvi" Rodney vanem] Tule välja meelitamine - kivid - toksides - puu - hõõrudes [Russovi kroonika] 3 tuld on alles - jüriöö...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Lõige ja sõlm - 5

Kivikatus roov 50x50, S 350 mm 50 distantsliist 50x50,S= 600 . hingav difusioonkile sarikas 50x200, S=600,mineraalvill 200 12 200 33 2,50 550...

Ehitus
17 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ohustatud liigid

III kategooria taim: Karulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas. Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta. Taim kasvab 20­50 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas . Karulauku kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Teda kasvatatakse ka aedades. Taime osad sisaldavad küüslaugulõhnalisi eeterlikke õlisid. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied....

Loodusõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

Hoone osad

Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatel...

Ehitus
108 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun