Stantsitav materjal on pehme terasleht paksusega s=1mm terasest C 1050-74. Lähteandmed: 1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9 O 100 R1 0 O 120 Detaili välisläbimõõt d2=120mm d1=100mm Detaili kõrgus H=120mm Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1.72 R d 2-0.56 R 2=¿ 1202+4 * 120 * 120-1.72* 10* 120-0.56* 10 2= 264,34mm D-detaili välisdiameeter (mm) H-detaili kõrgus (mm) R-detaili välisnurga raadius (mm) Võtan tooriku läbimõõduga D=280mm ja paksusega s=1mm
Positsioon Pinna kirjeldus Lõiketöötlemise viis i number 1 Otspind, Ø 170mm Treimine 2 Välispind, silindriline, Ø 170mm, Treimine kõrgus 20 mm 3 Ava, Ø 10mm, sügavus 20 mm, 6 Puurimine tükki 4 Sisepind, Ø 90mm, pikkus 10 mm Treimine 5 Otspind, Ø 90mm Treimine 6 Otspind, Ø 120mm Treimine 7 Välispind, silindriline, Ø 110mm, Treimine pikkus 10mm 8 Otspind, Ø 110mm Treimine 9 Sisepind, Ø 80mm, pikkus 110mm Treimine 10 Ava, Ø 30 mm, kõrgus 120mm Puurimine Selleks, et sooritada kõik vajalikud lõiketöötlusoperatsioonid, tuleb kasutada nelja erinevat paigaldusviisi. Esmalt tuleb sooritada treimisoperatsioonid kinnitades
Fifth level Kuulipilduja 58 Kaliiber 7,62mm Padrun 7,62x51mm, lindis 50 padrunit (linte saab liita) Efektiivne laskekaugus 600m Sihikuline laskekaugus 1100m Tehniline laskekiirus 600-800 lasku minutis Relva kaal 11,6kg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 120mm miinipilduja 2B11 Kaliiber 120mm Maksimaale laskekaugus 7,1km Praktiline lasekkiirus 8-10 lasku minutis Pikkus transpordiasendis 6800mm Kogukaal laskeasendis 210kg Mini kaal 16kg Meeeskonnas 6 meest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Soomustransportöör XA-180 PASI Sillavalem 6x6 Meeskond 2+10 Pikkus 7,35m
Sisukord Sisukord Korpus Emaplaat Protsessor Protsessori ventilaator Mälu Videokaart Helikaart Võrgukaart Toiteplokk Kõvaketas Kuvar Klaviatuur Hiir Kõrvaklapid mikrofoniga Veebikaamera Operatsioonisüsteem/tarkvara UPS Kokkuvõtte Kasutatud allikad 2 Korpus Corsair Carbide 500R Mid-Tower must Mõõdud: 521 x 206 x 508 mm Kaal: 7.53 kg Emaplaadi tugi: ATX, Micro ATX Protsessori jahutite tugi kuni 175mm Graafikakaardi tugi kuni 452mm Kuus 120mm/140mm ventilaatori kohta Neli 120mm ventilaatori kohta Sisaldab 200mm ventilaatorit küljepaneelil, kahte esipaneeli 120mm ventilaatorit ja ühte tagumise paneeli 120mm ventilaatorit 5.25" pesad: 4 3.5" kõvaketta sahtlid: 6 Laienduspesasid: 8 Esipaneeli liides: Kaks USB 3.0 ühendust Üks Firewire ühendus 3.5" kõrvaklappide/mikrofoni ühendus ·Hind 116,80 (,,1A.EE") 3 Emaplaat
Kaitseliidu Tartu maleva väeosa juht: Janno Rosenberg Kaitseliidu ülem: Raivo Lumiste Kuperjanovi jalaväepataljoni juht: Maidu Allikas Mereväe ülem: Igor Schvede Politsei- ja Piirivalvekolledzi juht: Ken Vaher Sidepataljoni väeosa juht: Andres Herk Sisekaitseakadeemia kadettide juht: Tarmo Orav Tartu Maleva Akadeemilise malevkonna juht: Tanel Pedal Vahipataljoni ülem: Kalle Teras Viru pataljoni jalaväekompanii juht: Janno Märk Õhuväe ülem: Valeri Saar 2.RELVASTUS: 90mm suurtükid 120mm miinipildujad 122 ja 155mm haubitsad Tankitõrjesüsteem MILAN-2 ja MAPATS Õhutõrjekahur
värv ja selle kuju. INTENSO SSD 128GB SATAIII ● Tootja- Integral ● Form Factor( Hard discs)- 2.5 ● Mahutavus- 128 GB ● Lugemiskiirus- 520 Mb/s ● Liides- Sata III ● Erimärkused- SMART, TRIM ● Summa- 45.68 euro ● Kui aus olla ma ei ole kindel et valisin õiget asja. Ja mälukaardi kohta ma eriti ei tea. THERMALTAKE ATX 2.3 TR2 S 350W ● Tootja- Thermaltake ● Ventilaatori mõõtmed- 120mm ● Võimsus- 350 ● Efektiivsus- 80 Plus ● PFC- Aktiivne ● Summa- 38.16 euro ● Valisin selle kuna tahtsin. RAPOO E9100P WIRELESS ULTRA- SLIM KEYBOARD SILVER ● Tootja- Rapoo ● Tüüp- Juhtmevaba ● Ühendus arvutiga- Juhtmevabalt USB kaudu ● Multimeedia klahvid- On olemas ● Erimärkused- Aku kuni 24 kuud. ● Summa- 34.89 euro. ● Valisin selle kuna mulle meeldis selle värv ja et see klaviatuur on juhtmevaba.
HKHK Toiteplokk AV13 Jaanika Rumajntseva Monika Särgava Toiteploki Mõiste Arvuti toiteplokk (PSU e. Power Supply Unit) on seade, mis muundab elektrivõrgust saadava toitepinge arvuti elektroonikakomponentide toiteks sobivaks alalispingeks. Toiteplokid FATAL1TY 1000W ja 500W Xilence 120mm RedWing Toiteploki ülesanne Toiteploki ülessanne on tagada arvitokomponentide varustamine vooluga millel on õige pinge. Samas on ta ka põhiline voolu vastuvõtja. toiteploki ülesseehitus Toiteblokid on ehitatud üles impulsstoitesüsteemile st. nad ei sisalda trafosid vaid nad kiirgavad kõrgsagedussignaale. Aruvti Toiteplokk Click to edit Master text styles
s-materjali paksus l-lõiketakistus a-sisselõike laius b-sisselõike pikkus Pressi vajalik survejõud: Ppr= 1,3xP = 1,3x18,2=23,66T Valin pressi vajalikuks jõu vastavalt olemasolevatele seadmetele kuid mitte väiksema kui arvutuslik jõud seega Ppr= 24T. f) Lähteandmed: Kasutan kiiret stantsi seega = 0,86 x 330 = 283,8 284 MPa materjal-messingi mark 62 tõmbetugevus-Rm=330Mpa lõiketakistus-l= 284N/mm2 lehe paksus-s=5mm ava läbimõõt-d=120mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel Arvutuslik lõikejõud: P= x d x s x l = 3,14x120x5x284 = 535056N53,5, kus P-arvutuslik lõikejõud -pii(3,14) d-lõigatava ava läbimõõt S-materjali paksus l-lõiketakistus Pressi vajalik survejõud: Ppr= 1,3xP = 1,3x53,5=69,55T Valin pressi vajalikuks jõu vastavalt olemasolevatele seadmetele kuid mitte väiksema kui arvutuslik jõud seega Ppr= 70T. Kasutatud allikad: 1.J
luurekompaniid, 1.jalaväebrigaad (Scoutspataljon, Kalevipataljon, 12.jalaväepataljon)) JALAVÄEBRIGAAD Kaitseväe peamine manööverüksus on Jalaväebrigaad, kuhu kuulub valdav enamus ajateenistuse jooksul välja õpetatavatest ajateenijatest. Brigaadi tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti territoorium ja see on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega. Brigaadi relvastusse kuuluvad, lisaks käsitulirelvadele, 155mm haubitsad , 120mm ja 81mm miinipildujad, 23mm õhutõrjekahurid ning tankitõrje- ja õhutõrje raketisüsteemid. Brigaadi allüksused õpetatakse välja erinevates kaitseväe välja-õppekeskustes ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Plaani järgi peab brigaad 2007. aastaks saavutama võimekuse lahing-operatsioonide läbiviimiseks. Kõik väljaõpetatud lahingüksused ning nende koosseisu kuuluvad reservväelased jäävad brigaadi koosseisu neljaks aastaks
(Pv) Q = Pa – Pv : R See suhe määrab: - Üldist verevoolu VERE LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD - Verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek) - Vere joonkiirus (cm/sek) - Vere kesmine joonkiirus: Kui pikk on see aeg kui vereosake teeb täisringi veresoonkonnas - Rahulolekus 21sek- 23sek - Kehalisel tööl 15sek – 8sek VERERÕHK – rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas - Erinevates veresoonkonna osades erinev Jaguneb: Süstoolne e ülemine- (110 – 120mm Hg-elavhõbedasammast) Diastoolne e alumine Normväärtused: Normotooniline süstoolne vererõhk 100 – 139Hg Hüpotooniline alla 100 mmHg Hüpertooniline ple 139 mmHg Vererõhuravi eesmärk- on kaitsta olulisi organeid, et vältida neis püsivate kahjustuste teket. Vererõhk sõltub: Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) – mõjutab rohkem ülemist vereringet Vereringe perifeersest vastupanust (R) – mõjutab rohkem alumist
KAPILLAARID- hest rakukihist koosnev sein, huke. 12)Miks veri voolab ja kui kiiresti toimub see arterites, veenides, kapilaarides, miks? Veri voolab suurema rhu poolt viksema rhu poole. ARTERID-20cm/s, VEENID- 5cm/s, KAPILLAARID alla 1mm/s 13)Selgita: sdametoonid, pulss, lemine vererhk, alumine vererhk, elektrokardiogramm. SDAMETOONID- Phjustab vere turbolentne voolamine ja klappide vibratsioon. PULSS- Veresoonte seinte vnkumine sdame lkide takistis. LEMINE VERERHK- Sstoolne(120mm/Hg) ALUMINE VERERHK- Diastoolne(70-80mm/Hg) ELEKTROKARDIOGRAMM- Sdamelihaste kokkutmmete moodustavate elektrivoolude graafiline leskirjutis. 14)Mida tead sdamelihase infarktist, sdamepuudulikkusest, rtmihiretest, hpertooniast, ateroskleroosist? Millised eluviisid on vajalikud nende vltimiseks? Sdamelihase infarkt- prdumatu sdamelihase kahjustus. Teatud osa sdamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Selle phjustavad veresoonte (arterite) ummistumine.
108.1.7. karabiin 100 ja 50 108.1.8. tööriistavöö kahe taskuga, haamri ning terariistade tasku 109. Soojapuhur ~ 9 kW 110. Järelveetav korvtõstuk 111. Armatuurisiduja ( akudega 112. Käsiekstruuder 113. Ehitustara 1 komp. 114. Niiskuse eemaldaja 115. Digitaallood 116. Varslihvmasin 117. Betoonipump 118. Karkassitangid 119. servalõikur, 120. Nurgahöövel 121. Karkassilõikur - kiljotiin, 42-120mm 122. Õõnestüüblite montaazitangid 123. plaatide kandekäepidemed, kolmnurksed 124. kommunikatsioonide augutangid 125.
Detaili mõõtmed: sise ava: külg a=80mm H8( 0 ) +0,033 Külg b= 30mm H8( 0 ) +0,014 Ümarusraadius R=3mm H8( 0 ) 0 Väliskontuur: külg A=120mm h12( −0,35 ) 0 külg B=60mm h12 ( −0,3 ) materjali paksus: s=3mm Pilu matriitsi ja templi vahel: Sise ava jaoks: ¿ z=0,005∗3∗ √32,6=0,086 mm REF Ref 462813487 (3) Tegur c = 0,005 kuna täpsus klass on IT8 Väliskontuuri jaoks: ¿
Kaitsekiled eemaldatakse alles siis kui materjal on läbinisti kuivanud Kõik avad ja määrduda võivad vertikaalpinnad tuleb katta. Tööriistad Vaader Segukamm Kellu Hõõruti Krunt poorsetele aluspindadele (vajadusel) Liimisegu Soojustusplaadid Armeerimissegu Viimistluskrohvi krunt Polümeerkrohv Soklisiini paigaldus Siin paigaldatakse aluspinda naeltüüblitega sammuga 30cm Tüübli nakkepikkus tugevas pinnas on min 35mm ja pehmemas pinnas 50-120mm Soklisiini õgvendamiseks kasutatakse seina ja soklisiini vahel plastseibe paksusega 3,5,8,10,15 mm Soklisiini omavaheline lõtk peab olema 2-3mm, mille vahele paigaldatakse plastist vahetükk, mis hoiab siinid kohakuti. Tüübli all ei tohi olla seguta kohta. Vuugivahe täitmine armeerimisseguga on keelatud! • 1. Millega täita isolatsioonimaterjali vuugid? - Sama soojustusmaterjaliga 2. Millise isolatsioonimaterjali puhul kasutatakse täispinnalist liimimist? 3
Tagalapataljon • Ülem: major Janek Zõbin • Veebel: staabiveebel Gunnar-Taufik Matsu • Relvastus/varustus: Volvo 6x6 kütuseauto, meditsiini auto, recovery veok 2.JALAVÄEBRIGAAD • Ülem: kolonel Eero Rebo • Veebel: staabiveebel Margus Isotamm Luurekompanii • Ülem: nooremleitnant Jaak Joosep Rumvolt Kuperjanovi jalaväepataljon Miinipilduja patarei • Üksuse ülem: nooremlaitnant Allar Olesk • Relvastus/varustus: 120mm miinipilduja Suurtükipataljon • Resevpataljoni ülem: major Marko Tomenzuk • Relvastus/varustus: haubita 122mm Tagalapataljon • Ülem: major Tarmo Tameri • Veebel: staabiveebel Andrus Gross • Relvastus/varustus: tõstuk,kraana Rapla maleva tankitõrjerühm • Ülem: nooremleitnant Mati Mäe • Relvastus/varustus: 90mm tankitõrjekahur Harju maleva miinipildijarühm • Ülem, lippur: Indrek Grüünberg
Teen arvutused ning kannan tulemused tabelisse (tabel 1). On teada ka, et =632,8nm. Kaugus Maksim Rõnga Tan Sin Osakeste objekti umi järk diameet diameeter ja (rõnga er D, d , m ekraani nr) cm vahel k 1 2 3 keskmine L,cm L1=12 cm= 1(tume) 18,58 18,71 19,92 18,92 0,079 0,00079 9793 120mm 2(hele) 28,85 26,37 26,49 27,20 0,113 0,00011 9157 5 L2=14cm= 1(tume) 25,21 22,72 23,10 23,68 0,084 0,000085 9128,6 140mm 6 2(hele) 29,05 31,55 31,17 30,59 0,109 0,00011 9499,2 3
Lipu üks pool on sinimustvalge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem. Scoutspataljoni lipp 5 Relvastus ja varustus Pataljon kasutab jalaväe lahingumasinaid ''CV-90'', lisaks sellele ka veel soomustransportööre ''Sisu XA-180EST'' ja ''Sisu XA-188''. Kasutusel on ka tankitõrjesüsteemid ''Javelin'', 120mm miinipildujad ja 12,7mm kuulipildujad, milleks on ''M2 Browning''. CV-90 6 Sisu XA-180EST Sisu XA-188 7 Javelin M2 Browning 8 Väljaõpe Scoutspataljoni sõdurite ja allüksuste väljaõpe peab tagama pataljoni võimekuse tegutseda erinevates nüüdisaegsetes konfliktides. Scoutspataljoni kõikide allüksuste, nii jalaväekompanii,
Mõõtmed mm Ploki kaal kg Soojajuhtivus Helipidavus dB Tulepüsivus W/mK 100x185x490 6 0,20 35 120min. 150x185x490 9 0,20 35 240min. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 9 Tellistest vaheseinad Tellistest vaheseinad laotakse poolkivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos viimistluskihiga on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad 45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50. 1.12
65 0,95 0,85 0,75 0,70 0,65 100 1,15 1,00 0,90 0,80 0,75 150 1,30 1,20 1,10 1,00 0,95 200 1,45 1,35 1,25 1,15 1,10 =>250 1,55 1,45 1,35 1,25 1,15 Tellise laius on 120mm ning kõrgus 88mm, seega kujutegur tuleb 0,91. (Leitud interpoleerimise teel) Seega: normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha korral = 0,91*32,2 = 29,30 [N/mm2] Immutatud proovikeha korral = 0,91*25,4=23,11 [N/mm2] Töö järeldused Silikaattellise keskmiseks tiheduseks saime 1907 kg/m3. Silikaattellise tihedus peaks kuuluma vahemikku 1700..1900 kg/m3 [1]. Meie saadud tulemus on selle vahemiku piiril. Veeimavuseks massi järgi saime 10,5% ning mahu järgi 19,9 %
Kas samal ajavahemikul on esinenud magnettormi? Samal vahemikul pole esinenud magnettorme. Mis vahemikus oli samal ajavahemikul geomagnetiline aktiivsus (K väärtus)? Geomagnetiline aktiivsus oli samal ajavahemikul 1-4K. 2. Teine seminaritöö. Kui palju on Tartus erinenud 2008 aastal kuude kaupa 1961-1990 keskmisest: Sademete hulk on suurem 2008 aasta ,1961-1990 omast näiteks, jaanuaris umbes 20mm, veebruaris umbes 30mm, märtsis umbes 40mm, juunis umbes 40mm, augustis umbes 120mm ja oktoobris umbes 40mm Sama sademete hulk on aprillis. Väiksem sademete hulk on 2008 aasta, 1961-1990 omast näiteks, mais umbes 30mm, juulis umbes 5mm ja septembris umbes 18mm Novembri ja detsembri andmeid ei saa võrrelda kuna neid andmeid veel ei ole. Õhutemperatuur on kõrgem 2008 aastal, 1961-1990 omast jaanuaris umbes 7 kraadi võrra, veebruaris umbes 7.5 karaadi võrra, märtsis umbes 2.7 kraadi võrra, aprillis umbes 2.5 kraadi võrra, augustis umbes 0
andmesalvestusseadmeid ja anda lühike ülevaade nende ajaloost, ehitusest, tööprintsiibist ja muidugi tarbijale ka kasutusmugavusest ja hinnaklassist. 1. CD-ROM CD-ROM (Compact Disk- Read Only Memory) 1.1 Ajalugu CD plaat leiutati 1980. aastatel Sony ja Philipsi ühistööna. Laiatarbe kasutusse jõudis see 1982 aastal kus kasutati seda eelkõige kvaliteetse muusika talletamiseks. 1.2 Ehitus 1.2.1 CD-R plaat CD-R on ühekordselt kirjutatav plaat, mille ketta diameeter on 120mm paksusega 1,2mm. Plaat on kaetud kolme kihiga. Kõige keskmine on puhas polükarbonaatplastmass, mille peal on õhuke alumiiniumi kiht. Kõige peal on lakikiht, mis peaks kaitsma ketta pinda kriimustuste ja tolmu eest. Ketta valmistamisel kaetakse polükarbonaatplastmass miljonite väikeste täketega. Polükarbonaatplastmass valatakse kettale spiraalsete radadena, alustades plaadi keskelt ja liikudes väljapoole. Seejärel kaetakse ketas õhukese alumiiniumi kihiga. CD plaat
plaadi omakaal: qd1 = 1, 2 · 2, 5 = 2, 4kN/m2 p~oranda omakaal: qd2 = 1, 2 · 0, 72 = 0, 72kN/m2 koormus kokku: pd = 18, 6 + 2, 4 + 0, 72 = 21, 72 21, 7kN/m2 1.2 Talade mo ~o~tude valimine Valin peatala risl~ oike m~ o~odud: 300 × 600(h). Valin abitala ristl~oike m~o~odud: 200 × 400(h) 1.3 Arvutuslikud avad Plaat on toetatud v¨ alisseintele 120mm abitala laius on 200mm. 0, 20 0, 12 lef f,1 = 1, 80 - + = 1, 74m (1) 2 3 lef f,2 = 1, 80 - 0, 20 = 1, 60m (2) 1.4 Plaadi sissejo ~ud Avade erinevus piki- ja p~ oiksuunas (6, 2m ja 5, 4m) on v¨ahem kui 20%
3 - Varda nõutav ankurduspikkus a lb A s,req lb,net = lb,min A s,prov lb,min = 0.3 lb 10 Esimene ja viimane ava: a = 1 A s,req = 462mm2 A s,prov = 688mm2 1 443 462 lb,net,12 = = 297mm 688 lb,min,12 = 0.3 443 = 133mm 10 12 = 120mm Võtan lb,net = 297mm a = 1 A s,req = 308mm2 A s,prov = 462mm2 17 1 517 308 lb,net,14 = = 345mm 462 lb,min,14 = 0.3 517 = 155mm 10 14 = 140mm Võtan lb,net = 345mm Keskmine ava: a = 1 A s,req = 308mm2 A s,prov = 462mm2 1 517 308
kujundada sellisel eeldusel, et oleks tagatud tema väljakuivamise võimalus 17 Puidust välisvooder Profiillaud: vertikaalne, horisontaalne 18 9 Puidust välisvooder Servatud laud Välisvoodrilaudade soovitatavad paksused on: Laua laius <120mm Laua paksus min. 18… 18…21mm Laua laius 120… 120…150mm Laua paksus 21… 21…25mm Laua laius >150mm Laua paksus min. 25… 25…28mm 19 Puidust välisvooder Kvaliteetse lõpptulemuse eelduseks on, et voodrilauad on
jäikusidemete rihtimist ja lõplikku kinnitamist. Ühentatud vermid ehk vermipaar haaratakse tõstmisel vähemalt neljast punktist. Tõstmiseks kasutatakse troppe või traaversit. Vermid rihitakse kohe peale nende paigaldamist. Vermi tugisõlmede kõrgust kontrollitakse nivelliiriga. Otsekohe peale iga järgmise vermi paigaldamist, rihtimist ja kinnitamist asetatakse neile tsingitud profiilplekk mille paksus on 0.6-1.5 mm ja ribide kõrgus 40-120mm Lehtterasest konstruksioonide montaaz Lehtterasest konsrtuktsioone kasutatakse mitmesuguste mahutite, gaasihoidlate, kõrgahjude kestade jne. Lehtterasest konsrtuktsioonide mõõtmed on väga suured ei ole võimalik neid valmiskujul trantspotida. Neil juhtudel valmistatakse konstruksioonid sageli tasapinnalistest osadest või osadest mis tehases spetsiaalsete masinatega kokku rullitakse. Rullitud konsrtuktsioonide metalli paksus ei ületa tavaliselt 10mm-trit
siin tavaliselt kaasa andmete või andmekandja kahjustamist. 6. CD-ROM CD-ROM (Compact Disk- Read Only Memory) 6.1 Ajalugu CD plaat leiutati 1980. aastatel Sony ja Philipsi ühistööna. Laiatarbe kasutusse jõudis see 1982 aastal kus kasutati seda eelkõige kvaliteetse muusika talletamiseks. 6.2 Ehitus 6.2.1 CD-R plaat CD-R on ühekordselt kirjutatav WORM (write once/read many) formaati plaat, mille ketta diameeter on 120mm paksusega 1,2mm. Plaat on kaetud kolme kihiga. Kõige keskmine on puhas polükarbonaatplastmass, mille peal on õhuke alumiiniumi kiht. Kõige peal on lakikiht, mis peaks kaitsma ketta pinda kriimustuste ja tolmu eest. Ketta valmistamisel kaetakse polükarbonaatplastmass miljonite väikeste täketega. Polükarbonaatplastmass valatakse kettale spiraalsete radadena, alustades plaadi keskelt ja liikudes väljapoole. Seejärel kaetakse ketas õhukese alumiiniumi kihiga. CD plaat
pinna pindala, seda suurem on jõud. Kuna pidurdusjõud jaguneb ebaühtlaselt, ehk esiratastele rohkem ja tagumistele vähem, siis sellest tulenevalt on esimesed pidurikolvid suuremad ja tagumised väiksemad. Lahendus: Lähteandmed: Lihasjõud – 50 kg Piduripedaali keskosa ja šarniiri vaheline kaugus- 24cm (A) Piduripedaali varre ja šarniiri vaheline kaugus ehk jõuõlg- 7cm (B) Piduriketta efektiivraadius- 120mm 25 Piduritrumi efektiivraadius- 100mm Rehvi raadius 280mm Peapidurisilindri läbimõõt- 20,64mm Esiratta pidurisilindri läbimõõt- 51,1mm Tagaratta pidurilisindri läbimõõt- 17,46mm 1. Määran piduripedaalile rakenduva jõu(F1): 50 kg x 9,8 N/kg = 490 N 2
akende joontest. Seda põhjusel, et soklijoone ja akende horisontaaljoone vaheline samm ei oleks 0,5, kordne. Soklijoon ei tohi ulatuda maapinnast kerkiva niiskuseni. Ilma soklisiinita ei tohi süsteemi jätta, kuna see kaitseb lisaks süsteemi pritsvee ning näriliste eest. Soklisiin kinnitatakse aluspinda lööktüüblite abil, sammuga ca 0,3m. tüübli nakkepikkus tugevas pinnas(betoon, täiskivi) on min 35mm. Pehmemas pinnas 50-120mm. Soklisiini ümber nurga keeramisel on lubamatu lõpetada siini nurgas. Siini tuleb lõigata 90° sälk ning painutada siin täisnurka. Soklisiini lõigatakse rauasaega või vastava professionaali kääridega. Soklisiin peab täpselt sobima soojustusmaterjali paksusega; ei tohi kasutada soojustusmaterjaliost kitsamaid või laiemaid siine. Soojustusplaatide kleepimine. Liimi nake aluspinnaga ja soojustusmaterjaliga peab olema vähemalt 0,08 N/mm2 . Liimi saab
y) teras 30, paksusega s=6mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x40 mm; x) roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=5 mm ava läbimõõduga d=40mm aa) messing Л62 paksusega s=3mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 30x80mm y) teras 30, paksusega s=6mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x40 mm; Valem: 𝑃1 = 𝐿 × 𝑠 × 𝜎1, kus L- lõikeserva pikkus, mm s – materjali pikkus, mm 𝜎1 - materjali lõiketakistus, MPa L = 2 x 20 + 2 x 40 = 120mm 𝜎1 = 480MPa (kalestunud materjal) P1= 120 x 6 x 480 = 345600N Ps = 1,3 x 345600 = 449280 ≈ 45t x) roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=5 mm ava läbimõõduga d=40mm Valem: 𝑃 = 𝜋𝑑 × 𝑠 × 𝜎1 kus: 𝜋𝑑 – lõikeserva pikkus s – materjali pikkus 𝜎1 - materjali lõiketakistus, MPa 𝑃 = 𝜋𝑑 × 𝑠 × 𝜎1 𝜎1 = 560MPa P1= 40𝜋 × 5 × 560 = 351858,3772N Ps= 1,3 x 351858,3772N = 457415,89 ≈ 46t
1979 aastal, Shugart Associates' SA1000 oli esimene selliste mõõtmetega HDD, mis suutis asendada 8" FDD-d. ·5,25 tollised: 5.75 tolli × 1.63 tolli × 8 tolli (146.1 mm × 41.4 mm × 203 mm) Selline väiksema mõõtmega koht, esimest korda kasutatud HDD-ga Seagate poolt aastal 1980, oli samas suuruses kui täies pikkuses 5¼-tolli diameetriga FDD ehk 3,25 tolli kõrge. See on neli korda paksem kui tänapäeva kõva- kettad mida kasutatakse. Suurem osa lauaarvuti kõvaketta mudeleid optiline 120mm kettastega (dvd või cd) on sama kõrge, kuid seda ei hakatud eriti ________________________________________ kasutama hdd´de valmistamisel. Quantium Bigfoot HDD oli viimane, kes seda kasutas 1990. aastate lõpus koos ,,madala profiili" (kusagil 25mm) ja ,,väga madala profiili" (umbes 20mm) kõrgete versioonidega. ·3,5 tollides: 4 tolli × 1 tolli × 5.75 tolli (101.6 mm × 25.4 mm × 146 mm) = 376.77344 cm³ See väiksem suuruse standart, mida kasutas esimest korda Rodime HDD 1984
15-1,0-190-140 Columbia kividest seinad (bruto pinnad) välisseinad 240 mm täisbetoneeritud ja armeeritud VS-2;VS-6 (sokkel ja korruste seinad) siseseinad 90 mm täisbetoneerotud ja armeeritud (SS-1) šahtid SS-1 siseseinad 140 mm täisbetoneeritud ja armeeritud SS-2 šahtid ja liftišaht SS-2 siseseinad 140 mm seest tühi siseseinad 240 mm täisbetoneeritud ja armeeritud SS-3 siseseinad 190 mm täisbetoneeritud ja armeeritud siseseinad 240 mm (tühi) SS-4 ol.olevate avade kinniladumine(90mm+120mm+90mm) kipsseinad 13+66+13 mm (uste pealsed osad) Viimistlustööd ol.olevate seinte viimistlemine (gaaskukeroonpaneelid) columbia plokkidest seinte viimistlemine(uued seinad) seinte tasandamine keraamiliste plaatide alla (vanad seinad ja uued col.plokkidest seinad) seinte hüdroisolatsioon (dushiruumid) seinte niiskustõke kipsseinte viimistlemine vahelaepaneelide viimistlemine uued paneelid ja monoliitsed osad vanad olemasolevad kipsplaatidest laed sama,vertikaalsed osad ripplagi K-100
mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustama 200...250C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 1100c juures. 9. Puistevill on peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga. Pakkimisel pressitakse kuni 80% kokku. Mahumass on ca 20kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,05W/m.C. 10. Tehnilised isoleermaterjalid on mõeldud mitmesuguste mahutite, boilerite ja muude tehniliste seadmete isoleerimiseks. Nende materjalide paksus on 20...120mm. Mahumass on 50...100kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06...0,08 W/m.C. (100C juures) 11. Paisutatud kivimid: Põhilised on vermikuliit ja perliit. Vermikuliit sisaldab palju keemiliselt seotud vett. Purustatakse 3...8mm tükkideks ja suunatakse ahju, kus teda kuumutatakse 800-1100C juures 2...5min. Vee aurustumise l vermikuliidi kihid eralduvad üksteisest ja terad paisuvad 15...30 korda. Kasutatakse puistena seinte ja vahelagede täiteks, kuumade pindade isoleerimiseks jne. Periliit on suure
Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonikihi vahel on soojaisolatsioonimaterjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80...120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. JOONIS 8.8.4. Seinte suurpaneele: a- kolmekihiline välisseinapaneel (1- raudbetoon, 2- soojaisolatsioon, 3- fassaadi faktuurkiht), b- mullbetoonist karkasshoone paneel, c- vaheseina paneel.
1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse - viimase kahe põhjuse pärast hea kasutada tantsimise pildistamiseks
võimaldavad neid laduda õhukesel (1- (1- 3mm) liimvuugil. See vävähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm). Silluste pikkus on mooduliga 200 mm. Paneelide kahepoolsel toetusel on soovitav paneeliotste alla min. 80mm kõrgune raud- raud- betoonist jaotuskiht. Paneeli toetus plokile peaks olema vähemalt 120mm. 26 13 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokid kuivades kahanevad (~0.3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida, aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind. <200 mm paksuses müüritises:
Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. Nad võivad olla õõntega või ilma. Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80…120mm. 31. Müürimördid- olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel
Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL Tugevustingimused on täidetud Vastus: Varda läbimõõt peab olema vähemalt 110mm. 6.6.5.2. Näide. Joon-põikkoormus Kontrollida IPE 120 profiiliga tala (Joon. 6.31) tugevust! Materjal: teras []Surve = []Tõmme = 175 MPa; [] = 90 MPa; Profiil IPE 120: Iz = 318cm4; Wz = 53cm3; b = 64mm; h = 120mm; s = 4.4 mm; t = 6.3mm. Varda arvutusskeem, sisejõudude ja pingete epüürid p = 100kN/m Suurim tõmbepinge IPE 120 Ristlõige A A B x b epüür, MPa epüür, MPa
Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL Tugevustingimused on täidetud Vastus: Varda läbimõõt peab olema vähemalt 110mm. 6.6.5.2. Näide. Joon-põikkoormus Kontrollida IPE 120 profiiliga tala (Joon. 6.31) tugevust! Materjal: teras []Surve = []Tõmme = 175 MPa; [] = 90 MPa; Profiil IPE 120: Iz = 318cm4; Wz = 53cm3; b = 64mm; h = 120mm; s = 4.4 mm; t = 6.3mm. Varda arvutusskeem, sisejõudude ja pingete epüürid p = 100kN/m Suurim tõmbepinge IPE 120 Ristlõige A A B x b epüür, MPa epüür, MPa
Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonikihi vahel on soojaisolatsioonimaterjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80...120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. 31. Müürimördid olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Mördi nimi Tsementmört Lubimört Savimört Segamört Koostis Tsement, liiv, lubi, liiv, vesi Savi, liiv, vesi Tsement
täpsusega. · Ajutiste reeperitena võib kasutada topograafilistel mõõdistamistel ja aerofotode kõrguslikul sidumisel ka selleks sobivaid kohalikke objekte, nagu suure kivi kõige kõrgemat kohta, kännu sisse löödud raudteeliiprinaela jne. · Seinareeperid paigaldatakse vähemalt nädal aega enne nivelleerimist püsiehitise vundamenti või silluse tugisambasse. Standardse kujuga seinareeperi pikkus on 170mm, millest 120mm müüritakse vundamenti puuritud avasse ja 50mm ulatub välja. Seinast väljaulatuva kerakujulise reeperipea läbimõõt on 45mm. · Pinnasereeperid rajatakse põhiliselt siis, kui puudub sobiv ehitis seinareeperi paigaldamiseks. Pinnasereeperi pea on keevitatud või betoneeritud 2 meetri sügavusel asetseva betoonaluse sisse müüritud raud- või plastmasstoru otsa, 50 cm sügavusele kupitsa pinnast
Ajutiste reeperitena võib kasutada topograafilistel mõõdistamistel ja aerofotode kõrguslikul sidumisel ka selleks sobivaid kohalikke objekte, nagu suure kivi kõige kõrgemat kohta, kännu sisse löödud raudteeliiprinaela jne. Seinareeperid paigaldatakse vähemalt nädal aega enne nivelleerimist püsiehitise vundamenti või silluse tugisambasse. Standardse kujuga seinareeperi pikkus on 170mm, millest 120mm müüritakse vundamenti puuritud avasse ja 50mm ulatub välja. Seinast väljaulatuva kerakujulise reeperipea läbimõõt on 45mm. Pinnasereeperid rajatakse põhiliselt siis, kui puudub sobiv ehitis seinareeperi paigaldamiseks. Pinnasereeperi pea on keevitatud või betoneeritud 2 meetri sügavusel asetseva betoonaluse sisse müüritud raud- või plastmasstoru otsa, 50 cm sügavusele kupitsa pinnast
hoonetes, ribipaneele aga tööstushoonetes. Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. 44) 5.SEINAPANEELID 45) Moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80- 120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. 46) 31. Müürimördid- olemus, erinevad liigid 47) Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest. Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos
Kettalt peegeldunud signaali nivood landi ja piti korral, signaali diskreetlugemid: 8/14 modulatsioon. Kiirte käik CD ja DVD kirjutamis-lugemispeas. CD, CD-R ja CD-RW ketta läbilõige, info salvestamine ühekordselt ja mitmekordselt kirjutataval kettal. Mälumaterjali kristallstruktuuri muutuse ja peegeldumisvõime kasutamine CD-RW -s. Algmaterjal: http://www.ee.washington.edu/conselec/CE/kuhn/cdaudio/95x6.htm CD ehitus. CD-ketas on 120mm läbimõõduga polükarbonaadist ketas. Keskel on 15mm läbimõõduga mulk. Kõige sisem osa peale andmeid ei salvestata. Andmete hoidmiseks mõeldud ala algab 23mm kaugusel ja lõpeb 58.5 mm kaugusel keskpunktist. The 46-50 mm range is the lead in area and the 116-117 range is the lead out area. Info kirjutatakse kettale spiraalina seest väljapoole (see vähendab tootmisel tekkivaid vigu ja võimaldab ketta suurust muuta). A CD disk contains a long string of pits written helically on the disk
verd liikumapanevaks rõhuks. Et vererõhku õõnesveenides võib lugeda võrdseks nulliga, on vererõhku liikumapanev jõud võrdne keskmise arteriaalse vererhuga Pa, mille väärtuseks ~100 mmHg (13,3 Pa). Vererõhu muutusi mõõdetakse atmosfäärirõhu kui kokkuleppelise nullrõhu suhtes. Aordis ja teistes südamelähedastes suurtes arterites on vererõhk pulseeruv ja saavutab suurima väärtuse vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal, nimetatuna süstoolseks rõhuks (16 kPa, 120mm Hg). Peale süstooli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastooli lõpuks minimaalse diastooli rõhu tasemele (10,6 kPa, 80 mmHg). Südame tsüklilisest tööst tulenev vererõhu kõikumine tasandub arterioolides, kus rõhk langeb järsult. Hingamisel rindkere õõnesesinevad rõhu muutused avaldavad mõju ka vererõhule südamesse suubuvates veenides. Sissehingamisel suureneb venoosse vere juurdevool paremasse südamepoolde ja väheneb väljahingamisel.(1)
1) tubade vahelised vaheseinad 2) korterivahelised vaheseinad 3) abiruumide vahelisedvaheseinad Vaheseinad võivad olla: 1) kohtkindlad 2) teisaldatavad: a) voldikseinad b) lükandseinad Vaheseinad ehitatakse:a) paneelidest (keramsiitbetoonist)b) tükkmaterjalidest vaheseinaplaatidest,tellistest, väikeplokkidestc) puit-või terassõrestikseintena 45. Telliskonstruktsioonis vaheseinad. Tellistest vaheseinad laotakse pool-kivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4-kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos viimistlus-kihiga on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad -45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi-või segamördil M25...50.
kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. Nad võivad olla õõntega või ilma. Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamus kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonkihi vahel on soojaisolatsioonimaterjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80-120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. 40.Müürimördid-olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures
Nad võivad olla õõntega või ilma. Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonikihi vahel on soojaisolatsioonimaterjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80...120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. 40. Müürimördid- olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte
Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1...2 korruseliste hoonete ehitamisel. Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonikihi vahel on soojaisolatsioonimaterjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80...120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Raudbetoontalade ristlõige võib olla mitmesugune. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab tellise mõõtudele (120 või 250mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest
Testimisrõhk 45bar Kaitseklapi avanemisrõhk 30bar Käivitusõhurõhk 26bar Maksimaalne töötemperatuur 50ºC 24 Käivitusõhukompressorid: Mark SPERRE HL 2/120 Arv 2 Tüüp kaheastmeline vahejahutiga kolbkompressor Tootlikkus 74m3/h Pöörete arv 1450p/min Silindri läbimõõt 120mm Tarbitav võimsus 17,6kW Töörõhk 30bar Õli karteris 10l Õli mark Enersyn RX-100 Kaal 320kg Mootoril on käivitusklapid ainult A poole peal. Käivitusklapid on diferentsiaaltüüpi. Klapp koosneb kerest, kolvist, vedrust ja klapist. Kolvil on juhtõhu poolne kolb suurema läbimõõduga kui käivitusõhu poolne. Õhujagajast tulev juhtõhk läheb suurema läbimõõduga kolvi peale. Samas on käivitusõhk
· Kipstooted on mehaaniliselt suhteliselt kergesti töödeldavad. Vaheseinaplaadid võivad olla kipsit või kipsbetoonist, õõnetega või massiivsed. Neid plaate on Eestis tehtud mõõtudega 800x400mm ja paksusega 80-100mm. Kasutada saab neid kuivades ja normaalniiskusega ruumides mittekandvates vaheseintes. Vaheseinapaneelide mõõdud vastavad seina suurusele. Neid paneele on Eestis tehtud kupsist, saepurust ja liivast, vahekorras 1;1;1. Paneelide paksus 60-120mm. Paneelid on mõeldud mittekandvateks vaheseinteks. Kipsplaadid Kujutavad endast 6-22mm paksusi plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaadile küllaldase paindlikuse. Plaatide laius on tavaliselt 1,2m ka pikkus 2,4-3m. Eestis kipsplaate ei toodeta. Kipskiudplaadid koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Pappiga neid plaate ei kaeta. Kiudaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatud paindetugevuse, mis on siiski vähem kui pappiga kaetud plaatidel
annaabi.ee 
