Hankelogistika Algmaterjali tootmine ehitusele ja mööblitööstusele Minu hankelogistika töö on ehitusmaterjalide ja mööblitootmise algmaterjali tootmisest. Vaatlen MDF-i ja PLP-i tootmist. Mis on MDF (medium density fibreboard) ja PLP (particle board)? Lihtsalt öeldes, tegemist on puitlaastplaadiga/puitkiudplaadiga, mis on tuntud ka kui "Püssi plaat", vanemad inimesed tunnevad seda ka saepuruplaadina. Tegemist on äärmiselt keskkonnasõbarliku tootega (eriti enne lisaväärtuse andmist). Puidutööstuses hästi orienteeruvad inimesed ei paneks nende kolme artikli vahele võrdusmärki, kuid tavainimene võiks seda väga vabalt endale lubada. Nimelt on tehnoloogiliselt nende erinevus väga väike.) Kuigi Eestis on saetööstus väga hästi arenenud ja see suudab töödeleda kogu kohaliku saepalgi, siis edasine tegevus läheb kahjuks juba riigist välja. Paberipuu läheb 95% ulatuses ekspordiks. (http://www.aripaev.ee/1630/a...
omakorda tõstab põranda hinda. Parkett Laudparkett on kuni 20cm laiustest ja ühe-kahemeetristest plankudest mitmekihiline põrand. Parketimustri moodustab 3-4mm paksune väärispuidust pealispind, mille alla jääb odavamast materjalist laud. Müügilolevad parketilauad on enamasti lõppviimistlusega, st juba lakitud või õlitatud. Paigaldatakse betoonist või muust siledast materjalist (nt.kips või- saepuruplaat) aluspõrandale Liistparkett on töömahukas ja meilgi üha kallinev naturaalne põrandakate. Parketiliistude pealispind kannatab mitmekordset uuenduslihvimist korralikul aluspinnal võib hästihooldatud parkett kesta sadu aastaid. Materjaliks on traditsioonilised kõvemad puiduliigid :saar ja tamm, ka eksootilisemad nimed. Linoleum on nii koju kui ühiskondlikesse ruumidesse sobiv
.........................................................................3 7.Tsementlaastplaadid...............................................................................................3 8.Tsementkiudplaadid................................................................................................3 9.Tuuletõkkeplaadid...................................................................................................3 1. Puitlaastplaadid Puitlaastplaat ehk rahvapäraselt saepuruplaat on valmistatud kõrgel temperatuuril ja survel kokku pressitud laastudest ja sideainest. Enamasti kasutatakse tootmisel okaspuu laastu. Erineva otstarbega plaatide puhul kasutatakse eri kuju ja suurusega laastu ning erinevaid sideaineid. Ehituses kasutatakse seda enamasti vooderdus- ja põranda alusmaterjalina, mööblitööstuses aga konstruktsioonielemendina. 2. Puitkiudplaadid Puitkiudplaate valmistatakse tavaliselt ilma liimaine lisamiseta kasutades puidu enda vaiku
· -sissepääsu lähedal või tagaruumides. Valik põrandakattematerjale: · Laudparkett on kuni 20cm laiustest ja ühe-kahemeetristest plankudest mitmekihiline põrand. Parketimustri moodustab 3-4mm paksune väärispuidust pealispind, mille alla jääb odavamast materjalist laud. Müügilolevad parketilauad on enamasti lõppviimistlusega, st juba lakitud või õlitatud. Paigaldatakse betoonist või muust siledast materjalist (nt.kips või- saepuruplaat) aluspõrandale Liistparkett · Liistparkett on töömahukas ja meilgi üha kallinev naturaalne põrandakate. Parketiliistude pealispind kannatab mitmekordset uuenduslihvimist korralikul aluspinnal võib hästihooldatud parkett kesta sadu aastaid. Materjaliks on traditsioonilised kõvemad
6 9. Kips- 12,50 299 200 762,0 533,1 700 plaat 12,30 300 210 12,00 300 210 ~12,3 ~299,7 ~206, 7 Proovikeha maht arvutatakse valemi 2 järgi ning tihedus valemi 1 järgi. Tabel 2. Rüma katsetulemused Materjali nimetus Tihedus Puitlaastplaat 765 Saepuruplaat 678 Normaalbetoon 2409 Kergbetoon 643 Klaasvill 86 Õõnes keraamiline 1599 tellis Ehitusteras 7095 Kergkeraamika 589 Ekstruuder 46 polüstüreen Mullbetoon 653 Dolomiit 2079 EPS 31 Samott-tellis 1903 Puit 421 Mullpolüstüreen 12 Vahtklaas 129 Tsementfribroliit 343 Kipsplaat 700
alates. Aastane raidumise osakaal oli 1990.aastatel 0,4%. Jändrikud puud Amazonase vihmametsas on suurepärase kvaliteediga, aga tänu kohaliku mööblitööstuse kasvule kasutatakse neid peamiselt kohapeal. Umbes 40% puidutoodangust kasutatakse mööbli tegemiseks Brasiilias. Paraná mänd on suurima nõudlusega. See kasvab lõunaosariikides. Brasiilia keeld puupalkide eksportimisel on koondunud ekspordile käibega toodetele nagu saematerjal, vineer, saepuruplaat ja spoon. Poliisid metsaressursside arendamiseks on hiljuti muutunud ja Brasiilia puuliikide kasutamine on piiratud, peamiselt lõunapoolses regioonis. Ümarpalgi tootmine 2000. aastal hinnati umbes 235,4 miljon kuupmeetrit, saetud puidu tootmine 18,1 miljon kuupmeetrit. Paberi ja puidumassi tootmine on laiendatud märkimisväärselt alates 1975. aastast (1981. ja 2000. aasta vahel on see suurenenud 337 000 tonnist 1 815 000 tonnini)
metsamajandust ja metsatööstust selles riigis. Riigis on alati metsanduses asi tasakaalus, kuna pidevalt istutatakse ka uut metsa ning hooldatakse. Nad teevad endale puidust ka kasulikku materjali, näiteks mööblit jne. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Riigi puiduvarud ei rahulda riigi vajadust. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Argentiina ekspordib puidutooteid näiteks, saepuruplaat, vineer jne. Tema osa pole suur maailma metsatööstuses. Riigi tööstuse areng Milliseid tööstuslikke toorained (maake) riigis leidub? Raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, vase-, volframi- ja uraanimaaki. Millised tööstusharud on esindatud? Argentinas on esindatud kergetööstus ja metallurgia. Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda. Suuremad metallurgiaettevõtted asuvad siiski maagi leiukohtades, kuna seal on võimalik kiirelt seda ümber töödelda
V = a* b * h = (m / V) * 1000 Tabel nr. 2.1 Tabeli nimetus: Korrapärase kujuga ehitusmaterjalide tiheduse määramise katsetulemused Mõõtmed [mm] Ruumala Tihedus Jrk Mat-i Mass [g] Materjali nimetus pikkus laius kõrgus [cm3] [kg/m] nr nr a b h m V 1 11 saepuruplaat 100,17 98,60 16,13 120,00 159,34 753,11 2 7 Kergbetoon 145,67 145,67 433,00 2122,20 9 187,73 230,98 3 23 kergkeraamika 64,83 152,67 152,00 805,60 1 504,48 535,47 4 15 Graniit 26,45 67,83 70,17 326,00 125,91 2 589,19 5 12 klaas 0,58 10,10 10,05 148,00 30,01 4 931,02
vormimiseks. Põrandakütte võimalus Katmiskuiv 15 tundi Remontsegud Kui teised segud on ainult betoonipindade tasandamiseks, siis remontsegud sobivad erinevate aluspindade tasandamiseks. Aluspinnaks võib olla näiteks puit, saepuruplaat, kipsplaat, vana vinüül või epokate jne. Valikus on kaks segu: kiiresti sanitaarremondiks peeneteraline segu või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandais sammumüra vastu. Toode Lubatud kihi Lubatud Veekulu Kuivamisaeg Kulu1mm Kasutuse eesmärk paksus aluspind /kiht Puit, saepuru
5. Katsetulemused 5.1. Korrapäraste ehitusmaterjalide tiheduse tabel ja graafik. Tabel 5.1. Tabeli nimetus: erinevate ehitusmaterjalide tiheduse määramine Mõõtmed [mm] Mass Ruumala Tihedus Jrk Materjali pikkus laius kõrgus [g] [cm3] [kg/m3] nr nimetus a b h m V 1 Saepuruplaat 98,2 99,6 15,5 110 152 733 Õõnes 2 keraamiline tellis 248,3 85,3 66 2150 1410 1525 3 Eps 147 97,3 47,4 21,9 667,9 32,3 4 Silikaattellis 247,6 118 86,6 4810 2545 1924 5 Klaasvill 140 99,6 20,6 24,56 294 83,5 6 Lubjakivi 50,5 50,2 50,2 350 127 2591
Aastane raidumise osakaal oli 1990.-datel aastatel 0,4%. Jändrikud puud Amazonase vihmametsas on suurepärase kvaliteediga, aga tänu kohaliku mööblitööstuse kasvule kasutatakse neid peamiselt kohapeal; mööbli tootmine on 40% puidu tarbimisest Brasiilias. Paraná mänd on suurima nõudlusega. See kasvab lõunaosariikides. Brasiilia keeld puupalkide eksportimisel on koondunud ekspordile käibega toodetele nagu saematerjal, 11 vineer, saepuruplaat ja spoon. Poliisid metsaressursside arendamiseks on hiljuti muutunud ja Brasiilia puuliikide kasutamine on piiratud, peamiselt lõunapoolses regioonis. Ümarpalgi tootmine 2000. aastal hinnati umbes 235,4 miljon kuupmeetrit, saetud puidu tootmine 18,1 miljon kuupmeetrit. Paberi ja puidumassi tootmine on laiendatud märkimisväärselt alates 1975. aastast; paberi eksport suurenenud 1981. ja 2000. aasta vahel, 337 000 tonnist 1 815 000 tonnini
Tabel 1.1 Ülevaade Venemaa metsasektorist Venemaa Metsamaa pindala 776.1 mln ha Metsamaa % üldpindalast 45% Okaspuumetsad % 77% Lehtpuumetsad % 23% Lubatud aastane raiemaht 635 mln m³ Tegelik raiemaht 187 mln m³ Tegelik raiemaht lubatud raiemahust % 29,40% Toodang 2007.aastal saematerjal 23 mln m³ spoon 2,8 mln m³ saepuruplaat 1,5 mln m³ puitlaastplaat 5,3 mln m³ puidumass 6 mln t Toodangule kulunud puit 104 mln m³ Allikas: Federal Forestry Agency, Russian Forestry Review, 2007 5 2. Ülevaade Venemaa metsatööstusest Metsatööstuse ajalugu ulatub Nõukogude Liidu plaanimajanduse aegadesse ning seetõttu on tootlikkus olnud madal
kaetud OSB-plaat 200 mm villa 6026 Maakivi, Tahutud palk, sees tapeeditud Vana laudpõranda peal Eterniidiga kaetud Värvitud punnlaudis, Pakettklaasiga Soojustamine väljast, uued aknad, krohvitud saepuruplaat, väljas 50 mm parkett, köögis linoleum laastukatus soojustuseks saepuru plastaknad parkettpõrand, duširuumi villa, tuuletõke ja laudvooder väljaehitamine
1390 10 / 11 44 20 cm rõhtpalksein, viimistlus: ehituspapp + tapeet 25 cm rõhtpalksein, viimistlus: mõlemapoolne kipsplaat, 4310 4/5 54 õhkvahe täidetud mineraalvillaga Tabel 6.3 Korteritevaheliste seinte helipidavus. Hoone kood Korterid R'w, dB L'n,w, dB Lae tarindus 1310 4/8 49 71 Lagi : saepuruplaat 1320 6/9 55 60 Lagi krohvitud 1380 3/4 55 58 Lagi krohvitud 1390 10 / 14 54 58 Lagi : vineer + plastik 4310 1/3 50 56 Lagi krohvitud 4320 1/3 54 65 Elutoad, lagi krohvitud
annaabi.ee 
