Sissejuhatus Tegemist on kursusetööga ,,Hoone välispiirde ehitusfüüsikaline analüüs" aines ehitusfüüsika. Töö eesmärgiks on näidata kuidas erinevad materjalid sobivad välisseinaks kasutamiseks ja mis materjalid sobivad või ei sobi soojustamiseks. Materjalide sobivus oleneb muidugi, kus hoone asub, tuule kiirusest, välis- ja sisetemperatuuridest, hoone mugavusklassist, siseruumis ja väljas olevast niiskusest jne. Antud juhul asub hoone Narvas, tuule kiirus on 4,0 m/s, hoone mugavusklass on C, sisetemperatuur on 22oC, siseruumi niiskuseks on 45% ja väljas olev niiskus on 80%.
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna
Nimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K
Ats Pedak EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Tallinn 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi.
HIIUMAA AMETIKOOL Renek Tiku Vana puitakna vale parandusviis Referaat aines “Ehitusfüüsika alused” Palkmajaehitus PM18 Viljandi 2018 Remondiga algust teinud inimesed on lisaks muule üle vaadanud ka oma akende seisukorra. Saades aru, et akende omadused on aja jooksul ilmselgelt halvenenud, mõeldakse üldjuhul aknad uute vastu välja vahetada. Targem oleks puitaken taastada. Huvi või raha puuduse tõttu tullakse tihti lagedale ideedega, mis on odavad ja kiired, kuid võivad elanikule/omanikule teha karuteene
Olulisemad eriained Üld-ja alusainetes on olulisel kohal ühiskonna- sotsiaalteadused, filosoofia, esteetika, arhitektuuri- ja kunstiajalugu ning praktilised kunstiained nagu joonistamine, maalimine, kompositsioon, värvi- ja vormiõpetus, 3D projekteerimine. Insenertehnilised põhiained on matemaatiline analüüs, kujutav geomeetria, ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika, energiatõhusus ja sisekliima, ehitusökonoomika, geodeesia. Kes õpetavad? Arhitektuuriõppe läbiviimisse on integreeritud kompetentne akadeemiline personal nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui teistest Eesti ja välisülikoolidest. Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid. Õppejõud on arhitektid Emil Urbel, Irina Raud, Ignar Fjuk, Rein Murula, Vilen Künnapu, Katrin
Nimi ja perekonnanimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Rapla 2013 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K
Gert Saarm EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: lektor A. Hamburg Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K
14 Järeldused: Andke hinnang mõõdetud tulemustele. Kas sisekliima rahuldab teie arvates EVS-EN 15251:2007 (2010) nõudeid. Kas teie arvates on selline sisekliima mugav (kas on suured või väikesed temperatuuri/niiskuse kõikumised?). 15 6. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU [1] R. Reinpuu, Ehitusfüüsika, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2003, p. 2. [2] [3] 16
Eikko Rekand LE208 Ehitusfüüsika 1. Eesti Ehitusregulatsioonid Vastavalt ehitusregulatsiooni üldõudele tuleb ehitis projekiteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitse teritooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele.Mürataseme normsuurused uute ehitiste projekteerimisel valitakse vastavalt Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a.a määrusele nr.42 : Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmmise meetodid.
SISUKORD Tallinna Tehnukaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool ÜLESANNE KORTERELAMU PROJEKTI KOOSTAMISEKS õppeaines Arhitektuur projekt I VARIANT 2 Projekteerida kaasaegne mere lähedusse sobiv korterelamu, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala (asukoht on lisatud detailplaneeringu väljavõttel). Hoonealune pind 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone-
[WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/12903585/htmllisa/12905682 (25.04.12) 3. Hiielaan, U. Savikrohv. [WWW] http://www.urmasehitus.ee/Savikrohv_130.htm (29.04.12) 4. Kalamees, T. Hingav puitsein ruumide sisekliima mõjutajana (2001).- Ehitaja, 9 (61), 38-40 5. Kalamees, T. Piirete omaduste mõju hoonele ja sisekliimale (2003).- Ehitaja, 10 (86), 18-21 6. TTÜ Ehitiste Projekteerimise Instituut. Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I. [WWW] http://www.kredex.ee/public/TTY_maaelamu.pdf (26.04.12) 7. Leet, L. Ehitusmaterjalid mõjutavad ruumiõhu kvaliteeti (2009).- Ehitaja. [WWW] http://www.ehitaja.ee/artikkel/ehitusmaterjalid-mojutavad-ruumiohu-kvaliteeti (30.04.12) 4
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika Puitmajade välisfasaadi renoveerimine Nimi ******* EAEI-** Matr nr **** Juhendaja: Lauri Mikli Tallinn 2011 1. Puitmajade välisfasaadi renoveerimine 2. Eesmärk Leida erinevaid lahendusi vanade muinsuskaitse all olevate majade välisfasaadi renoveerimiseks. 3. Töö teoreetilised alused Projekt algab ideede genereerimisega tellija poolt. Tellija esitab oma plaanid projekteerijale ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Iseseisev töö aines HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5
Kivi- ja betoonkonstruktsioon ehitus Aivo Must Ehitusfüüsika iseseisev töö Juhendaja: Kalev Sepp Pärnu 2014 Puithoone soojustamine Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni.
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niisku...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusfüüsika kodutöö ,,Frost formation and Condensation in Stone-wool Insulations" Artikli refereerimine Tallinn 2011 Kondensaadi ja härmatise moodustumine kivivill-isolatsioonis Kokkuvõte Ehitusplatsidelt saadud praktilised kogemused tõendavad, et kondenseerunud niiskusel on negatiivseid effekte kiulistele isolatsioonimaterjalide. Kondenseerunud niiskus võib
Inimesed ei tohiks omale pähe võtta, et EPS`ga soojustada oma köögiseinu. Samuti ei maksa soojustada sellega maju, millel on ventsilatsiooni, kuna EPS ei lase majal hingata. Tuleks vaadata vahtpolüstüreenplaate, sest nad on soojustuse jaoks valmistatud ning neid kinnitatakse seinale spetsiaalsete liimidega, kuid enam kui meetri kõrgustel hoontel tuleb kasutada kinnitamisel lisa tüübleid. Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri professor Karl Õiger on väitnud: ,,vahtpolü stüreenplaatidega fassaadide soojustamist heaks variandiks, sest see on võrreldes mineraaivillaga odavam. Samuti on paigaldus lihtne, kuna plaadid on kujukindlad." Tema sõnul paigaldatakse vahtpolüstüreenplaate praegustele uus-ehitistele väga sageli. Samuti räägib ta, et näiteks Saksamaal on seda materjali soojustamiseks kasutatud juba 30 aastat ning Soomes üle kümne aasta
EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te ...
Ehitusfüüsika ex. küsimused ja vastused 2007. 1) Millised faktorid määravad ruumi soojusolukorra? 1) õhu temp- tõhk ( liiga kõrgel või madalal temp võivad tekkida tervisehäired). 2) Piirete temp- tpiire (Toperatiivne= (Tõhk+TPiire)/2 ). 3) õhu liikumise kiirus-võhk. 4) õhu niiskus- õhk. (talv 45...25%; suvi 30...70%). 5) füüsiline aktiivsus (Met) (uni-0,8; audit.töö-1; sörk- 5,8). 6) rõivaste soojapidavus (Clo), (trikoo-0,1; toariietus-1; talvemunder-7). 2). Millega on seletatav soojavoolu ülemineku takistuste Rsi ja Rse olemasolu? On seletatav soojaülekandega, mille põhjustab ruumis olev konvektsioonivool ja soojuskiirgus. Kui ülekanne on suur, siis takistus puudub ja vastupidi. +joonis. 3). Sorbtsioon, kapillaarne konden, veeauru konvek? Sorbtsioon - veeauru molekulkate materjalipooride seintel. Võib pakseneda ja auruda, kuid ei liigu märgatavalt kapilaari seinal. Kapil. kondensioon - peene kapillaari täitmisel veega tekib eriti kõ...
SOOJUSISOLATSIOONI SÜSTEEMI ELEMENTIDE VALIMINE SOOJUSTUSSÜSTEEMI ELEMENTIDE VALIMISEL lähtutakse funktsioonidest. Peab katma kõik olulised funktsioonid. Samuti peab olema majanduslikult otstarbekas (tasuvusarvutus). Majanduslikult phjendatud (ehk optimaalse) soojustuse paksuse leidmiseks tuleb arvesse vtta investeeringu kogumahtu, samuti tasuvusaega ja soovitud energiasaastu effekti suurust Seejuures tuleb samaaegselt arvestada ehitusfüüsika kriteeriumide täidetust (soojus-niiskusgraafik, kondenseerumisohu puudumine jt.) 71 SOOJUSTUSE (SÜSTEEMI) VALIK JA DIMENSIONEERIMINE tähendab etapiviisiliselt, arvutuste ja kaalutlustega põhjendatult: hoone soojustamisel antud tingimustesse sobiva soojustusmaterjali OMADUSTE ja SÜSTEEMI TÜÜBI määratlemist põhisoojustusmaterjali valiku täpsustamist kasutuskoha tingimustele vastavaks
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Columbia-Kivi Deformatsioonivuugid. 2008. 2. Seungwook Lim, Jin-Hoon Jeong, Dan G. Zollinger. (2009). Moisture profiles and shrinkage in early-age concrete pavements. - International Journal of Pavement Engineering Vol 10. No 1. 3. Töökirjelduste infosüsteem. [WWW] http://www.eesti.ee/portaal/!this.query_view_tookirjeldus?tookirjeldusId=1292 4. Matve, H. (2004). Eesti sillaehitus, Tln: Tallinna Tehnikaülikool 170 lk. 5. Masso, T. Ehitusfüüsika. Ehituskonstruktori käsiraamat. Tallinn 2010 6. Soojusõpetus. Tahke keha soojuspaisumise uurimine. Laboratoorne töö nr. 2. Tallinna Ülikool. 7. Laas, T. (2009).Soojusõpetuse lühikonspekt. Tallinna Ülikool. 8. Roberto Crocetti, Bo Edlund (2003). Fatigue Performance of Modular Bridge Expansion Joints. - Journal of Performance of Consructed Facilities. 9. Sang-Hoon Kim, Masanobu Shinozuka (2003). Effects of Seismically Induced
concrete), mille tootenäidisteks on AEROC, SIPOREX, SILBET-tooted. Lähteaineteks on tsement, lubi ja liiv. Paisutatud alumiiniumoksiidiga, autoklaavimisel tekib kõva homogeenne mineraal – tobermoriit, mis ei sisalda põlevkivituhka. Mahukaal sõltuvalt tootest 380 – 470kg/m3, tugevus 2 – 3 Mpa. Plokid on hästi töödeldavad ja hea heliisiolatsioonivõimega. Gaasbetoonplokkide paigaldamise iseärasused ja tehnoloogia: • gaasbetoonplokk valitakse vastavalt ehitusfüüsika ja tugevuse kaalutlustele. ; • plokid paigaldatakse suundnööri järgi, arvestades kõrgusmärke; • plokkide paigaldamisel armeeritakse nad horisontaalselt spetsiaalse Murfor armatuuriga või kasutatakse ploki sisse freesitud kanalites armatuuri; • plokid laotakse plokiliimiga seotises minimaalselt 1/3 ülekattega, kus puuduvad kattuvad vuugid. Iga tootja poolt nõutud vuuk (tavaliselt iga 3..4) armeeritakse, vertikaalvuuke ei armeerita;
Kodused ülesanded Õppeaines: Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE31 Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2017 Ülesanne 1. Arvuta operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 17,5 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 21,3 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,8 m/s. Andmed: Ts=17,5 ºC Tk=21,3 ºC v=0,8 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: top = k*ts + (1 – k) * tk top= 0,7*17,5 +(1-0,7)*21,3=18,64 ºC Ülesanne 3. Leia kui suur on ruumi CO2 sisaldus 3 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 322ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15ppm-i CO2-te. Ruumis oli 43 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi normile,...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Referaat Alar Kotli Arhitektuur EEA0021 Autor: Juhendaja: Anne Lannes Tallinn 2011 Sissejuhatus Arhitekt Alar Kotli astus ehituskunsti 1930. aastate alguses, samaaegselt moodsa arhitektuuri jõudmisega Eestisse
alati tuleb jälgida, et kasutamisel ei tehta vigu, mis võivad põhjustada ettenägematuid kulutusi. 19 Kasutatud materjal: -www.isover.ee -www.ehitusinfo.ee -www.tktk.ee/moodle/ehitusmaterjalid - http://www.telemedia.ee - http://www.heidelbergcement.com/ee/et/kunda/home.htm - Tallinna tehnikakõrgkooli raamat ,,ehitusfüüsika 1 ,, 20
esitatud tööde siduskulud - Mõõtühik (unit of measurement) – mõõdetavat või hinnatavat numbrilist suurust kirjeldav ühik 2 3 (m, m , m , tk) - Projekt (project) – omaniku poolt määratud eesmärgi ja ulatusega ettevõtmiste kogum - Tarind, ehituskonstruktsioon (structure) - ehitise osa, mille projekteerimisel on tarvis teha ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika arvutusi; kandetarindid (kandekonstruktisoonid) kannavad lisaks omakaalule koormust; piirdetarindid (piirdekonstruktsioonid) eraldavad ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest - Töökirje (item of bill of quantities) – töökirjeldusest, -mahust ja arvestusühikust koosnev kirje töömahtude loetelus - Töökirjeldus (work description) – töö tulemuse kirjeldus töömahtude loetelus
Mikk Kaevats KODUSED ÜLESANDED Harjutusülesanded Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 13.11.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 ÜLESANNE 1 ÜLESANNE 1 Väärtus Ühik Ts 18 °C Tk 30 °C v 0,45 m/s Arvutada operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 18 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 30 ºC. Õhu liikumiskiirus ...
Sama kehtib niisiis ka puistevillade kohta. Sageli eksitakse korstnate ja tulekollete isoleerimisel materjali valikuga. Näiteks metallkorstna isoleerimiseks kasutatakse sageli tavalist ehituslikku kivivilla. Kuna nimetatud materjali kasutustemperatuur on kuni 200°, hakkab korstna kuumenedes isolatsiooni sideaine lenduma ning vill vajub kokku ja soojuskiirguse toimel süttib ehitise konstruktsioon. Mõne toote omadusi ja kasutusjuhendit lugedes tundub, et loodusseadused ja ehitusfüüsika reeglid enam ei kehti. Tänu osavale reklaamile jääb inimestel mulje, nagu võiks ehituslikku kivivilla kasutada koguni temperatuurini 1100`C,mis on tegelikult kivivilla sulamistemperatuur aga mitte kõrgeim lubatud kasutustemperatuur. Korstnate ja suitsukäikude isoleerimiseks tuleb kasutada spetsiaalset mineraalvilla, mille kasutustemperatuur on vähemalt 700°. Tehnilised villad taluvad püsivalt 250-, 350-,
Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vet...
edasi on võimalik liikuda difusiooni teel, samuti transpordituna õhu ja veega. Tema poolestusaeg on kõigest 3,8 ööpäeva. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris sisaldus välisõhus on 10-20Bq/m3. Radooni kontsentratsioon võib ohtlikumaks muutuda kinnisemates ruumides, kus tal ei ole võimalik eriti hajuda. [] RADOON EESTIS Siseõhu radoonisisalduse uuringud 1981-1991.aastal korraldas ETUI ehitusfüüsika osakond esimesed radooniuuringud. Mõõtmised toimusid 400 majas (90% elamud, 10% koolid ja lasteaiad). 72% majadest oli radoonitase alla 100Bq/m3, 4% üle 800Bq/m3. Suurimaks tulemuseks saadi 6700Bq/m3 (Sillamäel). Normeületavaid radoonieraldusi ehitusmaterjalides ei tuvastatud. [] Keskkonnaseire raames toimus radooni uuring ka 1994-1998.aastatel. Selle eesmärgiks oli teada saada üldine radoonitase Eestimaa majades, radooniohtlikumad piirkonnad ja radooniohtlikud hoonete tüübid
pinnalt vahetult üle räästa maapinnale või sillutisele. See on lubatud vaid tingimusel, et ei ohustata inimesi või sõidukeid ja langev vesi ei kahjusta hoone seinu. Katuseräästas > 0.6 m ja räästa projektsioon maapinnal > 1.0 m inimeste ja/või sõidukite paiknemiseks või liiklemiseks ettenähtud alast. Jääpurikad on eluohtlikud! 20 10 Ehitusfüüsika: kuju, kalle Katuse kuju, kalded ja materjalivalik peavad tagama sademevee kiire ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma vee ja lume tungimise katusetarindisse ja ruumi. Katusekattematerjal tuleb valida vastavalt katuse katte tüübile. Katus koosneb erinevatest kihtidest ja igal kihil on täite temale määratud ülesanne. 21 Katuse kalle
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640
kaugusele hoone seinast. Korraldamata vee äravool Langev vesi juhitakse katuse pinnalt vahetult üle räästa maapinnale või sillutisele. See on lubatud vaid tingimusel, et ei ohustata inimesi või sõidukeid ja langev vesi ei kahjusta hoone seinu. Katuseräästas >0.6m ja räästa projektsioon maapinnal >1.0m inimeste ja/või sõidukite paiknemiseks või liiklemiseks ettenähtud alast. Renni kinnituskonksude vahe 80-100cm Ehitusfüüsika Katuse kuju, kalded ja materjalivalik peavad tagama sademevee kiire ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma vee ja lume tungimise katusetarindisse ja ruumi. Katuse osad Kandetarind Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate 31 Katusekatte alus (roovid) Katusekate Vihmavee renn Detailid, läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad Seespool Õhutõke
esitatud tööde siduskulud - Mõõtühik (unit of measurement) – mõõdetavat või hinnatavat numbrilist suurust kirjeldav ühik 2 3 (m, m , m , tk) - Projekt (project) – omaniku poolt määratud eesmärgi ja ulatusega ettevõtmiste kogum - Tarind, ehituskonstruktsioon (structure) - ehitise osa, mille projekteerimisel on tarvis teha ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika arvutusi; kandetarindid (kandekonstruktisoonid) kannavad lisaks omakaalule koormust; piirdetarindid (piirdekonstruktsioonid) eraldavad ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest - Töökirje (item of bill of quantities) – töökirjeldusest, -mahust ja arvestusühikust koosnev kirje töömahtude loetelus - Töökirjeldus (work description) – töö tulemuse kirjeldus töömahtude loetelus
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin
annaabi.ee 
