Rakendust loov uurimus toodab uuendusi ja toetab nende arendamist. Uurimus sisaldab nii teoreetilist kui empiirilist uurimist, kuid meetod erineb neist eemärgi, uuringu läbiviimise ja tulemuste tõlgendamise poolest (Aken, 2004, 224-229). Cross et al (1981, 200) nõustuvad, et rakendust loov uuring ei olegi teadus, vaid hoopis tehnoloogiline tegevus. Van Aken (2004, 230) toetab seda ideed tehnoloogiliste eeskirjade olemasolu selgitamisega juhtimismaailmas. Lõppsõna Uurimisstrateegia valik on oluline osa uurimusest ning tuleks põhjalikult läbi mõelda. Pärast mitmete autorite poolt kirjeldatu läbilugemist ei tundugi see aga enam nii keeruline protseduur. Saime teada, et strateegia lähtub eelkõige töö eesmärgist ning vale strateegia ei saa kuidagi vastata uurimisküsimusele. Vastavalt töö iseloomule on ühe uurimise raames on võimalik kombineerida mitut erinevat strateegiat. Kõkide strateegiate puhul täheldasime seotust teooriaga. Sama oluline roll on
46. Frazier – kultuurimuutused toimuvad läbi kultuurikontaktide ja etapiti erinevates ühiskonnavaldkondades 47. Enkulturatsioon – sisenemine kultuuri õppimise teel 48. Kultuuri relativism – seisukoht, et kultuuride erinevusi tule väärtustada ning kultuure ei saa mõõta sama mõõdupuu alusel 49. Etnotsentrism – tendents pidada enda kultuuri paremaks ja vaadelda teisi kultuure enda mõõdupuu järgi 50. Emic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse ühiskonnaliikmete kirjeldustele, seletetekse kultuuri seestpoolt vaadelduna 51. Etic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse sellele, mida uurija tähtsaks peab, kirjeldus ei pruugi sarnaneda inimeste endi kujutelmadele, aga tulevad välja kultuurierinvused sest uurimismeetod on rangelt määratletud 52. Antropoloogia - teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist 53
Teised allikad on usaldusväärsed. Ülevaate piisavus 3 uuritavast teemast on antud põhjendatud hulga allikate toel rahuldav ülevaade, mis on üldjoontes kooskõlas töö pealkirja ja uurimusliku osaga. Uurimuse teoreetilisest osast ei suutnud välja lugeda, miks mõjutab kool inimese endasse suhtumist. Teema käsitluse sisuline loogilisus 5 teoreetilise ülevaate osad on omavahel loogiliselt ja hästi jälgitavalt seotud andes ammendava ülevaate uurimuse taustast. Uurimisstrateegia ning andmekogumismeetodi adekvaatsus ja valiku põhjendus - 3 andmekogumismeetod vastab uurimistöö eesmärgile, kuid pole põhjendatud, miks just selline meetod. Valimi vastavud eesmärkidele 2 valim vastab üldjoontes uurimistöö eesmärkidele ja hüpoteesile. Pole põhjendatud, mille põhjal valiti valim. Andmeanalüüsi vastavus uurimisküsimustele/hüpoteesidele, andmeanalüüsi teostus 3 kasutatud andmeanalüüsi meetodid sobivad üldjoontes
palju isiklikust kogemusest, aga nad võivad õppida ka jälgides teiste tegevust ning seda, mis teistega seejärel juhtub. Eriti palju õpivad imiteerides lapsed nende jaoks on täiskasvanute vaatlemine nn õige käitumise õppimine. Küsitlus On uurimismeetod, kus katsealused vastavad mitmetele küsimustikele või lausungitele, küsimustikuna või intervjuus. Paljud inimesed seostavad küsitlusi trükitud küsimustikega, mida tavaliselt saadetakse posti teel. Sellegipoolest küsitlus on uurimisstrateegia, mis võib sisaldada erinevaid meetodeid andmete kogumiseks nagu telefoniintervjuud, grupiintervjuud, elektroonilised küsimustikud (e-meilina ja veebilehekülgedel). Küsitlusuuring võib sisaldada einevaid küsimuste tüüpe ja tehnikaid. Küsitlusi võib teha nii suuremale populatsioonile(kogu rahvale) või väikesemale populatsioonile(vallalised naised). Loomulikult ei saa küsitlusuuringut teha kogu rahvale, see oleks võimatu. Siis tuleb panna paika mingi kindel number,
Ettevõttes 100% töö autode kajastamine Kirjeldatakse, mis moodi ettevõtte kajastab firma autosid. Töötajate transpordi seadus Käsitletakse seadusi mis vastavad sellele peatükile Mis moodi toimub transport ettevõttes Kirjeldan mis moodi toimu ettevõttes töötajate transport 3 Kursusetöö metoodika Mis moodi toimub uurise läbiviimine Uuring Uurimise läbiviimine läbi erinevate graafikute, arutelude ja ettevõtte uurimise läbi. UURIMISSTRATEEGIA KIRJELDUS JA PÕHJENDUS Empiirilise uurigu uurimisstrateegiaks on võrdlusuuring. Uuringu metoodilist lähenemist läbi kvantitatiivne meetod. Maksusoodustuse rakendamiseks on vajalik pidada arvestust ning sellest peavad selguma kõik olulised faktid maksusoodustuse rakendamiseks. Nimetatud sätte rakendamisel mängib olulist rolli mõiste ,,ühistranspordi kasutamise mõistlik aja- või rahakulu" sisustamine. (Tolliamet, 2019) ANDMETEKOGUMIS- JA ANALÜÜSIMISMETODITE KIRJELDAMINE JA
nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse. Veel nõudeid alauurimisküsimustele: Alauurimisküsimused ei tohiks olla liialt tehnilised ja faktiküsimused pigem üldisemad. Ei tohiks omavahel kattuda Ei tohiks olla suuremad, kui põhiline uurimisküsimus ehk selle üheselt juba ära vastata Miks on uurimisküsimused olulised? Neist sõltub: Uurimisstrateegia: kvalitatiivne/kvantitatiivne Uurimismeetod andmekogumismeetod Uurimistöö teoreetilised alused peavad haakuma uurimisküsimustega Seetõttu on uurimisküsimused BA-töö selgrooks, kui need on vildakad, siis läheb kõik viltu!!! Halbu ja häid näiteid Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga: Halb näide: uurin erakondade noortekogusid ja teooria osa räägib erakonna
o. lõplikku arvu tunnuseid, mida mõõdetakse üldkogumi üksikutel objektidel ? Milliseid valimi tüüpe tunnete*juhuslik,ettemääratud,suurus ja usaldusväärsus? Mida tähendab hüpotees*seni tõestamata väide? Tooge välja kvalitatiivse ja kvantitatiivse meetodi erinevusi*kval- uurija ja uuritava objekti distants on lähedane;vahetu osaleja,mitte kõrvaltvaataja;teooria ja uuringu suhe on uurida, mitte kinnitada;uurimisstrateegia on struktueerimata;sotsiaalne reaalsus on meie loodud, mittemitte väline ja püsiv;info on rikkas ja ulatuslik, mitte kindel jaja usaldusväärne?. Kuidas saab kombineerida uurimimeetodeid*kaks erinevat,valitsev-alistuv ja segatüüp ja millist neist peavad õigeks Read&Marsh (2002)? Mida tähendab andmete kogumise korral sekundaaranalüüs*dokumendid,ametlikud andmed, ja originaalinfo analüüs*vaatlus,intervjuu,katse,küsitlus? Mida tähendab ex post ja ex ante analüüs? Mida
Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kvantitatiivne, kombineeritud uurimus, nende tunnusjooned ja iseärasused. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs)
KVALITATIIVNE UURING Kvalitatiivse lähenemise kesksed rõhuasetused: · Sündmusi ja sotsiaalset keskkonda nähakse läbi nende inimeste silmade, keda uuritakse · Täpne kirjeldus ja konteksti rõhutamine · Protsessi rõhutamine · Paindlikkus ja piiratud struktuur Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud
Lisaks välitööle kogub uurija ka muid uurimisobjektispetsiifilisi andmeid (verbaalsed ja visuaalsed tekstid, artefaktid, statistilised andmed jne). Põhiline analüüsimeetod on etnograafiline tõlgendus, mida võib kombineerida teiste analüüsimeetoditega. Etnograafia põhineb peamiselt sümbolilise interaktsionismi, fenomenoloogia külgneva etnometodoloogiaga ja poststrukturalismi külgneva sotsiaalkonstruktsionismiga teooriatel. Juhtumiuurimus – Juhtumiuurimus on uurimisstrateegia, mis sai alguse Prantsusmaal, Suurbritannias ja USA-s. Juhtumiuurimus mõistetakse peamisel kolmes tähenduses – ühe konkreetse üksuse kontekstist lähtuv mitmekülgne süvaanalüüs (üksus võib olla inimene, grupp inimesi, sündmus, projekt, asutus jne), konkreetse üksuse kontekstist lähtuv üksikasjalik kirjeldus (uurimuse/analüüsi tulemus) ning teatud sotsiaalse fenomeni uurimine ühe konkreetse üksuse
on erinevad uuringud jõudnud samasugustele järeldustele. Kolmandaks oleks vaja küsida, kui tõenäoline on, et keskkonnamõjud vastutavad kõigi leidude eest. On üsna ilmne, et sedan nad ei tee. Geneetilise mõju tugevus võib küll varieeruda, ent pole vähimatki kahtlust, et see on oluline (lk 18). Kui palju loodusest ja kui palju kasvatusest? Lapsendatud laste mudelid tegelevad geneetilise ja keskkonnamõju eraldamisega üsnagi teasel viisil kui kaksikute uurimisstrateegia. Siin jookseb põhiliselt eraldusjoon bioloogiliste vanemate vahel (eeldusel, et lapsed adopteeriti kohe pärasti sündi või varajases lapseeas), kes ei osalenud kuidagi lapse kasvatamises, ja kasuvanemate vahel, kes vastutavad lapse kasvatamise eest, kuid kel puudub lapsendatud lapsega geneetiline side (lk 74). Bioloogiliste ja kasuvanemate võrreldavus Lapsendatud laste uuringutest on mitmeid variante, kuid ühel või teasel viisil lähtuvad
Kvantiatatiivsed meetodid on paremini kooskõlas deduktsiooniga, sest võimaldavad kontrollida teooria paikapidavust üldiselt ja kitseneva fookusega.) Vali üks: a. Lähtepunkt b. Tulemus 20. Kõikidele laenatud mõtetele tuleb oma uurimistöös viidata Vali üks: Tõene Väär 21. Palun kirjelda, mis vahe on kirjeldaval ja üldistaval statistikal. Vt. leht punkt 9 Milliseid järeldusi üks ja teine neist võimaldab teha?- sama- 9 21. Millise uurimisstrateegia puhul kasutatakse kinniseid küsimusi ja statistilist andmetöötlust? Vali üks või enam: a. Kombineeritud metoodika b. Struktureeritud ehk kvantitatiivse metoodika c. Struktureerimata ehk kvalitatiivse metoodika 22. Deduktiivne teooria ja uuringu vaheline suhe on see, kui... Vali üks: a. Uurija viib läbi empiirilise uuringu uute teooriate ja tõlgenduste loomiseks. b. Teoreetilistele alustele toetudes püstitab uurija hüpoteesi ja viib läbi empiirilise uuringu. Teooria
• Alauurimisküsimused peavad seostuma põhilise uurimisküsimusega ja seda justkui täiendama. • Veel nõudeid alauurimisküsimustele: – Alauurimisküsimused ei tohiks olla liialt tehnilised ja faktiküsimused – pigem üldisemad. – Ei tohiks omavahel kattuda – Ei tohiks olla suuremad, kui põhiline uurimisküsimus – ehk selle üheselt juba ära vastata • Alauurimisküsimusi BA-töös mitte üle 6-7! Miks on uurimisküsimused olulised? • Neist sõltub: – Uurimisstrateegia: kvalitatiivne/kvantitatiivne – Uurimismeetod – andmekogumismeetod (küsitlus, intervjuu, tekstianalüüs…) – Uurimistöö teoreetilised alused – peavad haakuma uurimisküsimustega • Seetõttu on uurimisküsimused BA-töö selgrooks, kui need on vildakad, siis läheb kõik viltu!!! • Oluline ka uurimisküsimuste sõnastus – kui segane ja laialivalguv, siis on sellele raske vastata ja lugeja ei saa aru, mida uuriti Halbu ja häid näiteid
• Olulise olemasoleva informatsiooni väljatoomine • Nt: riigihanked Tartu linnas > Eesti ja EL riigihangete süsteem, seadusandlus ja praktika kirjeldus • Nt: x ja y valla ühinemise mõjude analüüs > senised haldusterritoriaalsed reformid Eestis, programmid, debatt jne Meetodi kirjeldus • Eesmärk on anda ülevaade kuidas jõutakse uurimisküsimusest järeldusteni. • Ülevaade sisaldab mh: – Milline on kasutatav uurimisstrateegia (nt võrdlev uuring, kaardistamine, juhtumianalüüs jne)? – Kuidas hangitakse andmed (statistilised ülevaated, intervjuud, küsimustikud, dokumendid, andmete/osalejate valikukriteeriumid jne) ning kuidas saadud andmeid töödeldakse/analüüsitakse (kvantitatiivselt või kvalitatiivselt; mis meetodit kasutatakse)? – Kuidas valitud strateegia ja meetodid aitavad leida vastust uurimisküsimusele? – Miks valiti antud strateegia/meetod
Kultuurirelativism – seisukoht, kus väärtustatakse kultuuride erinevusi ja mitmekesisust, ei minda uurima mingit kultuuri nii, et on otsustatud, kas see on hea või halb. Uurima minnakse positiivse suhtumisega ja neutraalselt, hinnatakse kõiki ühiskondi. Etnotsentrism – kõiki kultuuri mõõdetakse oma kultuuri mõõdupuudega, ntks lääne mõõdupuuga, nii et meile võib tunduda, et üks või teine pole hea kultuur, pm vastand kultuurirelativismile emic – uurimisstrateegia, kus lähtutakse põlisrahvaste endi kultuurikategooriatest, eesmärgiks mõista nende endi mõistete ja kohaliku filosoofia kaudu paremini näha nende eripära etic – mingi valitud teooria järgi uuritakse mingit ühiskkonda või isikut, lähtutakse distantsilt Võtmesümbolid e baasväärtused e kultuurifookus – igas kultuuris on kesksed väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse Moodsamad kultuuriteooriad ei poolda seda, kuna see tähendaks struktrueeritud
1. Uurimisprobleemi püstitamine, teema määratlemine (Pea uurimistöö arengu kohta märkmikut) 2. Selgita, mida teised on antud teema kohta juba uurinud 3. Hinda uurimistöö tegemise tingimusi (vajaminev raha, ajakulu, tehnika, oskused, inimjõud, võimalikud rahastajad) 4. Määratle täpsed uurimisküsimused (täpsusta hüpoteesi) mida sa uurid? 5. Määratle oma teoreetiline orientatsioon ja erinevad valdkonnad, millega su uurimustöö seotud on 6. Uurimisstrateegia, -metodoloogia (+eetilised küsimused). (Kirjalik uurimisplaan, kus on kirjeldatud eelnevad punktid ja üldiselt see, mida tegema asud) 7. Andmete kogumine ja jäädvustamine 8. Järelduste tegemine 9. Tulemuste avaldamine 10. Andmete arhiveerimine 8. Mida tähendab artikli eelretsenseerimine ja miks eelistatakse eelretsenseeritud teaduspublikatsioone uurimistöö kirjanduse ülevaate allikatena kõigile teistele allikatele? Teaduslik artikkel läbib oma ala ekspertide poolt kontrolli
– Vastajad saavad uuringu käigus targemaks ja muudavad oma arvamusi • Välise valiidsuse ohud.: – Uurija üldistab tulemused alusetult väljapoole sihtrühma. Kvalitatiivne uuring: – Kuidas sotsiaalset maailma tõlgendada, mõista, tajuda ja moodustada. – Baseerub paindlikele ja tundlikele meetoditele. – Baseerub analüüsimeetoditele, mis suudavad komplekssuse, detailsuse ja konteksti arvestamisega toime tulla. Kvalitatiivsed uuringustrateegiad • Juhtumiuuring (case study) - uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas; võib keskenduda ühele juhtumile (single case study) või mitmele juhtumile (multiple case study) – On eesmärgiks mõista, kuidas uuritav nähtus sõltub kontekstist ja kujundab konteksti: antud strateegiaga sobivad uurimisküsimused “kuidas” ja “miks” vormis. • Etnograafiline uuring (etnography) • Tegevusuuring (action research) Mis on Case Study? • Uurimine reaalses olukorras
· Paindlikkus ja piiratud struktuur (Tepp) Juhtumi uuring (case study): Kvalitatiivsed uuringustrateegiad olemus · Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema · Juhtumiuuring (case study) loomulikus keskkonnas · Etnograafiline uuring (etnography) · Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib · Tegevusuuring (action research) keskenduda ühele juhtumile (single case
Kui sinu projekt hõlmab inimeste aktiivset osalust, peaksid järgima antud eetikaprintsiipe: *Uuringu raamistiku ja osalejate kaasatuse selgus. *Lubade ja ligipääsu hankimine. * Osalejate kaasatusest tulenevate andmete kasutamine. (lk 67-71) 3.2 Metodoloogia taaskülastamine: võimalikud uuringupositsioonid ja lähenemised Lincoln ja Cuba kirjeldasid iseloomulike omaduste kogu, mida nad nimetasid naturalistlikuks uurimuseks eriti sobilik uurimisstrateegia, kus uurimine toimub tõsielulistes situatsioonides, mitte laboris, kontrollitud tingimustes. Naturalistliku uurimuse põhiomadused: loomulik tegevuspaik, sõnadetagi selge teadmine, arenev metodoloogia, eriline kriteerium usaldusväärsuse jaoks, üksikdetaile kirjeldav tõlgendus, läbiräägitavad tulemused. ,,Bricoleur": kollaaz ja koostamine. Brewer ja Hunter viitasid, et kvalitatiivne uurimus hõlmab endas olemuslikult mitmemeetodilist lähenemist. Mitmemeetodilise lähenemisega
saaks teatud kultuuri või ühiskonda hinnata ainult selle kultuuri enda mõistete kaudu ja teise kultuuri elanikud ei saaks selle kohta midagi öelda. · Etnotsentrism tendents pidada enda kultuuri maailma parimaks ja vaadelda teisi enda kultuuri mõõdupuu alusel. Kaob püüdlus objektivismile. *Loomulik etnotsentrism kõik ühiskonnad on mingil määral etnotsentristlikud teisi kultuure saab vaadelda enda kultuuriga võrdlemise teel. · Emic uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse ühiskonna liikmete endi seletustele; see on püüd seletada kultuuri seestpoolt vaadelduna. Uurija ei tohi olla kunagi targem kui uuritavad. · Etic lähtutakse teooriast ja sellest, mida uurija tähtsaks peab. Oht, et kirjeldus ei pruugi olla sarnane inimeste endi kujutelmadele. Plussiks on kindlad uurimisprintsiibid, mida on võimalik kirjeldada ja võrrelda. Sellise meetodiga on hea
lubab uurida just kõige jõukamatega seonduvaid muistiseid • Tähelepanu keskmes spetsialiseerunud käsitöö, põllumajanduse korraldus, maksustamine jt elatusalad • Suhted teiste riikidega – sõjandus, aga ka kultuurikontaktid ja –mõjud, võistlusmoment Ühiskonna uurimiseks on oluline teada, millise elatusviisiga on tegemist. Siinkohal lähtekoht Service’i jaotus Eluviisist ja elatusallikatest lähtuvalt tuleb valida sobiv uurimisstrateegia Ühiskonnakorralduse kohta käiva allikmaterjali leidmine võib olla probleemne, sageli tuleb kombineerida erinevaid allikaliike (nt kirjalikud allikad, kui neid on, etnoarheoloogilised paralleelid) Identiteedi uurimine arheoloogide huviorbiidis aastakümneid, kuid sageli pole võimalik üksikut materjalis eristada, samuti on keeruline andmeid mõtestada, arvestamata ühiskonna kohta seni oletatut Pikaajalised kliimamuutused: mida uuritakse?
areneks. Massiühiskonnaga seonduvalt mõjutatakse inimesi ühiskonna ideoloogiale alluma. Sellele vastanduvalt tekivad subkultuurid. MÕISTED Kultuurirelativism väärtustatakse kultuuride erinevusi. Äärmuslikus olukorras mingit ühiskonda/ kultuuri saab hinnata ainult selle ühiskonna enda väärtushinnangutega ühist mõõdupuud ei ole. Etnotsentrism tendents pidada enda kultuuri paremaks, hinnata teisi kultuure oma mõõdupuuga. Emic uurimisstrateegia, mis keskendub uuritavate inimeste endi seletustele, tähenduskategooriatele. Püütakse uurida ühiskonda seestpoolt, kuidas ise maailma tunnetavad. Toob esile, kuidas inimesed ise maailma näevad. Etic rõhutab pigem teadlase enda seletusviise, kategooriaid, tähendusi, mida uurija tähtsaks peab. Ühiskondi saab võrrelda üldskeemi põhjal. Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus ühiskonnas on olemas teatud kesksed väärtused, mis
Ideaalne versus reaalne - Idelaane, normatiivne: soovitav, mõnel juhul väidetavalt reaalne. - Reaalne: tegelik olukord, vaatlustega selguv, uuritavate poolt viidatav vastuolu normatiivsega. Antropoloogias on vastuolu jaoks välja vaja mõelda uurimisstrateegia. Kas lähtutakse vaatlejast (eetiline) või tegijast (eemiline). Uurimisstrateegiad Emic: Eemiline strateegia lähtub uuritavast: kuidas mõtleb uuritav antud asjast: kuidas ta kategoriseerib maailma, millised on jagatud reeglid nii käitumises kui mõtlemises, mis on tähenduslik, kuidas kujutletakse ja seletatakse toimuvat. Uurija tugineb uuritava maailmale ehk mis on kohaliku jaoks oluline.
kasvab. Niisamuti on lood ka filosoofiaga. Mida mitmekülgsemaks ja keerulisemaks on muutunud globaliseerunud maailm, ühiskond, kultuur, tunnetustegevus, poliitiline elu, seda rohkem on kasvanud vajadus filosoofilise käsitluse järele, kaoses esmase korra loomise järele. Filosoofiline dimensioon on möödapääsmatult vajalik kõikide elualade suurte tegijate mõtlemises. Seda nii keeruliste süsteemide mõistmiseks vajaliku viljaka uurimisstrateegia valikul kui ka saadavate tulemuste humanistlikus rakendamises edasistes tegevustes. Tõde, hüve, õnn, õiglus, ilu, võim, vabadus, tulevik jmt kõige üldisemad mõisted kategooriad - ,,värvivad" kogu inimlikku olemist, kujundavad kõiki tegutsemismustreid. Kui filosoofia oleks ,,kõige teooria", siis tähendaks see, et filosoof(ia) seaks enda ülesandeks luua kõikehõlmav maailmakirjeldus ja mõtestus, mis võtaks kokku ja sünteesiks kõikide teaduste saavutused
faktiinfot aspektide kaupa; kusimus: mida algallikas kasitleb? Annoteeritakse koiki dokumendituupe, refereeritakse peamiselt teaduspublikatsioone! INFOTEADUSE UURIMISMEETODID 1. Andmekogumismeetodid infoteaduses. 26 Uurimisstrateegia ja uksikute uurimismeetodite valik soltub valitud uurimisulesandest ja uurimuse probleemist Andmekogumismeetodid: intervjuu, ankeet, telefonikusitlus, postikusitlus, internetikusitlus · Kogu uuringu voi selle osa andmete kogumise viis · Probleem maarab ...
peaks stiimuli mitmes erinevas komplektis õppima ja seejärel meenutama Kodeerimise spetsiifilisus ja ajendist sõltuv unustamine Tulving: trace-dependent forgetting ja cue-dependent forgetting - mälus olemasolek on määratud samade teguritega mis salvestamine, kättesaadavus on aga olemasoleku ja meenutamise ajendite ühisfunktsioon - meenutamine on seda parem mida sarnasemad on ifno mälus ja info, mis on kättesaadav meenutamise ajal - Uurimisstrateegia: 2 õppimise ja 2 meenutamise tingimust Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - Printsiip kehtib mõlema mälutesti jaoks – nii vaba meenutamine kui äratundmise kuid eduka meenutamise jaoks p.o olema kontekstide ’kattumine’ suurem. GAPS (Üldine abstraktne töötlussüsteem) - Seisundid esindavad protsesside lõpptulemusi: nooled tähistavad ’mõju’ - Kesksed mõisted: kodeerimine, mälujälg, ekfooria, ekfooriline informatsioon
individuaalsete, otseselt ellujäämisega seotud aspektidega. Psühholingvistika valdkond MÄRKIDE KÕIKJALOLEVUS Kaks mõttekoolkonda keelearengu suhtes: inimkõne on loomade omast olulistes üksikasjades erinev, kuid need kaks on seotud evolutsiooniga (järjepidevuse teooria) Kõne on spetsiifiliselt inimlik täiend (järjepidevusetuse teooria) Ühte või teist toetamata tuleb rõhutada: on hädavajalik omaks võtta uurimisstrateegia, mis võrdleb inim- ja loomakommunikatsioonisüs-teeme, et saada ülevaadet semiooside loomusest ja kõikjalolevusest. Thomas Sebeok. Märkide tüpoloogia Märkide kuue ,,põhiliigi" tüpoloogia, mis peegeldab kõige sagedamini identifitseeritud ja semiootikute poolt levinumalt kasutatud märkide tüüpe. Need, mida tegelikult klassifitseeritakse, pole märgid, vaid täpsemalt öeldes märkide aspektid. Hierarhiline printsiip on omane igat liiki märgi arhitektuuris.
massikultuuri (näiteks filimid) kaudu. 6. Sotsiaaluurimuste strateegiad. Formuleeriv tutvumine objektiga, mida on vähe uuritud. Tulemuseks on edaspidise uurimuse kava, hüpoteesid jms. Kirjeldav eesmärgiks on süsteemne kirjeldus. Põhineb teadulikul andmekogumisel ja analüüsil. Nt rahvaloendus. Seletav otsitakse vastust küsimusele ,,miks". suund seletuse väljatöötamisele. Süübib probleemi olemusse ning otsib põhjuslikke seoseid. 6.1. Uurimisstrateegia mõiste. mida tahame uurimuses teada saada ning mis on selleni jõudmiseks parim tee. 6.2. Ühekordsed uurimused. ühekordne andmete kogumine ühel piiritletud ajavahemikul, sotsiaalses ruumis ühte tervikut kujutavat uurimusobjekti moodustavailt elementidelt. Enamus uuringuid on ühekordsed. Enamusel juhtudel ei planeerita uurimust pikas plaanis, et seda tehakse praegu ja juba planeeritakse ette, et see tehakse ka mingi aja möödudes. 6.3. Võrdlusuurimus.
Maastikulise info- ja seiresüsteemide arendamine teadmispõhiste otsuste tegemise võimaldamiseks. Soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi väljatöötamine, mis soodustab polüfunktsionaalset ja jätkusuutlikku maakasutust. Eesti looduskaitse arengukava: Eesmärk A: Loodus- ja kultuurmaastike mitmekesisuse ja säästliku kasutuse tagamine Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine(2007-2010) välja on töötatud maa-arhitektuuri ja -maastike uurimisstrateegia ja -metoodika, toimuvad järjepidevad uuringud; loodud on maaehituspärandi andmebaas; toimuvad maa-arhitektuuri ja -maastikke tutvustavad ja väärtustavad tegevused; toimib maaehituspärandi omanike nõustamissüsteem ning välja on töötatud maaehituspärandi säilitamiseks vajalikud toetusmeetmed; toimib maaehituspärandi omanike nõustamissüsteem ning välja on töötatud maaehituspärandi säilitamiseks vajalikud toetusmeetmed; Looduskaitseseadus:
annaabi.ee 
