1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie Vaade, mis eitab "kunsti" ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust.
Mis on olevatele asjadele olevatena iseloomulik? Mis on olemus? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat See, mis meile näib olevat pole tegelikkus ning on see-tõttu muutlik ja mitteolev. Tegelikult olevad asjad on muutumatud ja igavesed. Tegelikult olevad asjad on tegelikult näivate asjade arhetüübid, milles nähtavad asjad imiteerivad oma arhetüüpe. Neid arhetüüpe on võimalik mõtlemise (meenutamise või siis taasmäletamise) teel näha. 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemusest endast, eeldades neilt eelnevat ontoloogilist staatust. Mis teeb asjast asja? Selle õpetusega jõuab vastuseni küsimusele "Mis see on?" 4. Mis on substants? Substants on olev asi, enesele ja enesekohaselt. 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühe näitega. Substants tekib (või kaob), siis kui mateeria võtab vormi (või kaotab selle). Näiteks maja tekib alles siis kui kokku panna tellised, puit, segu jne. 6
Hea näide sellest on näiteks arusaamad mehisusest ning naiselikkusest erinevates kultuurides. See tähendab, et miski mida meie arvame olevat mees või naine spetsiifiline ei pruugi olla samamoodi mõitetav mõnes teises kultuuriruumis.1 Siinkohal tasub täpsustada, et ei sex ega gender ei ole kuidagi seotud kellegi seksuaalsusega või nende seksuaalse orientatsiooniga – mis siin all on mõeldud on vaid nende sugu ning enesedefineeringut kas mehe või naisena. Essentsialism on lähtumine eeldusest et sugu (või üldse mingisugune olemus) on iseloomustatav olemuslike omadustega, siinkohal siis X- ja Y- kromosoomidega.2 See on justkui et öelda, et sex ja gender on samatähenduslikud sõnad kirjeldamaks kellegi sugu. Teemaväliselt võib tuua näiteks Rene Descartes arvamuse, et hinge essentsiaalne omadus on mõtlemine. See on sama kui öelda, et mehe essentsiaalne omadus on tema suguelundid, mis on siis essentsiaalne vaade soo probleemile.
Kirjandus: · Võõrkeelsed teadusartiklid (ca 1/3 allikatest?) · Eestis tehtud uuringud (üliõpilastöös, uuringufirmade poolt tehtud tööd, ettevõttesisesed uuringud jms) · Nii võõr- kui emakeelsed erialaraamatud (eelkõige töös kasutatavate mõistete, teooriate jms seletamiseks) · Ametlikud juhised ja normdokumendid · Ei sobi kasutada populaarteaduslikke allikaid: - põhinevad kontrollimatutel väidetel (ei sisalda viiteid) 1 Essentsialism (ld essentia ´olemus´) arvamus, et on olemas kindlad suhtumised või emotsioonid, mis on "loomulikud" või bioloogiliselt omased kas siis inimestele üldiselt või teatud sugudele; palju vaieldud termin feministide ja teiste hulgas. Järelikult avaldus: "Esiajaloos pidid mehed olema rohkem sõjakad kuivõrd neil puudus emainstinkt" on essentsialistlik avaldus. Essentsialismi on sageli toetatud viidetega bioloogilistele väidetele (näiteks,
Nt varjude mäng koopa seintel. Need asjad, mis tegelikult on igavesed ja muutumatud, mis näivad aga ainult olevat on muutlikud ja mittepüsivad. Tegelikult olevad asjad/ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid või originaalid tavasilmaga nähtavate asjade jaoks.Vahe nende vahel on see, et nähtavad asjad imiteerivad arhetüüpe või osalevad nende vahekorras. Anamnesis meenutamine. Oluline küsimus kas on olemas ideed? 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemisest endast, eeldades et neil on mingi kindel ontoloogiline staatus. 4. Mis on substants? Olev asi, mis on olemas tänu iseendale. On olemas asjad, mille juures on aine, idee, liikumine, eesmärk. Aitiion kui asja põhjus. 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühe näitega. Kappi on valmis, kui on kokku pandud selle osad (puulauad, nupud, riiulid jne). 6. Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest
Vaated: Tunneb suurt huvi eksistentsiaalsete probleemide vastu iga inimene puutub kokku eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Leiab et iga inimene on ainulaadne. Elu lõpp: Elu lõpupoolel pidas teravat poleemikat ametliku kristlusega. Leidis, et kirik on silmakirjalikkuse kehastuse ning usu tõelise olemuse teotaja. Lootusetu võitlus murdis filosoofi 42-aastaselt. Ta suri üksiku ja häbistatuna. Essentsialism ja eksistentsialism Isiklik filosoofia Kierkegaard esitab filosoofiale järgmised nõuded: · filosoofia peab puudutama mind isiklikult; · sellega tegelemine peab puudutama minu elu; · filosoofia peab mulle midagi tähendama ning mulle korda minema, sest pole olemas muud tõde kui see, mida just MINA kogen. Tema filosoofiale on iseloomulik: · subjektivism · irratsionaalsus · inimesekesksus · vastandumine Hegelile
Milline on Popperi suhtumine traditsiooni kui tunnetuse allikasse? Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, siis on teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt traditsioon. Enamiku sellest, mida me teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida oleme raamatutest lugenud. Milline on Popperi hinnang Platoni epistemoloogiale? Popperi hinnangul võib Platonlik essentsialism viia teaduse-tõlgendusele, mis pärsib teadmise kasvu. Milline oli Popperi järgi traditsiooniliste poliitikateooriate keskne küsimusepüstitus? Kes peaks valitsema, milline on ideaalne valitseja? Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Milline on Popperi kriitika selle küsimusepüstituse aadressil? Nii nagu Popper epistemoloogias on seisukohal, et inimkonna käsutuses pole kriteeriumit
2) Mis on vabadus? rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 3) Mis on vabaduse piirajad? 3.Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? 4) Kes või mis on vabaduse subjekt? Anti-essentsialism: Anti-essentsialismi kriitika: ,,kunst" tavakasutuses ja kunstiteoste 2.Selgitage negatiivse ja positiivse vabaduse erinevust. klass, visuaalselt eristamatute paaride argument, definitsioonja loomingulisus. Et vabadus on kitsenduste, piirangute puudumine. Oled vaba midagi tegema, kui keegi ega Ühtne kunstiteoste klass? Kennick: Me oskame tarvitada mõistet kunst, teame millal seda miski selle tegemist ei takista
sajanditel valitses. Jutt on traditsioonilisele filosoofiale – mille levinud pejoratiivseks üldnimetuseks saab kahekümnenda sajandi alguses metafüüsika – toetuvast teaduse olemuse interpretatsioonist. Popper osutab selle teadusekäsituse juures peamiselt kahele küljele: 3 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 1. Essentsialism (sõnast “essentia” – olemus ladina keeles). Seda arusaama võib Popperi järgi omakorda kokku võtta kolme teesiga: a) teadlased püüavad saavutada tõest kirjeldust maailmast, b) tõene teooria kirjeldab “olemusi”, mis on vaadeldavate nähtuste aluseks, c) seetõttu – kui tõene teooria on leitud, s.t. kui loodusnähtuste olemused on adekvaatselt kirjeldatud, siis on saavutatud vastava loodusnähtuse lõplik seletus. Popper nõustub esimese teesiga
Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. Kunst: 1. „mis on kunst“ mõistmine: kunstiteose tuvastamise mõttes (missugused asjadest on), defineerimise mõttes (mis on tunnused) ja ontoloogia mõttes (mis tüüpi on asjad) 2. Anti-essentsialism: eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste eetikamõistete (nt „ilu) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kõik traditsioonilised esteetika teooriad (formalism, emotsionism, intuitsionism, organitism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni, kuid luhtunud. Kunstiteostel pealt näha ei ole mingit kindlat/spetsiifilist sarnasust, samas on neil mingi hulk sarnasusi, sugulusi ehk „perekondlike sarnasusi“ (Wittegensteini vaade)
Naisliikumised võtavad tuld, kui on juttu naisena olemisest, naiste ürgülesannetest, naise loomusest, naise müstikast. Naine olla on uus ja huvitav pärast sootut Nõukogude aega. See on 7 loomulik, looduse kutse. Naisena olemine on äkki muutunud tähendusrikkaks. See pole muidugi võrdõiguslikkuse feminism, mis neile meeldib, vaid ikka essentsialism: naise "eripärane psühholoogia", hoolitsuse eetika, pehmus, mõistvus, mida võiks viia näiteks poliitikasse, mis seeläbi muutuks. Sugu on ka eesti mõtlevate naiste jaoks ennekõike seotud naise füsioloogiaga, millest tuletatakse naise olemus vahetult. Tänapäeva eesti mees on oma koduvälises eneseteostuses ülekoormatud ja põeb depressiooni. Teda ahistab stereotüüpne soorollide kujutamine samavõrd kui naist ühiskond ootab mehelt
kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tema olemus? Mis on kasvatuse eesmmärgid? Füüsiline olemus - meeltega tajutav; inimese suhe oma kehasse; lasta ja täiskasvanud inimese füüsise erinevused; laps kogeb end läbi motoorika; väidetakse et arvutite ja asjade pärast lapsed degenereeruvad füüsiliselt.. Ürgsed instinktid kaovad. Akseleratsioon-inimesed on oma kogult kiirelt suurenenud. Emotsionaaline - Voldemart Pinn(?); ürgne - annab märku ohust/ümbritsevast; inimene on
soorollidest nii et kumbki (maskuliinsus, feminiinsus) ei oleks domineeriv. Vastureaktsioon S. Faludi mõiste; naistest eemalduv või naiste vastane liikumine 1980ndatel Ecriture feminine filosoofia, mis edendab naiste kogemusi ja tundeid. Hélène Cixous: naised peavad kirjutama naistest ja tooma naised kirjanduse juurde. Kogemus on asetatud keelest ette. Meelega õõnestatakse kogu hierarhilist korda meeste ratsionaalsest filosoofiast. Essentsialism usk ainulaadselt naiselikku olemusse, mis on kultuuriliste tingimuste taga. Peegelpilt biologismist, mis aastasadu õigustas naiste rõhumist teadustades loomulikku meeste ülemvõimu. Gynocentric E. Showalteri mõiste; raamistik analüüsimaks naiste kirjandust või selleks, et arendada uusi tõlgendamise mudeleid, mis põhinevad naiste kogemuse uurimusel. Vastandutakse sellele, et kohaneda meeste mudelite ja teooriatega.
see, kes otsustab kaine arutluse tulemusel nälgides kustutada eluküünla nagu brahmaan · Brahmaanil ja enesetapjal erinevus: enesetapja lakkab elamast ja sellele järgneb "lakkab tahtmast", brahmaan lakkab tahtmast ja sellele järgneb "lakkab elamast" KIERKEGAARD · Sören Kierkegaard (1813-1855) oli taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija või rajaja · Kihluslugu 17-aastase Regina Olseniga · Essentsialism (lad essentia olemus) kordumatuid inimesi pole · Eksistentsialism (lad existentia olemasolu) iga inimene on kordumatu · K: rahvahulgas ei ole inimene enam ta ise, kaotab autentsuse · K esitas 3 eksistentsi staadiumi ja neile eelneva "olemasolu ilma eksistentsita" · Kolm eksistentsi viisi e staadiumi a) esteetiline, b) eetiline, c) religioosne · Olemasolu ilma eksistentsita on omane filistrile. Filister (sks Philister, taani
(Leibniz- parimas võimalikus maailmas) ■ optimism on ohtlik ja ekslik maailmavaade, elu on balansseerimine kannatuse ja igavuse vahel, naudingud ei muuda elu elamisväärseks- iga nauding nõuab vajadust uute naudingute järele ■ kannatusi saab vähendada vaid soovide vähendamisega 11.SÖREN KIRKEGAARD- taani (1813-1855) ■ eksistentsialismi eelkäija/rajaja ■ essentsialism (essentia-olemus)-kordumatuid inimesi pole ■ eksistentsialism (existentia-olemasolu)- iga inimene on kordumatu ■ kihlumine Regine Olseniga- toob välja, et tavaliselt mehed ei saa enam areneda, jäävad tavaliseks kaubandusnõunikuks “perekonnaisaks” ■ rahvahulgas ei ole inimene enam tema ise, ta kaotab autentsuse ■ eksistentsi staadiumid: 1)esteetiline- “põhimõtteline logeleja”, endine filister, millegi
Kui inimene teadvustab seda, kust ta mõtted pärinevad, on ka teadmistest kasu. 2) Tegelikkus on Herakleitose järgi miski, mida on meil võimatu mõjutada, vaid see lihtsalt on, oli ja on ka edaspidi. Sellega mitte nõustumine oleks rumalus. Tegelikkuses on kõik üks ja moodustab terviku. 7. loeng Küsimused ontoloogia loengu kohta: 1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat 3. Mis on essentsialism? 4. Mis on substants? 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriatühel näitel. 6. Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega teselle kursuse jooksul kokku puutusite? 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Vastused küsimustele ontoloogia loengu kohta 1) Ontoloogia ja metafüüsika küsivad oleva olemuse kohta
teadmisi selle kohta, kuidas asjad käivad) professionaalses käitumises aga enamasti institutsionaalsed reeglid metafüüsika / ontoloogia / esimene filosoofia meta ta metaphysika ... on filosoofia valdkond, kus küsitakse · oleva olemuse kohta · oleva olemise kohta · olemuse loomuse kohta mis on olemus? asja loomus; see, mis teeb asjast ,,selle" Platon: eidos Thomas: essentia essentsialism oleva olemus mis on olev (kui olev)? olev on see, millest kõik tekib ja milleks kõik muutub olev on see, mis on iseenesest lähtudes / tänu iseendale substants = see, mis on / olev asi mis on substants? · lihtsubstants: eidos · lihtsubstants: mateeria · liitsubstants: vormi ja mateeria ühendus · Aristotelese substantsiteooria: formaalne, materiaalne, kineetiline ja eesmärgiline
o Objektivism Teatud asjad on objektiivselt head, sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. Mingi asi pole hea mitte sellepärast, et me seda soovime, vaid me soovime seda sellepärast, et see on meile hea. Toimub tagasipöördumine Aristotelese ettepaneku juurde: Kuna inimloomus on universaalne, siis on võimalik tuua välja kõikidele inimestele omased põhivajadused, mis peavad olema rahuldatud, et saaks rääkida heast elust. Aristotellik essentsialism uus ettepanek kaasaegses filosoofias Martha Nussbaumilt. Martha Nussbaumi hea elu kontseptsioon : · Ettekujutuse loomine sellest, mis on hea. Oma elu planeerimine. · Intiimsed ja ühiskondlikud suhted. · Osavõtt kogu looduse elust. · Naer, mäng ja meelelahutus. · Omaenda elu elamine, omaenda keskkonnas ja kontekstis. 34. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus? Subjektivismi kohaselt elab inimene head elu siis, kui ta selle emotsionaalselt heaks
Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. 4.Liigitav tähendus- Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida 2) “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus Anti-essentsialism: eitab ’’kunsti’’ ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid formaalsusi. 2.nn “Wollheimi dilemma”. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes?
Algselt konservatiivne, piibliloogikale tuginev Võrreldes polügenistidega vähem rassistlik Toidab siiski unilineaarset evolutsionismi Polügenism Devrsitanism Eri rassid pärit eri liikidest Omas ajas progressiivne, kuivõrd tugines inimese tekkes muule kui piiblile Sisuliselt siiski äärmuslikku rassismi esindav Liikide olemus Carl Linne: Iga liik onn loodud muutumatuna aegade alguses. Essentsialism: igal asjade/olendite klassil on mingi essents loomus, mis on sõltumatu üksikindiviidide omadustest. Darwini teooria Liik on omavahel teatud määral erinevate indiviidide kollektsioon Järglaste saamise tõenäosust suurendavad jooned säilivad, muud kaovad aja jooksul Liik on ajas muutuv vastavalt kohanemis vajadustele Inimese evolutsiooni ajaskaala vs Maa ajaskaala... ... miljardit aastat tagasi 5 miljardit - Maa teke 0,3 miljardit - dinosauruste aja algus
See näide toetab Platoni teooriat. Samamoodi ei muutu ajas eetilised printsiibid. Mõeldava valda iseloomustab teistmoodi olemisviis ning ontoloogiline staatus kui nähtava valda, mis muutub meie nähes. Ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid, originaalid tavasilmale nähtava jaoks. Nähtavad asjad kas osalevad oma arhetüüpe või imiteerivad neid. Asjade arhetüüpe on näha mõtlemise vahendusel (kas meenutamise või taasmäletamise teel). 102. Mis on essentsialism? Essentsialism- küsimus asjade olemusest. Essentsialismi puhul lähtutakse, et asjadel on olemus. Jõutakse vastuseni küsimusele ,,mis see on?" . Iga asja teatud omadused on paratamatud, sest tulenevad asja olemusest. 103. Mis on substants? Substantsi määratakse kui olevat asja. Substantsi 4 põhjust (olema laskvad printsiibid): aine, idee, liikumine, eesmärk. Heidegger kirjutab substantsi põhjustest kui süüst. Igasugune
mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud. 12. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks? Eeldab lisamaterjali: Santayana, George 2009. Sissejuhatus. Esteetika meetodid. Ilutunne. Trt, 10-20. 13. Selgitage milliste probleemidega tegeleb Berlyne'i eksperimentaalesteetika! Eeldab lisamaterjali: Bachmann, Talis 1985. Eksperimentaalsest esteetikast. Looming, 8, 1097-1111. 2. loeng: Kunsti definitsioon I 1. Iseloomustage anti-essentsialismi põhisisu! Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti-essentsialismi programm traditsioonilise esteetika kriitika, avatud mõiste idee, perekondlikud sarnasused, keeleline pädevus: 2. Mis on kunstil pistmist nn ,,perekondlike sarnasustega"?
huvigruppide poolt. Valija käitub massides teisiti. 14.-15. KUNST 1. Kuidas võib mõista küsimust ,,mis on kunst"? Kolm viisi selle küsimuse mõistmiseks: .. kunstiteose tuvastamise mõttes: Missugused ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? .. kunsti defineerimise mõttes: Mis on kunsti tarvilikud ja piisavaid tunnuseid? .. kunstiteose ontoloogia mõttes: Mis ,,tüüpi" asjad on kunstiteosed? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. Anti-essentsialism on vaade, mis eitab ,,kunsti" (mõistena) ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi. Kunst on avatud mõiste. Suletud on ainult matemaatika ja loogika. Anti-essentsialistide järgi on kõik traditsioonilised teooriad esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
Uurimine annaks aru, miks peetake midagi õigeks või ilusaks, valeks või inetuks. Seega tooks nähtavale, kust saava inimloomuses alguse süüme ja maise, ning võimaldaks eristada ajutisi eelistusi ja tavatutes tingimustes kujunennud ideaale neist, mis lähtuvad meile kõigile ühistest vaimsetest osistest ning on suhteliselt püsivad ja üldised. II. Kunsti definitsioon I 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! Anti-essentsialism eitab kunsti ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Traditsioonilise esteetika kriitika: kõik traditsioonilised teoorias(formalism, emotsionism, organitsism, intuitsionism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni ja luhtunud(eeldavalt ekslikult, et kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav; sõna kunst-kunstiteos esinemine
erinevate kriitika- ja kunstikoolkondade esinemistingimusi; suur osa kõigest esteetika alal kirja pandust ongi sedalaadi 3) psühholoogiline – tegeletakse esteetiliste otsuste kui vaimsete nähtuste ja vaimse arengu saadustega ning uuritakse, millistel asjaoludel esteetilised tundmused tekivad ja milline on nende suhe isiksusega. 2. KUNSTI DEFINITSIOON I 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! Anti-essentsialism – vaade, mis eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete („ilu“, „esteetiline kogemus“) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Põhiteesid: 1) Traditsioonilise esteetika kriitika Kõik traditsioonilised teooriad (nt formalism, emotsionism, intuitsionism, intellektualism jne) on esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud! Need esteetikateooriad eeldavad ekslikult, et
kuna need asjad, mis näivad olevat on muutlikud, need, mis tegelikult on, on igavesed ja muutumatud. Tegelikult olevad asjad on näivate asjade arhetüübid, ideed on "mudelid" tavasilmaga nähtavate asjade jaoks. Nähtavad asjad kas "osalevad" või "imiteerivad" oma arhetüüpi. Asjade arhetüüpe on võimalik "näha" mõtlemise, mitte meelte vahendusel. Sedaist mõtlemist mõistab Platon kui taasmeenutamist. 3. Mis on essentsialism? küsib asjade olemuse kohta. Essentsialismi kohaselt peaks iga vastus küsimusele "Mis asi on?" puudutama asja eidost. 4. Mis on substants? olev asi; see, mis on 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühel näitel. substantsiteooria kohaselt on olemas sellised asjad, mille juurde kuuluvad 4 põhjust: aine, idee, liikumine, eesmärk. Kui võtta näiteks maja, siis 1) aine - materjalid, millest maja koosneb 2) idee - majaplaan 3) liikumine -
näivate asjade arhetüübid, s.t ideed on ,,mudelid" või ,,originaalid" tavasilmaga nähtavate asjade jaoks. Inimese silm märkab esmalt ilusaid asju, ent peatselt liigub silm ilusatelt asjadelt ilu enese puhta vormini, läbides vahepeal mittekehalised ilu väljendused (ala ilus hing).Nähtavad asjad kas ,,osalevad ,, oma arhetüüpides või ,,imiteerivad" oma arhetüüpe. Asjade arhetüüpe on võimalik ,,näha" mõtlemise, mitte meelte, vahendusel. Defineerib kui meenutamist. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemusest endast eeldades, et neil on mingisugune kindel ontoloogiline staatus. Kui saame asja olemusest aru, saame ka asjast aru. Mis on substants? Substants on eksisteeriv/olev asi. Iseendale ja enesekohaselt, seda mis on. On olemas ka lihtsubstants (eidos), mis siis koosneb üksnes ühest elemendist ja liitsubstants, mis on vormi ja mateeria ühendus. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühel näitel. Substants tekib või siis kaob, kui
Koopa allegooria kohaselt näeb inimene ainult varje tegelikest asjadest mitte aga asju endi. Platoni teise seisukoha kohaselt need asjad, mis näivad olevat, on muutlikud ja mittepüsivad, ning ranges mõttes mitteolevad. Ning need asjad, mis tegelikult on, on igavesed ja muutumatud. Näiteks füüsika ja matemaatika põhireeglid on ajas muutumatud. Näiteks aga ilm on pidevas muutumises. 13 3. Mis on essentsialism? On õpetus asjade olemusest endast eeldades, et neil on olemas mingisugune ontoloogiline staatus. Arhetüüpe võib vaadelda ka asjade algusena. Filosoofiat saab seega essentsialistlikult määrata ka mõtlemist asjade algusest. 4. Mis on substants? Substants on olev asi, mis on olemas tänu iseendale ja enese kohaselt. 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühe näitega. Aristotelese järgi peab igal asjal neli substantsi. Need on aine, idee, liikumine ja eesmärk.
olemas? On loomusel mingid tunnused? 1.Mis on olemus? Asja loomus on see, mis teeb asjase ,,selle"(ja mitte millegi muu) Aga mis on see see: · Platon: eidos idee on see, mis teeb asjast selle, mis ta on.Idee on asjade arhetüüp Minu teeb minuks minu olemus. Mis teeb mingi asja ilusaks?-ilusa idee. Mis teeb mingi asja õiglaseks?-õigluse idee · Thomas: essentia asja olemus Arhetüüp see, mis tehti enne prototüüpi Essentsialism selline mõttevool, mis leidis, et asjadel on olemus. Kui saame asja olemusest aru, saame ka asjast aru. *On ka leitud, et asjadel ei ole olemust. Olemus on keeleline produkt, mitte ontoloogilist staatust omav asi. 2. Mis on olev? Oleva olemus Olev on see, millest kõik tekib ja milleks kõik muutub. Olev on see, mis moodustav näivuse aluse Olev on see, mis on iseenesest lähtudes/tänu iseendale. Olev on see, mis on ise võimeline olema
12. loeng KUNST I Sissejuhatus Mis mõttes käsitleme kunsti? a) Kunsti tõlgendamine: mis on tõlgenduse kriteerium? Kas kunstiteosel on üks või mitu tõlgendust? b) Kunsti hindamine: kas leidub tunnuseid, mis on teoses alati väärtuseks? Mis on hinnangute loogiline staatus? c) Kunsti ontoloogia: mis tüüpi asjad on kunstiteosed? d) Kunsti definitsioon: kas kunst on defineeritav? Mi on kunstiks olemise piisavad ja tarvilikud tingimused? II Anti-essentsialism *Weitz, Kennick, Ziff, Gallie Traditsioonilised teooriad püüavad võimatut, kunsti ei saa defineerida! Kunstile on omased muutused ja loomingulisus, seega langeb aja jooksul ära igasugune definitsioon. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni,vaid „perekondlike sarnasuste“ alusel. Keelelise pädevuse tees.Kennick: me suudame eristada kunstiteoseid mittekunstiteostest, sest me oskame inglise keelt, s.t teame kuidas kasutada sõnu kunst ja kunstiteos. Kennicki kaubaladu.
Platoni vaade jagab maailma kaheks - DUALISM, kus on tõeline ja mittetõeline näivus, mida meie just siin ilmas tajume empiirilisena (kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja nägemine). Meeltega tajutavat maailma ei saa usaldada. Vt lisaks Platoni “koopamüüt”. Selleks, et tõele lähemale jõuda tuleb aru saada asjade IDEEST (ideaalsetest vormidest). Ideaalset riiki peaksid valitsema näiteks filosoofid, kes tegelevad ja tunnetavad asjade tõelisi ideid. ESSENTSIALISM. Platon esindas ka kohati rassipuhastuse ideed - filosoofide rass. Ta oli demokraatia ja vabaturumajanduse vastane, kuna pidas rahvamasse rumalaks. Platoni jaoks peaks siiski riik teenima üksikisikut, mitte vastupidi. Platon ei näinud taksitust, miks naine ei võiks olla haritud ja juhirollis. Klassikalise filosoofia osaks on veel Platoni õpilane ARISTOTELES (383 - 322 eKr), keda peetakse kaasaegse teaduse alusepanijaks. Teda juhib eelkõige empiiriline janu teadmiste järele.
Sest kohe tekib küsimus, mis eristab seda interpretatsiooni, mida kunstiteosed nõuavad, näiteks filosoofiliste või teaduslike tekstide inteipretatsioonist. Ma arvan, et erinevus peitub selles, et nii filosoofiliste kui teaduslike tekstide puhul me interpreteerime autori väiteid või esitatud argumente ja andmeid. Kunstiteoste puhul peame aga ütlema, mida nad kujutavad, s.o mille kohta nad on. See, millest teosed on, ei ole taandatav üksikutele prepositsioonidele. ANTI-ESSENTSIALISM Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lähtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). Anti-essentsialismi kriitika 1. Ühtne kunstiteoste klass: 2
Dilthey, 31 Voltaire, 7, 11 Dray, 34 White, 10, 35, 37, 46 Droysen, 30 Williamson, 28 Durkheim, 29 Windelband, 29, 31 Gallie, 35 Mõisted Geyl, 17 epistemoloogia, 47 Goebels, 24 epistemüloogia, 10 Hall, 22 essentsialism, 14 Hegel, 12, 21, 26 gnoseoloogia, 47 Hempel, 33 matemaatika, 9 Herder, 11 müüt, 9 Herodotos, 23 narratiiv, 9 Himmelfarb, 10, 46 objektiivne idealism, 14 Hoffmeister, 12 positivism, 47 Kellner, 22 theokraatia, 9 Konrad, 24 theoloogia, 9
lokaliseeritud 10-nda kromosoomi pikka õlga, epilepsia teistsugust vormi põhjustav geen aga 20-ndasse kromosoomi. Leitud on ka epilepsiat põhjustav geen 8-ndas kromosoomis. 9. Populatsioonigeneetika ja evolutsioon 9.1. Varajased evolutsiooniteooriad Evolutsioonilist mõtlemist takistasid eeskätt kolm doktriini. Esiteks katastrofism: väljasurnud organismide luustike leide põhjendati Vana Testamendi veeuputusega. Teiseks tüpoloogiline mõtlemine e. essentsialism: elusloodus koosnes kindla eesmärgiga organismidest, mis võisid küll tüübisiseselt varieeruda (kasside/koerte tõud), kuid põhiolemuselt tuli kõiki tüüpe käsitleda eraldiseisvatena s.t. neil puudus ühine eellane. Kolmandaks printssibiks oli entelehhia, organismide sisemine püüe täiustuda. 9.2. Darwini evolutsiooniteooria Aastatel 1831-1836 sooritas Darwin reisi Lõuna-Ameerikasse, mille käigus ta kogus põhilised andmed, millele tugines hiljem tema evolutsiooniteooria
"Benjamin R. Tilghman 191. Mis mõttes käsitlen loengut kunst? 1) Kunsti tõlgendamine: Mis on tõlgenduse kriteerium? Kas kunstiteosel on üks (ainuõige?) tõlgendus või mitu? 2) Kunsti hindamine: kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks? Mis hinnangute loogiline staatus? 3) Kunsti ontoloogia: Mis tüüpi "asjad" on kunstiteosed (vaimsed või füüsilised)? 4) Kunsti definitsioon: Kas kunsti on defineeritav? Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 192. ANTI-ESSENTSIALISM Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lähtus Wittgensteini "perekondliku sarnasuse" mõistest). Anti-essentsialismi kriitika 1
Feministlike tekstide ja naiste tekstide sagedase äravahetamise taga seisab enesestmõistetavaks peetavate oletuste keerukas võrgustik Uskuda, et ühine naiskogemus iseenesest kutsub esile naiste olukorra feministliku analüüsi, tähendab olla ühekorraga poliitiliselt naiivne ja teoreetiliselt ebateadlik. Marksistlik arusaam teooria ja praktika paratamatust dialektilisest seosest kehtib ka seose kohta naiskogemuse ja feministliku poliitika vahel. Essentsialism (usk etteantud naisloomusesse) tuleb alati kasuks neile, kes tahavad, et naised kohandaksid end ettepiiritletud naiselikkusemallidega. Biologism tähendab selles kontekstis usku, et niisugune olemus on bioloogiliselt ette määratud. (Feministid rõhutavad, et kuigi naised on kahtlemata naissoost, ei tähenda see veel sugugi, et nad peaks olema naiselikud.) Binaarsete vastanduste dekonstrueerimine Binaarsed vastandused: aktiivsus/passiivsus päike / kuu kultuur / loodus isa / ema
annaabi.ee 
