Kevin Aas Radioloogiatehnik 1 Mina kui õppija Essee Õppimise näol on tegemist elukestva protsessiga, mille tagajärjel muutub minu käitumisviis ning täiustub teadmiste süsteem. Kuidas mõjutavad seda ümbritsev keskkond ning saadud kogemused ning koolis õppimise puhul õppimisprotsessi teine pool õppejõud? Kas ma oskan õppida kogemustest, olgu need siis negatiivsed või positiivsed? Milline õppija ma täpselt olen ning kuidas on kõige efektiivsem teadmisi omandada? Õppimisstiilide mõiste puhul eristatakse inimesi selle alusel, missugune õppimisviis osutub nende puhul kõige efektiivsemaks õpitava omandamisel (Pashler jt 2009). Õppimisstiilid võib jagada neljaks visuaalne, kirjutamis- ja lugemispõhine, ...
Natalja Läänemets, õe põhiõpe, I kursus. Õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega, mida ma olen oma ,,Kodutöös 39. kalendrinädalaks" ära märkinud on järgmised: oskuse analüüsida ja hinnata ennast õppijana omandamist; õppimist mõjutavate tegurite tundmaõppimist; õppimise protsessis enesejuhtimise oskuse nippide omandamist; õpimotivatsiooni taseme tõstmise kriteeriumite tundma õppimist. Antud ainekursus on kasulik minu jaoks seetõttu, et selle raames saan ma uut informatsiooni enda kui isiksuse kohta, samuti omandan uusi tehnikaid ning praktilist kogemust teiste inimeste ja eelkõige kaasõpilaste sisemaailma paremaks tundma õppimiseks/kinnistamiseks. Ainekursuse lõpus soovin ma teada saada, kuidas püstitada õpivajadustest lähtuvaid eesmärke ja mooduseid nende saavutamiseks, erinevaid motivatsiooniliike, samuti osata hinnata enda õpimotivatsiooni, analüüsida ja hinnata enn...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on ...
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL ÕE PÕHIÕPE I kursus ENNASTJUHTIV ÕPPIJA JA ÕPIPROTSESS Koostaja: Natalja Läänemets Tartu 2018 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Õppija joonise erinevad tüübid.................................................................................................4 2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on................................................................4 3. Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega..............5 4. Õp...
planeerima, lisaks olen sunnitud tänu tööle õppima õhtusel ajal väsinud keha ja peaga. Täna pean oma õpimotivatsiooni üsna kõrgeks st, et olen saaduga rahul, kuigi on teatud ained mille õppimiseks on motivatsioon alla keskmise, need lihtsalt ei paku mulle huvi muud põhjendust ei oska ma pakkuda. Isiksusena olen rohkem orienteeritud vajaduspõhisele õppimisele. Põhjalikumalt õpin neid aineid mida pean enda jaoks oluliseks. Iseseisvaõppijana loen alati mind huvitavat kirjandust, hoian silmad kõrvad lahti kus midagi uut on sellest kohe kinni ka haaran, ehk õpin igal sammul. Kui mul on vaja mingi hulk materjali kiiresti ja samas ka tõhusalt ära õppida siis jagan materjali osadeks ja jaotan päevade peale ära, lisaks teen vahepeal pause nt. teen süüa või koristan. Minu tugevad ja nõrgad küljed õppijana? Tugevateks külgedeks pean kindlasti sisemist vajadust ja motivatsiooni ennast pidevalt arendada ja uute suundadega
Mina õppijana Ma pole varem ennast sellisel moel analüüsinud , kuid arvan, et see aitab mul jõuda parema enesemõistmiseni ning olla oma tulevikueesmärkidele orienteeritud. Õppijana olen ma kohusetundlik. Laiskus ja mina ei tunne teineteist. Kindlasti võin enda tugevuseks pidada süvenemisoskust, mõtlen enne , kui tegutsen. See oskus käib kindlasti käsikäes perfektsionismiga:kipun tihti üle mõtlema ja taotlema täiuslikkust.See tuleb mõneti kasuks, olen saavutanud sellega üsna häid õpitulemusi, aga samas on see takistanud minu loomingulisusel esile tulla, esseede kirjutamisel muretsen rohkem sõnastuse kui mitmekülgsuse pärast. Olen tihti jäänud seetõttu ajahätta. Mõistan, et perfektsionistliku hoiakuga ei jõua ma oma õpingutes kuigi kaugele, peaksin õppima nii-öelda vooluga kaasa minema ja ideed võiksid jõuda paberile enne, kui need kaotsi lähevad. Mulle meeldivad väga keeled ja kirjandus. Olen teadm...
Mina õppijana Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste. Õppijad saavad juurde uusi teadmisi ning see suurendab nende oskusi, kas siis varem õpitul või hoopis uute kogemuste juurde saamisel. Õppimise motiiviks on õppija enda huvi ja selle huvi aktiivsus, selle tulemusena ühendatakse uued ideed varasemate teadmistega. Meie kiires ja muutuvas maailmas on õppimine üks olulisemaid protsesse. Parim moodus õppida on näha, kuulda ja teha. Kui tekitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisis on oluline. N...
Viktoriya Strelnikova STOM Mina õppijana Ma saan enda analüüsida nagu õppijana ainult 7.-8. klassist. Tol ajal mul oli rahulik õppimine oma kodulinnas, Paldiskis. See oli häirimatu aeg minu elus. Mina veetsin oma aega klassikaaslastega, kellega koos me tegime oma kodutööd ja käisime trennis. Juba 9.ndast klassist ma alustasin mõtlema, mida on vaja teha pärast põhikooli lõpetust. Minna gümnaasiumi – muidugi mina mõtlesin sellest. Aga kuhu? Ainult 27.augustil mina otsustasin, et on vaja tulla sinnapoole, kus on kõrgem haridustase, kui Paldiski Ühisgümnaasiumis. Vaatamata sellele, et vastuvõtu tähtaeg lõppes, mulle lubasid kirjutada vastuvõtu eksami ja seepärast mina astusin Tallinna Tõnismäe Reaalkooli. Suvel, enne astumist, mina sain aru, ...
Uuenev alusharidus Saime teada: · Lasteaias on ühendatud kaks ühiskonna ees seisvat ülesannet: sotsiaalteenus peredele ja eelkoolipedagoogika rakendamine, milles teostub eelõpetus. · Eelõpetus on lapse igapäevane tegevus. · Eelkoolipedagoogikale tuginev eelõpetus võtab aluseks lapsepõlve erilisuse tunnistamise. · Reunamo toonitab, et lapse jaoks on tähtis kogemus näha, kuidas omaalgatuslik tegevus valmistab õpetajale siirast rõõmu. · Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb. · Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias. ...
Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust...
Mis on minu jaoks õppimine? Sellele vastamiseks tuleb küsida, mis see õppimine üldse on. Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Me õpime oma vigadest ja ka oma edusammudest. Me õpime ja areneme kogu elu: kellele tuleb see lihtsalt, kellele raskelt. Olen püüdnud oma minevikust kaasa võtta kõik hea, olen selle hea nagu kalliskivid karpi kogunud ja püüan edasi minna. Tänu oma ilusale lapsepõlvele olen kaasa võtnud palju positiivseid kogemusi ning tugeva enesehinnangu. Minu moto on: Ma olen tubli; Ma tahan; Ma tegutsen. Antud ajahetkel olen valmis muutuma, olema aktiivne ja loov, olen valmis end taas avastama õppijana ning loodan sellest rõõmu tunda. Olen arvamusel, et parema toimetuleku saavutamiseks on vajalik hea haridus ning elukestev õppimine, et jõuda püstitatud eesmärgini. Õppimine ei tohiks olla kellegi poolt pealesunnitud kohustuslik tegevus...
Erkki-Sven Tüür Sündinud 1959. Pärdi kõrval II tuntuim Eesti helilooja maailmas. Algharidus muusikuna tuli tal ise õppijana. 1980 lõpetab Georg Otsa Nimelise Muusikakooli, erialaks on flööt. Nende isa kuulas klassikalist ja sümfoonilist muusikat. Kuigi Tüür keeldus muusikakoolis klaverit õppimast, mängis kodus iseseisvalt klavetir. 12 või 13 aastaselt ehitas endale ise kitarri ja hakkas tegema rock bandi. Elab Hiiumaal, tuli Tallinnasse õppima, mängis samal ajal ansamblis ja laulis. Lõpuks sai aru, et peab hakkama muusikat õppima. 1970. teisel poolel rajab bändi nimega Esra. 1979 saab sellest In Spe. 1980 astus Tallinna Konservatooriumisse, Jaan Räätsa kompositsiooni klassi. Hiljem täiendab ennast Lepo Sumera ja Karl Sruhe juures. Töötas Vanalinna Stuudios muusikaala juhatajana ja Eesti Akadeemias kompositsiooni õpetajana. Alates 1992. aastast oli vabakutseline helilooja. 1991 asutati muusikafestival ...
Eneseanalüüs: Mina õppijana Viimastel aastatel on olnud seoses tööturu situatsiooni muutumisega väga populaarne igas eas enese täiendamine või täiesti uue eriala õppimine. Tööturg on muutunud nõudlikumaks ning vajab aina rohkem spetsiifiliste oskustega töölisi. Ka mina juhindusin sellest faktist, et olla konkurentsivõimaline ning asusin end täiendama. Esimeseks sammuks oli kutsehariduskool, mille lõpetamise head tulemused ajendasid mind endale veel üht ja kõrgemat väljakutset esitama. Mõte kõrgkooli astumisest tundus ahvatlev, kuid samas ka hirmutav. Pärast pikka kaalumist ja vaagimist, kas mul jätkub piisavalt jõudu, tahet, motivatsiooni, ka julgust astuda nii suur samm, jõudsin selgusele: kui ei proovi ei saagi teada. Enesekindlust lisas mõte, et on nii või teisiti viimane aeg õppida, kui on soov selle haridusega ka hiljem erialast tööd leida. Esimene vari minu enesekindlusele langes juba sisseastumiskatsetel, kus nägin suurt hulka ...
+MILLINE ÕPPIJA MA OLEN? Milline õppija ma olen? See küsimus paneb mind mõtlema. Minu, kui õppija eesmärgiks on lõpetada gümnaasium ja minna edasi õppima oma unistuste eriala. Et seda saavutada, pean ma õppimise juures kõige tähtsamaks kolme punkti, mida ma alati meeles pean : kohusetundlikkus, eesmärgid ja tahe. Õppijana olen kohusetundlik. Üritan alati vajalikud hindelised tööd ja kodused ülesanded ära teha. Kohusetundlikus on omadus, mis igal õppijal peaks olema. See viib edasi ja arendab oskust iseseisvalt tööd teha. Pean õppimise juures oluliseks detailidesse süvenemist. Näiteks võin tuua näiteks matemaatika ülesande lahendamise, et tehte vastus kätte saada, tuleb tähelepanu pöörata ka väikestele detailidele ja reeglitele, olgu selleks reegliks kas või ,,miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees" või klassikaline ,,korrutan, jagan, liidan, lahutan" , ilma sellistele detailidele mõtlemata on võimatu tulemus saavutada. Tuleb tähe...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna toler...
KOKKUVÕTE Nicky Hayes. SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED 2002, Külim 1. Kas oled nõus autori seisukohtadega? Raamatu autor annab ülevaate sotsiaalpsühholoogia põhiprobleemidest ja teemadest. Samas on autor kasutanud paljusid autoreid, kellele toetuda. Kirjanduse loetelus on need kõik välja toodud. Kuna minu meelest on käesolev raamat rohkem õpik, siis autori seisukohad on õppimiseks ja mõtisklemiseks, mitte minu kui õpilase nõustumiseks või vastu vaidlemiseks. 2. Millega nõustud, millega mitte, põhjenda oma arvamust? Kuna eelmise küsimuse vastus annab ka sellele küsimusele vastuse, siis mina õppijana peaks sellest raamatust ainult kasu saama. 3. Mida said teada ja mis oli varasemast tuttav? Raamatus kirjeldas huvitavaid katseid. Tuttav oli lugeda rollimängu eksperimenti, milles üliõpilased osalesid vangide ja vangivalvurite rollis. Mulle meenus sama eksperimendi põhjal tehtud mängufilm ,,Eksperiment". Päris katset ei saa...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Elen Kokla Oma õppekoha riskianalüüs Analüüs Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 Hindan enda õppe töökoha riskitegureid samuti määran riskitasemed. Lähtun ohutegurite jaotuse (füsioloogilised, psühholoogilised, keemilised, bioloogilised, füüsikalised) riskihindamise mudelist. Õpin avaras kontori moodi toas. Tuba asub omamajas esimesel korrusel ning toa vastas on autotee. Toas on piisavalt valgust. Õhkkond on hubane. Kõrgkoolis õppijana pean pidevalt tegelema ülesannete täitmisega ning see ee...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht MINA TÄISKASVANUD ÕPPIJANA Essee Juhendaja: Kadri Koha Rakvere 2010 Öeldakse, et inimene õpib terve elu, mina usun, et täpselt nii see on. Kuigi õppimisviise on erinevaid, usun, et iga inimene valib õppimisviisi vastavalt oma vajadusele. Mina olen oma lühikese elu jooksul suhteliselt palju erinevate erialadega kokku puutunud. Noorena teadsin, et tahan saada kunstnikuks, sellest lähtuvalt läksin õppima Tartu Kunstigümnaasiumisse, olles kindel, et edasi viib tee Tartu Kõrgemasse Kunstikooli. Läks aga hoopis teisti, asusin õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli medõe erialale, mis oli mulle ja ka teistele minu tuttavatele suureks üllatuseks. Olles aasta seal õppinud, tundisn, et see ei ole päris see, mida ma teha tahan ning jätsin selle kooliga hüvasti. Peale Tervishoiu Kõrgkooli võ...
Õpiteooriate võrdlev ülevaade Õpiteooriate Eksistentsiaaln Narratiivne Transformatiivn Enesejuhitud võrdluse e õpiteooria õpiteooria e õpiteooria õpiteooria alus inimkäsitus Iseendaks Oluline on Identiteedi Pidev ehk millisele kujunemise inimese inimese protsess loomine isiklike mõtestatud eneseanalüüs määratlusele Õppija otsib lugude põhjal arusaam (eba)õnnestumistes õpiteoorias vastuseid Mõistes endast/õppijana t tuginetakse sotsiaalsetele iseenaast ning Takistustest Refleksioon subjektidele ehitades ümber ülesaamine (mis õppija eksistentsiaalse oma nar...
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse konte...
Minu tulevikuplaan 10 aasta pärast Olen olnud õpilane juba üheksa ja pool aastat. Terve selle aja olen käinud koolis, et omandada uusi teadmisi. Õppijana tean enda kohustust õppida nii headele tulemustele, kui olen võimeline. Heade tulemuste nimel tuleb aga pingutada. Õppimisest tekib tihti tüdimus, kuid ei tohi end käest lasta ja hinnetel alla langeda lasta. Iga õpilase elus on hetki, mil mõeldakse, et milleks kõike seda vaeva vaja on ja töökoha saab ka halvemate õppetulemustega. Head õppetulemused valmistavad aga rõõmu nii endale kui ka lähedastele. Samas õppides vahetpidamata ja lõõgastumata, võib tekkida stress. See on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Alati tuleb aga uskuda, et olukord püsib meie kontrolli all, kuigi see seda tegelikult ei pruugi teha. Koolist tingitud stress võib olla selline, et tahetakse saavutada liiga palju ning kui see ei õnnestu, oll...
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meel...
A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimise...
Tallinna Rahumäe Põhikool Claude Monet Uurimustöö Heili Kukke 8.b Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Claude Monet elust ja loomingust. Lisaks mõtestan lahti, mis on impressionism ja kuidas mina seda näen. Selle teema valisin ma sellepärast, et Monet on vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga kaasaaegsed kunstnikud olid M...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö..............................................................
GAIUS JULIUS CAESAR 100-44 eKr Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja isiklik elu..................................................................................................................4 Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja................................................................5 Caesar ja Rooma õigus.................................................................................................................. Juliuse kalender............................................................................................................................... Caesar kui salakirja looja............................................................................................................... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit või...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2015 ÜLDINETÖÖKESKKONNA, TÖÖKOHA JA TÖÖTAJA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS NING AMETIKOHA NIMETUS Minu töökeskkonnaks on minu ühiselamu tuba. Täpsemalt siis laud, mille taga teen oma koolitöid. Kuna enamus koolitöid teeme arvutis, valisin enda kodutööks kuvariga töötaja riskitegurite hindamise. Ühiselamus on õnneks tavaliselt piisavalt vaikne ja rahulik. Võrreldes kodus õppimisega, ei sega siin õppimist eriti miski. Töökohaks on toas olev laud, mis seisab toakeskel. Toas on kaks akent, mis valgustavad tuba hästi, kahjuks laud on aga toa keskel ja sinna ei jõua piisavalt loomulikku valgust õppimiseks. Laua kohal on säästupirnidega lamp, mille suunda saab õnneks reguleerides muuta. Laud on mõeldud õppimiseks neljale ning laua ümber on neli tooli. Küll aga ma ei kujuta ette, kuidas sinn...
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoo...
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU................
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, tead...
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab...
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatuste...
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7 ...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
