Üleujutused Maavärinad Sissetungid Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäeva kirjakeel Veedad - ühiskonnakorraldus Aarjalaste ühiskonnakorraldus Karjakasvatajad hiljem põlluharijad Riis Elati kogukondadena Ühiskoosolekud Kastikord Tekkis brahmanismi ajal Ühiskonnaliikmete jagunemine Braahmanid Kšatrijad Vaišjad Šuudrad Paariad Braahmanid Preestrid loodud Brahma huultest võivad kõneleda jumalate nimel Ülesandeks kontrollida uskumuste ja seaduste täitmist Kšatrijad Loodud Brahma kätest. Peasõdalane oli kuningas ehk radža Ülesandeks – kaitsta riiki, hoida korda. Vaišjad Talupojad, käsitöölised, kaupmehed Loodud Brahma puusadest Ülesanne – ülal pidada brahmaane ja sõdalasi. Šuudrad
karma - tegutsemine, põhjuslikkus; mokša - vabanemine ümbersündide ahelast. Kultus - Hinduistlik jumalateenistus Inimese elus on 4 etappi: 1. Õppimise aeg ehk lapsepõlv; 2. Kodu ja pere loomise aeg; 3. Erakuna elamise aeg; 4. Kerjusaskeedina rändamise aeg. Hinduistliku ühiskonna erapära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. braahmanid - preestrid; kšatrijad - sõdalased; vaišjad - talupojad; šuudrad - teenijad. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Ajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Hinduistliku_.C3.BChiskonna_erip.C3.A4 ra http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Peasuunad http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Koolkonnad http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Teoloogia http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#mediaviewer/Pilt:HinduismSymbol.PNG
Rikkamatel olid kahekorruselised sisehooviga majad. Reoveesi läks kanalisatsiooni. Induse linnadel olid head kaubandussidemed. 1700ekr tekkis langus ja inimesed hülgasid linnad. Aarjalased tungisid sisse. Aarjalaste keelest arenes sanskriti keel. Püharaamatud e. veedad annavad ülevaate aarjalaste uskumustest ja ühiskonnakorraldusest. Tänu neile tekkis kastiühiskond. Brahmaanid e. preestrid korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste eest. Kšatrijad e. sõjamehed kaitseisd ja valitsesid kogukondi. Vaišjad e. kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. Šuudrad teenrid, pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Esimene riik mis hõlmas Indust ja Gangest kujunes V saj ekr. Saavutas oma võmsuse tipu IIIsaj ekr Ašoka valitsusajal. Riigi pealinn oli Pataliputra ,mis asus Gangese ääres.Poliitiline killustatus oli Indias normaalne seisund.Riigid olid hästi korraldatud. Kungingas valitses abiliste toel
sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused, seisusesse (snskr varna ‘värv’) sünnitakse vastavalt oma karmale. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas braahmanite seisusesse? Kes kšatrijate seisusesse? Kes vaišjate seisusesse? Kes šuudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Neli varnat on (1) braahmanid ehk preestrid; (2) kšatrijad ehk valitsejad ja sõdurid; (3) vaišjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid; (4) šuudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Seisusele vastav sanskritikeelne sõna varna tähendab värvi, sest kolm kõrgemat seisust moodustusid aarjalastest, kes olid nahavärvilt heledamad. Neljas seisus tekkis alistatud põlisrahvaste baasil. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Mõned kastid jäävad ka seisustest välja
3. Aarjalaste ühiskonnakihid: Aarjalaste ühiskonnale oli omane nn kastikord, mille järgi inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e seisusesse (sanskriti k varna). Mingisse kindlasse varnasse (e kasti) kuulumine oli tööjaotuse, elukutse ja ühiskondliku positsiooni aluseks. Põhikaste oli neli: a) Braahmanid – preestrid, kelle ülesandeks oli tõlgendada pühasid raamatuid ning sooritada religioosseid rituaale. b) Kšatrijad – ülikud ja sõjamehed, kes tegutsesid ametnikena ja kelle ülesandeks oli rahvast kaitsta. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 7 c) Vaišjad – talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kelle ülesandeks oli kahte esimest varnat toita. d) Šuudrad – teenijad, kelle ülesanne oli kahte esimest varnat toita ja teenida.
- Abiellumine ei ole piiratud seisusega Feodaalsed ühiskonnad - Teatud suguvõsadesse sündinutel on kõrgem positsioon - Ülikute ja alamate vahel on endogaamia tõttu sugulusest tulenev seos - Abiellumine leiab aset ainult oma seisusest partneriga Kastisüsteem (nt Indias, Ruandas) - Sünniga määratud kuuluvus - Määrab inimese rollid, reeglid, ametid - Kastisisene endogaamia Brahminid (preestrid) - ühiskonna suu Kšatrijad (sõdalased) - käed. Vaišjad (kaupmehed) - reied. Šudrad (põllumehed) - labajalad. Dalid (kastitud, roojased) - koristajad, kõik alamad tööd (1950ndatest püütud kaotada. Louis Dumont Homo Hierarchicu. (1966) - Holistlik süsteem - Esmane, ideaalne tase on religioosne - Teisene, reaalne tase hõlmab sotsiaalmajanduslikku Klassisüsteem Ülemklass (aristokraatia) - ülikud. Alamülemklass (uusrikkad)
aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. kastikord- Aarjalaste ühiskonnale oli iseloomulik kastikord – inimesed jagunesid sünni järgi nelja seisusse (varnasse), mis omakorda jagunesid väiksemateks gruppideks ehk kastideks. Kõige kõrgemad olid braahmanid (preestrid, õpetlased) ja kšatrijad (valitsejad, sõjamehed), madalamal positsioonil paiknesid vaišjad (maaomanikud, kaupmehed, käsitöölised) ja šuudrad (maaharijad ja teenijad). Vaišjade ja šuudrate kohuseks oli kõrgemate seisuste ülalpidamine. Allpool seisusi asusid kastivälised ehk puutumatud (paariad), kõige madalam ühiskonnakiht, kuhu kuulusid kõige vaesemad ja põlatud töid tegevad inimesed, sageli India põliselanikud (enne aarjalaste tulekut Indias elanud ja nende järeltulijad). Elu jooksul ühest
annaabi.ee 
