Kolooniatest saadud kasu emamaadele · Vürtsid · Toiduained · Odav tööjõud (sh orjad) · Puit · Rauamaak jm maavarad · Luksuskaubad, sh kuld, teemantid jm NB! Kolooniad oli turg Euroopa tööstuskaupadele, võimaldades hoogsat tööstusrevolutsiooni Kolooniatest saadud probleemid nüüdisajal · Suguhaigused · Ebasoovitav immigratsioon ja kultuurikonfliktid · Emamaadel on moraalne vastutus toetada endisi kolooniaid praegustes probleemides Kolooniate kasu koloniaalsüsteemist · Hariduse paranemine · Moderniseerumine · Elustandardi paranemine · Tööstuskaubad · Ekspordivõimaluste avardumine Kolooniate kahju koloniaalsüsteemist · Tapeti ja orjastati kohalikku elanikkonda · Hävitati kohalikku kultuuri · Indiaanlased surid massiliselt eelkõige sissetoodud haigustesse, mille suhtes puudus neil immuunsus · Kohalikud loodusvarad viidi välja
Ladina-Ameerika ,Prantsusmaa -Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina ,Holland - Indoneesia ,Belgia - Kongo piirkond ,Venemaa- liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik. · Industrialiseerimine sai alguse 18.saj. Levis esmalt madalmaades ja Suurbritannias kus algas ülemnek masinatööle. Edasi levis see Lääne.Euroopasse ja Põhja-Amererikasse. Kire areng põhjustas rahvastiku kasvu. Hiljem levis see juba üle maailma. Koloniseerimine emamaad hakkasid omale muretsema kolooniaid, kust saaks erinevaid maavarasi ja põllumajandussaadusi kasvatada. Kolooniad asusid Ladina-Ameerikas, hispaanias, portugalis jm. · Suured koloniaalvaldused 20.saj lõpus olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Holland · Kolooniad hakkasid iseseisvuma, sest emamaad hakkasid nõrgenema, · geograafiline tööjaotus ettevõtete spetsialiserumine tulenevalt asukoha eelistest
riiki. Paljultki ma arvan, et Aafrikas oli palju konflikte sellest, et emamaa ei lasknud neil iseseisvuda ja tunda end vabana. Iga riik tahaks omale enda riiki, kus kaasa rääkida oma riigi arengu ja demokraatia arendamise küsimustes. Kuid suurele emamaale oli kasulik seal olev odav tööjõud, vähema haridusega inimesed ja sellest tingituna ka ise otsustada ja valitseda seda riiki. Paljud kriisiolukorrad tulid ka sellest, et emamaad ei viitsinud jageleda oma väikeste kolooniariikidega ja otsustasid neil lasta iseseisvuda. Iseseisvunud riigid olid sageli ebastabiilsed ja need olid täis poliitilisi ebastabiilsust, riigipöördeid ning võimude mõtlematut tegevust. Suuresti mängis nende kriiside juures ka kogenematus, kuna kui võim saadi enda kätte- puudus oskus kasutada loodusvarasid, demokraatiat ja elukeskkonda arendada. Puudus oskus arendada
Mandrid ja Maailmajaod Maailmajaod: 1. Ameerika 2. Aafrika 3. Euroopa 4. Aasia 5. Austraalia ja okeaania 6. Antarktika Mandrid: 1. Põhja-Ameerika 2. Lõuna-Ameerika 3. Aafrika 4. Euraasia 5. Austraalia 6. Antarktis Kolooniad - Toodangu hankijad, teiste heaks töö tegijad. Saavad väikest palka. Emamaad - Võimsad riigid, kes kontrollivad kuidas nende heaks tööd tehakse. Saavad kasumit. Maadeavastajad: 1. Christoph Kolumbus (1492-1493) Avastas Ameerika. 2. James Cook (1768-1771) Käis ümber maailma kolm tiiru ning leidis Austraalia. 3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuid ta hukkus maailmareisil. 4. Vasco da Gama (1497-1499) On tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. 5. Marco Polo (1271-1295) Reisis onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Selle aja vältel külas...
Kolmandasse maailma kuuluvad põhiliselt maailma kõige vaesemad riigid ehk arengumaad. Kolmanda maailma moodustavad Aafrika, Ladina-Ameerika, Okeaania ja Aasia riigid. Kuid kolmandasse maailma kuuluvad ka väga rikkad riigid, nagu näiteks Kuveit ja Saudi Araabia. Arengumaades on väga palju probleeme. Väga sagedased on näljahädad, veepuudus, riigipöörded, kodusõjad ja haigused (eriti AIDS). Probleeme tekitavad peale geograafiliste olude veel endised emamaad, kellest kolmanda maailma riigid on ikka veel sõltuvad. Eelmainitud probleemid tulenevad kõik peamiselt kehvast majandusolukorrast. Kehv majandus tuleneb omakorda kehvast haridustasemest. Vaestes riikides on vähe koole, seetõttu tuleks neid juurde rajada. Kõik kolmanda maailma riigijuhid elavad tohutult külluslikku elu, samal ajal kui riik ja rahvas elab vaesuses. Riigijuhid võiksid mõtlema hakata ning töötada kõrgetasemeliste koolide asutamise kallal
Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph
Ülikoolides on olemas teadlased, laborid katsete tegemiseks ja katseseadmed. 12. Millega tegeleb liiderettevõte? E peaettevõte tegeleb toote väljamõtlemise, disaini, reklaami ja turustamisega. Tootmine toimub tavaliselt üle maailma paiknevates allettevõtetes, või allhanke korras teiste firmade ettevõtetes. 13. Miks arenes Põhja-Ameerika majandus kiiremini kui Lõuna-Ameerika majandus, kuigi mõlemad olid Euroopa riikide kolooniad? Põhja-Ameerika emamaad (Inglismaa, Prantsusmaa) olid koloniseerimise ajal juba tööstusühiskonnas rohkem arenenud ja kasutasid rohkem masinaid ning viisid sellise tootmisviisi ka kolooniatesse. Lõuna-Ameerika emamaad (Hispaania ja Portugal) olid koloniseerimise perioodil veel agraarühiskonnas ja viisid kolooniatesse ka algelisema tootmisviisi. 14. Mis on globaliseerumine ja millised on selle tunnused? Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne
Tööjõu vajadus suurenes. Tööjõu kvaliteet kasvas. Tekkisid linnad. Hariduse andmine laienes. Veondus laienes ja kiirenes. Metallurgia. Suurenes vajadus maavarade järgi. · koloonia emamaa tahtele allutatud piirkond/riik. Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju(kohvi, tee, riis, banaanid). Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma. Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid. Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal Lõuna-Ameerika Holland Indoneesia Venemaa vallutatud alad. Inglismaa Inda, Ida-Aafrika Tööstusühiskonnast infoühiskonda. 20. sajandiks oli maailm jagunenud emamaadeks ja kolooniateks. Emamaad: Arenenud riigid/Põhja riigid. Kolooniad: Arengumaad. Põhi Lõuna 1. Korraldus Iseseisvad Sõltuvad 2
Kodusõdade toetamine uute relvade kasutamine. Tänu sellele toimus kiire sõjavarustuse areng. Arengumaadele suruti peale ebasoodsaid lepinguid Eestlased on olnud NSVL liidu armee kooseisus kolmanda maailma riikides. Kuhu lähed, kolmas maailm ? Igal Aasia , Aafrika ja Ladina-Ameerika riigil on omane arengutee. Ainuke ühisjoon on raske majanduslik olukord. Kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga. Asumaa peamine ülesanne oli varustada emamaad igasuguste saadustega. Kolmanda maailma riigid pidid täitma võlakohustusi. Arengumaade iseloomulikuks jooneks oli sisepoliitilne ebastabiilsus. Kolmas maailm tänapäeval NSVL ja idabloki kokkuvarisemine tekitas uue olukorra. Kahepooluseline maailm lakkas olemast. Tänu kiirele majandusarengule tõuseb kiiresti elatustase. Mõistet ,,kolmas maailm" kasutatakse siiamaani vaesemates riikides. Mis kaasneb vaesusega ? Näljahädad
Milline neist stiilidest on vanim? 5.Milliseid materjale kasutatakse vanakreeka kujutid? 6.Millise suure muutuse tõi skulptuuris kaasa klassikaline ajajärk? 7.Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? 8.Miks lõid kreeklased nii palju meesakte? 9.Mille kaudu saame aimu vanakreeka maalikunstist? 10.Millised vanakreeka vaasimaali stiile tead? Mida kujutati? 11.Millised olid kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad? 12.Kes oli hellen? Mis on hellenism? 13.Nimeta tuntuimaid vanakreeka arhitektuurimälestusi
KOOLITAMISE VAJADUS 3) RAHVUSLIKU ENESETEADVUSE TEKE JA TÕUS, TEKKIS KOHALIK HARITLASKOND (selgita, miks see oli oluline) 4) INFRASTRUKTUURI ARENG (selgita) 5) OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES JA -KAUBANDUSES 20.SAJANDI ALGUSEKS JAGUNES MAAILM PÕHJA- JA LÕUNA-RIIKIDEKS PÕHJA-RIIGID LÕUNA-RIIGID ·ISESEISVAD RIIGID, ·KOLOONIAD, SÕLTUSID IMPEERIUMID EMAMAAST ·INDUSTRIAALNE TOOT- ·AGRAARNE TOOTMISVIIS, MISVIIS, KONTROLLISID TÖÖSTUS VAID EMAMAAD MAAILMA MAJANDUST HUVITAVAS VALLAS ·OMAVAHEL TIHEDAD ·OMAVAHELINE SUHTLUS SIDEMED, TÖÖJAOTUS PUUDUS, KAUBAVAHETUS ·TÖÖTLEV TÖÖSTUS, EMAMAAGA OMAVAHELISED KAPITALI- ·HANKIV TÖÖSTUS JA VOOD ISTANDUSED KOLOONIATE ISESEISVUMINE · PÕHJA-RIIKIDEL VÄHENES TEHNOLOOGIA ARENGU TÕTTU VAJADUS TOORAINE JÄRELE · KOLOONIATE HALDAMINE KUJUNES TÜLIKAKS JA KULUKAKS · KOLOONIATES OLI TÕUSNUD HARIDUSTASE JA
iseseisvumist. Okeaania riikide puhul oli iseseisvumiseks alati mingi tõuge, mis viis rahva rahulolematuseni vana korra vastu ja tekitas neil iseseisvumissoovi. Samoa jaoks oli need kodusõjad, Naurule fosforiidikaevandamine, Vanuatule Walter Lini Rahvuslik partei, Tuvalu kohalik omavalitsus ning Paapua Uus-Guineal ja Saalomoni saartel okupatsioonid. See aga ei tähendanud, et omariiklus tuli rahulikult, Vanuatu näitest on hästi näha, et emamaad soovisid säilitada oma võimu endistes kolooniates, seda oli märgata ka teiste riikide puhul. Sellest hoolimata jätkub Okeaania territooriumite ja sõltlasmaade iseseisvumine (ja selle ihaldamine). Viimaseks iseseisvujaks oli Belau, kes saavutas omariikluse 1994.a. Kasutatud kirjandus Bennetts, P., & Wheeler, T. (2001). Time & tide: the islands of Tuvalu. Lonely planet. Burke, A., McKinnon, R., Barkhordarian, A., Dorney, S., & Flannery, T. (2005). Papua New Guinea & Solomon Islands
; Püreneedelt Ladina-Ameerika, mis jäigi agraarseks maaks. 7. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20 saj. algul Põhjariigid omavahel (masinad, seadmed, tehnoloogia) Põhjariigid ja Lõunariigid (P masinad, seadmed , esmatarbekaup. L tooraine, puuviljad jne) 8. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 1) kodusõjad, 2) Industrialiseerumine , kas iseseisev või sõltuv. 3) Emamaad olid siirdunud postindustriaalsesse majandusse, seetõttu ei olnud huvitatud kolooniatest. 9. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi. Näiteks on see, kuidas põhjamaade karmis kliimas banaane ei ole võimalik kasvatada, Brasiilias aga kasvatatakse ja neid veetakse ka välja. Samas on põhjamaade inimesed suutnud välja mõelda tõhusa metsatehnika ja kaasaegsed kommunikatsioonitehnoloogiad.
päritav pank - asutus mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri raasummasid intress – rahasumma, mida tuleb võlgnikul laenajale laenamise eest tasuda renessanss – levis inimest väärtustav ellusuhtumine ja eeskujusid otsiti antiikkultuurist humanism – inimest väärtustav maailmavaade sultanaat - sultaniriik karavell – portugalaste poolt tehtud ookenisõiduks sobiv laev konkistadoor – hispaania ja portugali seiklejad kes aitasid koloniseerida ameerikat koloonia – väljaspool emamaad paiknev asundus uus maailm - ameerika maiad – indiaanlaste hõim yucatani poolsaarel inkad – indiaanlaste hõim peruus asteegid – indiaanlaste hõim mehhiko kiltmaal indiaanlane – põlisameeriklane Eldorado – suur avastamata kullamaa Kes olid? Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja euroopas Erasmus Rotterdamist – euroopa kuulsaim humanist Osman I – Osmanite dünastia algataja, Türklaste impeeriumi juht Heran Cortes – konkistadoor kes aitas vallutada asteegid
1531- sõda katoliiklaste ja reformatsioonide vahel ja ta sai surma seal. Jean Calvin- prantsusmaalt pärit õpetus kalvinism. Jumalikkust ettemääratustest. Gent- calvini usutunnistuse järgi elamise eeskuju, Genfis tehti palju humanistlike põhimõtete elluviimiseks. Kooliharidus kohustuslik rajati ülikool-kes pidid levitama kalvinistmi. Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph
Sõdurid on väga ustavad väepealikule, väepealikud tahavad võimu ja puhkevad kodusõjad. Varajase keisririigi valitsemine Valitsejal mitu ametit (nt konsul, asevalitseja, rahvatribuun). Sarnasus varasemaga oli see, et oli ikka vabariik. Varem oli rohkem võimu senatil, hiljem oli senat nn nõuandja. Esimene imperaator, rooma keiser oli Augustus. Rahvakoosolek koosnes aina rohkem proletaaridest. Rooma provintsid olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu. Idaprovintsid: nt Kreeka, Süüria, Egiptus; kreeka keel; kultuur kõrgelt arenenud; linnad idapäraste joonte ja kreekaliku välisilmega; põlluharimises väiketalupojad. Lääneprovintsid: nt Gallia, Britannia, Hispaania, Itaalia; ladina keel; foiniikia päritoluga kõrgkultuur; linnad
Millal sõlmiti ja mis olid Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahulepingu tingimused? V: Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Venemaa andis tagasi sõjas hõivatud Soome ala. 4. Kuidas õnnestus saksa päritolu aadlikel ja suurkaupmeestel säilitada juhtiv roll Eesti alade valitsemises kogu varauusaja jooksul? V:Uus võim vajas kohalike valitsevate kihtide toetumist, et võimu kindlustada. 5. Miks soovisid valitsejad oma vallutatud provintse valitseda nii nagu emamaad? Kirjuta kaks põhjust. V:Nad soovisiid laiendada maad ja tekitada ühtsust. 6. Kas nõustud väitega, et Poola kuninga Stefan Batory välja antud Liivimaa valitsemise seadus (nö põhiseadus) vähendas sakslaste mõju Liivimaa valitsemisel? Põhjenda oma seisukohta 2 argumendiga. V:Liivimaa provints jaotati Poola eeskujul vojevoodkondadeks, mille eesotsas olid poolakad või leedukad; Eraläänid jagati Poola ja Leedu aadlikele. 7. Sõnasta Eesti aadlike 7 eriõigust 17.-18. sajandil.
• Koloniaalsüsteemi laienemine oli 20. sajandi alguseks lõppenud. Toimusid vaid mõningad kolooniate ümberjagamised ja Rahvasteliit andis Saksamaa ja Türgi kolooniad võitjariikidele. Koloniaalsüsteemi lagunemine • Algas pärast I maailmasõda • Sõda andis inimestele mõista, et on võimalik luua iseseisev riik ning koloonias elavad inimesed hakkasid oma vabaduse eest võitlema • Vabadusvõitlus tegi võitjariikidele maavarade väljaveo keerulisemaks. • Emamaad hakkasid mõistma, et koloniaalsüsteemi pidamine on muutunud neile kallimaks kui sellest loobumine. Koloniaalsüsteemi lagunemine • Esimesena, juba maailmasõdade vahel, alustas oma impeeriumi lammutamist Suurbritannia. • 1932. aastal iseseisvus senine Iraak ja tekkis Saudi- Araabia. • Vastupidiselt toimis Itaalia, kes püüdis 1935. aastal laiendada oma koloniaalvaldusi Abessiiniasse. • II maailmasõda kiirendas koloniaalsüsteemi lagunemist veelgi
teiste jõududega) Põhja-Ameerika koloniseerimine:koloniseerisid prants. ja ingl. tõid kaasa varaindustriaalse tv, suhted pärismaalastega-halvad, ei segunenud, edasine areng- kiire, iseseisv.- USA 1776, kanada 1867, sest kolooniad olid tugevad, kaasajal maj. tase-kõrgelt arenenud, võim on Põhja-Am Lõuna-Ameerika koloniseerimine: hisp. ja portugal tõid kaasa hilisagraalse tv, suhted pärismaalastega- nad pandi tööle mõisadesse, edasine areng aeglane, iseseisv. 19. saj 1.poolel, sest emamaad olid nõrgad, kaasajalsõltub maj. tase Põhja-Am-st 20. saj poliitiline kaart Esimeseks tööstusriigiks tõusis USA 1880. a. 1914. a hõlmasid kolooniad maismaast 66% ja 60% maakera rahvastikust Iisraeli riigi teke: 1948. aastal, asukoht-palestiinas vahemere idarannikul, juutide poolt, asukoha valik- tahtsid sada tagasi oma kodumaa palestiinas, prob- palestiina oli ing. valdus ja algasid sisserännanud juutide ja araablaste vahel Põhi: riigid: euroopa, põhja-am. ja parasvöötmes
Intress- rahasumma, mida tuleb võlgnikul võlausaldajale laenamise eest tasuda Renesanss- hiliskeskajal Itaaliast alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris Humanism- ellusuhtumine, milles väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. Sultanaat- sultaniriik Karavell- hiliskeskajal levinud enamasti kolme mastiga purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks Konkistadoor- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel Koloonia- väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asutatud piirkond Uus Maailm- Ameerika Maiad- kõige tuntum kõrge kultuuriga rahvas Yucatani poolsaarel Inkad- Peruu piirkonnas Lõuna-Ameerikas alates 1200. Aastast tugevnema hakanud rahvas, kes nimetas end päikese poegadeks Asteegid- Mehhikos paiknenud kõrge kultuuriga rahavas Indiaanlane- Ameerika põliselanik Eldorado- enneolematult rikas kullamaa, mida usuti paiknevat kusagil Lõuna-Ameerikas 2. Kes olid ja mille poolest on kuulsad:
6. Religioonis olid olulisel kohal pühad loomad. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi. Härg oli kõige olulisem kultusloom- kombetalitused. Eeposed- Homeros "Ilias"- Trooja sõda. "Odüsseia" - Odüssuse seiklused. Arhailine periood u 800-500 a. eKr. Hellas-Kreeka hellenid- kreeklased barbar- võõrmaalased, kes maksid makse ja kellel puudusid kodanikuõigused. polis- linnriik, riigikassa + sõjavägi koloonia- kreeklaste asulad väljaspool emamaad. Vahemere ja Musta mere ääres. Põhjused: Raud, Teravili Tagajärjed: Kaubavahetus arenes, Hakati raha müntima. Olümpiamängud 776. a eKr. Võistlesid ainult mehed sõjad lõpetati andsid vande nii sportlased kui kohtunikud- olla ausad. Keiser Nero keelas OM-d. Kaarikusõit, kilbijooks, staadionijooks. 15 märksõna OM-de kohta 1. 45 000 pealtvaatajat 2. kõige rohkem sportlasi Spartast ja Aleksandriast 3. spartas võis võitja võidelda kuninga kõrval 4
või kolooniateks. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Tööstusriikides kujunesid kõige jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele: Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid, Sileesia ja Donetsi regioonid selleaegsel Venemaal. Eriti kiiresti kasvasid kapitali koondumise tõttu koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Viin, Peterburi jt.
Hispaania oli 16-17dal sajandil kõige võimsam mereriik ja ka Euroopa tugevaima sõjaväega. Ajalugu: Rahvusvahelised suhted XX saj alguses: Olulised muutused: 1)rahvusriikide tekkimine, 1871 (Versailles' kuulutati välja Saksamaa), oli sõda Prantsusmaaga (Prantsuse-Preisi sõda), vaenu lõpetas EL 1952. Hakkas levima omariikluse ülistamine, marurahvuslus (sovinism), saab imperialismiajastu üheks põhijooneks. Tuli kaasa koloniaalne jagamine (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameeika), tekkisid emamaad ja kolooniad, majanduslikult ebavõrdsed riigid. Tekkis arusaam, et Euroopa riigid on paremad teistest. 1789 prantsuse revolutsioon, isikuvabaduse tekkimine. XX saj alguses Euroopa tsivilisatsioon, praegu USA kultuuri levik (Iraak, Afganistan). Rahvaste enesemääramise õigus oli 3 suurt riiki (GER, Austria-Ungari, Venemaa). Keeruline oli Austria-Ungaris, palju rahvusi oli koos, kes kõik tahtsid vabaks saada. Positiivne näide oli Norra eraldumine Rootsist 1905
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660...
Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi - 1) Lääneriigid, eesotsas USA-ga võitlesid selle eest, et peatada kommunismi levik Euroopas. Samas aga ei soovitud NSV-Liiduga sõjalist konflikti ja neile tehti suuri järelandmisi tänu millele muutus NSVL veelgi julgemaks hakates mõtlema juba kommunismi levitamisele üle maailma. 2) NSV-Liidule hakkas vastu USA poolt tehtud otsused mille käigus pakuti laialdast abi ( nii majandusliku kui ka sõjalist ) Ida-Euroopa riikidel kes asusid NSV-Liidu mõjusfääris soovides sellega kommunismi levikule piiri panna. 3) NSV-Liidule tekitas veel probleeme Lääne riikide tihe koostöö mille eesmärgiks oli liiga agresiivsele NSV-Liidule vastu seista. Sellise koostöö tulemusena sündis NATO. Hiljem loodi veel tihedamad majanduslikud ning poliitilise koostöö sidemed mille tulemusel tekkis Euroopa Söe- ja Teraseühendus mis on praegu se EL-i eelkäia. 4) Loodud liitudele vastukaaluks loodi NSV...
->1) Rahulikul teel-paljud Prantsuse asumaad, Inglise ja Belgia kolooniad (Nigeeria, Somaalia ja Kongo) ->2) Vabadussõda-Alzeeria Prantsuse vastu ja angollased portugallaste vastu -> Vabanenud riikide sarnased arengujooned Valdavalt tulid võimule diktaatorlikud reziimid, poliitiline ebastabiilsus, võimude mõtlematu tegevus. 2.KOLONIALISMIVASTANE VABADUSLIIKUMINE a) ÜLDJOONED -MIKS LOODI PÄRAST I MAAILMASÕDA RAHVASTELIIDU MANDAATSÜSTEEM?- Alade ümberjagamiseks. MIL VIISIL PÜÜDSID EMAMAAD TAKISTADA KOLOONIATE ISESEISVUMIST PÄRAST II MAAILMASÕDA?-Sõjajõuga (Prantsusmaa Indo-Hiinas ja Alzeerias, Holland Indoneesias ja Portuga Angolas) või siis asumaade valitsemise ümberkorraldamisega. MIS AITAS KAASA NEOKOLONIALISMI KUJUNEMISELE? Vähem arenenud Aasia ja Aafrika maade raskused.MILLISED SEOSED ON KÜLMA SÕJA JA MITTEÜHINEMISLIIKUMISE VAHEL?- NSVL ja USA vastasseis ja tuumasõjaoht ning neokolonialism olid põhjuseks mitteühinemisliikumisele
Milline neist stiilidest on vanim? 5)Millised materjale kasutaisd vanakreeka kujurid? 6)Millise suure muutuse tüi skulptuuris kaasa klassikaline ajajärk? 7)Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? 8)Miks lõid kreeklased nii palju meeskate? 9)Mille kaudu saame aimu vanakreeka maailikunstist? 10.Milliseid vanakreeka vaasimaali stiile tead?Mida kujutati? 11.Millised olid kreka kunsti levikualad väljaspool emamaad? 12.Kes oli hellen?Mis on hellenism? 13.Nimeta tuntumaid vanakreeka arhitekuurimälestisi. ETRUSKI JA ROOMA KUNST Etruski kultuur Etruski kultuur 8-3 saj. e.m.a Itallia keskosas(olid põlluhairjad,meresõitjad) Etruskid mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri ja hiljem sulandisuid Roooma ühiskonda. Etruskidel oli oma keel,tegelesid ennustamisega,hauad erilist,linnad korrapärast planeeringuga. Etruskide arhitektuur ja kunst Templid(Sarnanesid kreeka templitega,poodium,võlvid)
impeeriumist ning nende juurde kuuluvatest kolooniatest, aga oli ka üksikuid enamvähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised LääneEuroopa riigid. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Koloonitas kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Jagunemine Põhjaks ja Lõunaks. 1940. aastate teiset poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toormega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Arenenud tööstusriikides ehitati üles meile
9. Trooja linn asub tänapäeva Türgi territooriumil. 10. Väljakaevamisi Mükeenes ja Troojas tegi saks päritolu ärimees ja arheoloog Heinrich Schliemann ( 1922- 1990 a.). Vana-Kreeka 1. Kreeka kunsti jaotatakse kolmeks ajajärguks 1) Arhailine ajajärk: 600 eKr. 2) Klassikaline ajajärk: 480-320 eKr. 3) Hellenistlik ajastu: 323-30 eKr. 2. Kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad olid Väike-Aasia, Itaalia, Sitsiilia ja muud Vahemere saared. 3. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. 4. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20)
2.Indias leidus vürtse 3. Sellepärast, et Portugal ja Hispaania asuvad selleks kõige soodsamal kohal. 4. Nimi anti sellepärast, et ta organiseeris piki Lõuna-Aafrika rannikut merereise lõunasse. 5.Et leida meretee Indiasse 6.Sellepärast, et see manner oli alles avastatud ja see ongi nagu uus maailm seljuhul, Indiaanlasteks hakati Ameeriklasi hüüdma sellepärast, et Kolumbus jõudis sinna arvates, et see on India ja pani rahvale nimeks indiaanlased. 38. koloonia-väljaspool emamaad paiknev asutus või väljarändajate asustatud piirkond konkistaator- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid Ameerika vallutamisel Hernan Cortes- Hispaania aadlik inkade riik- Peruus paiknev rikas kullamaa, mille vallutamise võttis ette Francisco Pizarro Eldorado- Lõuna-Ameerikas paiknev enneolematult rikas kullamaa. orjakaubandus- orjade vahetamine, müümine, kinkimine 1519. A- Hernan Corten alustas ta konkistadoorid eesotsas sõjaretke Mehhikosse. 1532
Ameerika hõivamist. 19.sajandi algul jõudis see kolooniaetapp lõpule. Tekkisid uued ja iseseisvad riigid. 1823. aasta detsembris deklareeris uus USA president James Monroe oma läkituses Kongressile, et Ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas, vastasel juhul on USA-l õigus sõjaliselt sekkuda. Seda pöördumist on hakatud nimetama Monroe doktriiniks. 17)Miks soovisid Euroopa riigid endale uusi asumaid XIX sajandil? Millist kasu said emamaad kolooniatest? Uute kolooniate hõivamine oli riikidele majanduslikult kasulik, sest neist kujunesid uued turud emamaa toodangule. Uued kolooniad lisasid riikidele võimu ja prestiizi. Uued kolooniavaldused leevendasid ka ülerhavastatud Euroopa sotsiaalseid probleeme. Vahel hõivati uusi kolooniaid üksnes poliitilistel kaalutlustel,et hoida ära selle maa-ala langemist mõne teise riigi kätte. Sõjalisest vaatenurgast pakkusid kolooniad riikidele uusi
pidevalt Kreeka vabanemise suunas, mis toimus pärast Kreeka revolutsiooni 1821 a. 7 19. sajandil Pärast Kreeka vabanemist nihkub kreeklaste rännete sihtpunkt Vanalt Uude-Maailma, Ameerika Ühendriikidesse. Tuhanded kreeklased rändasid Ameerikasse 19. saj. Lõpul ja suured Kreeka kogukonnad loodi suuremates Ameerika Ühendriikide keskustes. Hoolimata vahemaast Kreeka rändurid ei unustanud kunagi oma emamaad ja abisatsid seda korduvalt nii rahaliselt kui ka poliitiliselt, see on traditsioon, mis on säilinud tänaseni. Majanduslik olukord kahe maailmasõja vaheliste aastate jooksul aeglustas kreeklaste rändeid, hoolimata asjaolust, et 1,5 miljonit Kreeka põgenikku saabus Türgist peale Smyrna hävitamist. Pärast II Maailmasõda Teine maailmasõda ja Kodusõda jättis Kreekale tööstusliku infrastruktuuri puudumise, primitiivse põllumajanduse ja tuhandeid pagulasi. Lisaks inimesed, kes
16.-18. saj. eksootilised saadused tarbeks, tooraineks (metall, vill) uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus) 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas. Samuti kergetööstuse toorainet Turg toodetele, eriti tarbekaubale Euroopa loodusvarade kahanemine: arenev tööstus vajab üha rohkem mineraalset, tekstiili- ja kergetööstuse toorainet Erinevad emamaad: Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi – Ameerika Ühendriigid. Emamaade nõrkuse tõttu iseseisvusid 19. saj alguses Hispaania ja Portugali Ladina-Ameerika kolooniad. Ladina-Ameerikas tekkis umbes 20 iseseisvat riiki, kuid kõik nad olid vaesed ja ei suutnud iseseisvalt oma majandust industrialiseerida. Kiiresti arenes tööstus Austraalias ja Kanadas. 4.Miks hakkasid kolooniad 20 saj. iseseisvuma? Emamaa nõrkus- endal probleeme
Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond Brasiilias on suurim väljaspool emamaad ning Liibanonist ja Süüriast sisserännanute koguarv ületab emamaade (Liibanoni ja Süüria) elanike arvu. 450 000 põlisrahvaste esindajat jaguneb u. 200 erinevaks hõimuks , kes räägivad 180-t erinevat keelt. Amazonas piirkonnas elab üle 60 suguharu välismaailmast peaaegu täieliku isoleerituse tingimustes ja valitsuse praeguse poliitika kohaselt säilitatakse nende suguharude isoleeritud seisund kuni ei teki vältimatut sekkumist nõudvat ohuolukorda. Samuti on alates 2004. a.
Rootsi ja Taani välispoliitika võrdlus Riho Kirsipuu Sissejuhatus Selle essee teemaks on võrrelda üldiselt Rootsi ja Taani välispoliitikat. Välispoliitika on poliitika riigist väljaspoole ning riigi suhted teiste riikidega, millel on erinevad eesmärgid vastavalt teisele riigile. Üldpilti vaadates on need kaks riiki küllaltki sarnased ning erinevusi leida on keeruline. Siiski leidub erinevusi just välispoliitikas ning seepärast valiski autor need kaks riiki võrdlemiseks. Töö eesmärk on leida põhjuseid, miks antud riigid on välispoliitiliselt kohati väga erinevad. Kas on põhjuseks mõnevõrra erinev lähiajalugu või on tegemist kultuuriliste erinevustega? Või on hoopiski ministrid iseloomult ja poliitilistelt vaadedelt erinevad ning see mõjutab ka üldist riigi välispoliitikat Töö võib liigendatult jagada kaheks. Esimeses osas toob autor välja üldised riigi sarnasuse...
eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgustus vabade kodanike hulgas, siis Baltikumis olid talupojad ja mitte-eestlastest (undeutsche) linnakodanikud pärisorjuslikus seisuses. Lõpuks saadi aru, et põõlisrahva elujärjest sõltub ka valitseva ülemklassi heaolu ning mõned rahvavalgustajad tõstsid päevakorrale ka pärisorjuse kaotamise ideed. Üks maarahva eluolu parandamise eelduseks oli
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
usuline harmoonia. 16. sajandil asutasid Euroopa suurvõimud Indiasse oma kaubajaamad. India oli pikka aega Briti koloonia. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil. Esimese Maailmasõja ajal olid Aasia ja Aafrika riigid, sealhulgas ka India, tähtsad toorainemaad sõdivate Euroopa riikide jaoks. Pärast sõda lootsid asumaad iseseisvuda, ent emamaad ei soovinud kolooniatest loobuda – nii kulges kolonialismi vastane võtlus kohati väga veriselt. Ka India iseseisvumine kulges veriselt, kuid tänu rahumeelsele liidrile, Mahatma Gandhile, oli ilmselt vägivalda siiski minimaalselt. Ma usun, et India vägivallata Vabaduseliikumine oli eeskujuks ka teistele koloniaalriikidele. Mahatma Gandhi, tegeliku nimega Mohandas Karachand Gandhi, sündis 2. oktoobril 1896. 1915
· Esimene ümbermaailmareis 1519 1522 Hispaania teenistuses olnud portugallane Fernao de Magalhaes. Jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased. Astrolaab üsna täpselt sai määrata laiuskraade, pikkuskraade aga veel mitte. vaja oleks olnud täpsemat ajamõõtmist, seda aga ei suudetud veel. Brasiilia nimi puid nimetati ,,braxili´teks". Indiaanlased langetasid puid, sellest tuli nimi. Koloonia väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asustatud piirkond. konkistadoor /hispaania keeles ,,vallutaja"/ hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Siiditee iidne kaubatee, mis ühendas Hiinat Lääne-Aasiaga. Kuna sellel veeti peamiselt idamaiseid kaupu, muu hulgas ka Hiinas valmistatud siidikangaid, siis nimetati seda teed siiditeeks.
metallurgia, masinatööstuses jm. Tööd tehti masinatega, kasutati maavarasid. Hõive tööstuses. Majandussüsteemid üksteisest isoleeritud. 3. Infoühiskond- peamised majandusharud on transport, info töötlemine ja edastamine. Vaimne töö, kasutatakse informatsiooni. Hõive teeninduses, teadusametis. Majandussüsteemid globaalse ulatusega. 4. Mille poolest erines industrialiseerimine Põhja ja Lõuna riikides? Põhjariikides asusid peamiselt emamaad, lõunariikides hankisid kolooniad peamiselt loodusvarasid jm. Põhjariikide kolooniad vallutasid maid ning ühtaegu kiirendasid ja aeglustasid lõunapoolsete maade arengut. 5. Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid? Esitlusest Emamaa ja tema kolooniate vahel oli aktiivne kaubavahetus. Emamaale saadeti põllumajandussaadusi ja tööstustooraineid, vastu saadi masinaid, seadmeid ja tarbekaupu. Kapital koondus emamaale ning koloniaalimpeeriumite pealinnad kasvasid kiiresti. 6
Alžeeria prantslased läksid tagasi kodumaale ; nõrgad küljed: vabadusvõitlus Pr võimu vastu Alžeerias, lahkumine NATO-st, keskendusid tuumapommi ehitamisele ja said selle valmis, kui see enam populaarne ei olnud. -SB, Pr ja Sks arengu võrdlus: Kõige suurem majanduskasv oli PR, ka Sks oli majanduslikult väga heas seisus. Ing majandus arenes samuti, kuid mitte nii kiiresti kui Sks ja Pr. -Koloniaalvaldustest loobumine: nt SB tõi kaasa rassiprobleemid ; emamaad ei saanud enam kätte maavarasid, mis olid koloniaalmaades ; paljud kolisid koloniaalmaadest emamaale elama. -Hea elu NL-s: Kõik olid võrdsed, ideaalne ühiskond, kus puudus klassiühiskond ja eraomand ; 15 liiduvabariiki, ühtne rahva koostöö ; Oli ette näidata häid sporditulemusi, 1980 aastal toimusid suveolümpiamängud ; saavutused seoses muusikaga, erinevad auhinnad ; Haridus oli tasuta ja kõigile kättesaadav ; head transportimisvõimalused, lennujaamad, torutransport,
halvenema. 1885. aastal viis lõpuni Kesk-Aasia ühendamise Venemaaga. 17. Selgita 1) Koloniaalpoliitika mõistet, Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. 2) Kolooniate tähtsust emamaadele ( selgita, millise eelise andsid kolooniad nende emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees) Kolooniatest viiakse välja kogu kohalik rikkus, kohaliku majandust ei arendatud .Silmas peetakse emamaade huve , emamaad said kogu rikkuse. Tagasihoidlikuks jäävad ka kultuur ja sotsiaalsed suhted. 18. Loetle silmapaistvad koloniaalriigid koos neile kuuluvate tähtsamate asumaadega! Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik kolooniad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. Austraalia, Uus-Meremaa, Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Hispaania- Lõuna Itaalia ja Sitsiilia Portugal-Aasia, Ida-Aafrika 19
Pika võitluse tagajärjel saavutasid nad oma eesmärgi ja 1555. aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk kinnitati kui teise riigireligioonina. Veel üheks usuvooluks kujunes kalvinism nimelt selle õpetuse järgi oli Jumal juba ette ära otsutanud, kes saab õndsaks ja kes mitte. Oli ka võimalik, et andis väljavalitud inimestele sellest märku. Näiteks oli selliseks märgiks inimese edukus. Ka see usk pani inimesi teistmoodi mõtlema ja levis väljapoole emamaad Sveitsi kogudes poolehoidjaid. Sellisele usupuhastusele e reformatsioonile astus vastu katoliku kirik vastureformatsiooniga, mis hõlmas endas protestantide väljajuurimist ja kiriku endise ühtsuse taastamist. Näiteks Felipe II (Hispaania keiser) ajal toimus üle saja ketseripõletuse, mis on minu arvates äärmiselt julm ja rumal tegu.
Oli Bismarcki poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Bismarck hakkas vahendama erinevaid sõjalisi kokkuleppeid, mida oli hästi palju, tekkis olukord kus ei tea mis juhtub ei hakka sa sõda pidama. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Rahvusvaheline õigus, õiglane sõda- olukord, kus sõda on poliitiliselt põhjendatav. Koloniaalpoliitika jagame maailma ( terve maailm oli jagatud Euroopa riikide vahel, emamaad said koloniaalmaadest, tasuta toorainet, tööjõudu, oli ka sümboolne- vat kui suur me riik on). Tekitas Euroopa riikide vahel hõõrdumist, sest mõned riigid jäid koloniaalrongist maha nt. Saksamaa, kuna teda siis ei eksisteerinud kui koloniaalriigid tekkisid. Merkantilism majanduspoliitika, selge arusaamaga kõik mis on meie on meie, importida midagi ei lase, oma kodu toorainet tuleb eelistada igal juhul, kaubavahetus ainult eesmärgil ise saada kasu. Tekitas veel
NB! Väljavedu Itaaliast takistas paavsti keeld. Türgi (sh Kreeka) ja PõhjaAafrika alad ei olnud väljaveo eest seadustega kaitstud. Diskussioonid antiigipärandi ÜHETEISTKÜMNES LOENG laialivedamise osas Antiigi emamaad ANTIIKAJA MATERIAALNE PÄRAND Euroopa suurriigid EHK ANTIKVITEEDID: Pärand on eelkõige oma rahva PÄRANDIVAIDLUSED ajalugu, seetõttu kuulub emamaale. Antikviteedid: antiikajast pärit Antiigipärand kuulub kogu kunsti ja maailmale, sest paljud tarbeesemed. antiikkultuuri emamaad ei teadvusta
1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882 1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel kolonialism poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil kolonisatsioon siirdumine uutesse asupaikadesse koloonia ehk asumaa; väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asustatud piirkond Komintern Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmargiks on klasside ja eraomandita ühiskond kommunist kommunismi pooldaja kompanii ühisettevõte
Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882 1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel kolonialism poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil kolonisatsioon siirdumine uutesse asupaikadesse koloonia ehk asumaa; väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asustatud piirkond Komintern Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmargiks on klasside ja eraomandita ühiskond kommunist kommunismi pooldaja kompanii ühisettevõte
Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882 1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel kolonialism poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil kolonisatsioon siirdumine uutesse asupaikadesse koloonia ehk asumaa; väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asustatud piirkond Komintern Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmargiks on klasside ja eraomandita ühiskond kommunist kommunismi pooldaja kompanii ühisettevõte
heliloomingust tuntumad Meri ja ..., populaarseim maaliseriaal mere sonaat. Õppis Varssavi Kunstiakadeemias, liitus Vene kunsti hõbeajastu avangardistliku liikumisega MIR Iskustva. Ergutas leedu laulukooride loomist, abiellus Sofia Symangaitega, tuntud poetess. Vaatamata menule oli pidevates rahalistes raskustes ning elu lõpupoolu kannatas vaimuhaiguse all. Väike-Leedu kultuuriline areng. 19.saj lõpp tugeva germaniseerumine. Usuline erinevus muust Leedust luterlased. Küll aitas peamist emamaad, loodi mitmeid Leedu kultuuriseltse. Nt Birute selts, Tilsitis tegutses ka Leedu lauluselts korraldas laulupidusid ja muid üritusi. Poliitiliselt ei ületanud Väike.Leedu nõudmised kultuurilisi piire ja ei mõeldud Leedu rahvuslikust iseseisvust. ESIMENE MAAILMASÕDA Esialgu ei muutunud poliitilised vaated ja jätkuvalt üritati saavutada rahvuslikku autonoomsust Vene tsaaririigi rüppes. Siiski jäädi esialgu tsaarivalitsusele truuks ja loodeti, et
heaoluühiskonda. Ameerika Ühendriigid loobusid isolatsionismist ja hakkas aktiivselt liitudes tööd tegema takistamaks kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina (senaator McCarthy järgi), mis kujutas endast kampaaniat kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannia kaotas oma koloniaalimpeeriumi. Enamik asumaadest astusid siiski Briti Rahvaste Ühendusse, seega Briti valitsus säilitas mingisuguse mõju kolooniates, mida teised emamaad ei saavutanud. Prantsusmaal mõisteti Esimese maailmasõja kangelane Teise maailmasõja ajal Vichy valitsuse juht Petain surma. Vastupanuliikumise juht Charles de Gaulle moodustas Ajutise Valitsuse. 1946 aasta referendumil kiideti heaks uus põhiseadus, mille järgi oli uus riigikord parlamentaarne vabariik. Uus põhiseadus aga ei võimaldanud poliitikal Prantsusmaal stabiliseeruda. Sellele aitas kaasa ka koloniaalimpeeriumi algav lagunemine ning keskvalitsuse püüd seda takistada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
