kes ei ole veel narkosõltuvuse küüsis? · Kõige tähtsam on probleemi tõsiduse tunnistamine riiklikul tasandil. Tunnistades probleemi olemasolu, on võimalik rakendada ka üleriigilisi abinõusid. · Riik peab kiiremas korras karmistama seadusi, mis karistavad narkootikumidega kaubitsemise eest. Põhiliseks tähelepanu objektiks peavad narkomaani asemel saama narkootikumidega kaubitsevad "valgekraed", kes ise reeglina ei ole narkomaanid, kuid rikastuvad teiste elude hinnaga. Narkosõltlane on vaid narkoahela viimane lüli, kes vajab ravi, mitte karistamist. · Koolid peavad olema valmis oma lapsi narkosõltuvusse sattumise eest kaitsma. Nad peavad endale teadvustama ohud, mis võivad last oodata koolis ja selle lähemas ümbruses. Kuna narkomaania on hakanud Eestis kiiresti levima, siis ka rakendatavad
agulitesse. Linnaelanikud eristusid jõukuse järgiheakorralised ja ümberehitatud kivihoonetega tuumikus elasid kõige jõukamad linnakodanikud, räpastes puitagulistes vaesed tööinimesed. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse. Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla. Et aga elamuehitus on kulukas, siis agulitesse ei kolitud, vaid autosid omavad ja jõukamad teeninduses või juhikohtadel töötavad linnaelanikud (valgekraed) rajasid kodu äärelinnades ning hiljem ka eeslinnades, kust algul rongidega ja hiljem autodega kesklinan tööle sõideti. Maalt tuli linnadesse jätkuvalt inimesi, kes vaestena olid sunnitud elama agulites. Linnade kiire kasv, antisanitaarsus ja epideemiad ning linna kui funktsioneeriva organismi keerukus sundis linnavõime 19.sajandi lõpus mõtlema rohkem sellele, kuidas liiklust ning elamu ja tööstusrajoone ratsionaalselt paigutada.
2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine
Tööhõive peamiselt tööstuses, linna osatähtsus kasvas kiiresti. 19) Teenindusühiskond XX saj. II Pool - ... Tootmisviis kõrgtehnoloogiline. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt teenindussfääris. 20) Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane sotsiaalne struktuur ja väärtushinnangud. Keskklass e. valgekraed kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Polüarhia e. paljude võim Teoreetikud: a. Daniel Bell Oli esimene postindustriaalse ühiskonna analüütik. Tema järgi on postindustriaalse ühiskonna tunnusteks teadmiste ja oskuste areng, mille eesmärgiks on juhtida muutusi ning kontrollida ühiskonda. Belli arvates pidi postindustriaalsel
Palgatase autoriteet Tööga kindlustatud, lepingud autonoomia Karjäärivõimalused kontroll Materiaalsed hüved vabaduse määr o Teenidusklass – kõrgemad valgekraed – Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud Professionaalid, keskastmejuhid o Vaheklass Madalamad valgekraed – kontoritöötajad Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed Tehnikud, töödejuhatajad o Töölisklass Oskustöölised Lihttöölised J
Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus- ühiskonna suletus vs avatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine seos suutlikkusega (habitus)- indiviidid positsioonid - hüved => ebavõrdsus Meritokraatia- Meritokraatia (merit väärima, teene) hüved jaotunudvastavalt "teenitusele" (võimekus + ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised J. Goldthorp'i klassimudel TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad ,,valgekraed") I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. VAHEKLASS (keskklass) III Madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed") TÖÖLISKLASS (,,sinikraed", füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd)
Peab oleme võimalus harjutada-teooria on tähtis kuid tähtis on ka praktika. Matkimine Elukutse õppimine. Teaduslikud uuringud näitavad et inimesed kellel on palju sõpru ja tuttavaid kohanevad rollimuudatustega kergemini.Vanus ei ole tähtis. Me püüame käituda nii et saada positiivseid reageeringuid. Tähtis on inimesele autoriteetsete inimeste arvamus. SOTSIALISEERUMISE SÕLTUVUS VANEMATE ELUKUTSEST Sinikraed-töölised ja valgekraed-teenistujad. Sinikraed on seotud masinate ja mehhanismidega, valgekraed aga inimeste ja ideedega. Valgekraedel on edu aluseks probleemide lahendamine ja inimestega manipuleerimine. Nende töö on loominguline ja vähe kontrollitav. Sellised vanemad julgustavad lapsi olema loovad , paindlikud ja iseseisvad. Sinikraede töö on aga tugeva kontrolli all, tavaliselt sisaldab töö juhendite täitmist ja töö on ajaliselt määratletud
Tuumatehnika ja kosmosetehnika kasutuselevõtt. Põhjariigid tänapäevamõistes kõrgestiarenenud riigid. Rahvastiku hõive muutus ühiskonnas. Agraarühiskonna alguses põllumajanduse hõive 90% tööstus 8% ja teenindus 2%. Industriaal e tööstusühiskond põllumajandus 20% teenindus 20% ja tööstus 60%. Infoühiskonnas põllumajandus 7% tööstus 30% teenindus 63%. Nb! Teenindussektoris inimesed peaksid töötama IT- s, rahanduses.. s.t nad peaksid olema valgekraed. Mida suurem on hõivatus teenindussektoris valgekraede osas seda arenenum on riik. Globaliseerumine. Globaliseerumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Globaliseerimise käigus rikkamad riigid muutuvad veel rikkamaks ja vaesed veel vaesemaks. Eeldused: *transpordi areng *rahvusvaheline tööjaotus *interneti levik Rahvusvaheline tööjaotus. 1) Uurimus ja arendustegevus toimub kõrgesti
Migratsiooni mõju sihtriigile +/- Valgekraede mobiilsuse suurendab kodumaist hõivet, sinikraede mobiilsus tõrjub kohaliku tööjõu välja ● Sinikraed: ○ Nõudlus ei ole palju muutunud ○ Kui tuleb pakkumise šokk siis pakkumiskõver liigub paremale ○ U näitab kohaliku tööjõu puudust ○ See efekt on väiksem kui nõudlus ka muutuks ○ ● Valgekraed: ○ ○ Kogu majandus saab positiivse efekti, nõudlus kasvab + Suureneb siseriiklik kogunõudlus + Suureneb kaupade teenuste sortiment + Uute töökohtade loomine + 3D (dirty, dangerous, difficult) tööd +/- Surve palkade alanemisele( ettevõte poolt see on väga positiivne) +/- Paindlikum tööturg - Integreerumise tõrked suurendavad võõrandumist ning soodustavad kuritegevuse ja
taastootmine toimub tänapäeval suuresti läbi hariduse, kihid taastoodavad end ka läbi suurte ühiskondlike transformatsioonide ja murrangute meritokraatia (merit- teene) – riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. kriitika: sotsiaalse päritolu eelised J. Goldthorp’i klassimudel: teenistusklass (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“) I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. vaheklass (keskklass) III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) töölisklass („sinikraed“, füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised. J
siirdeperiood, siirdeühiskond (1) - teatud etapp ühiskonna arengus, mille käigus toimub diktaatorlike võimustruktuuride ja -suhete asendamine demokraatlikega. Siirdeperioodi tunnusteks on ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete parameetrite kiire muutumine. "sinikraed" - C.Wright Millsi poolt kasutusele võetud termin, millega ta tähistas postindustriaalse ühiskonna tööstustöölisi. Analoogiliselt võttis teadlane kasutusele termini valgekraed, et tähistada teenindussektoris hõivatud inimesi. sotsiaalsed straatumid e. sotsiaalsed kihid (2) - sarnaste ressursside ja sotsiaalsete parameetritega inimeste kategooria (näit. intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit) sotsiaalne kodakondsus (5) - Briti sotsioloogi T.H.Marshalli teooriast pärinev põhimõte, mille kohaselt igaühele peab riigi poolt olema garanteeritud tasuta haridus, tervishoid ja inimväärne sissetulek
omandatud staatus saavutatud teenete ja valikute tulemusena. 3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine seos suutlikkusega (habitus) 4) Meritokraatia ja selle kriitika meritokraatia (merit- teene) riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. kriitika: sotsiaalse päritolu eelised 5) J. Goldthorp'i klassimudel teenistusklass (salariaat (salary), kõrgemad ,,valgekraed") I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. vaheklass (keskklass) III Madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed") töölisklass (,,sinikraed", füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised. 6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika
Tegelikke süüdistusi mida suudeti ka tõestada oli vähe. Seda kasutati Ameerika sisepoliitika räpasteks mängudeks. Külm sõda tõi kaasa ka Ameerika suure majanduse kasvu, millega USA kindlustas oma positsiooni maailma rikkaima maana. Majandusbuumi põhjuseks oli autotööstuse järsk tõus, kergesti antavad laenud ja külma sõjal hiiglaslike hüppeid teinud kaitsekulutuste kasv. Üha vähem töölisi jäi tootmissfäärining suurem hulk pakkus teenuseid, enamikust said nn valgekraed. USA liideti erinevate majandusharude firmasid suurteks korporatsioonideks ning paljud ettevõted viisid oma tootmise odava tööjõuga riikidesse. Hakkas majanduslikus mõttes nn ameeriklaste pealetung. (Howard Cincotta 1997. Lühike Ameerika ajalugu.) 1960. aastatel toimus USA laiem sotsiaalne revulutsioon, kunstnikud, muusikud ja muud avaliku elu tegelased väljusid kindlatest raamidest ja üritasid ühiskonda võrdsemaks luua. Eriti üritati valge- ja mustanahalisi võrdsustada
Leida “The One Best Way” töö tegemiseks: Töö analüüs = mõõtmine (sh planeerimine, arvepidamine, spetsialiseerumine) Personali valik, Töötajate arendamine ja koolitus, Tööjaotus: juhid ja oskustöölised Teadusliku juhtimise kriitika - Töökoht vs organisatsioon kui tervik; Väga primitiivne organisatsiooni mudel (kaks taset), tähelepanu alumisel tasemel; Tööstus vs teenindus/avalik sektor/valgekraed; Töötaja kui mutter masinavärgis (töö ilma tähenduseta), võõrandumine; Töötajate solidaarsus (tulemuspalk, eraldatus); Tehnoloogia areng-> spets.oskused vs laiemad teadmised ja oskused; Staatiline mudel - muutustega kohanemine?; Taylor – teadusliku juhtimise või konsultatsiooniäri looja? Teaduslik juhtimine- panus tänapäeva – Ratsionaliseerimine; Juhtimis-, kvaliteedi ja kontrolli süsteemid; -ISO standardid, juhtimissüsteemid; -Avalike teenuste standardid; -TQM
2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 1) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 2) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 3) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine R. DAHRENDORF - ebavõrdsus on eeskätt võimusuhte, mitte alati eraomanduse tagajärg (n. haiglas, sõjaväes, ülikoolis). Kui organisatsioon saavutab teatava suuruse ja vajab tsentraalset juhtimist, tekib alati OLIGARHIA (vähemuse võim). 3. RIKKUS - PRESTIIZ - VÕIM (M. Weber). A: 233-234 / ,/AU: 236-237/, /HMS: 113-115/
56 Kursus tutvustab erakondi valimisi, parlamendi ja täidesaatva võimu struktuuri ja 57 töökorraldust. 58 Pöörab tähelepanu võimude lahususele, uurib majanduse arengut nüüdismaailmas, 59 rahvusvahelist julgeolekut ja ühtse euroopa toimimist. 60 Tööstus ja teadmusühiskond 1.1 61 Feodaal kord (feodaalid, talunikud) -> 1640 ja 1780 vahel tekib tööstuslik pööre -> kapitalistlik kord (sinikraed, valgekraed) 62 Nüüdisühiskond kujunes 19. sajandil, kui kujunesid välja ühiskonna sektorid: 1) turumajandus 2) valitsussektor 3) kodanikuühiskond 63 Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune 64 seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, 65 vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 66 Pärast tööstuslikku pööret (17
pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni, sest kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suuda kriise vältida 3 keskklass kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks; vt ka valgekraed koalitsioon, koalitsioonivalitsus ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valitsemisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel kodanikkond demokraatliku ühiskonna liikmed, kellel on juurdepääs poliitilisele otsustusprotsessile (nt valimisõigus, parteide moodustamise õigus, sõnavabadus) kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur kultuuriliik, mis hõlmab riigi poliitilises elus osalemiseks
tõlgenduslikke kategooriaid. Teiseks probleemiks on see, et on raske eristada, millised majanduse kategooriad on infoühiskonna jaoks kesksemad. Sarnaselt kordub küsimus osakaalust – millal on infomajanduse osakaal piisav? Infoühiskond tööhõive kaudu Mõõdetakse infoga töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas. Infoühiskond tähendab selle määratluse järgi ühiskonda, kus enamik inimesi tegeleb infoga. Seda nähakse nn valgekraede ühiskonnana, kus valgekraed ja võimuomajad ületavad arvuliselt töölisi. Ka siin on võimalik hierarhia, kus esimesel kohal on töötajad, kelle peamine väljund on teadmiste tootmine ja müümine, teiseks töötajad, kes opereerivad turuinformatsiooniga, koguvad, töötlevad ja levitavad seda, kolmandaks töötajaid, kes tegelevad infomasinatega ja infotehnoloogiaga, mis on mõeldud eelmiste tegevuste täiendamiseks ja abistamiseks. Seega on infotöötajate hierarhias esimesel kohal teadlased,
sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus) (enam omane suletud ühiskondadele nt orjanduslik-, kastiühiskond) Omandatud status tugineb individuaalsel panusel, tugineb ise arenedes (omane avatud, klassiühiskondadele) Meritokraatia sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele Kriitika: sotsiaalne päritolu annab eelise John Goldthorpe'I klassimudel: Teenistusklass (kõrgemad "valgekraed") I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud II Professionaalid, keskastmejuhid Vaheklass (keskklass) III madalamad valgekraed, kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed V Tehnikud, töödejuhatajad ("poolenisti sinikraed") Töölisklass ("sinikraed", füüsiline töö) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised
See lähtub õigluse põhimõttest ja on kasulik ka majanduslikus plaanis.Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised John Goldthorp Klassifikatsioonisüsteem: • turusituatsioon(materiaalsedhüved ja üldised võimalused)palgamäär,karjäärivõimalus • töösituatsioon(töö iseloom, autonoomia, vabaduse määr tööl)kontroll, võim, autoriteet TEENISTUSKLASS Tipp-professionaalid, tippjuhid.Professionaalid, keskastmejuhid. VAHEKLASS (keskklass) Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus. Väikeettevõtjad, sõltumatud. Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestekeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega;muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõuakamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass -
See lähtub õigluse põhimõttest ja on kasulik ka majanduslikus plaanis. Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised John Goldthorp Klassifikatsioonisüsteem: • turusituatsioon(materiaalsed hüved ja üldised võimalused)palgamäär, karjäärivõimalus • töösituatsioon(töö iseloom, autonoomia, vabaduse määr tööl)kontroll, võim, autoriteet TEENISTUSKLASS Tipp-professionaalid, tippjuhid. Professionaalid, keskastmejuhid. VAHEKLASS (keskklass) Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus. Väikeettevõtjad, sõltumatud. Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestkeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega; muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõukamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav
(habitus) • Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt „teenitusele“ (võimekus + ettevalmistus) Kriitika – sotsiaalse päritolu eelised • J. Goldthorp’i klassimudel Teenistusklass – I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) – III madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“). Töölisklass – VI Oskustöölised VII Lihttöölised • J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid – töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta
tehnokraatliku koore alla. ·Tahab saavutada tulemusi ja areneda Juht tunneb mõnu oma edust, tulemustest ja võimalustest areneda inimesena ning arendada oma kutseoskusi. ·Tegutseb süstemaatiliselt Juht valdab tulemusjuhtimise tehnikat. ·Mitmekülgne huvi elunähtuste vastu Juht on huvitatud ka muust kui oma tööga seotud asjadest. ·Võtab õppust kogemustest Juhil on võime muuta ka negatiivsed kogemused õpetuseks. Ta õpib oma kogemustest. 33. Mis motiveerib töötajat sinikraed/valgekraed TÖÖTAJAT 1. Eesmärk ·olgu selge ja konkreetne ·kõik peavad tajuma, et seda eesmärki on võimalik saavutada 2. Hindamine ·viiakse läbi selgete ja arusaadavate kriteeriumide alusel ·toimub regulaarselt 3. Tagasiside ·kiire, hindamisele järgnev ·piisavalt sage ·vormilt erinev 4. Juhtimine ·rajatud usule inimestesse ·enamjaolt positiivne ·avatud ja inimesekeskne 5. Palgasüsteem ·Põhipalk + tulemuspalk ·Lisaks teised paindlikud ja tulemustest lähtuvad hüvitused 6
3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) 4) Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised 5) J. Goldthorp’i klassimudel o TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“) o I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. o II Professionaalid, keskastmejuhid. o VAHEKLASS (keskklass) o III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus o IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed o V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) o TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages)
Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised 5. J. Goldthorp’i klassimudel 16. J. Goldthorp’i klassimudel TEENISTUSKLASS (salariaat(salary), kõrgemad „valgekraed“) TEENISTUSKLASS (salariaat(salary), kõrgemad „valgekraed“) I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. II Professionaalid, keskastmejuhid.
2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 1) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. “valgekraed” on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 2) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 3) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine WEBERI KAPITALISLIK VAIM??? 24. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. Inimeste ja gruppide liikumine ühest sotsiaalsest klassist teise. I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS - liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu.
ehk staatust kui teised. *Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad õhiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks. *Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm,kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad. *Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud *Alamklass: inimestel madal staatus, teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on neil madalad. *Valgekraed/sinikraed Sotsiaalsed rollid *Staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. *Omistatud staatus-muutumatu tunnus, nt sugu,rass jne *Omandatud staatus-saavutatud, teenete ja valikute tulemusel *Igle staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall ehk roll. Inimgruppide eristumise alused *Varanduslikud *Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel *Rahvuslikud *Ideoloogilised KODUNE TÖÖ Uuri kodus välja vanemate, vanavanemate amet ja elupaik.
Turusituatsioon (inimesed) o Palgatase, tööga kindlustatus, lepingud karjäärivõimalused -> Materiaalsed hüved, üldised võimalused elus Töösituatsioon/ töösuhted (töökoht) o autoriteet autonoomsus kontroll -> Töö iseloom, autonoomia ja vabaduse määr töökohal John Goldthorpe’i klassifikatsioonisüsteem : TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“) o I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud o II Professionaalid, keskastmejuhid VAHEKLASS (keskklass) o III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus o IV Väikeettevõtjad o V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt
keelena; sisaldab allkeeli, esineb kiri ja norminguline allkeel, seostub eri sotsiaalsete rühmadega. Sotsiolektid: · Olulisemad mõjurid: inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. · Keskne on klassikuuluvus või staatusgrupp · Klassi olulised elemendid: amet, haridus, isa amet, sissetulek, eluruumi tüüp, elukoha paiknemine · primaarne klassikuuluvuse määraja on amet. Keskne piir: valgekraed ja sinikraed · James ja Lesley Milroy' sotsiaalne võrgustik (social network): keelelise koosluse moodustavad inimesed, keda seob individuaalsete sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu. · mõnikord teadvustavad inimesed end sotsiaalse rühmana ja oma allkeelt rühmasisese keelena · mõnikord kuuluvad inimesed sotsiaalsete tunnuste alusel kokku ja nende keelest on leitavad ühised
· Marx: väites, et olukord, kus enamik rikkust on kogunenud väheste kätte on "turu nähtamatu käe" tagajärg, kontrollib ühiskonna eliit nii resursse kui ka ideid Kapitalismi aluseks on OMANDIÕIGUS ja omand pärandub -> ebavõrdsus jätkub ja süveneb. · Inimesed võivad enda positsiooniga rahulolematud olla, kuid tervet süsteemi vaidlustatakse harva. 28. Miks Marxi tulevikuennustused ei täitunud? Põhjuseks võis olla: · Kapitalistliku klassi fragmenteeritus, · "Valgekraed" ja kasvav elatustase, · Tööliste parem organiseeritus, · Parem seaduslik kaitse 29. Millised on Max Weberi väitel ühiskondliku ebavõrdsuse kolm dimensiooni ja kuidas on nende dimensioonide tähtsus ajalooliselt muutunud? 1. Majanduslik ebavõrdsus klassipositsioon, 2. Staatus sotsiaalne prestiiz, 3. Võim Ajalooline muutus: 1. Põllumajanduslikes ühiskondades on olulisimaks staatus (ühiskondlik prestiiz), 2.
*Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem *Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt ,,teenitusele" (võimekus + ettevalmistus) Kriitika sotsiaalse päritolu eelised *J. Goldthorp'i klassimudel Teenistusklass I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) III madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed"). Töölisklass VI Oskustöölised VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on
ja alam ( töölis- ) klass . SEI = sotsiaalmajandusliku seisundi indeks (rikkus, kutseprestiiz, haridus ) = läbimurre sotsiaalse seisundi määratlemisel 1970. aastatel. Kihistumist mõjutab: Omistatud ehk sünniga kaasnev staatus--(kihistumine jäik (Inglismaa) Saavutatud staatus (USA) ) Ühiskonna põhiklassid/kihid 1 Ülemkiht e. kõrgklass ---- väike osa rahvastikust, omavad rikkust ja võimu, vana (Morganid, Rockefellerid), uus (Bill Gates) 2 Keskkiht e. keskklass "valgekraed"----- enamus elanikkonnast- osakaal kasvab "vana keskklass" ---- väikeomanikud, farmerid jne. Ülem keskkiht---mänedzerid, tippspetsialistid, professionaalid Alam keskkiht-----ametnikud, pedagoogid, vaimse töö tegijad 3 Alamkiht e. töölisklass "sinikraed"----- seesmiselt diferentseerunud--- osakaal väheneb Kokkuvõtteks Mis on klass? 1 klass kui struktureeritud ebavõrdsuse näitaja. 2 klass kui prestiizi, staatuse, elustiili peegeldaja ;
25-33. 3. Sotsiaalne stratifikatsioon Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsiaalse kihistumine, sotsiaalne stratifikatsioon, sotsiaalne ebavõrdsus; · sotsiaalne staatus; · ühiskonna avatus / suletus, meritokraatia; · stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik süsteem, kastisüsteem, seisuslik süsteem, klassiühiskond; · sotsiaalne klass, Goldthorpe'i klassifikatsioonisüsteem, valgekraed, sinikraed, eliit; · klass ja elustiil, eristumine, maitse, sümboliline võim; · kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass; · sotsiaalne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus, põlvkonnasisene ja põlvkondadevaheline mobiilsus, struktuurne mobiilsus; · vaesuse riskirühmad, absoluutne ja suhteline vaesus, vaesuspiir, vaesuse kultuur; · sotsiaalne tõrjutus.
2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5 Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6 Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7 Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 15. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist süsteemi sees. Eelindustriaalses kastisüsteemis omandatud staatus mõjutab, paika pandud inimese koht sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne mobiilsus on
Tuleb vaadata formaalsest võimaluste võrdsusest mööda ja pöörata tähelepanu nendele asjaoludele, mis takistavad neid võimalusi realiseerida. ,,Klaaslaegi". 24. Vanematelt pSritu sotsiaalse kapitali roll staatuse kujunemisel Inimese edukuse määrab paljuski ära mitte ainult isiklik pingutus, vaid vanematelt päitud sotsiaalne staatus. See on otseselt seotud sotsialiseermisprotsessiga ja kasvatusmeetoditega. Vanemate tegevusalal on suur mõju lapse sotsialiseerumisele. Sinikraed vs valgekraed ja nende kasvatusmeetodite erinevus. Vanemate sotsiaalne staatus mõjutab laste hariduse saamise võimalusi ja valikuid paremate materiaalsete tingimuste tõttu. Rikkamad, ,,kõrgemast" klassist vanemad ei anna aga oma järeltulijatele edasi mitte ainult materiaalseid võimalusi (erakool, eraõpetajad, paremad lasteiaad, eliitkoolid), vaid ka kultuurilist kapitali. Kõik see mõjutab lapse loovust, intellektuaalsust, suhtlusoskust, haridust. Madala sotsiaalse ja kultuurilise
2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5. Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6. Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7. Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 24. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. I. horisontaalne sotsiaalne mobiilsus - liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu. a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis.
2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 15. Ebavõrdsuse tekkimine staatuse ja võimu alusel (Weber) Weber eristas majanduslikku (omand, tarbimine), sotsiaalset (elulaad) ja poliitilist (võimu alusel) kihistumist. a) Erinevatesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on ebavõrdne võimalus tulu saada ja kaupu osta. Tulu
paigas, vaid liikuv ja kujunev sotsiaalses suhtluses. Veelgi enam - erinevad habitused soovivad üksteist mõjutada oma domineerimissoovi pärast. Kõige olulisem väli, kus võitlus toimub, on haridus. Laste kool laste maitse. 16. Kuidas on kritiseeritud Bourdieu klassidesse jagamist maitse-eelistuste alusel? Maitse kartograafia ei toimi mitte ainult kõrgkultuuri vallas - muusika, kunst jne. See on väga hästi nähtav k atarbimises. Võin eristada kaks peamist klassi - valgekraed ja töölised. Esimestel on abstraktne, formaalne, distantseeritud; teistel sensoorne, füüsiline, kohene. Kui vaadata, mida need klassid tarbivad, siis tuleb välja, t tooted on omavahelistes seostes. Erinevatel klassidel on erinevad elustiilid - Le Monde vs tabloid, hiina toit vs piknikud jne jne Seega maitse on sotsiaalne. Samal ajal suhestub indiviidi maitse ka teiste indiviididega. Süsteem ei ole paigas, vaid liikuv ja kujunev sotsiaalses suhtluses
Šudrad (põllumehed) - labajalad. Dalid (kastitud, roojased) - koristajad, kõik alamad tööd (1950ndatest püütud kaotada. Louis Dumont Homo Hierarchicu. (1966) - Holistlik süsteem - Esmane, ideaalne tase on religioosne - Teisene, reaalne tase hõlmab sotsiaalmajanduslikku Klassisüsteem Ülemklass (aristokraatia) - ülikud. Alamülemklass (uusrikkad) Ülemkeskklass (professionaalid, avaliku elu tegelased) Alamkeskklass (valgekraed, kontoritöötajad) Ülemalamklass (sinikraed töölised) Alamalamklass (tööta-töölised, kriminaalid, lumpen) Lumpen - hulkurid, pätid, kerjused, vargad, röövlid, prostituudid jne. Isikud, kes on kaotanud kõik põhilised "kõrgemate" klasside tunnused; "allakäinud" ühiskonna seaduseid ignoreerivad isikud. Tuleb saksa keelsest sõnast, mis tähendab kalts. Klassiühiskonna erijooned Kujuneb peamiselt kapitalistlikes, eraomandi ja palgatööga ühiskondades
PARADIGMAATILINE MURRANG leiab aset, kui: Veendumuse või väärtuse murdumine Tehnomajanduses peegeldumine Poliitikas muudatud Kas eesti või lääne ühiskonnale on omane mõni neist? Ntks meeste ja naiste rollid ja võrdõiguslikkus; vanad rollid on ajatanud ennast; muutub see et meeste ja naiste rollid segunevad, 1) majandus ja elu areng 4 füüsilist tööd on vaja järjest vähem teha; 2) töökohad kaovad ära 3) valgekraed ja sinikraed on asendunud roosakraedega mees kes teeb varasemalt naise tööks peetud tööd (põetaja, keda on alati ühiskonnas vaja) 3) muutunud on kuidas tehakse tööd paindlikkus 9-5 või paindlikud töösuhted Kas murdumine peegeldub tehnoloogias jah, aga poliitikas- jah, ntks paremäärmuslikud poliitilised jõud EKRE Komplekssus (complexity), siin mitte keerukus Kõik on kõigega seotud Mingi küsimus võib olla keeruline aga mitte kompleksne ntks 50-50 olukorrad
klassifikatsioonide süsteem - läbi dihotoomsete valikute: kõrge/madal, maskuliinne/feminiinne, valge, must, peen/vulgaarne, hea/halb. Esialgu toimivad nad konkreetsetes situatsioonides, kuid siis laienevad. Nende printsiipide rakendamise kaudu tarbimises (eriti kultuuri tarbimises) tuntakse ära maitse või selle puudumine. Maitse kartograafia ei toimi mitte ainult kõrgkultuuri vallas - muusika, kunst jne. See on väga hästi nähtav k atarbimises. Võin eristada kaks peamist klassi - valgekraed ja töölised. Esimestel on abstraktne, formaalne, distantseeritud; teistel sensoorne, füüsiline, kohene. Kui vaadata, mida need klassid tarbivad, siis tuleb välja, t tooted on omavahelistes seostes. Erinevatel klassidel on erinevad elustiilid - Le Monde vs tabloid, hiina toit vs piknikud jne jne 6 Seega maitse on sotsiaalne. Samal ajal suhestub indiviidi maitse ka teiste indiviididega. Süsteem ei ole paigas, vaid liikuv ja kujunev sotsiaalses suhtluses. Veelgi enam -
4) täitva aparaadi teenistujad - nn abipersonal - organi või asutuse masinakirjutajad, operaatorid, sekretärid, arhivaarid, asjaajajad jne jne. Töölisi (riigiorgani või selle struktuuriüksuse funktsionaalse või valdkonnategevusega otseselt või kaudselt mitteseotud töötajad - elektrikud, koristajad, kütjad, santehnikud, kokad, autojuhid jne, kusjuures tinglikult kuuluvad tänapäeval just selle kategooria alla ka sellised uued "valgekraed" nagu asutuse/organi turvamehed(-meeskonnad)) ei loeta traditsiooniliselt täitva aparaadi töötajate ega ka riigiteenistujate hulka, vaid neid nimetatakse vabateenijateks. Sama kategooriate süsteemi analoog kehtib põhimõtteliselt ka omavalitsusteenistuse iseloomustamisel. § 4. RIIGITEENISTUSE KOLM SÜSTEEMI Avaliku teenistuse teooria tundis pikka aega põhiliselt kahte riigiteenistuse süsteemi tüüpi (see pädes tegelikult kogu avaliku teenistuse kohta üldse):
183 See seisukoht iseloomustab väga hästi personali, st töötajate olulisele kohale juhtimises, tuues endaga kaasa juhtimisprotsessi kordumatuse olenevalt olukordadest ja selles osalejatest. Personali all mõistetakse organisatsiooni kõiki töötajaid, sh juhte. Personali hulka tuleks lugeda ka omanikke juhul, kui nad töötavad organisatsioonis. Personali liigitusi on erinevaid, millest levinumateks on: · juhid ja täitjad; · valgekraed ja sinikraed; · juhid, spetsialistid ja töölised. Eestis kasutatakse kõige sagedamini viimast liigitust. Organisatsioonis on palju erinevaid ametikohti, mis omavad konkreetset tööspetsiifikat. Erinevatesse ametitesse sobivad teatud omaduste, oskuste ja võimetega inimesed. Personali juhtimise osategevuste ehk funktsioonide raames analüüsitakse esmalt tööd, uuritakse töö iseärasusi organisatsioonis ning määratakse kindlaks ametikohtadele ja töötajatele esitatavad nõuded
annaabi.ee 
