Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine TEISMEIGA Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.TEISMEIGA............................................................................................................................4 2.EELTEISMEIGA.....................................................................................................................5 2.1. Eelteismeline tüdruk........................................................................................................... 5 2.2. Eelteismeline poiss............................................................................
Noor olla pole sugugi kerge ''Noorus on hukas'' see on ilmselt üks tuntumaid lauseid, mis iseloomustaks tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja keeravad asja just nii nagu neile kasulik on. Ühel hetklel oled liiga noor, et minna sõprade juurde ööseks ja siis oled juba piisavalt vana, et nooremat õde/venda hoida. Va...
Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Tütarlastel algab ja lõpeb murdeiga varem, kui poistel. Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne kõpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv. Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi alguseks loetakse, tütarlastel, rinnanäärmete suurenemist ja poistel, testiste suurenemist. Vanuseliselt loetakse tütarlastel puberteedi alguseks 9.-13. aastat, keskmiselt 11.a. ja poistel 10.-14. aastat, keskmiselt 12.a. Hilinenud puberteediks loetakse, tütarlastel > 13.-14. a., poeglastel >15.-16. a. Seoses kiire ja ebaühtlase kasvuga on sagedased siseelundite funktsionaalsed häired. Murdeeas ägen...
*kainikuiga- Iseseisvuse oluline suurenemine. Selle vanuseastme arengulesanne on trmu, tkuse, kohuse ja vastutustunde kujundamine. *murdeiga- ehk mrsikuiga thistab lapseea lppu. Sisemised ja vlimised vastuolud, konfliktid, trkav iseseisvus ja takerdumine lapseplve. Perioodi arengulesanne on oma identiteedi leidmine. Aru saada kes ma olen ja kes ma tahan olla jne. Seksuaalse mina otsimine, kuidas inimene tajub enda sugupoolt missugused igused kohustused sellest tulenevad. *noorukiiga- teismeiga. Vastuolud ja probleemida aga suudetakse neid ise selgemalt lbi melda, analsida ja tulevikuvljavaateid kaaluda. Langetatakse juba kindlaid otsuseid oma tuleviku suhtes, sageli hakatakse selle plaani teostamiseks ka juba samma astuma. Tusab huvi maailmas toimuva vastu. Suhete areng. 4) Kasvatus- inimese arengu sihikindel suunamine ja mjutamine, vimaluste pakkumine igaklgseks arenguks. 5)Vanemate kasvatuslesanded * Turvalisuse tagamine, eeskujuks olemine, normide ja vrtuste esindamine,
TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju
Nautlev totenism-võib tappa ja süüa. Loobuv totemism-tootem asja ei tohi tappa ega süüa. Askees ja selle erivormid Askees- keha piinamise kaudu jumaliku valgustatuseni jõudmine Positiivne askees- söögi, joogi jms liialdused Negatiivne askees- toidust, joogist, rääkimisest, pesemisest, vahekorrast loobumine Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi Riitused, mis aitavad viia inimese ühest sotsiaalsest või seksuaalsest seisundist teise. Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse. Eririitused: sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, surm. Naised on erisort. Menstruatsioon ja sünnitamine on pühad asjad. Sündimuse puhul tehakse naises läbi puhastuse. Kui laps sünnib tehakse puhastus rituaalid emale. Järgmine aste on täiskasvanuks saamine. Riietus annab aimu kas on täiskasvanud või laps
sarnanemisele. Me tahame kuuluda gruppi ja need kes seda ei oska, mõtlevad teistmoodi ja julgevad oma arvamust ka välja öelda, satuvad sageli noorukieas kiusamise ohvriks. Kiusajad on tavaliselt see vaikiv enamus, kes ei julge välja astuda ja öelda: `' Nii ei tohi''. Ka täiskasvanutele on raske teise inimese eest välja astuda. Samas on hoiatatud, et need, kes `'vooluga kaasa'' lähevad võivad täiskasvanute maailmas langeda veel suuremate kuritarvitamiste ohvriteks. Teismeiga on enamikele väga raske. Tuleb saada täiskasvanuks ja välja mõelda, mida elult tahetakse ja tekivad küsimused- Kes ma olen? Mis on minus erilist? Paljud ehk ei leiagi oma tõelist `'mina'', sest on terve elu püüdnud sarnaneda kellegi teisega. Siiski on kogu see protsess vaja omal nahal läbi elada, kuna just siis suurendame edaspidises elus vajalikku kogemustepagasit. Mina arvan, et selleks, et tänapäeva ühiskonna massides läbi lüüa, tuleb
väga rikkad. Üsna pea selgub aga et ta ei pea ennast teistest paremaks ja üritab sulanduda teistega ühte. See kujuneb talle aga päris keeruliseks ning üritus teistega ühte kuuluda kukub läbi. Raamatu lõpuosas suudab ta küll teistega mõistvam olla, kuid üldjoontes jääb tema suhtumine ellu samaks. Kui arutleda selle üle, miks Holdeni suhtumine nii negatiivne on, võib selleks leida mitmeid põhjuseid. Kui arvestada tema vanust, võib selle põhjustajaks olla tema teismeiga. Samuti on ka võimalus, et tema lapsepõlv ei olnud kuigi roosiline, ning elab seda nüüd raskelt üle. Pole ka võimatu, et peres on pidevad tülitsemised mis mõjuvad noorukile omamoodi väsitavalt ning tekitavad temas depressiooni mille tulemusel ta kellegagi normaalselt läbi ei saa. "Kuristik rukkis" jätab esmapilgul vale mulje, kuid mida lehekülg edasi, seda selgemaks asi muutub. Kui võtta näiteks seesama näide et alguses jätab raamatu
Mida annab inimesele haridus? Inimene õpib sünnist saati. Julgen väita, et haridustee algab juba lasteaiast. Esimeste mänguasjadega kaasneb nuputamine ja loogika kasutamine. Pärast lasteaeda suundume me põhikooli, kooliastmesse kus toimub enamus inimese kujunemisest. Uued sõbrad, teismeiga ja võibolla ka esimesed armumised. Selles elufaasis omandame me haridusliku baasi millega suundume edasi oma valitud teele, olgu selleks siis kas gümnaasium või kutsekool. Soovi korral läbime ka ülikooli. Just nii kulgebki meie haridustee. Eesti Vabrariigis on haridus tasuta ja väga kõrgelt hinnatud nagu ka vanal ajal. Haritud inimene ei künna ega kaeva kraave kätega, vaid aitab nõuga, ehk teeb mõttetööd. Keskajal tuldi maalt linna õppima ja palgati eraõpetajaid
lastel endil kergem elus pärast edasi saada. Olen sellest aru saanud, sest oskan alles nüüd raha õigelt hinnata, kus seda napib ning endal ka algelised töökogemused olemas. Suur vahe on rahal mis on ise teenitud, või niisama taskurahaks saadud. Eelnevale toetudes ütlen ka seda, et kasvatus ja kasvamine peab olema omavahel kooskõlas. Lapse kasvatus oleneb täielikult lapse kasvamisest. Kui laps on jõudnud teisme ikka, pean ma sellega ka arvestama. Iga laps elab oma teismeiga vastavalt oma iseloomule üle ning kõik oleneb ka sellest, kui mõistvad on vanemad. Mina kui tulevane isa tahaks, et minu lapsed elaksid minust sõltuvalt oma teismeea võimalikult valutult üle. Kasvatusmeetoodid on asjad, mis võivad olla järgimiseks, kuid mina ei pea vajalikuks nina raamatus istumist ning täpseid soovitusi järgida. Kõige paremaks kasvatusmeetoodiks ütleks mina, et on kõikide vahepealne. Kogu aeg ei saa raiuda ühte ja
mis tihtipeale mõtleb inimese enda eest. Jutlustaja Norman Vincent Peale on öelnud: "Usu endasse. Usu oma võimetesse. Ilma tagasihoidliku, kuid mõistliku enesekindluseta oma võimetesse ei saa sa olla ei edukas ega õnnelik." Usun, et see tähendab seda, et kui endasse ei usuta, ei loe ka see kuhu kuulutakse, kuna ühel hetkel peab hakkama elama iseseisvat elu ja selles maailmas ei oma tähtsust, kas ollakse mõnes sõpruskonnas või mitte. Teismeiga on lapseeast välja ja täiskasvanute maailma sisse murdmise iga. Nüüd kerkivad esile küsimused - aga kes siis ikkagi ollakse? Üheks pingete allikaks võib olla põlvkondade lõhe. Paljude, praegu umbes 20-25, aastaste inimeste vanemad on sündinud ajal, mil oma mina ohverdamist traditsioonidele peeti vooruseks. Ameerika filmidest võib tihtipeale näha noori, kes lähevad vanematega riidu, ema ja isa
Õe-venna suhte etapid- koos üleskasvamine Rohkem suhtlemist, kui väike õde-vend umbes 3-4a (mängukaaslane) Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks) Õe-venna suhte etapid- koos üleskasvamine Agressiooni juhtumid vähenevad ( kuid nääklemist tuleb ikka ette) Konfliktid näiteks, asjade omamise teemadel Õdede-vendade vaheline agressioon ja konfliktid on seoses vanemate- vahelise agrssiooni ja konfliktidega. Õe-venna suhte etapid- teismeiga Olulisi ühiseid jooni ei ole uuringutes selgunud Suhete olemus võib varieeruda väga lähedasest ja soojast kuni väga külma ja ükskõikseni Õe-venna suhte etapid- teismeiga Suhted kodus ja väljaspool ei pruugi olla samad (õe-venna vältimine sõprade ees või hoops tema kaitsmine) Konfliktid peamiselt ruumi (isikliku ruumi), territoriaalsuse teemadel Õe-venna suhte etapid- noorukiiga Võib olla õe-venna suhetes madalseis
Erinevate Tubade Klubi uksed avati kell 12 ja suleti keskööl. Kõik võisid tulla ja minna, nagu soovisid. Jim muudkui luges. Kuulajad viskasid vaasi münte, mille eest lõpuks "Kehade mets" ka trükiti. „Kehade mets“ pälvis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 3. koha. Jimi isa on Ghanast pärit Kofi Ashilevi, kes sattus nõukogude perioodil Eestisse merekooli õppima, vahendab Menu. «Kui tuli teismeiga ja hakkasin päriselt tajuma seda, et ma väga eristun tänavapildis kõigist ümbritsevatest inimestest ja pidin selle kõigega tegelema psühholoogiliselt ja emotsionaalselt, siis see oli see aeg, kui ma päriselt tundsin vajadust saada mingit tuge isa poolt või taju isaliini suhtes, aga seda ei tulnud. Siis ma ei tahtnud seda ka ise minna otsima, ma olin põhimõtteliselt otsustanud, et mul
Algklasside laps ei küsi sult, et katsuksid ta kätte, et tunneksid, kui valus tal on :D Suudavad korraga arvestada mitme tunnuse muutumisega – nt laps paneb kaalule erinevaid asju ja üritab kaalu tasakaalu saada Suudavad muutusi ette kujutada Saavad hakkama paljude ülesannete lahendamisega, tingimusel, et need kätkevad konkreetseid objekte ja reaalselt võimalikke olukordi Formaalsete operatsioonide periood (teismeiga): Suudavad märgata ja mõista abstraktseid ja formaalseid seoseid – tekib arusaam Suudavad mõelda puhtteoreetiliselt ja abstraktselt Suudab mõelda mitte ainult tegelikust olukorrast, vaid ka võimalikest olukordadest – olukorrad, kus ise olnud ei ole, kuid suudab ette kujutada Objekti jääbuse mõistmise kujunemine: „Mis silmist, see meelest“ o Tervik on kogu olukord
ei vaja kõrvalist abi, lähevad ka tööle. b)Imbe tsilsius e. keskmineaste- sõnavara areneb välja osaliselt, loogiline mõtlemine ja üldistamine välja ei arene, valdavalt on mehhaaniline mõtlemine. Eneseteenendamisega kõiges hakkama ei saa. Vajavad terve elu kõrvalist abi, on arendatavad, käivad päevakeskustes. c)Idiotism e. raskeaste- ei ole õpetatavad ega arendatavad, sõnavara ei arene, mina- teadvus ei arene samuti välja. Elavad hooldekodudes. Ei ela üle lapse ea, max. Teismeiga, sellep, et nii suure häirega on kahjustatud ka palju teisi elutähtsaid organeid. 2)Nõdrameelsus e dementsu- elujooksul omandatud intellektihäirea)Statsionaarne- intellekt jääb sellele tasemele, kuhu ta langes peale traumat, haigust, mürgistust jne..b)Regresseeruv- ravi tulemusel intellekt läheb normi tagasi c)Progresseeruv- ravi mingeid tulemusi ei anna, intellekt langeb ajajooksul veelgi. 7. Enesehinnang on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõtted ja tunded iseenda kohta.
Kriitiline periood - väljaspool mingit vanusepiiri enam mingi võimekus ei arene. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Sotsiaalne-, intellektuaalne- ja füüsiline areng. Intellektuaalse arengu puhul huvitutakse mõtlemise ja kõne päritolust ja nende omandamisest (kognitiivne areng). Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Peamiselt uuritud varajast lapseiga ja teismeiga. Teadusliku lapsepsühholoogia teket seostatakse 20 sajandi algusega. Arengupsühholoogias kaks erinevat seletusviisi: 1.Seletused lähtuvalt kasvu- ja evolutsioonibioloogiast. 2.Erinevate kultuuride mõju arengule. Kaasaegsed teooriad seovad nii pärilikkuse kui keskkonna (kultuuritaust). Pärilikkus-bioloogia arengus oluline J.J. Rousseau (1712-1778) : "looduslik" teooria. Lapsed loomult head ning ei vaja normaalseks arenguks moraalseid juhtnööre ega piiranguid. Kasvatus ja kogemus pole
ning nooruk isoleerub, tunneb, et teda ei mõisteta, et ta on mahajäetud, võõrandunud. Protsess on valulik kõigile osapooltele. (Mangs, Martell 2000:313 - 314) 5 2.1.2 Sõbrad ja iidolid Varase noorukiikka ja keskmise noorukiikka kuulub objektist loobumine ja selle leidmine. Intsestiliste armastusobjektide mahalaadimine viib selleni, et „vabalt voolav objektiliibido“ muutub kättesaadavaks uutele objektidele. Mida tugevam on teismeiga seotud infantiilsete suhetega, seda tugevam on mäss ja seda innukamalt püüdleb nooruk uute objektide poole. (Mangs, Martell 2000:315) Nooruk püüab leida suhteid nii omaealiste kui ka täiskasvanutega. Samast või vastassoost kaaslase valik on ikka veel peaasjalikult nartsissistlik. Nartsissistlik sõprus avaldub sageli vastastikuses onanismis, mööduvas homoseksuaalses käitumises, vastastikuses vaatamises, õrnusetunnete ja heatujulisuse idealiseerimises, kuid ka
kaisutada ja hellitada. Uuringud viitavad sellele, et oksütotsiin aitab jõuda ka paremini orgasmini. Sellepärast on naistele oluline eelmäng, et puudutus aitab vallandada oksütotsiini naiste kehas, mis omakorda soodustab orgasmini jõudmist. Siit võib püstitada hüpoteesi, et seks armastatud partneriga on palju rahuldust pakkuvam, kui juhuseks võõraga. Kasutaud allikas: Buduaar Armumine on imetabane tunne ja normaalne nähtus vanusest sõltumata. Varajane teismeiga on imetlemise, iidolite ja fanatismi aeg. Otsitakse inimest, keda ülistada; kedagi, kellel on omadused, mida tahaks endale; kedagi, kes tõstaks eneseteadvust. Senitundmatutes hingesügavustes tärkavad erinevad tunded: üksildus, tõeline sõprus, armastus. Iseseisva tundeelu tekkimine muudab suhtumist oma kehasse ja ümbruskonda, oluliselt suureneb vajadus nii sõprade kui ka armastuse järele. Armumishood ja sõpruskontaktid on teismeeas sageli lühiaegsed, katkedes üllatavalt kergesti.
Rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ja väärtuste hindamisel (seksuaalne orientatsioon, usk jms.) peab olema võimalus näha ja tundma õppida erinevaid variante. Rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ja väärtuste hindamisel on nooruk vastuvõtlik ja mõjutatav. OLULISED INIMESED: Nooruk ise Sõbrad Täisealised eeskujud Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiiga (ka teismeiga) algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes
- Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused - Mõjutab laste kasvatamist kodus ja õpetamist koolis vanemate ja õpetajate tõekspidamiste kaudu
jagusaamiseks ta peab tegema inimsuhteid ja tundemaailma ahendavaid kompromisse. Psüühilise häire puhul on tegemist arengu peatumise või koguni taandumisega varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda SÜNNIEELNE PERIOOD RISKIFAKTORID 1.Perekonna osas--madal sotsiaal-ökonoomiline status ja väga palju lapsi juba enne perekonnas olemas
Sellist kohtlemist on kogenud nii tüdruk kui poiss, nii koduse hooleta kui hellitatu, nii tõrjutu kui eeskujulik. Erinev on aga reaktsioon ülekohtule. Esiteks reageerivad stressi- ja kriisiolukordades erinevalt tüdrukud kui ka poisid. Teiseks aga olenemata soost, erinevaisse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvad õpilased. Kolmandaks, poiste käitumishäired ilmnevad nooremas eas kui tüdrukutel, seega on käitumisprobleemidega poiste arv tüdrukutega võrreldes ennem teismeiga suurem, hiljem tüdrukud jõuavad oma käitumisega järele (Aavik 2008), mistõttu käitumisprobleemidega tüdrukute ja poiste arv ühtlustub. Soost, staatusest ja vanusest olenemata tunneb aga konfliktis 7 osalev nõrgem osapool end ebakindlalt, reageerides selle varjamiseks ka vastavalt ehk probleemselt. Samas nii õpilase kui õpetaja ägedama vastureaktsiooni põhjustab soov end kehtestada
Lapse arengukeskkondadeks on üldjuhul perekond, kaaslaste rühm, elukeskkond, sh ka lasteaed ja massikommunikatsioon. Lapse eneseväärikuse ja –kindluse arendamisel etendab rolli efektiivne suhtlemisoskus. Üsna suure tõenäosusega kujuneb lapsel välja positiivne enesehinnang kui temaga arvestatakse ja küsitakse ka tema arvamust erinevate asjade kohta ning kaasatakse teda otsustamisprotsessi. Kahtlemata võib proovikiviks saada teismeiga, mis võib olla rakse nii lapsele endale kui ka vanematele. Selles vanuses hakkavad noored püüdlema iseseisvuse poole, võtma riske ning eksperimenteerima suhete ning elustiiliga. Lisaks lapse varajasele arengule saavad hiljem määravaks ka tema elukogemused ja kaaslaste mõju. Tähtis on see, et laps saab perekonnalt kaastunnet ja mõistmist. Samuti tuleb teda õpetada oma tunnetega küpselt hakkama saama. Sellist tuge saanud lapsed on üldjuhul paremini ette
- Nimisõna-eelistus kui keeleliste erisuste peegeldus? - Nimisõna-eelistus kui suhtlema õppimise viis erinevates klt-ides. Auto kui objekt, auto kui sotsiaalsete suhete koondkuju nt. Lääneriikide lapsi suunatakse objektide poole, Ida-Aasia lapsi suunatakse objektidevaheliste seoste poole. Üleminekustaadiumid - Kohutavad kahesed. Kasvatuseesmärgiks laste iseseisvumine, mitte teistega kohanemine ja harmoonilise sotsiaalse grupi osaks saamine. - Teismeea mässumeelsus. Teismeiga näib olevat seostatud vägivallaga. Traditsionaalne vaade – hormoonid. Universalism – teismeiga on eristuv eluperiood. Valdav enamus kultuure ei eelda, et teismelised käituksid väga sõnakuulmatult. Teismeea ülesanded: kohaneda täiskasvanurollidega, rollide paljusus viib omakorda hilisema iseseisvumiseni. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: (1) kooli lõpetamine, (2) kodust lahkumine, (3) rahaline iseseisvumine, (4) abiellumine, (5) vähemalt ühe lapse sünd.
trummi ise ja see on püha asi ja selles on vägi sees. Põhjamaades kasutatakse punast kärbseseent. Ei ole päritav, aga võib olla. · Preestrid-on olemas oma kindel ametiriietus ja millest erineb teistest seal oleneb väline vorm. On ka olemas preestrinnad(naispreestrid) Üleminekuriitused(rites de passage) Riitused, mis aitavad viia inimese ühest sotsiaalsest või seksuaalsest riitusest teise. Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse. Eririitused: sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, surm. Naised on erisort. Menstruatsioon ja sünnitamine on pühad asjad. Sündimuse puhul tehakse naises läbi puhastuse. Kui laps sünnib tehakse puhastus rituaalid emale. Järgmine aste on täiskasvanuks saamine. Riietus annab aimu kas on täiskasvanud või laps
Hälbivate inimeste karistamine liidab samuti ,,korralikku kodanikkonda" ning seeläbi tugevdab ja kinnitab kehtivat korda. Hälbival käitumisel on ka oluline roll, andmaks märku, et teatud normidega ei olda rahul. Läbi rikkumise kombatakse lubatava käitumise piire. Loov deviantsus. Samuti võib see olla teatud situatsioonides suisa kasulik, kui normid on kehtestatud vägivaldselt (dissidentlus NL päevil). Mingil määral on täitsa normaalne normidest kõrvale astuda (teismeiga, väikesed lapsed, punase tule alt üle tee minna). ______________________________________ Loeng III 13. Inimese staatus uhiskonnas, omistatud ja omandatud staatus Inimese käitumist ei määra mitte ainult tema individuaalsed omadused, vaid ka positsioon või staatus, mida ta ühiskonnas omab. Staatus esindab inimese positsiooni ühiskonnas. Igal inimesel on paralleelselt mitu staatust
3. initsiatiiv vs süütunne 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps tahab maailma tundma õppida ja keskkonnaga manipuleerida. 4. edukus vs alaväärsus algkooli iga, 7-12 aastat; laps läheb kooli ja talle on oluline kompetentsuse tunde kogemine, õppimine peab hakkama edu tundega, et ma saan hakkama; oluline on 1. õpetaja; edutunde aluseks on positiivse arengu tunnustamine. 5. identsus vs rollihämasus teismeiga, kas tekib terviklik eneseteadmine või endas kahtlemine; mängivad olulist rolli kaaslased ja sõbrad, vanemate roll kahaneb veelgi; hakkab kujunema identiteet, oluline on ka eduelamus ja lapse aksepteerimine ning tunnustamine talle oluliste inimeste poolt; vanem peab olemas olema. 6. intiimsus vs isoleeritus noorusiga gümnaasium ja kõrgkool; tekib valmidus püsisuhteks;
rääkis hoopis teisel pool oleva Olegiga autodest. Kui minul Siimuga jutt otsa sai ja väike piinlik vaikusehetk tekkis, ei teinud ta mitte midagi, et mu sealoleku aega pikendada, tõusis hoopis ise püsti ja läks Evelyni ning Kristeliga vestlema. Ma oleksin nagu noa rindu saanud. Aga äkki ta häbeneb, et mõni märkab tema tundeid minu vastu, sellepärast ei julgegi minuga juttu rääkida?" (A. Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 125). Nagu ka teostes, nii on ka reaalses elus teismeiga aeg, mil armutakse ja tekivad esimesed suhted. Siiski on surmaga lõppevad suhted haruldus, pigem lõppevad suhted erinevate huvide tekkimisel või tunnete kadumisel. Tihti kujutatakse oma kaaslast ideaalsemana, kui ta tegelikult on, ning lõpuks kaaslase vigu nähes pettutakse ja saadakse haiget. Hiljem muutuvad ootused kaaslase suhtes realistlikumaks ja ka suhted muutuvad püsivamaks (www.estl.ee, 2013). 3. PROBLEEMID 3.1. Meelemürgid
Oma uurimustes keskendus lastekasvatusprobleemidele, indiviidile, kultuurile uuris ka imetamisprotsessi Välitöö kaheksas erinevas ühiskonnas Coming of Age in Samoa (1928): Kas teismelisi vaevavad probleemid tulevad east või ühiskonna/kultuuri mõjudest? Teismelisus Samoal erines Ameerika noorte omast mässumeelsuse, psühholoogilise stressi ja segaduse asemel ühtlane ja rahulik üleminek lapseeast täiskasvanuikka Suunas tähelepanu sellele, et teismeiga kui frustreeriv aeg ei pea paika igas kultuuris see stress ei ole bioloogiline nähtus, vaid tuleneb kultuurist sai kriitikat, et läks Samoa saarele oma eelkujunenud arvamusi tõestama (hüpotees mõjutas uurimistulemusi) Euroopa Struktuurfunktsionalism Strukturalism Otsib korrapära sotsiaalsetes suhetes Huvitab rohkem mõttestruktuur kui ühiskonna
Õppimisel esimene eesmärk teada saada iseenda või lähedaste kohta. Tegelt palju teada ei saa, saab igasugu oletusi ainult. Arengupsühh ei paku eriti palju lahendusi vaidpigem rohkem eri variante ja ... suundi. Seonduvad teadusharud - põhiline on bioloogia. Põhjuseks on arenguprotsess, mis hõlmab tugevalt bioloogilisi parameetreid, ei ole võimalik AP-d käsitleda bioloogiast lahusolus. (puberteet on bioloogiline, teismeiga on psühholoogiline) Areng - peegeldab erinevaid indiviididiga asetleidvaid muudatusi alates munaraku viljastamisest kuni surmani. Muutustel on korrapära, see on oluline. Neil on kindlad tunnused. Bioloogiline areng on sõltumatu protsess, toimub niikuinii. Areng jaotub kaheks: ontogenees, fülogenees. Ontogenees - isendi areng. Üksikorganismi areng munarakust kuni loomuliku surmani. Seda mõistetakse siin bioloogilise arenguna. Fülogenees - liigi areng. Ontogeneesis on neli järku:
· Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kognitiivne areng teismeeas · Bioloogilised ja kultuurilised tähised · Suguküpsus · Bioloogilise ja kultuurilise küpsuse vahe 7-9 aastat · Kiired muutused füüsilises arengus · Suur varieeruvus sugude vahel ja sees · Suguküpsus tüdrukutel ~2 aastat varem · Teismeiga toob kaasa uued õigused ja kohustused · Uued mõtteviisid, mis on tundlikud omandatud elukogemuste ning moraalsete ja eetiliste ideaalide suhtes Keating (1980) teismeea mõtlemise erinevus võrreldes varasemate staadiumidega: · Mõtlemine võimalustest, mis pole koheselt kättesaadavad · Planeerimine, ette mõtlemine · Hüpoteeside kaalumine nõuab üldistuste tegemist, hüpoteeside süstemaatilist läbikaalumist · Mõtlemine mõtlemisest (metatunnetus)
standardiseeritud USAs ▪ probleemid: kultuuri spetsiifiline, klassi spetsiifiline, mõnel lapsel (eriti autistidel) võivad olla suurepärased võimed mõnes konkreetses valdkonnas (nt keelte õppimine), aga üldine intelligentsusetase on mõõdetuna madal ▪ kooliharidusega inimeste IQ on kõrgem, IQ väheneb isegi koolivaheaegadel, võrreldes kooliajaga Teismeiga (12-18) kasvuspurt, suguküpsus Piaget - formaalsete operatsioonide staadium, võime abstraktselt mõelda ja hüpteetilisi järeldusi teha, oskus probleemile läheneda süstemaatiliselt ja arvestada mitut muutujat korraga ◦ kriitika: kujuneb täielikult hariduse tagajärjel, sest kool nõuab ja õpetab taoliste ülesannete lahendamist, Freud ja Erikson - kujuneb identiteet ja vajadus vastassoost aru saada
ja laste saamisega. Näitas, et teismelise iga pole igal pool tungide ja tormi periood. Suuremad käsitlused K. Lewin teismelist iseloomustavad samased jooned, mis on iseloomulikud marginaalsele isiksususele; selline inimene, kes kuulub mitmesse gruppi, samas nagu ei kuulu mitte kuskile. Samas pole omaks võetud täielikult kummagi grupi pool. A.Bandura osaliselt mõjutab teismeliste käitumist, mis teised inimesed arvavad temast. Ühiskond arvab üldiselt, et teismeiga on keeruline ja nendega on raske hakkama saada ja nii hakkab teismeline ka ise vastavalt käituma. 70ndatest hakkas ilmuma töid, mis näitasid, et tungi ja tormi periood pole iseloomulik mitte kõigile, vaid võib-olla 15% teismelistest. Olukord on muutunud ka sellepärast, et teismelised on ka ise muutunud ja vastavalt sellele, kuidas on neid koheldud. Nt sel ajal muutus jõuliselt ka laste kasvatamise viis muutus väga liberaalseks.
vanemate jutukus; vanemate sotsiaalmajanduslik staatus (jutukus, sõnavara), suhtlemisele orienteeritud stiil vs direktiivne kõne; kultuurierinevused jutukuses ja suhtlemisstiilis; lasteaia mõju lapse kõne arengule sõltub sellest kui palju aega laps lasteaias veedab ja kui palju võimalusi on lapsel lasteaias kuulda endale suunatud kõnet (eriti enne 3ndat sünnipäeva) ARENGULISED ISEÄRASUSED TEISMEEAS Millised märksõnad iseloomustavad teismeiga? Muutused enda sees ja ümber Olulised arengulised ülesanded Suurem risk internaliseeritud (sissepoole) ja eksternaliseeritud (väljapoole) probleemide kujunemiseks. Identiteet ja väärtused Identiteet Eriksoni psühhosotsiaalne teooria o Isiksus areneb kogu elu. o 8 staadiumit, igal staadiumil oma põhiküsimus. Positiivne vs negatiivne lahendus. o Pärilikkus määrab ära kriisi tekkimise ning keskkond määrab kuidas see
Poistel on läbivalt soe suhe pärisisaga, jahe suhe aga onuga Materiaalsed suhted generatsioonide vahel määravad generatsioonidevahelise läbisaamise (ja isiksuse kujunemise), mitte seksuaalne juurdepääs ja armukadedus Margaret Mead (1901-1978) Samoa noorukit kujunemine võrdluses USA noorukite kujunemisega – teismeajaga seotud piirangud on seotud ühiskonna ja kultuuriga. Osutab, et tormiline teismeiga ei ole universaalne, hormonaalsetest muutustest tulenev nähtus, vaid tuleneb hoopis kuluurilistest nõuetest ja piirangutest nooretele Ruth Benedict. Patterns of Culture (1887-1948) Kultuuridele on omased kindlad isiksusetüübid Kwakiutlite ja zunide võrdlus: dionüüsoslik ehk äärmustessekalduv, võistluslik, nautlev kultuur ja apollonlik ehk rahumeelne, äärmusi vältiv kultuur Konfiguratsionalism (Benedict) Kultuur on integreeritud tervik
annaabi.ee 
