Ühiskondade moderniseerumine Ühiskondade moderniseerimine- protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja saab tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel. Avatud klassisüsteem- Kaob vana staatuseline ja jäik ühiskonnakorraldus, kus igal seisusel on oma õigused ja privileegid. Mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus- Iga töötaja on spetsialiseerunud mingile kindlale ülesandele ja tegelebki süvendunult sellega- näiteks õpeab õpetaja ühte konkreetset ainet, mitte kõiki ja ei ole samal ajal lastele sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Kapitalistlik majandussüsteem, tööstuslik tootmine ja linnastumine- Kapitalistlikus süsteemison olemas eraomand, eesmärgiks on kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetasakaal. Rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine- Demokraatlike rahvusriikide aluseks on see, et me oleme selle rahvuse liikmed ja ...
tehnoloogias, majandussüsteemis, võimusuhetes ning väärtustes. Ühiskondlike muutusi põhjustavad tehnoloogilised muutused, kultuurilised muutused, elu-ja looduskeskkonna muutused, poliitilise korralduse muutused. Revolutsiooniline muutus on järsk, evolutsiooniline aeglane ning sammsammuline. Revolutsiooniga ei suudeta alati nii kiiresti kaasa minna, evolutsioon takistab edasi minekut. 9. Ühiskondade moderniseerumine on ühiskonna kaasajastumine, uuenemine. Seda iseloomustavad: avatud klassisüsteem, mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus, kapitalistlik majandus, tööstuslik tootmine ja linnastumine, samuti rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine, induvidualism, traditsiooniliste väärtuste nõrgenemine. 10. Modernne ühiskond on ühiskonnatüüp, mitte hinnang sellele, kuivõrd ühiskond järgib viimase aja suundumisi ja trende. Kujunes välja 19.sajandil. Eelmodernsed ühiskonnad: küttimisest ja korilusest elatuv ühiskond, varajane põllumajandus- või
moderniseerumine toimub ja miks on ta maailma eri paigus erinev? Eelmodernne ühiskond Modernne ühiskond Ühiskonna struktuur ja mustrid Seisuslik ühiskond, vähene Klassiühiskond, suurem sotsiaalne mobiilsus sotsiaalne mobiilsus ja avatud klassisüsteem Tööjaotus Lihtne, vähespetsialiseeritud ja Keeruline, spetsialiseeritud ja ühetaoline väga mitmekesine Majandussüsteem Feodaalne, orjanduslik, küttimisel Kapitalistlik (või sotsialistlik) korilusel põhinev
3) postindustriaalne ühiskond kuulub eesti Esiteks, nagu tollalgi, valitseb meie riigis mingil määral klassisüsteem: alam-, kesk-ja kõrgklass. Seda iseloomustab üsnagi hästi emapalk. Teiseks, meil on tähtsale kohale seatd haritud spetsialistid, aga "unustatakse" ära, et keegi peab ka lihttöid tegema ning sellega end normaalselt ära elatama (mitte nii, et elatakse suust suhu). Kolmandaks, massimeedia on lahutamatu tunnusjoon meie ühiskonnas. 4)heaoluriigi 2 tunnust: a)heaoluriigil on astmeline maksusüsteem. B) 40-50% riigituludest peab minema sotsiaalsfääri
tänav. · Kuupüramiid tänava põhjapoolses osas · U 65 m kõrgune Päikesepüramiid tänava keskpaigas. · Tänava lõunapoolses otsas Tiivulise Mao tempel. Maiad · Elasid tänapäeva LõunaMehhiko ja Guatemala aladel · Rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu ajal, mil Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. · Hiilgeaeg u 300800 pKr. Kultuur · Edukad maaharijad · Valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtinimesed aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. · Leiutasid 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku · Suured edusammud matemaatika ja astronoomia alal · Lõid keeruka kalendrisüsteemi Kultuur · Osavad käsitöölised kiviskulptuurid, kujukesed, kaunistatud keraamika, head tööriistad, kuld ja vaskesemed.
U 400 eKr tabas olmeekide tsivilisatsiooni langus. Osa nende linnasid hävitati, kuid nende kunsti ja püramiiditemplite eeskuju järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Maiad Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I a.t eKr. Siis tekkisid nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Nende hiilgeaeg jääb vahemikku 300-800 pKr. Maiadel valitses klassisüsteem. Ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades. Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel kunagi. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Linnriikide elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt kalendri järgi. IX saj tabas maia linnriike langus, mille põhjuseid pole teada. Tõenäoliselt kaotasid linnade valitsejad võimu ümbruskonna üle
Omandatud staatus - tugineb individuaalsele panusele (omane avatud ühiskondadele) Meritokraatia - sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus) Meritokraatlik ühiskond - edukuse aluseks on inimese võimed, pingutused ja saavutused Klassisüsteem kui kaasaegne stratifikatsioonisüsteem - tekkinud on suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili; klassisüsteem on pidevas muutumises (ei ole piiratud), sotsiaalne mobiilsus on tõenäolisem kui teistes süsteemides Intersektsionaalne lähenemine ebavõrdsusele - ebavõrdsuse uurimisel peab sotsiaalselt konstrueeritud identiteedi- ja eristuskategooriaid käsitlema omavahel põimunutena (mitte eraldiseisvatena); rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks ebavõrdsuse ilminguteks Sotsiaalne tõrjutus - olukord, kus indiviidi ja ühiskonna vahelised sidemed on katkenud ja
Tänapäevalgi elavad nad valdavalt Jukatani poolsaarel ja on võrreldes kaasaja inimestega silmnähtavalt lühemad. Nad rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu siis, kui Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. Maiade ajalugu ulatub aega vähemalt ~2000 a. eKr. Nende tippajaks peetakse 250-900 a pKr. Nad harisid soiseid maasid ja rajasid niisutuskraave. Selline tegevus tagas Maiadele edukuse maaharimises ja tänu sellele suudeti ära toita suur osa elanikkonnast. Maiadel valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades. Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maiade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Lisaks sellele, leiutasid Nad 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku
Põlvkondade vaheline mobiilsus teatud põlvkonna seisundi muutus võrreldes nende vanemate põlvkonnaga. Põlvkonnasisene mobiilsus: ühe põlvkonna sees leiavad aset olulised nihked sostiaalses seisundis. · kastisüsteem inimese koht sotsiaalses stratifikatsioonisüsteemis on paika pandud enamasti omistatud staatusega, mistõttu koht sotsiaalses hierarhias jääb muutumatuks, st ei ületata staatustevahelisi piire (nt Indias, apartheid LAVis); · klassisüsteem põhineb nii omandatud kui ka omistatud staatustel, võimaldab põlvkondadevahelist ja sisest mobiilsust; · strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna, nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleksid vabu töökohti valmis täitma, sõltub eri põlvkondade sündimusest;
Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marxil ei tulnud Venemaa meeldegi, ta pidas oma eluajal isegi revolutsiooni Saksamaal ennatlikuks, kuna ainult 4% meestest töötas tootmissfääris. Revolutsioon pidi alguse saamaInglismaalt, levima Prantsusmaale ja alles sealt Saksamaale. Marxi ajalooliste formatsioonide teooriad:
Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile. Huntington: Poliitilist arengut väljendab poliitilile institutsionaliseeritus. (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on saavutanudstabiilsust surves püsimiseks),
Ühiskonnas, kus kõrghariduse omandanud tudeng pühendab vähemalt kolm korda enam aega kuulamisele kui lugemisele, on see kaunikesti arusaamatu. Selle asemel, et anda koolitust efektiivsete kuulamisoskuste vallas, jätab keskmine õppeasutus õpilase harimist mittekuulamises. Nagu vanemad, ei ole ka enamik õpetajaid head kuulajad. Ka nende esituses võib koolipäeva jooksul näha tähelepanematust, katkestamisi ja teesulge. Veel enamgi, klassisüsteem on orienteeritud rääkimismahust sedavõrd suuremale kuulamismahule, et inimene sellega õieti toime ei tule. Mõnede ekspertide arvates suudame me efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Olgu arvuliste näitajatega, kuidas on, igaüks meist teab, et kui kuulame pikka aega ilma rääkimata või vastamata, hakkab meie kuulamisefektiivsus järsult langema ja lõpuks läheb me mõte uitama hoopis muude teemade juurde kui need, millest kõneleb rääkija
Riik – esimesed riigid tekkisid u 5500 aastat tagasi. Võimalikud tekkepõhjused: niisutussüsteemid, ökoloogiline mitmekesisus, kaubateed, rahvastiku kasv, sõjapidamine, keskkonnatingimused. Universaalset tekkepõhjust ei ole. Riigi tunnused : keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksud, armee, piirid, kodakondsus, rahvaloendused, migratsioon. Intensiivne põllumajandus, linnad, väliskaubandus, spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip)
Ühiskond Ühtset riiki ei tekkinud maiadel ilmselt mitte kunagi. Linnades oli kuningate residentsid ja templikompleksid. Neid ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. Linnakeskuse moodustasid avarate platside ümber asetsevad püramiidtemplid, mille sisemuses paiknesid valitsejate hauakambrid. Maiade linnad ei olnud mitte ainult linnad, nad olid mandalad või kosmogrammid. Maiade ühiskond oli tugevalt kihistatud. Neil valitses klassisüsteem: Ülimkiht - ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtrahvas aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Linnriike valitsesid kuningad, kelle võim oli pärandatav ja keda seostati jumalate ja esivanematega ning kellel oli suur osa linnriigi tähtsamates rituaalides. Võimalik, et kuningat samastati päikesega ja tema surma päikeseloojanguga. Ühiskonna madalaim kiht olid orjad.
Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15...
alusel; enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik) o Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele. Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) o Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili. Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiartud. Meritokraatia ja selle kriitika o Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine; sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) o Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised. J. Goldthorp’i klassimudel – ametipositsioonidel põhinev klassifikatsioon o Klassikuuluvuse ja –positsiooni peamised mõjutegurid:
Sotsiaalsete staatuste kogum järjestatuna kõrgest madalamale. Sotsiaalne staatus väljendab inimese kui sotsiaalse rolli täitja kohta, objektiivset positsiooni ühiskonna suhetes ja hierarhias. Inimesed erinevad omandatud ja omistatud staatuselt, mille tõttu hinnatakse neid erinevalt ja selle tõttu tekib sotsiaalne hierarhia. 83. 83. Millised kihistumissüsteemid neljast peamisest on avatud ja millised suletud süsteemid? Mida avatud ja suletud süsteem tähendab? Avatud on klassisüsteem - Avatud süsteem tähendab, et sul on võimalus süsteemis liikuda üles-alla, Suletud on orjandus- , kasti- ja seisustesüsteem - Suletud süsteem tähendab, et oled seal, kus oled, eluks ajaks. 84. Milles seisneb kaasaegne orjus? Inimesed on jõuga tööle sunnitud (nt lapstööjõud), on seotud võlaorjusega (nt tasutakse tööga, kuid mis ei saagi tasutud, madal palk), prostitutsioon (nt inimkaubandus), pealesunnitud abielud. 85
kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse). Iseloomustab ühiskonda, mitte lihtsalt inimesi. Inimesed ei ole võrdsed, meil on erinevad omadused, oskused ning teadmised. Ressursid on piiratud. Ebavõrdsus on vajalik ning kasulik. Millist kolm sotsiaalse kihistumise dimensiooni pakub Max Weber. Võim, prestiiz ja omand. Kastisüsteem, seisusüsteem ja klassisüsteem. - klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. * majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline. * teist tüüpi jaotus: Seisused/Staatusrühmad. Erinev prestiiz. Elulaad, haridus, päritolu. Ainult omamisest ei aita. Näiteks askeedid, osavad kunstnikud, Islandil muusik, Venemaal "hudoznik" hinnas
Enamik kreeka mehi elab tuhvli all ja talle maitseb kõige enam ema valmistatud kodutehtud toidud. Traditsiooniliselt austatakse peres vanainimesi Kombed Tõlgendades valesti sõna "vabadus", ajavad kreeklased sagely head kombed ja truualamliku käitumise, mille nad pidid omaks võtma, et Türgi ikke all vastu pidada. Tulemuseks oli see, et viisakussõnad sabivad nende meelest ainult orjadele. Kreekas puudub rangelt määratletud piiridega klassisüsteem. Kreeka viisakuskommete iseloomustamiseks sobib kõige paremini sõna "pealiskaudsed". Söögilauas Kreeklaste lauakombed jätavad paljuski soovida. Küünarnukke toetatakse kõikjale, isegi leivataldrikusse. Sõrmi ei hoita toidust eemale, isegi kondi järamine on kallites restoranides normaalne. Paljudel inimestel õnnestub toitu närides suud pärani lahti hoida ning veelgi rohkem inimesi räägib täis suuga. Kinnisideed
Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx küsis, miks peaksime kinni pidama omanike poolt respekteeritud moraalist ja seadusandlusest? Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marksistlik kirjandus- ja kunstiteooria "Kunst on alati ja kõikjal pihtimuse saladus ning samaaegselt selle ajastu surematu liikumine". K. Marx Nõukogude marksistliku esteetika järgi eristab kunsti teistest inimtegevuse liikidest (eriti
Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marksismi edasiarendusi . Marksismi kui praktikat, ideoloogiat ja filosoofiat hakati rakendama juba 19. sajandi teisel poolel mitmesugustes marksismile tuginevates ringides, sõpruskondades, liikumistes ja organisatsioonides. Marksism
Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx küsis, miks peaksime kinni pidama omanike poolt respekteeritud moraalist ja seadusandlusest? Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marxil ei tulnud Venemaa meeldegi, ta pidas oma eluajal isegi revolutsiooni Saksamaal ennatlikuks, kuna ainult 4% meestest töötas tootmissfääris. Revolutsioon pidi alguse saama Inglismaalt, levima Prantsusmaale ja alles sealt Saksamaale
tänapäeval Neoliberalism · Aksepteerib teatud piirini riigi sekkumist igapäeva majanduses · Thatcher, Reagan ja Pinochet Kommunism · sotsiaalneja majanduslik ühiskonnakorraldus · Kõik on võrdsed · Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. · Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust · Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne · Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus · Idee kommunismist tekkis juba antiikajal · 19. sajandil kogukonnad, mis põhinesid ühisomandil · 1980. aastaks 1/3 maailma rahvast kommunistliku võimu all Suunad · Leninism · Eurokommunism LääneEuroopas
1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati...
funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv. • Hariduse ekspansioon töölisklass: • Kahanev trend • Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised • Keskklassistumise tees – affluent worker (jõukas tööline) alamklass: • Marginaalsed ja tõrjutud • Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud • Etnilised vähemused, immigrandid Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) – Klassisüsteem on pidevas muutumises. Erinevalt teistest stratifikatsioonitüüpidest ei ole nad piiratud õiguslikul või religioossel pinnal. Piirid klasside vahel võivad olla suhteliselt hägusad. Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne – liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. horisontaalne – liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt ka geograafiline mobiilsus).
14 Maiad elasid tänapäeva Lõuna-Mehhiko ja Guatemala aladel. Nad rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu ajal, mil Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. Kultuur ja religioon Maiade ajalugu ulatub aega vähemalt ~2000 a. eKr. Soist maad kuivendades ja niisutussüsteeme rajades muutusid nad sajanditega edukateks maaharijateks, kes suutsid ära toita suure elanikkonna. Maiadel valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtinimesed aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Nad leiutasid 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku ning tegid auuri edusamme matemaatika ja astronoomia alal ning lõid keeruka kalendrisüsteemi. Nagu Vana-Kreekas, olid ka maiadel iseseisvad linnriigid, mis omavahel vaenutsesid, nõudes üksteiselt andamit ja hankides sõjakäikudel vange. Umbes 230 a. pKr
määratlust. Klassiteadlikkuse ja klassiteadvuse erinevus- klassiteadlikkus tähendab mõistmist et sissetuleku, elukutse prestiizi ja eluviisi erinevused määravad ära inimese klassikuuluvuse, klassiteadvus tekib kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve teiste klasside klassihuvidele vastuseisvatena. Sotsiaalne mobiilsus kasti ja klassisüsteem. Kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses stratifikatsioonisüsteemis paika pandud sünnimomendil. (millised on võimalused haridusele, elukutsele) Klassisüsteemid põhinevad nii omandatud kui ka omistatud staatusele. (vanemate staatus) Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnastandardi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Staatuse sümbolid-sotsiaalse staatuse väljapoole suunatud märgid, mille abil inimesed kujundavad teistele endast jäävat muljet. 9
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
Erinevus kast-seisus: kaste ei saa vahetada, seisused on aga mingil määral vahetatavad ja abielud seisuste vahel mingil määral võimalikud. Kodanik tubli sõjas => aadel kuninga käsul. Rikas kaupmees ostab endale tiitli jne. Võrreldes teiste süsteemidega iseloomustavad klassiühiskonda jägmised neli aspekti: 1. Klasside moodustamise aluseks ei ole juriidilised või religioossed tingimused. Liikmelisus ei lähtu päritolust, traditsioonidest ega seadustest. Klassisüsteem on rohkem liikuv kui teised kihistumissüsteemid ja klasside vahelised piirid ei ole sama konkreetsed. Formaalselt ei ole midagi, mis takistaks klasside üleseid abielusid. 2. Klassikuuluvus ei ole ainult pärandatav, kuigi perekond mõjutab indiviidi edasist elukäiku. Individuaalne sotsiaalne mobiilsus on tavalisem ja võimalikum kui teiste stratifikatsioonisüsteemide puhul. 3. Klasside taga on majanduslik ebavõrdsus erinevate rühmade ja indiviidide vahel.
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäe...
seotud diskrimineerimise vastu, praktiseerib aga siiski positiivset diskriminatsiooni gruppide suhtes, mida tunnustatakse madalamatena. Umbes 250 miljonit indialast jääb seisustest väljapoole. Nad on vaesed ja hariduseta ning ühiskonnast ja usuelust eemale tõrjutud. Enda kohta kasutavad nad sõna ,,dalit" ehk ,,puutumatu". Seisuslik diskrimineerimine on Indias keelatud 1950. aastast ning viimasel ajal on puutumatud asunud võitlema India klassierisuste vastu ja oma inimõiguste eest. India klassisüsteem on tänapäeval muutumas. Eriti puudutab see linnu. Dalititele on määratud kvoodi alusel kohad nii koolides kui ka riigiametites. Linnades osaleb üha rohkem naisi tööelus ning lapsed käivad koolis, kus on võimalik õppida uusi ameteid. Klassivahede kaotamisele püüavad kaasa aidata ka teabekanalid, kunst, ning filmitööstus. Ainus riik maailmas, kus hinduism on ametlik religioon, on Nepal. Sri Lanka, ametlikult budistlik,
Ei ole võimelised avama ust paremasse ellu ja pole kedagi, kes neid aitaks Lastesõim vaeste perede lastele jms – üks konkreetne näide, kuidas mingid teooriat sotsiaalpoliitikas ellu viiakse K.Joseph – deprivatsiooni tsükkel. Vaene lapsepõlv-> kehv õppimine-> kehv töökoht- >ebastabiilne abielu jne --- Vaesuse strukturaalsed seletused: L.Beeghley esitab neli põhjusterühma: Vaesus kui nõiaring, millest vaesed ei suuda välja rabelda Klassisüsteem taastoodab iseennast Majanduskorraldus taastoodab vaesust Teatud gruppide institutsionaalne diskrimineerimine paneb nad halba seisu Sotsiaalkindlustusest tulevad selgitused: Paljud inimesed ei saa ühiskondlikku abi Abi, mis antakse, on ebapiisav Abi jõuab kohale hilja Majanduskorraldusest tulenevad seletused: Liberaalne seletus- tööturg pole ühtne (terviklik) vaid segmenteeritud. Primaarne ja sekundaarne tööturg
Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum. 83. Millised kihistumissüsteemid neljast peamisest on avatud ja millised suletud süsteemid? Mida avatud ja suletud süsteem tähendab? 84. Milles seisneb kaasaegne orjus? Jõuga tööle sunnitud Võlaorjusega seotud tööga tasumine, kuid mis ei saagi tasutud, pärandub Prostitutsioon Pealesunnitud abielud 85. Mille poolest erineb klassisüsteem teistest kihistumissüsteemidest? klass pole tekkinud religioosse või võimu staatusel ning liikmete kuulumine mingisse klassi pole pärilik. Puuduvad konkreetsed piirid erinevate klasside vahel; ühiskonnaliikmetel on võimalus liikuda ühest klassist teise sotsiaalne mobiilsus; klassid on sõltuvuses majanduslikust seisusest, ebavõrdsus seisneb materiaalsete ressursside kontrollis;
Pööratakse tähelepanu struktuurile. Selle struktuuri kaudu saab uurida kirjandusteoseid ja muusikat, ning kõigi nende nähtuste puhul on vastandid need, mis loovad tähenduse. Tema kaudu me nägime, et ka kultuuril on keelestruktuur. Ka seda saab vaadelda sama moodi. Barthes - "mütoloogiad" Ideoloogia - ideede ja uskumuste kogum, mis puudutab inimeste poliitilist, majandulsikku jne uskumuste värki. Ideoloogia on märk kellegi huvitatusest. - klassisüsteem on selle märgiks. Ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed Barthesil on oluline tunnus see, et ideoloogia jätab mulje nagu millestki loomulikust, paratamatust, isegu kui selle peidus on kellegi teise ideed. Inimesi pannakse uskuma, et nende positsioon ühiskonnas on loomulik. Mida ilmsem see enesestmõistetavus on, seda edukam on manipulatsioon. "Kirjanduse nullkraad" - analüüsib prantsuse kirjanduses levinud stiililist väljendust,
Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Elu- ja tegevuskohast tulenev ebavõrdsus tsentrumi ja perfeeria erinevusest tulenevad erinevused hariduses, informatsiooni kättesaadavuses, kultuuritarbimises, töötasudes, tutvustes, maailmapildis, ühiskonnanägemuses jne; Kihistumise süsteemid- Orjanduslik süsteem Kastisüsteem Seisuslik süsteem Klassisüsteem Ebavõrdsus tervises Tervis on ainulaadne ressurss, mis on täisväärtusliku elu eeltingimus ning oluline indiviidi ja ühiskonna valikuvõimalusi edendav tegur (Sen 2000). Tervist võib pidada peamiseks inimõiguseks ja kõigil peaksid olema ühetaolised võimalused parima tervisliku seisundi saavutamiseks. Oodatav eluiga sünnihetkel. Ebavõrdsus esineb: tervises, Tervisekäitumises tervishoiuteenuste kättesaadavuses
ORJANDUS JA KASTISÜSTEEM. AVATUD SÜSTEEMIS ON VÕIMALIK EDASI JA PAREMUSE POOLE LIIKUDA, KUID SULETUD SÜSTEEMIS SEDA TEHA EI SAA 86. Milles seisneb kaasaegne orjus? INIMESTEL ON TEKKINUD KINDEL RUTIIN. RAHA SAAMISEKS TULEB KÄIA KOGUAEG TÖÖL. INIMESTELT OODATAKSE KINDLAID ASJU JA KUI NEID EI TEHTA, SIIS VAADATAKSE INIMESTE PEALE HALVASTI.NT: LAENUORJUS, prostitutsioon 87. Mille poolest erineb klassisüsteem teistest kihistumissüsteemidest? see on avatud süsteem, sealt võib tõusta kõrgemale, ei ole nii range. klass pole tekkinud religioosse või võimu staatusel ning liikmete kuulumine mingisse klassi pole pärilik. Puuduvad konkreetsed piirid erinevate klasside vahel; ühiskonnaliikmetel on võimalus liikuda ühest klassist teise sotsiaalne mobiilsus; klassid on sõltuvuses majanduslikust seisusest, ebavõrdsus seisneb materiaalsete ressursside kontrollis;
Sugulaste pärimisele kutsumisel on aegade jooksul välja kujunenud peamiselt kaks seadusjärgse seisukohast. Selles mõttes leiabki perekonnapärimisjärglus oma õigustuse just vahetutest abielulistest pärimise süsteemi Rooma õigusest pärinev nn Justinianuse klassisüsteem ja keskaegsest germaani ja perekondlikest asjaoludest (tegelikul, heade kommete kohasel ja õiguslikul moel), mitte aga alles õiguses välja arenenud parenteelsüsteem. Neist esimest kasutatakse põhiliselt romaani läbi pärandaja oletatava tahte jätta oma vara abikaasale ja lähematele sugulastele. Viimast võib
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab...
plastiline. Inimest ei saa vaadata väljaspool gruppi. Inimest mõjutab kogemus, sotsiaalne keskkond jne. Inimese halvad omadused on pärist keskkonnast. Kapitalismi tingimustes toimub võõrandumine (keskkonna mõjul: töö produktist, teistest inimestest, iseendast). Koostöö- on kasulik nii majanduse kui moraali mõttes. Kuna inimene on kollektiivne olend, siis on vaja koostööd, mis suurendab kollektiivsust, mitte võistlust. Sotsiaalne klass- klassisüsteem tuleb kaotada. Klassierinevused on olulisemad kui religioon, rahvus või mõni muu. Klasside eristamise aluseks on omandus. Võrdsus- see on tähtsaim mõiste. Marksistide arvates tuleb eraomand kaotada. Sotsiaaldemokraadid aga arvavad, et kapitaliseerumist tuleb piirata. Ühiskonna omandus- eraomandi kaotamisel jääb alles ühisomand. Tuntumad esindajad- Vladimir Lenin, Jossif Stalin, Mao Zedong, Fidel Castro, Tony Blair, Gerhard Schröder.
* Erinevus kast-seisus: Kaste ei saa vahetada, seisused on aga mingil määral vahetatavad ja abielud seisuste vahel mingil määral võimalikud. Kodanik tubli sõjas => aadel kuninga käsul. Rikas kaupmees ostab endale tiitli jne. - Klass: Võrreldes teiste süsteemidega iseloomustavad klassiühiskonda jägmised neli aspekti: 1) Klasside moodustamise aluseks ei ole juriidilised või religioossed tingimused. Liikmelisus ei lähtu päritolust, traditsioonidest ega seadustest. Klassisüsteem on rohkem liikuv kui teised kihistumissüsteemid ja klasside vahelised piirid ei ole sama konkreetsed. Formaalselt ei ole midagi, mis takistaks klasside üleseid abielusid. 2) Klassikuuluvus ei ole ainult pärandatav, kuigi perekond mõjutab indiviidi edasist elukäiku. Individuaalne sotsiaalne mobiilsus on tavalisem ja võimalikum kui teiste stratifikatsioonisüsteemide puhul. 3) Klasside taga on majanduslik ebavõrdsus erinevate rühmade ja indiviidide vahel.
Inimest ei saa vaadata väljast poolt gruppi. Inimest mõjutab kogemus, sotsiaalne keskkond jne. Inimese halvad omadused on pärit keskkonnast. Kapitalismi tingimustes toimub võõrandumine (keskkonna mõjul: töö produktist, teistest inimestest, iseendast). Koostöö – on kasulik nii majanduse kui moraali mõttes. Kuna inimene on kollektiivne olend, siis on vaja koostööd, mis suurendab kollektiivsust mitte võistlust. Sotsiaalne klass – klassisüsteem tuleb kaotada. Klassierinevused on olulisemad kui religioon, rahvus või mõni muu. Klasside eristamise aluseks on omandus. Võrdsus – see on tähtsaim mõiste. Marksistide arvates tuleb eraomand kaotada. Sotsiaaldemokraadid aga arvavad, et kapitaliseerumist tuleb piirata. Ühiskonna omandus – eraomandi kaotamisel jääb alles ühisomand. Tuntumad esindajad: Vladimir Lenin, Jossif Stalin, Mao Zedong, Fidel Castro, Anthony Giddens, Tony Blair, Gerhard Schröder, Göran Persson. Fašism
edukust mõjutada ka perekonna rahalised vahendid. Haridus ja õpiedukus erinevate sotsiaalsete klasside vahel · Materiaalsed tingimused: Elamistingimused ülerahvastatus, mis segab õppimist Vajalikud õppevahendid Vajadus tööle minna peale põhihariduse omandamist Haridussüsteemi struktuur · Kõikides kaasaaegsetes ühiskondades on haridus muutunud üha enam diferentseerituks ja spetsialiseerituks. · Vanuseliselt diferentseerunud klassisüsteem, mis jaotab koolihariduse alg-, põhi- ja keskhariduseks. Samuti on teadmised jagunenud erinevateks õppeaineteks. · Keskkoolijärgsel tasandil on haridussüsteem diferentseerunud kutse-, rakendusliku kõrghariduse- ja kõrghariduse tasemeks. Haridussüsteemi struktuur: koolisisene elu · Makrotasand: haridussüsteemi funktsioonid ja struktuur · Mikrotasand: koolitamine, mis toimub vahetus suhtlemise tulemusena, spetsiaalsetes ruumides ja kindlates asutustes
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
