Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda jumalakesksest maailmavaatest ideed olid suure mõjuga Ideed mõjutasid funktsionalismi, marksismi Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905): Arst ning etnoloog, etnograafia isa Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused
Seda peamiselt terviklike ühiskondade kohta, kuna neid huvitavad pigem detailid. Kultuurid on jagatud ideede süsteemid. Kultuur on dünaamiline ja muutub kiiresti. Antropoloogia (kreeka keeles inimeseteadus), teadus inimlasteehk hominiidide tekkest, põlvnemisest, süstemaatikast, inimeste rassilistest, soolistest, vanuselistest jt iseärasustest. Antropoloogial on tihe seos zooloogiaga, aga ka inimese anatoomia ja füsioloogiaga, etnograafia ja arheoloogiaga. Antropoloogia jaguneb üld- ja eriantropoloogiaks. Üldantropoloogia käsitleb inimese põlvnemist, pärilikkust, individuaalset arenemist, kehaehitust, keskkonna mõju jt probleeme üldbioloogia seisukohast. Üldantropoloogia piires leiavad käsitlemist ka rakendusantropoloogia küsimused, millel on tähtsus meditsiinis, pedagoogika ja kehalise kasvatuse alal, õigusteaduses ja tööstuses, rõivaste ja jalatsite valmistamisel, kutsevalikul jm. Olenevalt
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,
sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam.
kultuurid on võrdväärsed, iseseisvad ning täisväärtuslikud, mis oli tol ajal väga uudne. KR sai eriti populaarseks 50ndatel. Igale kultuurile peaks lähenema erinevalt võttes arvesse erinevate kultuuride mõistete ja hinnangute süsteeme. Kultuurifookused on erinevates kultuurides erinevates kohtades. Tänapäevases Euroopas ja USAs on fookuses tehnika, keskajal üleloomulikud nähtused, Indias lehmad jne. Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva
Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia).
vahet. Kuid nüüd ei ole seal enam olulist vahet. Kasutatakse ka etnoloogia termineid. Antropoloogia traditsiooni jaoks koosneb kultuuri uurimine kolmest etapist: etnograafia (andmete kogumine, rahva grupi kohta); etnoloogia (analüüsi etapp, võrreldakse teiste rahvastega jne), antropoloogiaks saab see kui sellele lisatakse teoreetiline üldistus, lõppeb mingi teoreetilise mõtisklusega. Samuti nähakse folkloristikat kui üht antropoloogia osa. Esteetiline antropoloogia. Kõik on peaaegu üks ja sama. Olemuslik vahe, kuida need on kujunenud. Etnoloogia on kujunenud rahvusliku produktina. Laiem poliitiline, sotsiaalne funktsioon oli näidata, et arenevatel rahvastel on eneseteadlikus, põhjendati mingit rahvust. Uurijad ütlesid, et mingi kultuur on rahvakultuur, nt Eestis, eeskätt levis taoline käsitlus Ida-Euroopas. Kasvas välja eelkõige rahvusliku põhjendamise kontekstis.
Culture ... is that complex whole which includes knowledge, belief, art, law, morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. 3 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt.
uuri ainult õigust. Oluline vahe on lähenemisviisis. Ajalooteadus vs sotsioloogia: ajalooteadus uurib minevikus toimunut, sotsioloogia tänapäeval toimuvat. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus, sotsioloogi eesmärgiks uurida üldiseid seaduspärasusi, mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia. Antropoloogid uurivad ,,võõraid" kultuure enamasti, uurib ,,meie" (st.) lääne kultuure. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine, sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus
15.2 Rahvastikuprotsessid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 15.2.1 Religioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 5 Osa I Etnoloogiateaduse Teooria ja praktika 6 Peatükk 1 Sissejuhatus antropoloogiasse ja etnoloogiasse. Põhimõisted. Mis on etnoloogia? Etnoloogia, antropoloogia, etnograafia: P-Ameerika ja Euroopa teadustraditsioonide võrdlus. Antropoloogia — teadus, mis käsitleb inimlaste ehk hominiidide teket ja kujunemist ning praegusaja inimeste piirkondlikke, etnilisi, ökoloogilisi, kutsealaseid ja ras- silisi jm rühmi. Et inimene kuulub zooloogilisse sÜsteemi, võib a-d pidada ka zooloogia haruks. Sõna Antropoloogia tuleneb kreekakeelest — inimest uuriv teadus.
morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 4 ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt. Culture embraces all the manifestations of social habits of a community, the reactions of the individual as affected by the habits of the group in which he
Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi rahvaste juurde ja kogutakse erinevaid andmeid, sellest saab antropoloogiline uurimus siis, kui sellele lisatakse mingi teoreetiline mõtisklus või uuendus. folkloristika – ka üsna sama, huvitub inimese loovusest ja kui varasemal aja folkloristika eristus etnograafiast või antropoloogiast sellega, et folkloristika tegeleb suulise ja vaimse pärimusega, siis praegu pole sellel eriti vahet. Seda üldistatakse kui ühte antropoloogia osa, millele lisandub etnoloogia ja lingvistika. Antropoloogia seisukohalt on see esteetiline antropoloogia, samas folkloristika jaoks on antropoloogia vaid üks meetod. Kogu see asi on üsna sama, aga erinevates riikides, koolides või osakondades kutsutakse neid erinevalt, kuna need mõisted on kujunenud erinevalt. Mis ühendab kõiki maailma inimesi, et me võiksime öelda, et kõik inimesed maailmas on mingiks uurimisobjektiks? Kõikidel rahvastel on oma kultuur ja
◦ Rõhk sotsiaalsete, majanduslike ja mentaalsete protsesside uurimisel; huvitutakse pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest, mitte poliitikast. ◦ Eesmärgiks kõikehõlmav, “totaalne ajalugu” (histoire totale). ◦ Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaarja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). Lucien Febvre (1878–1956) • Üldine ajalookäsitlus: ◦ Iga ajaloouurimus peab saama alguse õigest ja leidlikust probleemipüstitusest. Tuleb vältida “valesti püstitatud probleeme”, ennekõike anakronisme. Ajalooteaduse areng sõltub uute küsimuste juurdekasvust. ◦ Üks Febvre’i keskseid probleeme oli üksikisiku ja ühiskonna suhe: kuivõrd suured
· Sotsiaalne areng sõltub võitlusest ja kõige tugevamatest, nn sotsiaaldarvinism. So teooria loomulikust valikust, mida Darwin kasutas looduse kirjeldamisel 17 · Ebasobivate indiviidide kiire elimineerimine ühiskonnast on rassile bioloogiliselt kasulik Herbert Spencer Esitas oma nägemuse ühiskonnast: · Ühiskond eksisteerib kui organism · Toimub sotsiaalne evolutsioon Analoogia bioloogilise organismiga = Sotsiaalne tervik Herbert Spencer Ühised tunnused bioloogilisel organismil ja ühiskonnal: · Kasvavad oma elutegevuse jooksul · Struktuur muutub keerulisemaks · Muutusega diferentseeruvad funktsioonid · Muutustega koos: vastastikune koostöö, toime, areng suurem sõltuvus üksteisest · Kui terviku tegevus häiritud, siis osad võivad teatud ajal oma tegevust jätkata Herbert Spencer Erinevad tunnused on:
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid.
kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited. PIERRE BOURDIEU- PRANTSUSE SOTSIOLOOG. SOTSIAALNE VÄLI ON SOTSIAALSETE FAKTORITE KOGUM, MIS MÕJUTAB INIMESE TEGUTSEMIST JA KÄITUMIST. HABITUS ON INIMESE ISELOOMULIKE OSKUSTE, HARJUMUSTE, USKUMUSTE, EELISTUSTE JA SOOVIDE KOGUM. KOGUKAPITAL ON KOGU ÜHISKONNA POOLT TOODETUD RESSURSS. KAPITAL VÕIB OLLA SEALHULGAS NII MATERIAALNE (RAHA, KAUP, TOOTMISVAHENDID), KUI MITTEMATERIAALNE (TEADMISED JA SUHTED). (LISAKS TULEB MÕISTA, ET SÜSTEEM KEHTESTAB NENDELE HIERARHILISED SUHTED, EHK ON OLEMAS VALITSEVAD NORMID JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD VÄÄRTUSED JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VÕIMUL OLEVAD TEGUTSEJAD JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD HABITUSED (VALITSEVATE TEGUTSEJATE DISPOSITSIOONID) JA KÕIK ÜLEJÄÄNUD.)
40. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina ehk olemus sisaldab teiste omandatud suhtumisi. 41. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma 42. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. 43. Vaadake sotsialiseerimise-materjalides olevat tabelit ning leidke vastused sellele, kuidas erinevad aspektid meie ümber mõjutavad sotsialiseerumist: tervis, rass, rahvus, elukoht jne jne. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 9 Sotsioloogia alused Liina Käär Näide: Vanus ma olen noor, 20-aastane. Teised peavad mind nooreks, kes tõenäoliselt õpib. Ma riietun vastavalt noortemoele, kuulan sobilikku muusikat, et anda märku et ma olen noor. 44. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve kriminaalsus ja deviantsus: a
Seega rõhuasetused on erinevad nendel teadustel. Ajalugu vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus ehk ajalooline tõde. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi (miks midagi toimus), mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia (etnoloogia) vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib ,,võõraid" kultuure meie seisukohalt. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine. Sotsioloogia uurib ,,meie" (st . lääne) kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) mõtiskles, millega sotsioloogia tegeleb. Ta leiab, et sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja
Palju termineid praktika väljendamiseks, mis erinevad nüansidelt: - toetusantropoloogia- kui keegi keskendub mingite kogukondade kaitseks - praktiline antropoloogia- keskmes tegevus ja uurimist nii väga ei toimu. Ei peal olema suunatud igal juhul arengule ja paremaks muutmisele - arenguantropoloogia- kuidas innovatsiooni erinevates kogukondades rakendada. Suunatud ühiskonna paremaks muutmisele Idee areng. Antropoloogia arenes välja ja sai institutsioonilise jõu 19. sajandil tänu praktilistele kaalutlustele: riikide huvi põlisrahvaste vastu, et neid oleks parem valitseda ja et neid oleks kergem allutada. (inglaste pehme kolonialismi vorm, et ära kasutada kohalikke ühiskonna mehanisme). Algas rakenduslikust motivatsioonist, mis sai lõpuks etnograafilise väljundi. Tänapäeva rakendus on teistmoodi- kogukonda uuritakse kogukonna rahva jaoks, asjade jaoks, mis on neile endale olulised ja
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkurents;
1. Eemaldumine suurte sündmuste ja isikute uurimisest; probleemajalugu vs jutustav ajalugu; pikad protsessid vs sündmused. 2. Rõhk sotsiaalsete, majanduslike ja mentaalsete protsesside uurimisel; huvitutakse pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest, mitte poliitikast. 3. Eesmärgiks kõikehõlmav, "totaalne ajalugu" (histoire totale). 4. Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaar- ja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). 5. Kollektiivse koostöö väärtustamine, suured ühised uurimisprojektid. LUCIEN FEBVRE (1878-1956) *Tema huvikeskmes oli varauusaja kultuuriajalugu, täpsemalt religioossete ettekujutuste ajalugu. *Oli arvamusel, et ajaloolased peavad püstitama leidlikke probleeme. Ajaloo areng sõltub uute küsimuste juurdekasvust. Ajaloo uurimine on probleemi uurimine. *Febvre'i teoseid iseloomustav polemiseeriv hoiak ja väga isikupärane, kirjanduslik-retooriline stiil.
Ebavõrdsus püsib põlves-põlve ning on sageli pärandatav Sotsiaalne ebavõrdsus on universaalne, aga varieerub Sotsiaalne stratifikatsioon ei sisalda ainult ebavõrdsust, aga ka uskumusi Sotsiaalne stratifikatsioon tekitab jagatud identiteeti 79. Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias? omandatud tunnused nagu oskused ja sissetulek ning omistatud tunnused nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon 80. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 81
minevikus toimunud sündmusi ja ajaloolased väga hiljuti toimunud sündmusi. Teine võimalik eristus: Ajaloolase ülesanne on enamasti mingite konkreetsete inimestega toimunud konkreetsete sündmuste täpne kirjeldamine. Sotsioloog püüab aga teha rohkem üldistusi. Ajaloolased sellise eristusega muidugi nõus ei ole väites, et ka ajaloolased teevad üldistusi. Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog (etnograaf, etnoloog) uurib “võõraid”, mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust
Michel Foucault Võim on üldisem nähtus kui oma tahtmise pealesurumine või võõrale tahtele allumine. Nii käsule allumine kui ka sellele vastu hakkamine tähendab seda, et käsutäitja on käsu andja võimu all. Samas on ka käsu andja teatud mõttes selle inimese võimu all, kellele ta käsu annab. Tõde ja võim need kaks nähtust on tihedalt seotud. Tõde, teadus, moraal jms. on tihti võimu teenistuses. Pierre Bourdieu Sümboolne kapital. Sümboolset kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda kuidas asjad on, mis on õige, mis vastab tõele. Poliitika Poliitika riikliku võimu saamisele ja suurendamisele suunatud tegevus Poliitiline süsteem inimeste vahelised võimsuhted Poliitiline reziim keerulises poliitilises süsteemis valitsevad võimsuhted
ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst)
sajandi klassikalise juhtumiuuring uskumusest ☼ rütmid: elementide korduvus, süda rütmid jne ☼ lihtrahvas kannab kultuuri ka ☼ tänapäevaks on “rahvakultuuri” mõiste esialgsest tähendusest suuresti loobutud, enam ei jagata kultuuri kaheks osaks – eliidi- ja rahvakultuuriks, vaid pigem uuritakse kultuuri sisemist dünaamikat, analüüsitakse kultuuri erinevaid kihte ja pooluseid, rõhutatakse ideede ja mõjutuste ringlust, mitte ühepoolset mõju. 17.03 Ajalooline antropoloogia ☼ kultuuriline “teise”- uurivad kaugemaid nähtusi, ajalugu - ajaliselt kauge, antropoloogia - ruumis kauge ☼ erinevused: antropoloogid- informandid - info kogumine, uurimine inimestelt, kellelt nad uurivad, suuline; ajaloolased: kirjalikud dokumendid ☼ 1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad (kultuuri)antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo E.E. Evans-Pritchard (1902-1973)
Modelleerida struktuur ehk arvatav algroritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika. Claude Levi-Strauss Binaarsed opositsioonid – vastandid. nt sakraalne/profaanne, mees/naine, lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas Sensoorsed opositsioonid – teistsugused vastandid; nt toores/keedetud, niiske/kuiv Mittesensoorsed – kommunikatsioon/mittekommunikatsioon, mesi/tubakas .. Neoevolutsionism, kulruurimaterialism – kultuuri evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos, tehnoloogia määrab kultuuri. Leslie White. Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs – Nähtustele omistatud kultuurilised tähendused omavad ühiskondlikku mõju. Victor Turner Representatsioonikriis – Keskendumine kirjelduspraktikatele Refleksiivne pööre – kuidas uurija saab kaasa aidata sellele, et tema uurimust saaks adekvaatselt mõista. Positivism – 19
Need printsiibid kehtivad eelkõige siis kui ühiskond saab areneda "loomulikult", nii et välised jõud (teised ühiskonnad) vahele ei sega. · Arenguetapid: Lewis Henry Morgan (1818-1881): ühiskonna arenguetapid o Metslus o Barbaarsus o Tsivilisatsioon · Religiooni arenguetapid: Edward B Tylor (1832-1917): religiooni arenguetapid o Animism o Polüteism o Monoteism · Evolutsioon: Herbert Spencer (1820-1903): evolutsioon on universaalne nähtus, mis esineb kõikides eluvaldkondades füüsikaline. orgaaniline ja sotsiaalne evolutsioon. o Kasv ja diferentseerumine kõik evolutsioneeruvad nähtused kasvavad suuremaks ja diferentseeruvad, jagunevad osadeks. o Leslie White uusevolutsionism 20. Sajandil. Varased evolutsionistlikud teooriad olid liiga lihtsakoelised, kuna üritasid ühiskondade arengus näha selgelt eristatavaid etappe
5. perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem normidest kinnipidamine, seksuaalsus jm. 59. Nimeta erinevaid perekonnatüüpe mille alusel jaotus toimub? (tuumik-, laiendatud jm perekonnatüübid) samuti peab teadma perekonna arenguetappe!!!! 11 Sotsioloogia alused Liina Käär Laiendatud perekonnasüsteem sugulus või põlvnemissüsteem, suhteliselt suur üksus, mis koosneb mitmest suguluses olevast majapidamisest, nagu isa ja pojad oma peredega või siis mehed , naised ja nende paljud abielupartnerid. Eeliseks ühine vara, võim, kaitse ja teiste perekondadega ühendusse astmiseks piisav pruutidepeigmeeste tagavara. Tuumik ehk nukleaarperekond abielupaar ja nende alaealised lapsed(23tk), omane pigem kaasaegsele
· Stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Institutsioonide stabiilsus ja muutumine: · Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem (nt ühiskondlik transformatsioon: erinevad ,,kellad" - P. Sztompka); · Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt · Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel. 4. loeng kapitalide käsitlused 1) Inimkapitali mõiste inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast ,,eraldatav". haridus ja oskused, tervis; motiveeritus ja väärtused; indiviidi-põhine kapital. 2) Sotsiaalne kapital sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. · Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). 3) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
