Kolonialismivastane vabadusliikumine - Neokolonialism=Endised asumaad on jäänud endiste emamaade kaudsesse sõltuvusse = majanduslik, poliitiline, tehniline, kultuuriline. - Briti endised asumaad moodustavad Briti Rahvasteühenduse -> teevad koostööd SBRiga ja nimetavad oma riigipeaks SBR kuningannat - Mitteühinemisliikumine Tekkis 50-60 aastail -> Asutajariigid on Jugoslaavi, Egiptus, India
1. Kirjelda ühiskondlikke olusid 20 saj algul kasutades mõisteid: jõuvahekordade tasakaal, sovinism, imperialism, eurotsentrism, rassism, antisemitism, kolonialism, globaliseerumine. Maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki. Sovinism oma rahvuse teistest paremaks pidamine; kasvas välja 19 s tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine)
T M E S I C O R K L U M I N E Saksa Tolliliit- Moodustati Preisimaa ettevõttel, 1834.aastal. Sotsialism- Poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. Urbaniseerumine - linnastumine ehk ... Marseljees-Prantsusmaa riigi hümniks kinnitati ,, ... '' Aurik- 1807.a, leiutas Robert Fulton. Kolonialism-Poliitika, mille eesmärgiks on nõrgemate või vähemarenenud maade allutamine. Wilhelm I-1861.a sai kuningas. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel. Bismarck- tuntud ,,tugeva käe" poliitikuna. Piisonid-Preeindiaanlased peamine elatusallikas, keda uusasukad massiliselt ja piiramatult jahtisid. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus.
saj. lõpul ja 20. saj algul? Kuidas neid ellu viidi? 12. Millised parteid olid Inglismaal? 13. 19. saj. keskpaigaks oli Inglismaa muutunud juhtivaks tööstusriigiks maailmas. Selgita, kuidas sai see võimalikuks. 14. Miks hakkasid töölised looma ametiühinguid? 15. Miks soovisid Euroopa riigid endale kolooniaid? 16. Mille poolest erineb dominjoon nö tavalisest kolooniast? 17. Võrdle Inglismaa välispoliitikat 19. saj. II poolele ja 20. saj. algul. 18. Selgita: ,,raua ja vere poliitika", kolonialism, koloonia, dominjoon, Pariisi Kommuun, rantjee, parlamentaarne vabariik, ametiühing, streik, isolatsioonipoliitika, Kolmikliit. 19. Kes nad olid? Millega on end jäädvustanud ajalukku? Wilhelm I, von Bismarck, von Bülow, Napoleon III, Victoria, Edward VII.
Saksa riikide valitsused ja Saksa Liit tegid järeleandmisi (kaotati tsensuur, lubati suuremat koosolekuvabadust, kutsutu kokku Rahvuskogu). Rahvuskogu kutsuti kokku 1848.aasta. Rahvuskogu kuulutas välja rahva põhiõigused, talurahvale rohkem õigusi, kõik sakslased seaduse ees võrdsed jne. Kuna põhiseadus mille Rahvuskogu koostas, ei kiidetud heaks valitseja poolt, mis vallandas ülestõusud ja seetõttu saadeti Rahvuskogu jõuga laiali. 7. Kolonialism ja imperialism. a. Kolonialism – poliitika, mille eesmärk on vähem arenenud või nõrgemad maad oma asumaadeks muuta, et nende rikkusi ära kasutada. Sai alguse 16.sajand -> Põhja-ja Lõuna-Ameerika koloniseerimine. 19.sajandil Aasia ja Aafrika kolooniate rajamine. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid Suurbritanni ja Prantsusmaa, Saksamaa*. Imperialism – suurriiklik mõtteviis, mille kohaselt rahvas on uhke ja väärikas kui suur ja võimas on riik. Riigi suurust ja võimsust mh ka vallutatud kolooniate hulk
Mõisted Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad Dominioon omavalitsusega alad Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust Konföderatsioon on riigikorralduse vorm Monopol on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Rantjee Marseljees on Prantsuse riigihümn Isikud Bismarck esimene Saksamaa riigikantsler Wilhelm I oli Preisimaa kuningas Victoria Inglismaa valitseja Napoleon III oli Prantsusmaa president Abraham Lincoln oli Ameerika Ühe...
jõudnud. Vespucci järgi sai Ameerika maailmajagu oma nime. Fernao de Magalhaes 1480-1521 Portugali meresõitja ja maadeavastaja. Korraldas esimese ümbermaailmareisi (1519-1522). Maadeavastustega kaasnev Suured kasumid. Teadmiste ja tehnika areng. Äärmiselt riskantne. Füüsiliselt raske ja kurnav. Vaimselt raske. Indiaani kõrgkultuuride hävitamine. Maailma jaotamine (läänepoolkera Hispaaniale, idapoolkera Portugalile). Kolonialism. Euroopa koloniaalajastu algus Koloniseerima: asumaaks muutma. Immigratsioon. Konkistadoorid: hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16. saj Ameerika vallutamisel. Uute maade avastamine maade vallutamine koloniseerimine rikkuste ärakasutamine. Ristiusu levitamine. Konkistadoorid Hernan Cortes Hispaanlasest konkistadoor. Mehhiko allutamine. Asteekide impeeriumi hävitamine 1521. Francisco Pizarro Inkade impeeriumi vallutamine1532.
1899.a. teatas välisasjade riigisekretär von Bülow "Saabuval sajandil on Saksa rahvas kas haamriks või alasiks" 1880.aastateni jäi Saksamaa koloniaalvallutustest eemale. 1884.a. hõivati Saksa esimene koloniaalvaldus Edela-Aafrikas. Asutati ka Saksa Koloniaalühing, mis hakkas aktiivselt propageerima vallutuspoliitikat. Seda tegi ka keiser Wilhelm II. Peagi hõivati Aafrikas veel kolooniaid. 19. sajandi lõpus laienesid koloniaalvallutused ka Aasiasse. kolonialism - poliitika, mille eesmärgiks on nõrgemate või vähemarenenud maade vallutamine.
alamad, mis tähendas talupoegade poegadele ametivaliku vabaduse kuninga poolt etteantud raames.Nad võisid armeesse või tsiviilteenistusse astudes oma kodukohast ja riigimõisast lahkuda, mis tähendas ühtlasi mõisniku kuuluvussuhte lakkamist tingimusel, et talupoeg end oma ametis õigustab. (Ajalooline Ajakiri, lk.389) Rootsi ajal tekkisid Eestis manufaktuurid: asutati Hüti klaasimanufaktuur Hiiumaal, Narvas vase- ja saeveski, Tallinnas paberiveski. Kolonialism Kolonialism- on riik, kes on vallutanud endast nõrgema territooriumi, et laiendade enda valdusi. Ta ekspluateerib ja sunnib peale oma kultuuri või kehtestab oma ülemvõimu sellel territooriumil. Ta kasutab majanduslikku ja poliitilist ekspluatsiooni antud territooriumil. Selle tõlgenduse järgi võib väita, et Rootsi riik koloniseeris Eesti (territooriumi mida me antud momendil nimetame Eestiks). „ Loidi sõnul oli Rootsi riigi mõjuvõimul eriti 17. Sajandi lõpul palju „koloniaalseid“ või
Eeskätt põllumajandusliku ja mineraalse tooraine tootja (puuvill, kohv, kakao, maapähkel, kautsuk, maitseained, tee, liha, vill, nahk). Majanduslikult arenenuimad on Lõuna-Aafrika Vabariik, Põhja-Aafrika maad, Namiibia, Botswana ja Ekvatoriaal-Guinea. Mõisted: · Sahara maailma suurim kõrb (u 9 milj km²). · Animism - hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. · Kolonialism poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire.
turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine) konstitutsiooniline monarhia riigikord, kus manarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega (võib aga ei pruugi olla demokraatlik) Merkantilism 15. saj Euroopas tekkinud majanduseteaduse suund(Põhiargument: riigile on majanduslikult kasulikum kui eksporditakse rohkem ja imporditakse vähem) Kolonialism poliitika, mille eesmärk on nõrgemate võit vähem areneneud maade allutamine. 2. UUSAEG (17.saj algus-I MS-ni) majandus: 1) kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. 2) manufaktuuride rajamine. 3) üleminek masintööle. Vaimuelu: 1) valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. 2) inglismaal levis puritanism usuline ja maailmavaateline liikumine.3) Teaduse suurem roll (uued jõuallikad ja masinad nt: aurumasin)
7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline monarhia, jakobiinid, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K.Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1.reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine 4. Miks kujunes humanism? 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? 6
· Mandaatsüsteem Rahvaste Liidu loal said riigid õiguse hallata teatud piirkondi, kuni need on valmis omariikluseks. See mõeldi välja, sest I MS võitjariigid ei soovinud loobuda oma kolooniatest ja nende vahel tekkis terav vaidlus. · Pärast I MS vabanesid Jeemen, Afganistan, Egiptus, Iraan. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähe arenenud riikide allutamist oma ülemvõimule, et neid riike röövida ja eksplanteerida kasu saamiseks. Riikidel oli kolooniaid vaja rikkuse, odava tööjõu ja maavarade jaoks. Suurimad koloniaalriigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland. · 50.-60. Aastatel hakkasid paljud Aafrika riigid vabaduse eest võitlema. Esimesena vabanes 1950 Liibüa. Kolonialismivastase võitluse tippuks said 1950 lõpp ja 1960
Kõik eeldused majanduslikuks kriisiks ning viis massilise tööpuuduseni. Impordile kõrgete maksude määramine taastas sisetoodangu hinnalise konkurentsivõime ning hoidis ära kriisi. 7. Imperialism on riigi enesekeskne poliitika oma võimu- ja mõjupiirkonna laienemiseks ning lihtsalt öeldes territooriumite omastamine kas sõjalisel, või majanduslikul teel. Territooriumi omastamist nimetatakse kolonialismiks juhul kui asula on kaugel impeeriumist. Imperialismi toidab kolonialism. 8. Kolonialism on üks eeldusi imperialismi õitsenguks. Mõjuala suurendamine tuleneb oportunismist ning mida rohkem resursse ning erinevaid pudelikaelasid on imeeriumi valduses, seda enam on eeldusi edasiseks õitsenguks, laienemiseks. Kolonialism reeglina tõi ka majandust ning haridust puudutavaid arendusi, mis viis koloniseeritud ala arendamiseni, mis tõi jällegi rohkem kasu kogu impeeriumile. 9. Prantsuse kolooniad – Algeeria, Madagaskar, enamus Lääne-Aafrikast.
N Liidu alad jagati kaheks riigikomisariaadiks: Ostland (Baltikum ja Valgvene) ning Ukraina; mõlemad allusid nn idaministeeriumile Viidi läbi sundmobilisatsioon Kohalike kasutamine tööjõuna, värbamine Saksamaale tööteenistusse Tööstus ja põllumajandus rinde teenistusse: toiduainete äraandmise normid, tööstusettevõtete riigistamine, kaardisüsteem Saksa rahvuse ajaloolise rolli rõhutamine Rahvuse eliidi hävitamine Jaapani kolonialism Kasutas ära võimalust esineda Euroopa kolonialistide võimu alt vabastajatena Andsid iseseisvuse Indoneesiale, Vietnamile Majandus Jaapani kasuks tooraine, tööjõud Reziimi vastaste hävitamine, kohalike hirmutamine Vastupanuliikumine Sõltus erinevate demokraatlike jõudude koostööst (demokraatlikud, kommunistlikud) Sõltus loodusoludest (metsad, mäed soodustavad partisanivõitlust) Vastupanuliikumise vormid Informatsiooni levitamine
käsitleti ainuvõimalikuna - igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimine Antisemitism - vaenulikkus juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale (nt. Viinis, Pariisis ja Peterburis) Kolonialism - kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire - 20. saj. alguseks hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama ning see teravdas vastuolusid suurriikide vahel - katsed valdusi ümber jaotada Globaliseerumine - rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega - tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks
mai 1948 Iisraeli riigi loomine. Osalejad NSVL toetas araablasi ja USA juute. Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism. · Hiina rahvavabariik Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika, tribalism. · Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada. · Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega. Olukord muutus sedamööda, kuidas maailmas õpiti kasutama naftat
parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused. totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb välja isikukultus, eksisteerib üks partei, rahva õigused ja vabadused on piiratud. vaikiv ajastu - periood Eesti Vabariigi arengus (1934.-1938.), mil kogu võim koondus K.Pätsi kätte, Riigikogu saadeti suvepuhkusele, rahva õigusi ja vabadusi piirati, mille tulemusena demokraatia asendus autoritaarse diktatuuriga. kolonialism - suurriikide poliitika nõrgemate riikide enda valdusesse saamiseks. külm sõda -kommunistliku ja läänemaailma demokraatia vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, võidurelvastumises, propagandas, kriisides jne. Kujunes välja pärast Teist maailmasõda ja kestis kuni 1991 (1989) sundkollektiviseerimine - talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks. üliindustrialiseerimine - poliitika, mille käigus arendati eelisjärjekorras suurtööstust, eriti just rasketööstust.
arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probleemid, mis ohustavad kõiki maid ja rahvaid, kogu maailmas- rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid Euroopa integratsioon. Liitmesriikide lähenemine, koostöö süvendamine. Neokolonialism- kolonialism uues vormis- arengumaadel on tohutud võlad, vaesus kasvab Identiteet- samastumine, ühtekuuluvustunne.Võib toetuda rahvusele, kultuurile, riigile, religioonile, ideoloogiatele jne. Multikultuurne ühiskond- Erinevad rahvused,rassid, kultuurid elavad koos. (Ka kultuuriliselt ühtne ühiskond, kahekultuuriline ühiskond, domineeriv ühiskonnagrupp, vähemused.) Kosmopoliit- maailmakodanik; inimene, kes ei identifitseeri end kindla riigiga, elab ja töötab paljudes riikides.
14% maapinnast, praegu katavad nad ainult 6% ja eksperdid arvavad et viimased alles olevad vihmametsad nö. tarvitatakse ära vähema kui 40 aasta pärast. Causes of rainforest destruction Vihmametsa hävitus põhjused. · Logging · Agriculture · Fuelwood- küttepuud · Large Dams- suured tammid · Mining and industry- kaevandus ja tööstus. · Tourism turism. · Poverty and overpopulation vaesus ja ülerahvastatus. · Colonialism kolonialism. Why save it? · The rainforest is home to over · Vihmamets on koduks rohkem fifty percent of all plants and kui 50 % maa loomadele ja animals on earth. It is the taimedele. See on maa elav earth's living lung--it breathes kops see hingab sisse karbon in carbon dioxide and breathes dioksiide ja hingab välja out oxygen. Some rainforests hapniku. Mõned vihmametsad
tema iseärasusi ja põlvnemist 53. Etnoloogia - uurib, kirjeldab ja analüüsib, mida inimesed teevad, teavad ja mõtlevad ning milliseid esemeid inimesed valmistavad ja kasutavad. 54. Positivism – 19. sajandil arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Eesmärgiks oli luua neutraalne ja objektiivne teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas. 55. Osalev vaatlus – sulandumine uuritavasse gruppi 56. Kolonialism – ülemvõim teise rahva või piirkonna üle, mis sageli asub emamaast kaugel. 57. golokalisatsioon – globaalsete nähtuste kohandamine kohalikele oludele. 58. Rühm / salk – väike sulgulusel põhinev grupp (ebapüsiv, moodustatakse isklike sidemete alusel, autoriteedi erinaevused võiksed) 59. Klann - hõim, sugukond (pole valitsust, inimese positsiooni määrab sugu vanus ja isikuomadused, üksused – põlvnemisgrupid) 60
vabadust. 19. sajandi esimesel poolel hakkas teiste riikide seast esile tõusma Preisimaa, mille eesmärgiks oli ühendada Saksa väiksed riigikesed oma valitsuse alla. Preisimaa tõus algas 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Kuna nad olid sõjaliselt väga tugevad, siis ei saanud ükski naaberriik nende tõusvale tugevale võimule vastu. Juba 1871. aastal kuulutati Preisi kuningas Saksa keisriks. Euroopa kolonialism sai juba alguse 16. sajandil Ameerika hõivamisega. Pärast Ameerika väljakuulutamist kuulutas James Monroe välja Monroe doktriini, mis keelas kõigil riikidel häirida Ladina-Ameerika ühtsust (ehk keelas neil neid riike mitte vallutada). Seetõttu rajasidki Euroopa riigid oma kolooniaid kõikjale mujale maailmas ning jagasid sedasi enam-vähem terve maailma ära. 19. sajandi esimesel poolel hakkas Euroopast kaduma ka orjus, mis inimeste vabadust tugevalt piiras
Kapitalist- kapitali omanik, kelle eesmärgiks oli kasum. Ploretaarlased- ehk palgatöölised, es müüsid oma tööjõudu. (oskused, teadmised, võime teha tööd, tahe teha tööd) Tarastamine-talupojad aeti kasutatavalt maalt ära. Tarastati et saada lammastele karjamaad. Humanism- isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiajal. Renessanss- keskaja lõpul Lään-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus. Kolonialism- Asumaa- Idakaubandus- Hindade revolutsioon- Reformatsioon- 16sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Protestantlikud usuvoolud e protestantism- Inkvisatsioon- Kuningareformatsioon- Luterlus- Kalvinism- Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Anglikaani kirik- õpetuselt protestantlik, jumalateenistuse korralt katoliiklik riigikirik Inglismaal. Piibel- Sakramendid-
Saksamaa Natsid sisepoliitika- Keelustati skp; kehtestati ühispartei diktatuur Riiki valitseti valitsuse määrustega Alustati massilist terrorit vasakpoolsete parteide suhtes, juutide vastu. Rajati koonduslaagreid. Natsid välispoliitika Alustati saksa taasrelvastamist, taastati armee, laevastik. Loodi liidusuhted itaaliaga Sakslaste eluruumi laiendamine, valitsemine euroopas. Mõisted Kolonialism-eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire. Patsifism-sõdu eitav ja rahu propageeriv maailmavaade Poliitilised repressioonid-surve avaldamine, karistamine, mahasurumine Kadunud põlvkond-vaimselt muserdatud noor põlvkond, kes osales 1 maailmasõjas Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine-talude ühendamine ühismajanditeks. Totalitarism-riik ei tunnevõimu piire ja püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti.
Some Observations on the Role of the Word in Rouch's Films [veebis]. Visual Anthropology Review. Vol. 23/ 1. Kättesaadav aadressil: 9 kuivõrd filmimiseks kasutati Belli ja Howelli kaamerat, siis sai see määravaks jutustuse rütmile ükski lause ei saanud tulla pikem kui 25 sekundit, sest see oli ajavahemik, mille tagant tuli linti kerida39. Moi, un noir on käsitletav kui verstapost Rouch'i filmikäekirja kujunemisprotsessis nii tehniliste elementide kui temaatika (kolonialism ja post-kolonialism) poolest. Cinéma vérité elemente ritta pannes saaks loetellu juba käe pealt filmimise ja sellega seoses dünaamilised filmitaustad (palju erinevaid asukohti) ja loomuliku valguse kasutamise, amatöörnäitlejate kasutamise. Rouch'ile omaste etnofiktsiooni iseloomustavate võtetena on filmis lavastuslikud stseenid, mis kujutavad tegelaste fantaasiamaailmu, on filmitavatega koostööd tehes (jagatud
integratsioon ehk limumine - riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koost. julgeolekuorganid - nukoguliku vimustruktuuri luure ja repressiivorganid, nukogude vgivallapoliitika elluviijad koalitsiooniivalitsus - erinevate poliitiliste judude poolt moodustatud valitsus. kolhoos - pllumajandusettevte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete hisomand. kolmas maailm - klma sja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lnemaade ega ka kommunistliku idablokki maade hulka. kolonialism - poliitika, mis taotleb vhem arenenud v. nrgemate maade kolooniateks e. asumaadeks muutmist vi nende allutamist muul viisil. kollektiviseerimine e.kolhoseerimine - talude vgivaldne hendamine hismajanditeks e kolhoosideks. kommunism - poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrk on klassideta ja eraomandita hiskond. konservatism - alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist
Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad.
vanakreeka näidendid ja mõtteteadus, rooma õigus ja ehitusoskused või hellenistlikelt aladelt üle hilise Rooma impeeriumi levinud ristiusk. See on olnud allikaks mitmetele uuenduslainetele: retseptsioonile keskajal, renesanssile ja valgustusajastule uusajal. Euroopa ühisnarratiiv lõimib tavapäraselt Vana-Kreekat ja –Roomat, keskaja feodalismi, renesanssi, valgustust, 19. saj liberalismi, kristlust, ilmalikkust ja (mõnikord) negatiivseid algeid nagu kolonialism ja maailmasõjad. Selles mõttes on antiikkultuur Euroopa tsivilisatsiooni lähtealus ja ühisosa. Siiski pole tänane Euroopa kultuur üksühene antiigi edasiarendus ning Kristuse sünni aegseid vahemeremaid võib pidada mitme tänase tsivilisatsiooni eelkäijaks. DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUS Inimõiguste ja demokraatia arengut hakkasid Euroopas ja olid lõppenud Euroopas. Kindlalt võib väita et Eurooplased ühendab – mitte ainult kultuur, aga võrdsed
Rõhumise vaidlustamine · A. Bloch (1996); N. Vahtin (2001) põlisrahvaste emakeelest loobumise otsus teadlik ning vabatahtlik. Inimesed üritavad uute kultuuridega kohaneda, keelest loobumine ei ole sunniviisiline, vaid valitav. Sotsiaalne kontekst sunnib inimesi valima teist keelt. · G. E. Marcus (1998); Marcus ja Fischer (1999) maaillmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse. Kolonialism · Comaroff ja Comaroff 1991, 1997 kolonialismi mõju põlisrahvastele on keerulisem, seda ei saa mõista vaid ühe skeemi alusel 1) Kolonialism on majanduslik ja poliitiline protsess 2) Mida enam kolonialism mõjutab põlisrahvaid, seda vähem tekib konflikte 3) Kolonialism mõjutab nii metropoli kui põlisrahvaid, mõju pole vaid ühepoolne 4) Hoolimata kolonialistide ja põlisrahvaste opositsioonist, moodustavad nad ühtse terviku,
8. Aastaarvud: 1870 1871 Prantsuse-Preisi sõda 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine 1837 1910 kuninganna Victoria aeg 1861 1865 Ameerika kodusõda 1.jaanuar 1863 orjuse kaotamine USA-s 9. Mõisted: `'raua ja vere poliitika'' tähendas, et tähtsamaid küsimusi ja riikide vahelisi konflikte sai lahendada ainult sõjaga. `'maailmapoliitika'' tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Kolonialism poliitika, mille eesmärgiks on nõrgemate või vähemarenenud maade vallutamine. Kolmas vabariik Prantsusmaa võttis pärast keisririiki vastu oma kolmanda põhiseaduse, millega kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Rantjee inimene, kes elab oma varanduselt saadavatest protsentidest Tööerakond erakond Inglismaal, mis moodustati oskustööliste ametiühingutest nende õiguste kaitseks. Hiilgav isolatsioon Inglismaa välispoliitika, mille põhiliseks huviks oli see, et
7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, jakobiinid, valgustus, merkantilism, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, urbaniseerumine, sotsialism. 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K. Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1. reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine. 4. Miks kujunes humanism? 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? 6
Too näiteid? Mitteühinemisliikumine seisnes selles, et osad riigid olid NSVL ja USA poliitika vastu ja ei tahtnud kuuluda kummagi riigi pooldajate leeri ega ajada nendega ühist poliitikat. Nad pidasid neid riike võrdselt süüdi võidurelvastumises ning maailma pingelises olukorras. · Jääda eemale sõjalis-poliitilistest blokkidest. · Desarmeerimine ja rahulik kooseksisteerimine. · Riikide sõltumatus ning koostöö võrdõiguslikkuse ja vastastikuse kasulikkuse alusel. · Kaotada kolonialism · Kaotada riikide majanduslik ebavõrdsus 6. Millal ja kelle poolt loodi Hiina RV? Kes sai Hiina juhiks? 1949. aastal kommunistide poolt. Hiina juhiks said Mao Zedong. 7. Selgita(võimalusel ka ajaline määratlus): Suur hüpe 1958. kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Et seda saavutada, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus kõik tootmisvahendid ning mõnikord isegi isiklikud asjad ühistati.
Õpikus on toodud 6 põhilist vaesusegakaasnevat aspekti, nimeta need ja kirjelda neid. 1.Tehnoloogia- puudumine, inimtööjõud 2. Rahvastiku kasv 3. Kultuurilised mustrid- vaesed on traditsioonides kinni 4. Sotsiaalne kihistumine Gini koefitsent ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on koefitsent, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 5. Sooline ebavõrdus- naised on kodus ja kasvatavad lapsi,mehed töötavad. 6. Ülemaailmsete jõudude suhted- Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine, rikkus läks vaestelt rikastele. 37.Mida väidab üleilmse vaesuse põhjuste kohta moderniseerumisteooria? Millisena näeb see teooria rikaste riikide rolli? Mis on selle teooria kriitika? (Lisaks õpiku tavatekstile vaata ka tabelit lk 264.) Väidab tehnoloogilise ja kultuurilise erinevuse vahet rahvustel. Vaesuse põhjus: kultuuri traditsioonid, kasumliku tehnoloogia puudus
demokraatia pole polüarhia) modernism: 1) on optimistlik elufilosoofia mis a) usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva keskkonna kohta, b) usub, et inimesed suudavad neid teadmisi kollektiivselt rakendada, et muuta elu paremaks; modernismi optimismi märksõnad: progress, areng, emantsipatsioon, avangard, vaimuvalgus 2) on globaalne filosoofia (industriaal ja postindustriaalühiskonna teooriad käsitlesid vaid arenenud ühiskondi); kolonialism mõjus arengumaadele (3. maailm) positiivselt, ameerika demokraatiamudelit tuleb eksportida kolmandasse maaailma (neid ,,poliitiliselt moderniseerida") 3) on tulevikku suunatud; erinevalt traditsioonilisest kultuurist ütleb modernistlik kultuur otsustavalt lahti minevikupärandist ja vanadest kommetest; väärtuslik see, mis uus ja progressiivne; väärtused seega suhtelised postmodernism: Ei ole modernismi jätkuks! Seob vaid väärtuste suhtelisuse idee, mis arendatakse äärmuseni.
akulturatsiooni ehk elu halvemaks minekut. Assimileerumine – erinevad ühiskonnad tulevad kokku, esile tuleb kõige tugevam ja ainult see jääb ellu, teised sulanduvad kokku. a + b + c = a Sulatusahi – mitu ühiskonda saavad kokku, moodustavad mingi täiesti uue ühiskonna. a+b+c=x Kultuurimosaiik – kultuurid ei sulandu, moodustavad mosaiigi, eksisteerivad koos. a+b+c=a+b+c Kolonialism – ülemvõim teise rahva või piirkonna üle, mis asub sageli emamaast kaugel. Algas maadeavastustega 15.sajandil. See võimaldas kultuuriantropoloogia tekke. Esimesed antropoloogid olid põlisrahvaste vastu üleolevad. Glokalisatsioon – globaalsete nähtuste kohandamine kohalikele oludele. Rakendusetnoloogia ja –antropoloogia – selle all mõeldakse mitmesuguseid tegevusi, mille abil etnoloogid ja antropoloogid saavad mõjutada praktiliste probleemide
eest. 15) Kas riik vajab rahvast, et toimida või vajab rahvas riiki, et püsima jääda? Põhjenda. Riik vajab rahvast, et toimida, sest kui ei oleks rahvast, siis ei oleks kedagi, kes riigis elaks ning kes riiki kaitseks. Erinevad rahvad võivad elada ka ilma riigita 16)Milles seisnes Monroe doktriin? Euroopa kolonialism sai alguse 16. sajandil, kui hispaanlased ja portugallased alustasid Põhja- ja Lõuna- Ameerika hõivamist. 19.sajandi algul jõudis see kolooniaetapp lõpule. Tekkisid uued ja iseseisvad riigid. 1823. aasta detsembris deklareeris uus USA president James Monroe oma läkituses Kongressile, et Ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas, vastasel juhul on USA-l õigus sõjaliselt sekkuda. Seda pöördumist on hakatud nimetama Monroe doktriiniks.
Seetõttu on töölisklassi ja vaeste jaoks hädavajalik siduda ja meelitada mõnda keskklassi tegeliku poliitilise võimu saavutamiseks. Vaesus on väiksem rikastes demokraatlikes riikides, kus vasakpoolsed parteid on valitsust kontrollinud, ametiühingute liikumine on suurem ja parlamentides on suurem osa naistest. Stabiilne ja pikaajaline demokratiseerimine seotud madalama vaesusega, kui ka tööturg ning haridusasutused. Orjandus ning kolonialism, seavad vaesed riigid ebasoodsasse olukorda. Riigid enamasti distsiplineerivad, reguleerivad, kontrollivad ja tõrjuvad vaeseid. Struktuuriteooriad keskenduvad sellele, kuidas demograafiline ja majanduslik kontekst vaesust kolme kanali kaudu põhjustab. Esiteks põhjustavad kaudselt struktuursed kontekstid problemaatilist käitumist, mis põhjustab vaesust. Teiseks põhjustavad need struktuurid otseselt vaesust, isegi käitumiseta.
Universaalsus on erinev erinevatel tasanditel: - Õiguste sisu, kontseptsioon - Õiguste tõlgendamine - Õiguste vorm, rakendamine Kvalitatiivne eristamine Universaalsus on olemas ainult kontseptsiooni tasandil Inimõigused kui kohalikud õigused – igal pool oma õigused Tuumikõigused – madalaim ühine nimetaja Kosmopoliitne kultuur – modernsus Miks relativismi pooldatakse? - Kultuuris kinni - Poliitiline praktika - Kolonialism - Kohalik patriotism - Eliidi tegevus - Inimõiguste propageerimine Erinevad kultuurid ja inimõigused Aafrika – Banjuli harta Islam – Kairo deklaratsioon ’Aasia väärtused’ - Suveräänsus, areng, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, kogukond, kohustused - Bangkoki deklaratsioon III loeng Miks on inimõigustel välispoliitikas väike roll – seletused Inimõigusi mitte-arvestavad (Donnelly)
Maailmalõpu ja maise paradiisi ennustamine Valgete surm ja vanade traditsioonide taastumine Või vastupidi: jutlustatakse uute suhete tekkimisest valgetega. Cargo kultus Valgete materiaalsed väärtused ja võim on eesmärk omaette Lääne toodete kultus, veendumus, et tegemist on üleloomulikul teel saaduga, ka kohalikelt ärandatud võimsuse omastamisega saaduga Kultus püüdles kohalikele kuuluvate väärtuste tagasisaamisele Loeng 8. Kolonialism ja antropoloogia eetilised probleemid Koloniaalne vallutus Juba neandertaallane ja homo erectus ründasid naabreid ja anastasid nende asulaid Mesopotaamia 5000 aastat tagasi Foiniikia kolooniad Vahemere aladel Viikingite tegevus Euroopas ja Kaukaasisas Ristisõjad Euroopa äärealadel Ameerika vallutamine Kolonialism Domineerimise, valitsemispraktika, kus üks rahvas allutab teise Koloonia: emamaast ehk lähtemaast kaugel asetsev territoorium
regioonides. Maasai kultuur on tuntud, turisminduse tõttu, hoolimata sellest, et see on vaid väike protsent Kenya elanikkonnast. Nad on tuntud viimistletud ehete poolest. Kenyal on laiahaardeline , muusika, televisoon ja teater. Kirjandus Ngg wa Thiong' on üks tuntumaid kirjanikke Kenyas. Tema raamat " Ära nuta laps" on näide Kenya elust Briti okupatsiooni ajal. See on üks tuntumaid romaane Aafrikas, selle kombinatsiooni teemad on- kolonialism, hariduse ja armastuse segu. Muusika Kenyas on mitmekesine valik poppmuusika liike, lisaks mitu liiki rahavamuusikat, mis räägib üle 40 piirkondlikku keelt. Kitarr on kõige domineerivam vahend Kenya poppmuusikas. Kitarri rütmid on väga keerulised ja sisaldavad päriselanike lööke eriti on Kongo rütmi, muusika hõlab tavaliselt koosmõjust mitme opilliga ning väga palju efektseid kitarri soolosi. Sõnad on kõige sagedamini suahiili ja inglise keeles
4) uus troonipärimise kord valitsejaks võis saada ka naisterahvas 5) uus pealinn Sankt-Peterburg(1703) 6) uus elulaad ja kombed euroopalikud rõivad, tubakas... 7) uued maksud nt habememaks, pearahamaks 8) kiriku allutamine riigile 9) uus ajaarvamine Kristuse sünnist · Kapitalism majandus- ja ühiskondlik kord, mida iseloomustavad tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine · Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljaspool oma piire. Emamaast väljapoole jäänud alasid nimetatakse kolooniateks · Monopol on majanduslik seisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopolil puudub konkurents, mistõttu saab ta oma toote või teenuse eest küsida kõrget hinda · Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, mille korral kolitakse maalt linna
Interventsioon - Välisriikide sekkumine riigi siseasjadesse Iseseisvusmanifest - 23.02.1918:Endla rahvamaja rõdul loeti ette Jalta konverents - krimm, 11.02.1945, NSVL, USA, GB jagasid 2. ms järgse euroopa ja aasia, saksamaa jaotati okupatsioonitsoonideks Kollektiviseerimine - eraomandi likvideerimine, talupoegade koondamine ühismajanditesse Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia - sõjalispoliitiline liit Kolmikpakt - Jaapan, Saksamaa, Itaalia, tekkis nimetus teljeriik Kolonialism - eesmärk vallutada nõrgemaid või vähem arenenud maid Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia - Poliitilised suunad... Nimelt : Kulak - rikkamad kui teised, kuulutatud rahvavaenlasteks Käsumajandus - Riigi käskudele reageeriv majandus Landeswehri sõda - 1919: P-LV Lend-LeaseAct - Rahaline toetus USA poolt liitlastele 3 Locarno konverents - "1925 šveitsis, osalejad: Lääne demokraatlikud riigid.
rahumeelsemaks inimeseks maailmas pärast Jeesus Kristust. Kuidas mõjutas Mahatma Gandhi ja tema põhimõtted India iseseisvaks saamise protsessi? Juba 8500 aastat tagasi hakkas arenema induse kultuur, millele järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile. Pärast islami sissetungi valitses Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia. 16. sajandil asutasid Euroopa suurvõimud Indiasse oma kaubajaamad. India oli pikka aega Briti koloonia. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil. Esimese Maailmasõja ajal olid Aasia ja Aafrika riigid, sealhulgas ka India, tähtsad toorainemaad sõdivate Euroopa riikide jaoks. Pärast sõda lootsid asumaad iseseisvuda, ent emamaad ei soovinud kolooniatest loobuda – nii kulges kolonialismi vastane võtlus kohati väga veriselt. Ka India
ümberkujundamisest, milles ristiusustamisel oli oluline, kuid mitte ainutähtis roll.. * Euroopa perifeeriat jäid iseloomustama rahvuslikud, religioossed ja keelelised pinged. *kohalike rahvussuhete ilme määras võõramaise immigratsiooni ulatus ja olemus. Oli suur vahe, kas immigrandid olid vallutajad või rahumeelsed kolonistid, kas neid oli ülekaalukas enamus või tühine käputäis, olid nad maaharijad või maatöölised, magnaadid või vaimulikud. Keskaegne ja uusaegne kolonialism * Uusaegne imperialism intensiivistas maakera ulatuslikku regionaalset diferentseerumist : tooraine- ja turgudenäljas tööstuspiirkonnad mässisid ennast süstemaatiliste vastastikuse sõltuvuse võrku regioonidega, mis varustasid neid toorainetega ja aitasid tööstustsoonide kaupu turustada. Keskaegne kolonialism on teistsugune. Vallutajad reprodutseerisid uues keskkonnas organisatsioonilisi vorme, mis olid neile kodumaalt tuttavad. Nende rajatud linnad, kirikud ja
pool Aafrikas. Omakultuur on raskesti ligipääsetav, võimatu selgelt eristada, ja nähtav ainult läbi koloniaalkultuuriprisma. Kolonialistlik ideoloogia põhines koloniseeriate arvamusel endi kultuurilisest, majanduslikust, tehnilisest, moraalsest jne. üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvad kui metsikud, alaarenenud vs. koloniseeriate kõrgeltarenenud kultuur. Ambivalents, autentsus, hübriidsus, kolonialism, orientalism, mimikri (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201) Ambivalents - pidev fluktuatsioon mingi asja ja tema vastandasja tahtmise vahel - nt. koloniseeritava suhe kolonisaatoriga ei ole kunagi puhas vastuseis, vaid esineb ka kaasatöötamist, koostöövalmidust. Autentsus - loobumine mingitest mõjudest, ,,juurte juurde tagasipöördumine" ehk loobumine koloniaalkultuuri mõjudest ja tagasiminek kolooniate-eelsesse aega.
Otsustas luua politseiriigi teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistas tsensuuri ning suurendas riigi propagandat. Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel- vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga ( ) soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt. Tema 13 aastase valitsusaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas 17. Selgita 1) Koloniaalpoliitika mõistet, Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. 2) Kolooniate tähtsust emamaadele ( selgita, millise eelise andsid kolooniad nende emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees) Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli suurendada emamaa võimu ja riigi pindala. Kolooniatelt saadi odavat tööjõudu, uut maad, põllumajandussaadusi, maavarasid ja muid ressursse. 16.-18.
Troppau protogoll, mille järgi heidetakse ohtlik riik organisatsioonist välja, seniks kuni selles on olukord stabiliseerunud. SB sellega alguses ei nõustunud. 1830ndatel uus võitluse etapp Itaalias, et jõuda välja Itaalia ühinemisele. Kujunes välja mõõdukas ehk liberaalne suund, neid nimetati albertistideks. Teine suund oli kodanlik suund, kes polnud huvitatud kuningriigist, vaid tahtsid vabariiki. 15/4 EUROOPA KOLONIAALEKSPANSIOON 19.saj kolonialism pos nähtus. Kuidas definieerida sõna kolonialism: Philip Curtin: kolonialism ,,kellegi valitsemine teisest kultuurist pärit rahva poolt." Reeglina pakuvad koloniaalsed valdused emamaale tulu odav tööjõud, tooraine vms. Kuid kui kolonialism on võõras võim ja valitsemine, siis mis on imperialism? Enam- vähem seesama. Arvatakse, et koloniaalvaldused reeglina üle mere, imperisalism samal mandril. Euroopa kolonialismi ajalugu algab 16. saj ja euroopa varauusaja esimene etapp 16
Venemaa ainulaadsest rollist maailma kultuuriruumis. Välispoliitiliselt lähenes Venemaa tema ajal Prantsusmaale, tollega sõlmiti 1891 ka liiduleping. Tema 13 aastase valitsusaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas. Saksamaaga jäid suhted segaseks, kuid selle tõttu, et keiser Wilhelm II toetas Austria-Ungarit, hakkasid Vene-Saksa suhted peagi halvenema. 1885. aastal viis lõpuni Kesk-Aasia ühendamise Venemaaga. 17. Selgita 1) Koloniaalpoliitika mõistet, Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. 2) Kolooniate tähtsust emamaadele ( selgita, millise eelise andsid kolooniad nende emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees) Kolooniatest viiakse välja kogu kohalik rikkus, kohaliku majandust ei arendatud .Silmas peetakse emamaade huve , emamaad said kogu rikkuse. Tagasihoidlikuks jäävad ka kultuur ja sotsiaalsed suhted. 18
vastavatest teadmistest. - Modernism ilmnes 17. ja 18. sajandil Euroopa teaduses, kultuuris ja sotsiaalsetes suhetes. - Põhjuste otsimine keskkonnas toimuva kohta. - Inimkonna “vabastamine” müütide, uskumuste ja jumaluste lummusest. - Pikka aega ka eurotsentriline maailmavaade: teiste kultuuride maailmakäsitlust sh looduse mõistmist, meditsiini, võimusuhteid peeti vildakaks ja alaarenenuks. - Kolonialism looduses: loodust peeti inimkonna arengut piiravaks teguriks, mis tuleb alistada tehnoloogia abil. - Loodusressursse peeti piiramatuks vahendiks modernse ühiskonna toetamisel. - Postmodernne kultuur: - Üldine majandusliku heaolu tõus (laialdasem baastaseme saavutamine) suunab inimeste tähelepanu oma igapäeva vajadustelt laiematele ühiskondlikele, poliitilistele ja keskkonnaga seotud probleemidele. - Postmodernism:
inimese harimist Merkantilism- suund- ,,riigi rikkamaks muutmiseks tuleb importi piirata ja eksporti ergutada" Revolutsioon- kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Reform- ühiskonnaelu valdkonnas riigivõimu poolt tehtud muudatus Kapitalism- maailmamajandus, mida iseloomustab kogu maailma ulatuses toimuv vaba kauplemine kaupade ja teenustega ning kapitali vaba liikumine Kolonialism- eesmärk laiendada oma riigi võimu väljaspool selle piire. Kolooniaid piirkondi koloniseeriti sõjaliselt ja laevade abil Urbaniseerumine- ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Sotsialism- ühiskonnakord, mis propageerib poliitika ja majanduse vallas ranget riiklikku regulatsiooni eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada 2. Kes oli, mida tegi:
annaabi.ee 
