Ajalugu on mõjut antropoloogia teooriatest. Etno saab oma mõjutused antrost, kas otse või ajaloo kaudu. Tulemuseks, et kultuuri hakatakse vaatama laiemalt, holistlikult, mitte et kultuur on elitaarne valdkond. Sellesest kolmesest protsessist eristuvad välja kaks suunda: 1.ajalooline antropoloogia;2.mälu (retrospektiivsus). Kontaktid ja arengu kiirus on erinev sõltuvalt kultuurist, nt Suurbritannias ja Saksamaal on arengud kiiremad. M.Mauss kingitud/retsiprooksus kui sotsiaalse koostöö vorm. Andmine, vastuvõtmine, vastukingitus. M.Douglas puhtuse ja mustuse kategooriad kultuuris. V.Turner rituaalide antropoloogia. Geertz sümbolite roll ühiskonna tähenduste kujundamisel. 20.saj II poolel vabastatakse trad rahvakultuuri ühetaolisest iseloomust, varasemas käsitluses nähakse dünaamikat vähe. Hakatakse rõhut, et ajaloolist praktikat ei saa isoleeritult vaatama,
võimalikuks ja vajalikuks · Vajadus lapsi sünnijärgselt hooldada · Sugudel baseeruv tööjaotus · aastaringne sugutung · naiste poolt koostööaltimate meeste eelistamine Perekonna ajaloolised alused: verepilastuskeeld ja vahetusfaktor, erinevad seletused perekonna ja verepilastustabu tekkele: LÈvi-Strauss ja Malinowski, funktsionalistlikud ja konfliktiteoreetilised seletused, retsiprooksus ehk vastastikususe printsiip. Verepilastuskeeld- kellel võib kellega olla seksuaalsuhe, abielu ja lapsed ( veresugulastega ei tohi neid asju teha) Osades riikides on verepilastus lubatud, seal toimib see majanduslikul eesmärgil, et varandus ei läheks suguvõsast välja C.L.Strauss pruutide ja peigmeeste vahetus omas sotsiaalset tähendust mis liitis perekonnad ühte ning on aluseks kõigile kaasaegsetele vahetustele ühiskonnas
Vahetuse ja jaotuse käigus luuakse erinevaid inimsuhteid Karl Polanyi vahetusviisid Vastastikune ehk retsiprookne – toimub inimeste vahetuste kasulikkuse kaudu. Ümberjagav ehk resdistributiivne – tooted koondatakse ladviku kätte, kes kontrollivad uuesti jagamist ühiskonnas olevate tarbijate vahel. Turumajanduslik – kaubavahendus, milles kaupade hinna määrab nõudluse ja pakkumise suhe. Üldine retsiprooksus Vastastikusus, mille puhul ei oodata võrdset vahetust. „Vahetajad“ ei pruugi üksteist tunda ega rohkem kohtuda. Loob üldise hoolivuse fooni. Levinud rühmasiseselt, nt perekonnas ja rahvaste seas, kus näiteks toidusaamine ei ole ette määratav ehk rasketel hetkedel antakse ka teistele. Tasakaalustatud retsiprooksus Vahetus on ideaalis võrdne ja ebavõrdsus tekitab võlatunde – kingile peab vastama vastukingiga. Vahetajad
lunastuse jõusse Religioon uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühaga Resotsialiseerumine vajalike uute normide ja väärtuste õppimine Ressursside mobiliseerimise vaatenurk keskendub kollektiivsele käitumisele, rõhutab: 1) rahalisi, poliitilise ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobiliseerida, ja 2) sotsiaalse kontrolli agentide jõudu vastu seista muutustele Retsiprooksus kontseptsioon, mis kohustab kingituse saajat midagi samaväärset hiljem vastu andma Revolutsiooniline liikumine taotleb kehtivatele vastupidiseid fundamentaalseid muutusi väärtustes ja institutsioonides. Revolutsiooniline muutus ühiskonna poliitilise ja sotsiaalmajandusliku struktuuri järsk ja põhjalik ümberkorraldus Revolutsiooniline situatsioon olukord, kus mitu poliitilist liikumist taotleb kontrolli
3. Tertsiaarne sektor müük, teenindus 4. Kvaternaarne teadus, infotööstus 5. Kvinaarne - riigijuhtimine (Kahe viimase sektori väljatoomine pole kuigi levinud) Majandussüsteemid Vahetusmajandus kaup-kauba vastu vahetus, puudub raha jagamine: see kellel on jahiõnne jagab saaki heldelt ka teistele grupiliikmetele ilma, et saaks kohe midagi vastu (üldistatud retsiprooksus) Retsiprooksuse (vastastikususe) printsiip saadud kingitus eeldab, et saaja vastab kunagi omapoolse kingitusega. Kapitalism - vaba konkurents tootjate vahel, riigi sekkumine on minimaalne, laissez faire - tootmisvahendite eraomandus - kasumi saamise motiiv, ratsionaalne tegevus kasumi nimel Sotsialism - tootmisvahendite eraomandus puudub - toodetakse vastavalt riiklikule plaanile, mis lähtub rahva vajadustest. Käsumajandus: riik ütleb tootjatele mida ja kui
- induktsioonihüpoteesi (induction) kohaselt tingib ühe isiku üksilduse tunne sama tunde tekkimise ka teises inimeses. - kui homofiilia hüpotees paika peab, siis peaksid üksildastele meeldima üksildased. - jagatud keskkonna hüpotees kohaselt on sama keskkonda jagavad inimesed samaaegselt sarnaste tegurite mõjuväljas, samasse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad inimesed kogevad sarnaseid riske. On leitud, et sotsiaalse võrgustiku struktuurilised jooned nagu suurus, vastastikkus (retsiprooksus), intiimsus ja konfliktid (Larose jt 2010) nagu ka funktsionaalsed jooned (sotsiaalne toetus, mida võrgustik pakub) on seotud üksilduse kogemisega. Sageli leiavad muutused sotsiaalses keskkonnas aset juhul, kui kolitakse uude kohta. Väidetakse, et lisaks kontaktide hulgale on määravaks aeg, mis teistega veedetakse, see, kui paljude erinevate inimestega suheldakse, kui rahuldust pakkuvad kontaktid on. Samas aga on rõhutatud (Jones, 1982, tsit
- Kui väärtused lähevad vastuollu käitumisega tekib ebakõla. Ebakõla tekib ainult kui oleme sellest teadlikud. - Kui käitumine läheb vastuollu uskumustega on keerulisem nt laste puhul „ma ei ole teinud“. Võimalus on käitumist muuta tulevku plaanis, ma enam nii ei tee VÕI on võimalus muuta uskumist nt et mulle ei ole üldse võõraste inimeste aitamine oluline Veenmine - Meeldivus, sarnasus – kuulame neid kes on meile kõige sarnasemad ja sümpaatsemad - Retsiprooksus – vorst vorsti vastu, kui mina annan midagi siis peab kindlasti midagi vastu andma, kui on aidanud milleski siis peab teist ka aitama - Sotsiaalne tugi – need mida meile olulised ja lähedased inimesed teevad mõjutavad ka meid nt allkirjade kogumine - Järjepidevus – tahetakse olla järjepidev enese sees, kui olen midagi varem rääkinud siis tahan seda ka edasi rääkida - Autoriteet – hambaarstireklaamis kitliga mees kes ilmselt ei ole arst aga tundub usaldusväärne
04.2018, Liina Adov Sotsiaalpsühholoogias on suur mõju kategoriseerimisel. - Aitamine vabatahtlik, kasu nii teistele kui ka endale. Laiem mõiste kui prosotsiaalne käitumine. - Altruism kasu vaid teistele, oluline märksõna empaatia. Kus on piir? Seetõttu räägime prosotsiaalsest käitumisest üldiselt. Prosotsiaalse käitumise alged - Evolutsiooniline perspektiiv kui me aitame neid, kellel on sarnane geenikogum, aitame geene edasi viia. - Sotsiaalsed normid retsiprooksus (ootame et meid aidataks, kui ise aitame), sotsiaalne kohustus (kui meil läheb paremini kui teisel, peame teist aitama) ja õiglase maailma hüpotees (meil on ootus, et iga inimene saab selle, mis väärib). Normid on erinevates ühiskondades erinevad, me ei aita kõiki ja alati. - Mudeldamine Bandura, sotsiaalne õppimine, see kuidas me näeme et teised meie ümber käituvad, nii käitume ka ise. Võtame palju üle nähtud käitumismalli. Eriti laste puhul.
annaabi.ee 
