Euroopa etnoloogia 10.03 Materiaalse kultuuri uurimisest Mõiste: artefaktid. Materiaalne kultuur on oma olemuselt olnud etnoloogia osa. Seda peeti pikalt etnoloogia eripäraks (sama Saksamaa kontekstis). Esemekultuur (sahkulture) 90ndad (paraleelne mõise) vastutermin materiaalse kult mõistele. Nähti vaimse ja materiaalse vastuolu. Materiaalne kultuur: Palju on keskendutud: rahvarõivastele, taluehitistele, inventaridele, töövahendid. Esemeuurimine (Sachforschung). 1990.a kerge vastandumine, kaasajal sünonüümid. Tänapäeval ei ole ka küsimust kultuuri vaimseks ja materiaalseks jagamine aktuaalne. Kaasaaj mõttes pole eristus vajalik, ainult konteksti ajaloo mõistmise jaoks. Ruth.-E. Mohrmann Münsteri ülikooli euroopa etnoloogia professor. Artiklid majapidamistarvete, elukeskkonna, söömise, joomine jne osas.. Te...
võimalikuks ja vajalikuks · Vajadus lapsi sünnijärgselt hooldada · Sugudel baseeruv tööjaotus · aastaringne sugutung · naiste poolt koostööaltimate meeste eelistamine Perekonna ajaloolised alused: verepilastuskeeld ja vahetusfaktor, erinevad seletused perekonna ja verepilastustabu tekkele: LÈvi-Strauss ja Malinowski, funktsionalistlikud ja konfliktiteoreetilised seletused, retsiprooksus ehk vastastikususe printsiip. Verepilastuskeeld- kellel võib kellega olla seksuaalsuhe, abielu ja lapsed ( veresugulastega ei tohi neid asju teha) Osades riikides on verepilastus lubatud, seal toimib see majanduslikul eesmärgil, et varandus ei läheks suguvõsast välja C.L.Strauss pruutide ja peigmeeste vahetus omas sotsiaalset tähendust mis liitis perekonnad ühte ning on aluseks kõigile kaasaegsetele vahetustele ühiskonnas Kingitus kohustab saajat samaväärset tagastama andjale
Vahetuse ja jaotuse käigus luuakse erinevaid inimsuhteid Karl Polanyi vahetusviisid Vastastikune ehk retsiprookne – toimub inimeste vahetuste kasulikkuse kaudu. Ümberjagav ehk resdistributiivne – tooted koondatakse ladviku kätte, kes kontrollivad uuesti jagamist ühiskonnas olevate tarbijate vahel. Turumajanduslik – kaubavahendus, milles kaupade hinna määrab nõudluse ja pakkumise suhe. Üldine retsiprooksus Vastastikusus, mille puhul ei oodata võrdset vahetust. „Vahetajad“ ei pruugi üksteist tunda ega rohkem kohtuda. Loob üldise hoolivuse fooni. Levinud rühmasiseselt, nt perekonnas ja rahvaste seas, kus näiteks toidusaamine ei ole ette määratav ehk rasketel hetkedel antakse ka teistele. Tasakaalustatud retsiprooksus Vahetus on ideaalis võrdne ja ebavõrdsus tekitab võlatunde – kingile peab vastama vastukingiga. Vahetajad tunnevad isiklikult ja suhe kujuneb vahetuses just nende vahele
lunastuse jõusse Religioon uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühaga Resotsialiseerumine vajalike uute normide ja väärtuste õppimine Ressursside mobiliseerimise vaatenurk keskendub kollektiivsele käitumisele, rõhutab: 1) rahalisi, poliitilise ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobiliseerida, ja 2) sotsiaalse kontrolli agentide jõudu vastu seista muutustele Retsiprooksus kontseptsioon, mis kohustab kingituse saajat midagi samaväärset hiljem vastu andma Revolutsiooniline liikumine taotleb kehtivatele vastupidiseid fundamentaalseid muutusi väärtustes ja institutsioonides. Revolutsiooniline muutus ühiskonna poliitilise ja sotsiaalmajandusliku struktuuri järsk ja põhjalik ümberkorraldus Revolutsiooniline situatsioon olukord, kus mitu poliitilist liikumist taotleb kontrolli
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded - standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Sc...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
väärtusega - Kui väärtused lähevad vastuollu käitumisega tekib ebakõla. Ebakõla tekib ainult kui oleme sellest teadlikud. - Kui käitumine läheb vastuollu uskumustega on keerulisem nt laste puhul „ma ei ole teinud“. Võimalus on käitumist muuta tulevku plaanis, ma enam nii ei tee VÕI on võimalus muuta uskumist nt et mulle ei ole üldse võõraste inimeste aitamine oluline Veenmine - Meeldivus, sarnasus – kuulame neid kes on meile kõige sarnasemad ja sümpaatsemad - Retsiprooksus – vorst vorsti vastu, kui mina annan midagi siis peab kindlasti midagi vastu andma, kui on aidanud milleski siis peab teist ka aitama - Sotsiaalne tugi – need mida meile olulised ja lähedased inimesed teevad mõjutavad ka meid nt allkirjade kogumine - Järjepidevus – tahetakse olla järjepidev enese sees, kui olen midagi varem rääkinud siis tahan seda ka edasi rääkida - Autoriteet – hambaarstireklaamis kitliga mees kes ilmselt ei ole arst aga tundub usaldusväärne
04.2018, Liina Adov Sotsiaalpsühholoogias on suur mõju kategoriseerimisel. - Aitamine vabatahtlik, kasu nii teistele kui ka endale. Laiem mõiste kui prosotsiaalne käitumine. - Altruism kasu vaid teistele, oluline märksõna empaatia. Kus on piir? Seetõttu räägime prosotsiaalsest käitumisest üldiselt. Prosotsiaalse käitumise alged - Evolutsiooniline perspektiiv kui me aitame neid, kellel on sarnane geenikogum, aitame geene edasi viia. - Sotsiaalsed normid retsiprooksus (ootame et meid aidataks, kui ise aitame), sotsiaalne kohustus (kui meil läheb paremini kui teisel, peame teist aitama) ja õiglase maailma hüpotees (meil on ootus, et iga inimene saab selle, mis väärib). Normid on erinevates ühiskondades erinevad, me ei aita kõiki ja alati. - Mudeldamine Bandura, sotsiaalne õppimine, see kuidas me näeme et teised meie ümber käituvad, nii käitume ka ise. Võtame palju üle nähtud käitumismalli. Eriti laste puhul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
