11. Matrilokaalne – naise sugulaste juurde 12. Avunkulokaalne – peavad asuma elama mehe ema lähedale 13. Natalokaalne, topeltpaiksus – ollakse abielus aga ei kolita kokku 14. Ambilokaalne, bilokaalne – paari vaba valik kumma pere juures elada 15. Neolokaalne – abiellunud võivad teha mis ise tahavad 16. Kuvaad – tava mille puhul hakkab naise sünnitamise ajal mees teesklema nagu sünnitaks hoopis tema 17. Pruudiluna (lapseluna) – peigmehe pere peab maksma pruudi perele, sest võtavad perelt töö ära 18. Pruuditeenistus – sarnane pruudilunale, põhineb sellele et pruut on hea tööjõud ning kompensatsiooniks peab peigmees äia peres peale pulmi mingi aja tasuta tööd tegema 19. Kaasavara – pruudile kaasaantav vara pere poolt 20. Pruudirööv – kui peigmehel õnnestub pruut edukalt röövida ja teda mõnda aega peita, siis pruudiluna tühistatakse 21
*1.Mille poolest erinevad müüt ja muistend? Muut on lugu jumalatest ja heerostest. Kui muudi sisuks on algaeg, loomine, siis muistendid puudutavad lähiminevikku, meie maailma, neil pole maailma loomisega pistmist. Muistend - kindel stereotuupne sisu, skeem. Faabula selgus ja ebapersonaalsus on muistendi tunnused. Peamine on köitev lugu, seepärast ei ole elamuse detaile kirjeldatud nagu memoraadis. *3.Shamaani peamised funktsioonid? Shamaani peamine funktsioon on aidata kogukonda ja selle liikmeid kriisis. Eri rahvad näevad kriisi põhjusi erinevalt > erinev ka shamaanide käitumine. Kriisis on shamaani pohiulesanne olla meedium, abivaimud; nendega saab suhelda ekstaasis - selleks oma tehnikad. Abivaimud on need, kes kaitsevad shamaani teises ilmas ja juhendavad. On iseloomulik, et shamaan ei otsi enda jaoks teise ...
Etnoloogia Abielu ja soorollid Polügüünia - üks mees abielus mitme naisega Polüandria - naine abielus mitme mehega; leitud ainult kuuest ühiskonnas Miks polügüünia? ühiskondades, kus meeste suremus on kõrgem, ohtlike tegevuste ja sõjategevusega seoses. Tööjõu küsimuses - naisi peetakse paljudes ühiskondades tähtsaks tööjõuks (aianduskultuur ja kõplapõllundus). Mitmenaisepidamine on moodus tõestada enda tähtsust, prestiizitunnus. Polüandria esineb rasketes elukeskkondadest, kus nt on raske leida süüa. On vaja sündimust kontrollida. Pole tõenäoline, et kõik saavad ellu jääda. Väga range kontroll rahvaarvu üle. Vähem hoolitsetakse tüdrukute eest - lastakse kergemini neil surra. Suurpere - elavad koos mitu tuumperekonda Leviraat - lesknaine abielub enda surnud mehe vennaga Sororaat - leskmees abielub enda surnud naise õega (naised ei saa enda bioloogilistest sidemetest vabaks) Seeriaabielu - võib abielluda mitme järjestikuse partnerig...
lähedale. Ambilokaalne abieluvorm – vahetatakse elukohti; vahel ollakse mehe isa juures, siis naise isa juures. Avunkulokaalne abieluvorm – asutakse elama mehe ema venna lähedale. Natalokaalne/topeltpaiksus – jäädakse eraldi elama; ollakse abielus, aga ei kolita kokku. Kuvaad – tava, kus sünnitamist teeskleb mees. Naine viiakse selleks ajaks silme alt ära. Pärast käiakse nn sünnitanud meest veel vaatamas-õnnitlemas.. Pruudiluna – tava, kus mees või tema perekond annab pruudile raha/kingitusi. Sellega kompenseeritakse naise perekonna tööjõu kaotust. Pruuditeenistus – peigmees peab mingi aja naise pere juures töötama, et kompenseerida. Kaasavara – tava, kus pruudile antakse peale abiellumist vanematelt pärand. Pruudirööv – viis, kuidas eelnevalt kirjeldatud tavadest kõrvale hiilida. Naturistid – teadlased, kelle arvates on naine ja mees looduse alusel erinevaks loodud.
omanikku puudutavatest tõikadest, olla seotud usu või päritolumaaga. (Soll 2003: 120) Islami abieluõigus lubab mehel omada kuni nelja seaduslikku naist, kui ta suudab neid võrdselt kohelda, ning suvalisel hulgal liignaisi. Islami abielu on erinevalt läänemaades levinud kooselust püha. Abielud sõlmitakse seisuste järgi. Enamik araablasi eelistab sõlmida perekondlikult korraldatud abielusid. Abielulepinguga sõlmitakse ka pruudiluna suurus. Pruudiluna (mahr) koosneb kahest osast: üks läheb pulmade korraldamiseks ja kaasavaraks, teine jääb naise valdusse kui kapital, mis kindlustab talle ülalpidamise mehe surma või lahutuse korral. (Soll 2003: 133-135) Islam lubab lahutust, kuid prohvet ütles, et see on Jumalale kõige vastumeelsem. Meestel on lahutuse algatamiseks suurem vabadus, kuid seda lubav Koraani salm sisaldab ka manitsusi, et naise suhtes tuleb olla halastav, kaastundlik ja õiglane. Enne lahutuse
Abielu, perekond, soorollid Abielul vaid üks kõigile kultuuridele universaalne joon ja selleks on vastastikune seksuaalne ligipääs. (On veel sarnasusi aga mitte universaale, nt kooselu pole alati ühine joon). Abieluvormid: 1)monogaamia – 1 mees + 1 naine. (10% ühiskondadest, peamiselt domineerivates, enamasti majanduslikud põhjused). Vormid: - range monogaamia (kui üks sureb ei tohi teine uuesti abielluda). Tihedamini kehtib see reegel rangemalt naistele, kui meestele. -seeriamonogaamia (korraga vaid üks, aga elu jooksul võib vahetada). 2)Polügüünia – üks mees abielus mitme naisega (90%) Siiski tavaline, et sellises ük-s palju mehi ikkagi ühe naisega. Varjuküljed: Piiratakse naiste arvu (mehed olulisemad), naiste eest ei hoolitseta, ka tapetakse. 4 põhjust miks levinud: a) meeste suremus kõrge ük-s, nt palju sõdu, naised ülekaalus. b) naised oluline tööjõud (aiapõllundu...
gruppi üheaegselt. Need grupid võivad olla: 1) primaarsed (perekond, sõprade ring, külakogukond liikmete kontaktid on lähedased, nende vahel on ühtekuuluvustunne, kindlat kirjalikult fikseeritud normatiivset koodeksit pole vaja) 2) sekundaarsed (ametirühmad jne siin kindel vorm, organisatsioon, mis rühma koos hoiab). Sugulussuhted määravad paljuski ära sotsiaalelu korralduse: reeglid käitumiseks hädaolukordades, pruudiluna reeglid, omandiõigused, hüvede vahetus jne. C.Levi-Strauss: audentsed ühiskonnad(-baseeruvad konkreetsel sidemel inimeste vahel, mis on olulisemad kui kõik teised) ja vastanduseks mitteaudentsed ühiskonnad. Lapsevanem: isadus, emadus: Genitor sigitaja; genetrix biol. ema Prater sotsiaalne isa, sotsiaalselt ja õiguslikult tunnustatud isa, olenemata sellest, kas ta tegelikult on lapse sigitanud. Mater sots. ema Vir abielumees, ema mees Uxor abielunaine
monotoonselt trummi. Füüsilised märgistused: tätoveerimine, sälgutamine, armistamine, hammaste viilimine, huuleplaadid, ümberlõikamine. Kui inimene on initsatsioonilaagri ja füüsilised valutestid läbinud, saab temast ühiskonnas aktsepteeritud täiskasvanu. 3. Abiellumine-kahe perekonna vaheline tehing, pruudi eest antakse pruudi perekonnale pruudiluna, mõnes kohas makstakse ka mehe perele, abielluda saab ainult siis, kui ühiskond on seda tunnustanud. 4. Surm-surma nähakse mingi eksituse või karistusena, see ei ole tavaline ega kuulu korrastatud maailma, surma on põhjendatud mingite lugude või müütidega, surm tuleb mingi vaimse sekkumise tagajärjel, usutakse, et seda põhjustavad kuufaasid, sõnakuulmatus, nõidus, kuri vaim, uksmatus,
peetavsse gruppi Endogaamia eraldab teatud gruppe vastavalt soovimatusele ja hoiab alal sotsiaalsed, majanduslikke ja poliitilisi erisusi säilitamaks erinevat juurdepääsu väärtustatud ressurssidele. Heterokultuuriline abielu ehk kahe erineva kultuuri/ühiskonna esindaja abielu. Homokultuuriline ehk sama kultuuri sisene abielu. Abielu kui majanduslik tehing Pruudiluna - traditsiooniliselt maksab mees naist võttes pruudi isale pruudimaksu kas rahas või kariloomades. Lapseluna – kui naine osutub viljatuks, tuleb naise perekonnal võlg tagasi maksta. Kaasavara – naine kaotab abielludes pärimisõiguse ning saab siis selle eest kaasavara. Kaudne kaasavara – mehepoolne rühm annab kaasavara, mitte ei maksa pruudiluna. Abielueelne leping Loeng 4. Elatusviisid ja majandus Majandussüsteem Tootmine (production)
nimel suur tähtsus nime kasutamine eristab looma ülejäänud karjast ning toob esile tema individuaalseid jooni. Karjusel võib tugev emotsionaalne side olla konkreetse põhjapõdraga tekkida ka siis, kui loom on saadud kingituseks mõnelt healt sõbralt või sugulaselt. Neenetsi ühiskonnale on omane, et mitmeid tähtsaid inimestevahelisi sidemeid sõlmitakse põhjapõtrade vahendusel.näiteks on tundraneenetsitel siiani säilinud tava tasuda pruudi isale põhjapõtradest koosnev pruudiluna. Pruudi isale antavaid loomi nimetatakse tagasihoidlikult ,,kingitusteks". Sõidupõder tähendab karjuse jaoks midagi rohkemat kui lihtsalt töövahendit. Neenets teab, et vajaduse korral võib ta loota ühe või teise looma abile. Seetõttu üritab ta oma lemmikute elu kergemaks teha ning sageli ebasümbpaatsemate loomade arvel. Sellised erilised põhjapõdrad annavad elule justkui mõtte. Nad on osa sinu elust. Nende peale võib alati loota. 19 KOKKUVÕTE
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
Usutakse, et naist ümbritsevad halvad vaimud ja mees juhib niimoodi vaimud tegelikust sihtmärgist eemale. Puudub teadmine, milline on mehe roll sünnitamisel, seda teeseldes loob ta lapsega seose, avalikult kuvandid, et saab lapse. 2) Pruudirööv seotud pruudilunaga. Mõnes ühiskonnas peab peig maksma pruudi perele tasu, et naine saada. Kui ei jõuta maksta , siis varjutakse teatud ajaks, et luna mitte maksta. Enamasti siiski rituaalne. 3) Pruudiluna 4) Pruuditeenistus tuleb töötada pruudi peres, sest võtab tööjõulise liikme ära · Seksuaalsed vormid Varieeruvad ühiskonniti, kindlad seaduspärasused puuduvad. Kindlad andmed puuduvad, sest sel teemal informandid väga avatud ei ole. 61% ühiskondadest harrastavad mehed abieluvälist regulaarselt. Naiste puhul 57% ühiskondadest. 54% maailma ühiskondadest lubavad meestele abieluvälist seksi, naiste puhul oli see 11%. - Peter Fre.
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
soroaat — kui naine sureb ja jätab mehe leseks, siis see abiellub naise õega. Kui pole õdesid, võib abielluda ka mõne lähima sugulasega. Abikaasa valik ja abielu sõlmimine Enamikes mittekristlikes kultuurides ei mängi armastus abielu sõlmimisel rolli. See, kes kellega abiellub, on sageli tähtis majanduspoliitiline otsus. Näit Maroko abiellu- misprotsess eeldab, et tulevase mehe perekond valib mõrsja välja ja alustab läbirää- kimisi selle perega. Pruudiluna, kus leping näeb ette summa lunana ja lisatasu pruudi vanematele juhul, kui abielu peaks lagunema. Vennasteliikumise ajal võisid usuliikumise liikmed vaid ”omadega” abielluda, va- liku tegi usujuhtkond. 36 Trobriandlastel kujunevad paarid ise välja, abiellumisest piisab, et paar ilmub koos avalikkuse ette ja pruudi ema pakub küpsetatud juustu (koos söömine muudab abielu seaduslikuks). 7.2.3 Perekond
Ares oli Zeusi jaoks ebameeldiv, tal olid titaanlikud jooned (ta oli hiiglane ja oli komme peksa saada. Nt Athena ja Hera käest). Ares ja Hephaistos olid seotud, sh ka Aphrodite abikaasana. Heral oli lapsi, kes teda rüngasid. Nt gigant Eurymedion ja sealt sündis Prometheus. Tol oli seos Hephaistosega, kes ju valitses tuld. Ixion oli Arese poeg või pojapoeg, kes abiellus Diaga. Ixion maksis äiale Deioneusele pruudiluna, aga see jäi maksmata, kuna too kaevas augu, kuhu see sisse kukkus. Nö esmane hõimlasetapp. Ixion nillis Herat seega Zeus valmistas Hera kujulise pilve Nephele, kus tema ja Ixiono vahel sündis kentaur, ilmselt Cheiron, kes on omakorda seotud Heraklese, Hera, Prometheusega jpm. Herakles oli nö Hera teener. Ta on Zeusi poeg, tema ema oli Alkmene, kellel oli abikaasa Amphitryon, neil oli juba poeg Eurystheus. Alkmenet nikerdasid mõlemad (Zeus ja Amphitryon)
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
