lahinguväljal mõttetult, samas kui suur protsent võidelnutest sandistub jäädavalt, tekitab külmavärinaid sõda on kohutav! Paraku vajalik, sest kui vaenutsejad kompromissi ei leia, aga üleüldise progressiooni nimel siiski tahetakse ,,asjad klaariks rääkida", tuleb haarata relvad ja võitlusesse tormata. Suurriikidel on see kasulik, et neil on palju rahvast, keda sõjaväkke värvata. Samas väiksemate territooriumide ühendamisel (vähemasti sõja ajaks) tekib eelispositsioon väikeriikidel: kasutatakse erinevaid taktikaid, mis on koos tegutsedes ettearvamatult raske tõrjuda ühtse õppega armeel. Seda kasutas edukalt ära Hannibal II Puunia sõjas, kui läks oma väega üle Alpide Itaaliasse, värvates seltsi erinevaid hõime, kus oli isemoodi väljaõpe igas regioonis. See oli geniaalne idee, mis teda ka aitas. Sõda on vältimatu, kuni eksisteerib inimegoism, millest pole sugugi kerge jagu saada.
makrokeskkonna tegurite mõju. TEGEVUSHARU ATRAKTIIVSUS MAKROTASANDIL Konkurentsijõud : konkurents tegevusharu ettevõtete vahel potentsiaalne tegevusharusse sisenemine kui konkurentsijõud asenduskaupadest tulenev konkurentsijõud tarnijate mõjukusest tulenev konkurentsijõud ostjate mõjukusest tulenev konkurentsijõud TEGEVUSHARU ATRAKTIIVSUS MIKROTASANDIL Eelispositsioon jääb samaks,kui: 1) Tänu patendikaitsele või ärisaladusele ei saa teised ettevõtted neid tooteid/teenuseid matkida 2) Ettevõte organisatsioonilised protsessid, võimed või ressursid on sellised, mida konkurentidel on raske jäljendada 3) On olemas majanduslikult elujõuline ärimudel- oluline on, et ettevõte säilitab likviidsuse. See omakorda sõltub järgnevatest teguritest: -käive on investeeritud kapitali mahuga võrreldes piisav ja saavutatavad
Kas see on “päris” tõlgendamine või üksnes teose ära-kasutamine teoseväliste asjade ajamiseks (teooriate tutvustamiseks, enese näitamine jms) S-tõlgendusi on palju ja kunstnikul puudub võim nende üle (võimatu on ette teada, mis teooriaid tulevikus tekib, nt voltism). P-tõlgendus: Teose käsitlemine (mõistmine, selgitamine) teose looja (kunstniku) vaatepunktist. Selles mõttes on ainult üks korrektne tõlgendus, mille suhtes on kunstnikul eelispositsioon. 2. Selgitage kahte viisi „tähenduse“ mõistmiseks 1) Tähendus on kunstiteose sees, tõlgendamisel me avastame selle, toome välja: Tähendus kui pähklituum, Tähendus kui kink pakis, “teksti striptiis”. 2) Tähendus ei oota kunstiteoses sees – me paneme selle sisse tõlgendamise käigus: nö loeme selle sisse vastavalt teooriale, kultuurile, “rumaluse astmele” (konstruktivism, imputatsionism). 3. Mis on semantiline tõlgendus ja kuidas see erineb kategoriaalsest
VIII. Kunsti tõlgendamine 1. Selgitage pindmise ja sügava tõlgenduse erinevust. S-tõlgendus: teose käsitlemine mingi x teooria võtmes. Neid on palju ja kunstnikul puudub võim nende üle. On päris tõlgendamine või üksnes teose ära-kasutamine teoseväliste asjade ajamiseks. P-tõlgendus: teose käsitlemine(mõistmine) teose looja(kunstniku) vaatepunktist. Selles mõttes on ainult üks korrektne tõlgendus, mille suhtes on kunstnikul eelispositsioon. 2. Selgitage kahte viisi ,,tähenduse" mõistmiseks Tähenduse avastamine tähendus on teose sees, tõlgendamisel avastame selle, toome välja(tähendus kui pähklituum). Peidetud tähenduste seletamine ja ,,tõlkimine" teksti striptiis. Tähenduse omistamine tähendus ei oota kunstiteose sees ja me paneme selle sisse tõlgendamise käigus(loeme selle sisse vastavalt teooriale, kultuurile jm). Tähendus luuakse. 3
8. KUNSTI TÕLGENDAMINE 1. Selgitage pindmise ja sügava tõlgenduse erinevust. Sügav tõlgendus: teose käsitlemine mingi X teooria (freudism, feminism jms) võtmes. Neid on palju ja kunstnikul puudub võim nende üle (ei tea mis teooriaid tulevik toob) Pindmine tõlgendus: teose käsitlemine (mõistmine) teose looja (kunstniku) vaatepunktist. Selles mõttes on ainult üks korrektne tõlgendus, mille suhtes on kunstnikul eelispositsioon. 2. Selgitage kahte viisi „tähenduse“ mõistmiseks Kaks viisi semantilise-tõlgenduse mõistmiseks: 1. tõlgendamine kui tähenduse avastamine – tähendus on teose sees, tõlgendamisel avastame selle, toome välja. 2. tõlgendamine kui tähenduse omistamine – tähendus ei oota kunstiteoses sees – me paneme selle sisse tõlgendamise käigus: n-ö loeme selle sisse vastavalt
tehnoloogiad, uut tüüpi liider – ettevõtja). Esimene riik, kes selle arengu läbi tegi oli Inglismaa. Lahtirebimine – umbes 20. aastane periood, tööstus hakkab asendama põllumajandust Püüdlemine küpsusele – umbes 40. aastane periood, progressi rajatakse eelmine staadiumi saavutustele kasutades ära rahvusvahelist turgu. Kõrge massitarbimise periood – suurenev tööstuslikustumine, kiireltarenev teenindussektor. Rikaste riikide eelispositsioon tulenevad... ...traditsioonide ja eelarvamuste hävitamisest, ratsionaalse ja moodse arendamisest ...majanduslikust ekspertiisist ja ressurssidest, et finantsnõu anda ...vastastikusest kasust vabaturuäri laiendamisel, tegutsedes ka vaestes riikides, et anda tööd vaesemates riikides ...madalast iibest, oskustest pereplaneerimisel Bretton Woodsi institutsioonid 1944 Rahvusvaheline valuutafond (IMF) Maailmapank (WB)
annaabi.ee 
