Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Toidukaubaõpetuse õpimapp (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Toit - Toidukaubaõpetus
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kohvi saadakse?
  • Millised ja kus?
  • Mida tasub jälgida toidu ostmisel?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Õpimapp
Iseseisev töö
Õppejõud: Liina Maasik , MA
Mõdriku

SISUKORD


SISUKORD 2
Sissejuhatus 4
1KAUBAMÄRK 5
1.1Ajalooline taust ja areng 5
1.2Kaubamärgi kaitse 7
2Kaubamärk Leibur 8
2.1Kaubamärk Leibur ajalooline areng 8
2.2Leiburi saavutused konkursil “Eesti parim toiduaine”: 9
2.3Tootevalik 11
2.4Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal 12
3kaubamärk e-piim 14
3.1Ajalooline areng 14
3.2Tooted 16
3.3Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal 16
4kohv ja kohvijoogid 18
4.1Kuidas kohvi saadakse? 18
4.2Kohvi liigitamine 18
4.3Kohviubade töötlemine 20
4.4Kohviubade röstimine 21
4.5Kohviubade jahvatamine 21
4.6Kohvi omadused 22
4.7Erikohvid 24
4.8Kohvi säilitamine 26
4.9Sertifikaadid 26
4.10Huvitavaid fakte maailmast 27
5Piim ja piimatooted 29
5.1PIIMA KEEMILINE KOOSTIS JA TOITEVÄÄRTUS 29
5.2Piima töötlemine 31
5.3Piima liigitamine 32
5.4Piimatoodete omadused 32
5.5Piimatoodete põhigrupid 33
5.6Piimatooted 35
5.7Lisandväärtusega tooted 41
5.8Eesti vabariigi õigusaktides kehtestatud nõuded 42
5.9Nõuded pastöriseeritud piimale 42
5.10Märgistus 43
6Toidukaupade märgistus 44
7Arutelu loetud kirjanduse põhjal 51
Kasutatud kirjandus 53

Sissejuhatus

Õpimapi esimeses peatükis on välja toodud kaubamärgi üldine mõiste, kaubamärgi arengu ajalooline taust ja kaubamärkide kaitse.
Teises peatükis olen kirjeldanud Leiburi ja E-piima kaubamärgi ajaloolist arengut ja nende tootevalikut kahes erinevas kaupluses .
Kolmandas peatükis on toodud ülevaade kohvi ja kohvijookide ning piima ja piimatoodete kaubakategooria kohta. Kirjeldatud on: toorainete saamine ja töötlemine sordid , omadused; huvitavaid faktid maailmast.
Neljandas peatükis on käsitletud toidukaupade pakenditel kasutatavad märgistused , koos isiklike selgitustega.
Viiendas peatükis on arutelu loetud kirjanduse põhjal.
Materjali õpimapi jaoks leidsin toidukauba õpikutest ja internetist. Töö lõpus on põhjalik kasutatud kirjanduse loetelu.

  • KAUBAMÄRK


    Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. (Kaubamärgiseadus § 3)
    Kaubamärk tähendab tavaliselt muutumatut kvaliteeti ning on hinnast parem kvaliteedinäitaja. Märk vähendab tarbijal ostuotsuse riski. Kindel märk sümboliseerib konkreetset kvaliteeti, mis teeb valiku kergemaks. (Siimon, 2009, lk 145)
    Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Kaubamärgi järgi peab tarbija aru saama, et toodet või teenust pakub mingi kindel ettevõtja ja selle toote poeriiulilt või teenuse teiste pakkumiste hulgast üles leidma. ( Patendiamet , 2014)
    Enne kaubamärgi registreerimist tuleb taotlejal teha otsing Eesti Patendiameti andmebaasides ja Euroopa Ühenduse kaubamärkide andmebaasides, samuti  äriregistris . (EAS, s.a.)

  • Ajalooline taust ja areng


    Vanaaeg
    Alates varastest aegadest on inimesed kasutanud märke , et tõestada omandi- ja autoriõigusi. Peetakse tõenäoliseks, et primitiivsed inimesed kasutasid märke näidates kariloomade omandiõigust. Rooma keisririigi aegsed mõõgasepad märgistasid mõõgateramikele oma nimesi . Lõuna-Prantsusmaa, Lascaux Koopa seinadelt on leitud maalinguid, mis on tehtud umbes 5000 a. eKr. Vanad egiptlased, kreeklased , roomlased ja hiinlased kasutasid mitmesuguseid templeid ja märgistusi , et viidata autorlusele, näiteks keraamikal ja tellistel. Märgistused näitasid kaupade kvaliteeti ja probleemide korral oli inimestel võimalus tootja poole pöörduda. (Sherinian, s.a.)
    Keskaeg kuni 19.sajand
    Umbes 1000 aastat pKr, hakkasid ilmuma esimesed kaubamärkide “andmebaasid”. Reisivad kaupmehed hakkasid müüjaid ja nende unikaalseid kaubamärke jälgima, et tuvastada kauba autentsust ja kvaliteeti. (Sherinian, s.a.)
    Keskajal hakkasid ka Euroopa kaubanduse gildid kaubamärke kasutama. Näiteks kellameistrid olid ühed esimesed, kes antud tava omaks võtsid. Üsna ruttu järgnesid kõik teised tootjad, k.a paberitootjad, kes lisasid paberile vesimärgi. Pudeli- ja portselanitootjad järgisid eeskuju, mis oli mõjutatud Hiina portselanist , kus märgistus uuristati otse algallikale. ( Ibid )
    Tähistuste ja sümbolite kasutamine levis massiivselt, kasutades uusi ja loovaid võtteid. Kellade märgistus söövitati metallile , dokumentidel ja väljaannetele lisati vesimärk; kangasse ja tekstiili kooti sümboleid ning isegi leib ja küpsetatud kaubad olid märgistatud. ( Ibid )
    19.sajandil muutus kaubamärkide kasutamine juba massiliseks ning rohkem hakati tähelepanu pöörama kaubamärgi esteetilisele küljele. 1870 võeti vastu föderaalse kaubamärgi õigusakt. Pärast seda on töötati välja suur kaubamärkide ja patentide seaduste kogu. Registreeritud kaubamärkide hulk hakkas väga kiiresti tõusma. (Ibid)
    Tänapäev
    Tänapäeva kaubamärgid tekkisid tööstuse ja teabevahetuse arenedes ning ülemaailmse turu tekkides 19. sajandil. Intellektuaalomand sai õigusliku kaitse – kaubamärkide, disainilahenduste, patentide ja autoriõigustega tagati innovatsiooni eri liikidele mitmesugused ainuõigused. ( Green , s.a.)
    Riiklikud kaubamärkide registreerimise asutused loodi, kui mõisteti, et kaubamärgiõigus ja kaubamärgiregistrid soodustavad kaubandust – need määratlevad õigusi, piiravad monopole ja eristavad kaubamärkide piire . (Ibid)
    Uued kaubamärgiregistrid töötati välja selleks, et suurendada äriühingute usaldusväärsust ning et vaidlusi saaks lahendada kiiresti ja tõhusalt. Kaubamärkide registreerimine ei olnud kohustuslik (ja ei ole ka praegu), kuid laieneda soovivate ettevõtete jaoks muutus kaubamärgi registreerimine kvaliteedi tagamisel ja tootemarkide loomisel vältimatuks. (Ibid)
    Registreeritud kaubamärgi järgi tunnevad kliendid ära ettevõtte, see kaitseb ebaausa konkurentsi eest ja muudab tootemargi varaks. Kunagi varem ei ole kaubamärgi kaitsmine olnud nii lihtne kui praegu. (SÜA, s.a.)

  • Kaubamärgi kaitse


    Selleks, et saada kaubamärgi õiguskaitse, tuleb kaubamärk esmalt registreerida. Kaubamärgi registreerimine ei ole kohustuslik, küll aga soovituslik, sest patendiameti poolt registreeritud kaubamärk on juriidiliselt kaitstud, s.t seda, et teised tootjad ja teenindajad ei tohi sama kaubamärki oma teenuste ja kaupade tähistamiseks kasutada. Registreerimata kaubamärgi omanikul ei ole mingeid õigusi piirata teisi ettevõtjaid oma kaubamärgi kasutamisel . (EAS, s.a.)
    Kaubamärgi registreerimiseks ja õiguskaitse saamiseks Eestis tuleb esitada avaldus Patendiametisse. Patendiameti eksperdid teevad ekspertiisi, mis võib aega võtta kuni aasta. Positiivse otsuse korral tehakse märge registreerimise kohta, mis avaldatakse ametlikus kaubamärgilehes. Avaldamiskuupäevast alates on kahe kuu jooksul igal asjast huvitatul isikul võimalus märgi registreerimisotsust vaidlustada tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Kui vaidlustusi ei laeku, kantakse märk (pärast vastava riigilõivu tasumist) kaubamärgiregistrisse ja antakse välja kaubamärgitunnistus. Peale registreerimist kehtib kaubamärk 10 aastat. (Käosaar & Co, s.a.)
    Kaubamärgi kaitse on territoriaalne. See tähendab, et kaitse kehtib selles riigis või riikide ühenduses, kus märk registreeritakse.Kaubamärgi kaitsmiseks väljaspool Eestit on kolm võimalust: esitada taotlus otse mõne teise riigi patendiametisse registreerida rahvusvaheline kaubamärk Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo kaudu esitada taotlus Siseturu Ühtlustamise Ametile. (EAS, s.a.)

  • Kaubamärk Leibur


    Leibur kuulub Baltikumi suurimasse leivatööstuskontserni VAASAN Grupp. VAASAN Gruppi kuuluvad Eestis AS Leibur, Lätis A/S Hanzas Maiznicas ja Leedus UAB Vilniaus Duona, kellest igaüks on oma kodumaal tunnustatud turuliider . Leibur AS on Eesti juhtiv ja vanim pagaritööstus, kellele kuulub ligi kolmandik siinsest pagaritööstuse turust. Leiburi tooted on saadaval kõikjal Eestis.
    Leiburi logo .

  • Kaubamärk Leibur ajalooline areng


    Tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis loetakse 2. novembrit 1762. aastal. 1762. aasta 2. novembril ostis linnakodanik Julius Valentin Jaeksch Tallinna vanalinna krundi koos kahekorruselise kivimajaga ja asutas sinna pagaritöökoja. Seda aega loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis.. Tolleaegsetest lehekuulutustest selgub , et pagarmeister valmistas leiba ja lihtsaia. 1881. aastal sai töökoda endale aurujõul töötavad seadmed ning juba 1914. aastal läks tootmine üle elektrijõule. See töökoda tegutses järjepidevalt 232 aastat kuni 1994. aastani, kui Leibur pidi hoone omanike järeltulijatele tagastama.
    Leibur on kasvanud väikesest pagaritööstusest juhtivaks leivatootjaks Eestis.
    Sajandite jooksul on Tallinnas tegutsenud väga palju leiva- ja pagaritöökodasid, kuid vaid nendest kolme tegevus on otseselt seotud tänase Leiburiga. Leibur on kujunenud Julius Valentin Jaekschi pagaritöökojast, Rotermanni leivavabrikust, ja leivatehasest nr 2.
    1980. aastate lõpus oli Leiburi koosseisus neli tehast Tallinnas ja üks Haapsalus ning neli tootmisüksust. Toote sortimenti kuulusid saiad , leivad , vigursaiad, maisikepid, kondiitritooted ja makaronitooted . Alates 1990. aastate algusest keskendus peamiselt vaid pagaritoodete valmistamisele.
    Leibur on pidevalt kasvavas konkurentsis edukas olnud. Kui 1990. aastal oli üle Eestis vaid 18 konkureerivat pagaritööstusettevõtet, siis 2009. aastal oli neid üle 150. Leiburi netokäive on samal ajal kasvanud 2 miljonilt 341 miljoni kroonini, töötajate arv on aga vähenenud 921 inimeselt 300 inimeseni.
    Leibur on järjepidevalt oma tootmisprotsesse kaasajastanud, soetades nii leiva- kui saia pakkimis- ja viilutusmasinaid, samuti on uuendatud leivaahjusid. 2009. aasta jaanuaris omistati Leiburi Tallinna tehasele esimese Eesti pagaritööstusena ISO 22000 :2005 sertifikaat , mis tagab tarbijale toodete ohutuse ja kõrge kvaliteedi.
    Tarbijate soovidest ja nõudmistest lähtuvalt on Leibur uuendanud oma pagaritoodete valikut. Nii näiteks tulid 1990. aastate keskpaigast müügile röstsaiad, seejärel lisandusid traditsioonilistele pagaritoodetele täisteraleivad ja -saiad ning koorikleivad . 2009. aastal tuli Leibur turule innovaatiliste 100% täisteranisust Ela saiadega, 2010. aastal aga täiesti uudse ja ainulaadse üksnes rukkijahust küpsetatud, kuid saia pehmuse ja struktuuriga tootega Leiburi Saib.

  • Leiburi saavutused konkursil “Eesti parim toiduaine”:


    2014. aasta konkursil tervisetoodete kategoorias märgiti ära Leiburi Triinu rukkileib ja Päikeseleib D+.
    2013. aasta Eesti Parim Pagaritoode Leiburi Röst Mitmevilja .
    Kuldmärgi Eesti Parim Toit Tervisele 2013 võitis Leiburi Kaerasüda , mis sisaldab kolesterooli alandavat beetaglükaani.
    2012. aasta Eesti Parim Pagaritoode oli Leiburi täisterarukkijahuga rukkileib Leibö.
    2011. aasta konkursil “Eesti parim toiduaine” valiti Leiburi Saib nii Eesti Parimaks Pagaritooteks kui Eesti Parimaks Toiduaineks. Konkursil leidis äramärkimist ka Leiburi Ruks.
    2009. aastal valiti Leiburi ELA 100% täisterasaiade sari Parimaks Toiduks Tervisele.
    ELA 100% täistera mitmeviljasaiale omistati märgid Eesti Parim Pagaritoode 2009 ja Eesti Parim Toiduaine 2009.
    2007. aasta parima toiduaine valimisel hinnati Leiburi Viljakas rukkihelveste ja –teradega pagaritoodete grupi võitjana konkursi hõbemärgi vääriliseks.
    2007. aasta kevadel valis Tallinna Ettevõtlusamet konkursi “Eesti parim toiduaine” raames välja ka oma lemmiktoote konkursil osalenud Tallinnas toodetud toiduainete seast. Võitjaks osutusid Leiburi võileivaviilud “Viljakas” rukkihelveste ja teradega.
    2006. aasta parima toiduaine pagaritoodete grupis sai võidu Leiburi Tallinna teraleib
    2005. aasta Eesti parim pagaritoode on Leiburi Rukkileib, mille valmistamisel on kasutatud üksnes rukkijahu. Leiburi Rukkileib valiti ka 2005. aasta Eesti parimaks rahvuslikuks tooteks .
    2004. aastal sai Eesti parima pagaritoote tiitli Leiburi Rukkipala, mis sai ühtlasi ka esmakordselt välja antud kuldmärgi “Eesti parim toit tervisele”. Tervisetoodete konkursi kolmanda koha saavutas Leiburi Täisteraleib.
    2003. aastal sai Eesti parima pagaritoote tiitli Leiburi Porgandi-Pille.
    2001. aastal tunnistas Eesti Toiduainetööstuse Liit oma traditsioonilisel uute toodete konkursil Leiburi Koduse sarja Eesti parimaks pagaritooteks. Sarja kuulusid Kodu leib, Kodune sai ja Kodune sepik .
    1999. aastal sai Eesti parima pagaritoote tiitli Leiburi 10-vilja-röst.
    1995. aasta Eesti parima pagaritoote tiitli sai Leiburi kukkel Rudolph .
    1994. aasta Eesti parima pagaritoote tiitli sai Leiburi Helme sai.

  • Tootevalik


    Leivad
    Peenleivad: Isa peenleib vormis (Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega mahedamaitseline vormis küpsetatud köömneteta peenleib), Klassikaline Tallinna peenleib, Isa peenleib
    Rukki- ja segaleivad: Klassikaline Eesti rukkileib, Klassikaline Toolse leib, Eha hommikuleib (toode sisaldab rukkitäisterajahu, rukkilinnasejahu ja kaerahelbeid ning on kõrge kiudainesisaldusega – 8,9%), Ruks vormileib (traditsiooniliselt kääritatud rukkijuuretisega pehme ja mahlane vähese köömnesisaldusega leib), Ruks, Klassikaline Toolse leib
    Teraleivad: Klassikaline Täisterarukkileib (100% rukkijahust, E ainete vaba ja ilma lisatud suhkruta), Seemne Ruks vormis, Triinu rukkileib, Saib porgandiga, Seemne Ruks, Saib
    Palaleivad: Rukkipala mini, Saib porgandiga mini, Saib mini, Päikeseleib D+, Kaerasüda, Saibi pala porgandiga, Ruksi pala, Saibi pala, Rukkipala
    Leiburi Eesti Rukkileib. Foto:
    Saiad
    Saiad: Klassikaline Suur Kirde sai, Klassikaline Kirde sai, Kuldne sai, Maias rosinasai kardemoniga, Maias
    Sepikud ja segasaiad: Klassikaline kodune sepik
    Röstid ja vormisaiad: Kuldne D-vitamiiniga kaera röstsai, Röst 3-vilja, Kuldne prantsusepärane röstsai, Kuldne sepik, Röst mitmeviljakukkel, Trimm , Röst mitmevilja, Röst, Klassikaline kuldne röstsai, Kuldne täisteraröstsai
    Kuklid: Maias rosinakukkel, Maias šokolaadikukkel, Klassikaline terakukkel, Klassikaline juustukukkel
    Rahvuslikud tooted: Etnia lavaši pala (käsitöö, Armeenia -pärane käsitsi vormitud lavašš , mis on käepäraselt paladeks lõigatud), Etnia lavaši pala (Gruusiapärane lavašš, mis on käepäraselt paladeks lõigatud), Etnia lavaš (Punases pakendis Armeenia lavašš on valmistatud käsitööna ning eristub oma kerge ja õhulise struktuur poolest.), Etnia lavaš (klassikaline), Etnia focaccia juustuga , Etna grissinid juustuga, Etnia grissinid seesamiseemnetega, Etnia hamburgerikukkel, Etnia suur hamburgerikukkel, Etnia pitsapõhjad, Etnia hot-dog pikuke
    Eelküpsetatud ja sügavkülmutatud tooted
    Leiburi sortimendis olevad bake-off tooted on eelküpsetatud ja sügavkülmutatud tooted, mis vajavad järelküpsetamist. Leiburi valikus olevad bake-off tooted on pakendatud hulgipakendisse ja seetõttu mõeldud kasutamiseks enamasti ainult erinevatele  toitlustusasutustele ja   kaupluste küpsetuspunktidele.
    Sügavkülmutatud tooted: Šokolaadi-kaeraküpsis, Ronski Tex-Mex(pärmitaignast valmistatud maitsev pirukas hakklihatäidise ja erinevate vürtsidega), Kodune kaneelisai , Mustika- toorjuustu viinisai, Puuvilja-Kaeraküpsis(mahlakas kaerajahust küpsis rosinate ja jõhvikatega), Suur õunakroon, Iirise-viinisai, Lihapirukas, Fetajuustupirukas.

  • Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal


    Kirjeldan Rakvere Maksimarketit ja Kadrina Konsumit, mis mõlemad kuuluvad ETK gruppi. Rakvere Maksimarketi kauplus on tunduvalt laiema tootevalikuga, kui Kadrina Konsum.
    Tootevalik Kadrina Konsumis: Klassikaline Tallinna peenleib, Isa peenleib, Klassikaline Eesti rukkileib, Klassikaline Toolse leib, Ruks, Teraleivad: Klassikaline, Saib porgandiga, Saib, Päikeseleib D+, Kaerasüda, Saib porgandiga, Ruksi pala, Klassikaline Suur Kirde sai, Klassikaline Kirde sai, Kuldne sai, Röst 3-vilja, Röst mitmeviljakukkel, Klassikaline kuldne röstsai.
    Leiburi väljapanek ei ole antud kaupluses teistest kaubamärkidest oluliselt eraldatud . Tooteid ei ole väga hästi märgata. Fazeri ja Leiburi tooted on vaheldumisi kastidega riiulisse paigutatud. Toodete väljapanek ei kutsu ostma. Hinnad avalduvad selgelt ja arusaadavalt.
    Tootevalik Rakvere Maksimarketis:
    Klassikaline Tallinna peenleib, Isa peenleib, Klassikaline Eesti rukkileib, Klassikaline Toolse leib, Eha hommikuleib, Ruks, Klassikaline Toolse leib, Klassikaline Täisterarukkileib (100% rukkijahust, E ainete vaba ja ilma lisatud suhkruta), Saib porgandiga, Rukkipala mini, Saib porgandiga mini, Saib mini, Päikeseleib D+, Kaerasüda, Saibi pala porgandiga, Ruksi pala, Saibi pala, Rukkipala, Klassikaline Suur Kirde sai, Klassikaline Kirde sai, Kuldne sai, Maias rosinasai kardemoniga, Kuldne D-vitamiiniga kaera röstsai, Röst mitmeviljakukkel, Kuldne täisteraröstsai, Klassikaline juustukukkel, Etnia lavaš, Etnia grissinid seesamiseemnetega, Etnia hamburgerikukkel, Etnia grissinid juusutuga, Etnia lavaši pala.
    Leiburi väljapanek on ilusti korraldatud. Tooteid on väga hästi märgata ja kõigele on avaralt ruumi jäetud. Kauplusest võib leida tooteid igast tootegrupist, mida Leibur toodab. Hinnad avalduvad selgelt ja arusaadavalt.

  • kaubamärk e-piim


    AS E-Piim Tootmine on enam kui 100 aastase kogemusega ühistulise omandivormiga Eesti farmeritele kuuluv kahe meiereiga piimatööstusettevõte, kus toodetakse juustu ja piimapõhiseid pulbreid ning võid. Täht E tähendab Eesti piima ning olles ekspordile suunatud ettevõtte, tutvustab E-Piim maailmale oma nime kaudu Eesti piimandust. Pikaajalised traditsioonid ning klimaatiliselt soodne geograafiline asukoht tugevas põllumajanduspiirkonnas on loonud aluse edukaks tegelemiseks piima töötlemisega kõrgel tasemel. Eesti puhas loodus on suurepäraseks eelduseks väga kvaliteetse ja puhta maitsega piima tootmiseks.
    E-piima logo.

  • Ajalooline areng


    E-Piima meiereid rajati 20. sajandi alguses – Kesk-Eestis asuv Põltsamaa meierei 1910. aastal ja sellest 70 km kaugusel paiknev Järva -Jaani meierei 1911 a. Tänaseks on nendest arendatud 10 000 tonnise aastavõimsusega juustutööstus ning 8 000 tonnise aastavõimsusega pulbritööstus. Mõlemad E-Piima meierid on tunnustatud BRC Food kvaliteedisertifikaadiga ning Järva-Jaani meierei omab veel Halal ja Kosher sertifikaate. Toorpiima varutakse ligikaudu 200 ühistu liikmelt. Aastas töödeldakse  meiereides 120 000 tonni toorainet. E-Piima eesmärk on väärindada kõrgelt oma liikmete toodetud piima, pakkudes maailmale parimat, mis on toodetud Eesti piimast.
    E-Piima Põltsamaa meiereis toodetakse traditsioonilisi poolkõvasid juustusorte: Edam , Tilsit, Gouda ning valmistamata juustusid Baski ja Cagliata pooltootena toidutööstusele. Erilisematest juustudest väärivad esile tõstmist Maasdami  tüüpi E-Piim Special ja funktsionaalne juust HarmonyTM. HarmonyTM juust sisaldab bakterit Lactobacillus plantarum TENSIA®, millel on südame- veresoonkonna tööd toetav ning vererõhku alandav toime. Põltsamaa meiereis kasutataks juustutootmiseks Šveitsi firma Kalt AG tehnoloogilisi seadmeid. Toodetakse europloki ja silindrikujulist juustu. Lõpptarbijale pakutakse laia sortimenti väikepakendatud juustusid, mille hulgas on palju erinevaid maitse- ja tarbimisharjumusi arvestavaid tükeldatud, viilutatud ning riivitud juustusid. Juustutööstuse juurde kuulub ka suitsutamise ja sulatamise tsehh , kus valmistatakse suitsutatud ning sulatatud juuste, sulatatud määrdejuustusid ja juustusnäkke. 
    E-Piima Järva-Jaani meiereis toodetakse nii vadaku -, lõssi-, kui piimapulbrit ning monoliit - ja väikepakendatud võid ja külmutatud koort, mis on suurepäraseks tooraineks jäätisetööstustele. 2011-2013 toimus pulbritööstuse moderniseerimine ning nüüd toimub kogu pulbrite tootmine uute moodsate saksa tehnoloogiliste seadmetega. 2013. aasta suvel käivitus Järva-Jaani meiereis piirkonna kõige moodsam ja keskkonnasäästlikum pihustuskuivati . Lisaks traditsioonilistele piimapõhistele pulbritele toodetakse Järva-Jaani meiereis demineraliseeritud vadakupulbrit - nii D90 kui ka madalama demineraliseerituse astmega vadakupulbreid.
    E-Piim on innovaatikale ja nutikale spetsialiseerumisle suunatud ettevõte. Alates 2005. aastast on E-Piim osanik Eesti Tervisliku Piima Biotehnoploogiate Arenduskeskuses, mille raames tehakse koostööd ülikoolide ja parimate teadlastega nii funktsionaalse toidu kui ka kliiniliste uuringute valdkonnas. Koostöös OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusesega arendatakse puhtast ja naturaalsest toorainest kõrgkvaliteetsed funktsionaalsed tarbija tervist toetavad tooted, mille saavutatud näideteks on (juustude hulgas) südame-veresoonkonna tööd toetav ning vererõhku alandava toimega bakterit Lactobacillus plantarum TENSIA® sisaldav juust HarmonyTM ning (pulbrite hulgas) lastetoidus kasutatav D90 vadakupulber , mida arendatakse E-Piima, teadlaste ja lastetoidu tootjatega koostöös.
    E-Piim on aastakümneid müünud oma toodangut nii Euroopa Liidu riikidesse kui mitmetesse Aasia ja Aafrika riikidesse ning USA-sse.

  • Tooted


    Tükijuustud: Eesti juust, Põltsamaa Eesti juust light , Koore juust, Hollandi juust , Harmony südamejuust, Edam juust, Eesti juust light, Eesti kuldne juust
    Viilujuustud: Harmony juust, Special juust, Eesti kuldne juust, Eesti juust light, Edam juust
    Riivitud juustud : Eesti juust
    Sulatatud juustud: Harmony sulatatud juust, DoReMi sulatatud juust
    Suitsujuustud: Suitsujuustu sigar , Lepasuitsu määrdejuust, Lepasuitsu Eesti juust, Lepasuitsu riivjuust, Lepasuitsu snäkid
    Võid: Eesti või
    E-piim Special viilutatud juust. Foto

  • Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal


    Kirjeldan Rakvere Maksimarketit ja Kadrina Konsumi , mis mõlemad kuuluvad ETK gruppi.
    Tootevalik Kadrina Konsumis: Eesti juust(tükina, viilutatuna, riivituna), Harmony südamejuust (viilutatud), Edam juust, Special juust (viilutatud), Suitsujuust sigarid , Eesti või
    Kadrina Konsumi e-piima tootevalik on on väga väike. Tooteid on raske üles leida.
    Tootevalik Rakvere Maksimarketis: Eesti juust(tükina, viilutatuna, riivituna), Hollandi juust, Harmony südamejuust, Edam juust(tükina ja viilutatuna), Eesti juust light, Eesti kuldne juust, Suitsujuustu sigar, Lepasuitsu määrdejuust, Lepasuitsu snäkid, Eesti või
    Maksimarketis on e-piima tooteid märgatavalt rohkem. Toodete väljapanek on jällegi paremini paigutatud.

  • kohv ja kohvijoogid


    Kohv on kohvipuu seemneist ehk kohviubadest valmistatud virgutava toimega aromaatne jook .

  • Kuidas kohvi saadakse?


    Kohvi saadakse kohvipuu seemnetest, mis kasvab troopilises vööndis . Kohvioad arvenevad lihakates tumepunastes viljades. Taim on külma suhtes väga tundlik, sobilik temperatuur kasvukohas on 20-30 °C. Aromaatsemad kohvioad saadakse kohvipuust mis on kõrgemal merepinnast, mida kõrgemal seda aromaatsem. (Nõupuu, 2011)
    Kohvipuu kasvab umbes 7–8 m kõrguseks, kuid istandustes pügatakse need u 2 m kõrguseks, et viljade korjamine oleks kergem. Kohvipuu õitseb ja hakkab marju kandma 3–4 aasta vanuselt. Õied on valged, jasmiinilõhnalised. Õitest kasvavad väikesed rohelised marjad , mis küpsedes muutuvad punaseks, meenutades kirssi. Marjade sees arenevad seemned, nn kohvioad. Ühes viljas on kaks rohelist seemet , harva üks, mis korjatakse eraldi ja müüakse eriti väärtusliku kohvi – pärlkohvina. (Ibid)
    Kohvipuid arvatakse olevat 25-80 liiki. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Ühelt puult võib saada 4-5 kg vilju , millest omakorda saab 600-700 g toorkohvi. Esimese saagi annab kohvipuu 4-6 aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas, seda seni, kuni puu saab 25-aastaseks. Oad eraldatakse kuivatatud viljadest või erilise masina abil toorestest viljadest, pestakse ja kuivatatakse. Röstimata kohviuba sisaldab 1200 bioaktiivset ainet, millest vaid 200 tuntakse. (Ibid)

  • Kohvi liigitamine


    Kohvi võib liigitada kohvipuu liigi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel.
    Kohvipuuliike tuntakse üle poolesaja, kuid kaubanduslik tähtsus on neist vaid kahel. Tähtsaim ja kõige laialdasemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit araabia kohvipuu – Coffea arabica – saadus araabika kohv. Araabika uba on piklik- lameda kujuga, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus. Araabikast valmistatud kohv on mitmekesise ja peene aroomiga, kofeiinisisaldus kuni 2%. Araabika on eelistatuim kohv, tema aastaproduktsioon moodustab u 75% maailma kohvitoodangust. Coffea arabica’l on ohtrasti teisendeid, millele annab sordinime tootjariik, kasvukoht või peamine väljaveosadam. Tuntumaid araabika teisendeid on moka (kasvatatakse Lähis-Idas). ( Kikas , et al., 2012, lk 180-181)
    Luxus kohv, 100% Arabica. Foto:
    Teine tähtis kohvipuu on Kongo kohvipuu e Coffea canephora, mille saadus on robusta kohv. Robusta kohvioad on väiksemad kui araabika oad, kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer . Kongo kohvipuult saadav kofeiinirikas (kofeiinisisaldus üle 2%) robusta kohv moodustab u 25% maailma kohvitoodangust. Robusta on tugevama maitsega, sobib paremini tumeda röstiga kohvisegudesse, sageli kasutatakse seda lahustuvas kohvis. (Ibid)
    Päritolumaakohvid on niisugused kohvid , milles kasutatud kohvioad pärinevad ainult ühelt maalt (traditsiooniline kohv koosneb eri maade kohviubadest, mis kohvivabrikutes retseptuuri alusel segatakse). Päritolumaakohvide maitset mõjutavad kasvukoha pinnas, kliima ja kasvutingimused . Pauligi päritolumaakohvide seeriasse kuuluvad Paulig Papua New Guinea ja orgaaniline Colombia (ökokohv). Costadoro kohvisegude oad on korjatud Costa Rica , El Salvadori, Brasiilia, Keenia ja Java istandustest. Itaalias on need kohvioad eraldi röstitud ja siis kokku segatud – nii säilitab iga päritolumaa kohviuba talle omase aroomi ja maitseomadused. Costadoro röstitud kohviubadele on väljastatud Itaalia Rahvusliku Espressoinstituudi tunnistussertifikaat. (Ibid)
    Jahvatusviisilt jaguneb kohv jahvatamata ja jahvatatud kohviks, viimane omakorda jämedaks, keskmiseks, peeneks ja väga peeneks jahvatuseks. Mida peenem jahvatus , seda kangem kohv saadakse. Kofeiinisisaldus jahvatamisega ei muutu. Sobiv jahvatusaste sõltub kohvi valmistusviisist. Kannukohvile ja kruusikohvile sobib jämedam, filterkohvile peenem, türgi kohvile eriti peen jahvatus. Kohvipakenditel olev sümbol näitab, millist valmistusviisi kasutada. Kannu - ja filterkohvile võiks arvestada ühe liitri vee kohta 60–70 g kohvi, kruusikohvile 7–10 g kohvi 200 ml vee kohta. (Ibid)

  • Kohviubade töötlemine


    Kaks põhilist kohvi töötlemisviisi on kuivtöötlus ja märgtöötlus. Kuivtöötluse puhul kuivatatakse kohvipuuvilju päikese käes või kuivatis ning kuivanud viljaliha eemaldatakse mehaaniliselt. Seejärel kohvioad sõelutakse, et eraldada ube kaitsvad kestad , oad sorteeritakse ja roheline kohv ongi ekspordiks valmis. Märgtöötluse puhul eraldatakse enamik viljaliha kohviubadest masinas vahetult pärast korjamist. Edasi pannakse oad kääritustankidesse, kus neil lastakse 16–36 t liguneda – nii eraldub ülejäänud viljaliha. Seda protsessi nimetatakse fermenteerimiseks. Pärast jääkide eemaldamist loputatakse ube jooksva värske veega ja seejärel kuivatatakse päikese käes või kuivatites. Sel viisil töödeldud kohv on happelisem. (Ibid)
    Kohvioad. Foto: Delfi.

  • Kohviubade röstimine


    Röstimisviisid võivad olla hele, keskmine, tume või prantsuse röst. Selleks, et kohvioad röstimisel ühtlaselt kuumeneksid, tuleb neid regulaarselt segada. Seda tehakse kas pöörlevas trumlis või, kui on valitud röstimine kuuma õhu abil, ka õhkpadjal. (Ibid)
    Röstimise taseme määravad:
    1) kohviubade röstimisaeg;
    2) temperatuur;
    3) kuuma õhu abil röstides ka ubade puistekiirus.
    Röstimise ajal kohvioad paisuvad , mistõttu neisse tekib kaks selget pragu . Mittemidagiütlevast lõhnast, mis kuivatatud herneste omast peaaegu ei erine, saab meeldiv ja meelitav kohviaroom. Oluline on kohviube röstimisel neid mitte kõrbema lasta ning neid pärast õlide eraldumis ilma järelevalveta jätta.(Ibid, s.a.)
    Pärast röstimist hoitakse kohviube jahedas kohas, et veel külge jäänud kestad eralduksid. Seejärel jahutatakse oad kiiresti, et säiliks võimalikult rikkalik maitse. Pärast jahutamist pakitakse kohvioad suuremõõtmelistesse pakenditesse ning siis on jäänud vaid viimane, lõpliku pakendamise ja tarnimise etapp. (Ibid)

  • Kohviubade jahvatamine


    Jahvatatud kohv oksüdeerub eriti kiiresti, mistõttu maitse intensiivsus ja täidlus vähenevad märgatavalt. Selle vältimiseks tuleb jahvatada ainult nii palju kohvi, kui seda antud hetkel vaja läheb. ( King Coffee , s.a.)
    Et kohv oleks võimalikult maitsev, on äärmiselt oluline valida õige jahvatusjämedus. Peene või jäme jahvatus sõltub valmistatavast kohvijoogist. Espresso valmistamisviisile on omane väga peene jahvatusega kohv. Kohvi lühikese valmistusaja jooksul lastakse väikesel veehulgal suure rõhu all jahvatatud kohvist läbi joosta. Jahvatuse õige jämedus on kõige olulisem tingimus, et kohvikakust läbi jooksvale veele tekiks sobiv takistus. Sobiv ja õige takistus tagab, et eelnevalt valmistatud kohvikakust läbi jooksva vee meetodil valmistatud jook saavutab parima võimaliku maitse. Juhul, kui jahvatus on kas liiga peen või liiga jäme, saab espresso liiga kange või lahja . (Ibid)
    Kohviveski jahvatusjämeduse reguleerimiseks tuleb pöörata kohviubade lehtri aluse juures paiknevat terade hoidikut. Iga veski reguleerimine võib olla veidi erinev, sõltuvalt margist ja mudelist, aga kõigil neil on ära toodud kergestimõistetavad piktogrammid või numbrid , mis veski reguleerimist selgitavad. Reguleerige kohviveskit alati vähehaaval, pöörates jahvatusjämeduse lülitit korraga ühe näidu võrra. Pärast reguleerimist kontrollige, kas espresso vastab põhiparameetritele, st umbes 25 ml joogi jooksmisaeg on umbes 25 sekundit. (Ibid)

  • Kohvi omadused


    Maitse
    Igal kohvisordil on erinev maitse sõltuvalt sellest, kui tugevalt kohviube röstitakse. Röstimise ajal eristatakse teatud maitsenüansse, mida oleks soov tugevdada. Sobiva maitse saavutamiseks tuleb enne teaduslike meetodite kohaldamist vajaliku röstimistaseme eelnevaks kindlaksmääramiseks katseid teha. See on kohvi nautimise kõige keerulisem aspekt, kuna sageli on erinevaid maitseaistinguid , mida erinevate kohvisortide proovimisel tunnetatakse, sõnades raske väljendada. Enamasti arvatakse, et kergelt röstitud ubadest valmistatud kohvile on omane mitmekülgsem puuviljane , lilleline või ravimtaimede maitse. Tugevama rösti ubadest valmistatud kohvi maitse on lihtsam, sellele on omased pähklilised, karamellised ja šokolaadised noodid (King Coffee, s.a.)
    Happesus
    Happesus on tugev kuiv maitseaisting , mis muudab kohvi elavamaks. Happesus on kõigi märjal meetodil töödeldud kohvisortide eriti tugevalt väljenduv tunnus. Happesus ei ole siiski alati kohvi pH-tasemega seotud, kuigi loetakse, et selle tekitajateks on kohvis sisalduvad happed . Happesus sarnaneb kuiva, kuid tugeva maitseaistinguga, mida näiteks punast veini juues keele tagumise osaga tajutakse. Kuivmeetodil töödeldud kohviubade happesus ei ole nii tugev ja väljendusrikas. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et tugevama röstiga ubade happesus väheneb.
    Kõrge happesus on espresso ebasoovitavaks omaduseks. Seetõttu röstib suurem osa araabika tootjaid espressoube väga tugevalt. Tugevalt röstitud kohviubade aromaatsus ja magusus aga kahjuks langevad, mis on espresso puhul võrdselt ebasoovitav. Just seetõttu on Euroopas valmistatud espressosegude baasiks enamasti robusta sordi kohv. Selle loomulik happesus on väiksem, seepärast ei ole neid segudes kasutatavaid ube vaja ka nii tugevalt röstida kui araabikat. (Ibid)
    Tekstuur
    Tekstuur on kohviubadest valmistatud joogi konsistents , mida saab kõige paremini määratleda siis, kui kohv keelel voolab ning seda vastu suulage hõõrutakse. Kohvi tekstuur võib olla kerge, keskmine või täidlane, see sõltub kohviõlide vahekorrast. Kohvi viskoossus aga sõltub joogis sisalduvatest valkudest ja kiudainetest. Espresso tekstuur on keskmiselt ja tumedalt röstitud ubade tõttu täidlasem kui kergelt röstitud ubade korral, selle happesus aga on väiksem. Kohviubade röstimise tase avaldab otsest mõju kohvi konsistentsile tassis. Mida rohkem on ube röstitud, seda enam eraldub neist naturaalseid õlisid. Kohvi valmistamisel satuvad need õlid kohvitassi ning tekitavad kohvi raskuse ja täidluse aistingu. Seda nimetataksegi tekstuuriks, mis võib olla nii kerge nagu veel, kui ka raske nagu täispiimal. (Ibid)
    Aroom
    Aroom on meelitav, isuäratav lõhn. Eristatakse üheksat enimtuntavat kohviaroomi, mis sõltuvad kohviubade röstimistasemest: süsine, pikantne , vaigune, šokolaadine, karamelline, pähkline, taimne, puuviljane ja lilleline. Nagu ka veinitundjatelt, nii nõuavad need peened aroominüansid kohviarmastajateltki palju laiema sõnade ja maitsetunnetuse kirjeldamise valiku kasutamist. (Ibid)

  • Erikohvid


    Espresso on intensiivse maitse ja aroomiga kange itaaliapärane kohv, mis on valmistatud espressomasinaga. Nimetus tähendab itaalia keeles „väljapressitud” (vesi pressitakse surve all läbi käpas oleva kohvipuru). Espresso valmistamiseks tuleb kasutada peenelt jahvatatud ja tumeda röstiga kohvi. Õige espresso tunnuseks on joogi pinnale moodustuv kuldpruun vahukiht – crema, mille tihedus hoiab kinni isegi peensuhkrut. Ühe tassi espresso jaoks võetakse 3 cl vee kohta 7,5–8,5 g espressokohvi. Espressomasinas valmistatakse kohvi surve all ning kohvi ja kuuma vee kontakt on kordi lühem, kui seda on presskannus või tavalises kohvimasinas, kus kohvile võib tekkida kerge kõrbemaitse. Samas on espresso madalama kofeiinisisaldusega, sest kontakt kuuma veega on lühem – seega meie organismile kasulikum kui tavakohv. Loomulikult on oluline ka värske maitse, sest jook on valmistatud värsketest ubadest. Espresso on aluseks paljude erikohvide valmistamisel. (Kikas, et al., 2014, lk 183)
    Caffè crema ( masinakohv ) valmistatakse nagu espressogi, kuid 3 cl vee asemel lastakse kohvist läbi suurem hulk vett – 5–6 cl. Cappuccino on tavaline espressokohv, millele lisatakse masinaga vahustatud ja kuumutatud piim. Tassitäis cappuccino’t valmistatakse 2,5–3,0 cl espressost, millele valatakse 150–180 ml vahustatud piima. Vahustamiseks sobivad kõik Eesti turul olevad piimad – 1,8-protsendilisest kuni 3,5-protsendiliseni. Müügil on Valio Alma kohvimeistrite piim, millel on väga head head vahustamisomadused. Kohvipiim ei ole kõrgkuumutatud ega sisalda lisaaineid , mistõttu sellel puuduvad kõrgkuumutatud piimale omane spetsiifiline lõhn ja järelmaitse. (Ibid)
    Cappuccino on tavaline espressokohv, millele lisatakse masinaga vahustatud ja kuumutatud piim. Tassitäis cappuccino’t valmistatakse 2,5–3,0 cl espressost, millele valatakse 150–180 ml vahustatud piima. Vahustamiseks sobivad kõik Eesti turul olevad piimad – 1,8-protsendilisest kuni 3,5-protsendiliseni. Müügil on Valio Alma kohvimeistrite piim, millel on väga head 184 vahustamisomadused. Kohvipiim ei ole kõrgkuumutatud ega sisalda lisaaineid, mistõttu sellel puuduvad kõrgkuumutatud piimale omane spetsiifiline lõhn ja järelmaitse.
    Ideaalne piimavaht peab olema siidine, viskoosne ja meenutama 20%-list hapukoort. Viimaselajal üritatakse valmistada mikrovahtu e peaaegu ilma mullita vahtu, millega saab valada ilusaid kujundeid. (Ibid)
    Ideaalne piimavaht peab olema siidine, viskoosne ja meenutama 20%-list hapukoort. Viimasel ajal üritatakse valmistada mikrovahtu e peaaegu ilma mullita vahtu, millega saab valada ilusaid kujundeid.
    Caffè macciato valmistatakse samuti espresso baasil ja seepärast nimetatakse seda ka espresso macciato’ks. Selle kohvijoogi omapära on väga väike maht – maksimaalselt 90 ml. Ühe kolmandiku joogist moodustab espresso ja kaks kolmandikku piimavaht, seda nimetatakse ka väikese piimavahuga espressoks. (Kikas, et al., 2014, lk 184)
    Caffè latte on itaaliapärane kohv rohke sooja piimaga . Latte’l on espresso- ja ka piimakogus suuremad kui cappuccino’l, kokku 230–240 ml. Latte sisaldab 1/3 kohvi ja 2/3 kuuma piima ning teda katab kerge, 1–1,5 cm kõrgune piimavaht. Caffe latte serveeritakse enamasti klaasi – nii on visuaalselt ilusam ja efektsem. Latte art on piimakunst, mis tähendab kujundite joonistamist kohvijookidele. Selleks läheb vaja piimakannu ja oskuslikku valamistehnikat, võib kasutada ka vedelat šokolaadi. (Ibid)
    Café au lait on prantsuspärane kohv, mida juuakse suurest café au lait-kausist. Kohvijook koosneb ühest osast kangest prantsuse röstiga filtrikohvist ja ühest osast kuumast piimast. Kuumutatud piim valatakse serveerimisnõusse üheaegselt kohvijoogiga. (Ibid)
    Türgi kohvi valmistamiseks on vaja väga peene jahvatusega kohvipulbrit ja erilist kohvianumat, mida nimetatakse ibrikuks (sõna pärineb kreeka keelest). Ibrik on väike, pika puust käepidemega varustatud metallkopsik. Ibrik tuleb täita 2/3 ulatuses külma veega, lisada kohv ja soovi korral ka suhkrut. Joogil tuleb lasta 3–4 korda keema tõusta , pärast iga keematõusmist tõsta pliidilt, lasta settida ja siis tagasi pliidile. Türgi kohvi puhul soovitatakse 100 ml vee kohta võtta 7–10 g jahvatatud kohvi. (Ibid)
    Maitsekohv
    Maitsekohvisid võib valmistusviisi järgi jagada kaheks: maitsestatud kohvioad ja maitsestatud kohvijook. Maitsestatud kohviubade saamiseks piserdatakse neid pärast röstimist essentsidega. Valmis kohvijooke saab maitsestada maitsesiirupiga. Kauplustes on müügil lai valik maitsekohvisid (nii jahvatatult kui ka ubadena): amaretto (mandlimaitseline), chocolate cherry (šokolaadi-kirsimaitseline), cinnamon hazelnut (kaneeli ja metspähkli maitsega), rum caramel creme (rummi ja karamelli maitseline ), vanilla hazelnut (metspähkli ja vanilli maitsega) jm. Kui maitse tundub võõras, võiks maitsekohvi lisada tavalise kohviga pooleks või veel väiksema osa. (Ibid)
    Lahustuv kohv
    Roheliste ubade kõrgekvaliteediliseks lahustuvaks kohviks muutmine nõuab palju asjatundlikkust ja tehnilist know -howd. Palju oskusi on seotud erinevate ubade näidiste maitsmisega ja õige segu valimisega, et toota kõrgekvaliteedilist erilist lahustuvat kohvi.
    Kui oad on röstitud jahvatatakse need jämedaks pulbriks. Röst ja jahvatus pannakse pressimiskannudesse. Need teevad sama töö, mis kodused kurnaga kannud või filtrikohvi aparaadid –pressivad kohvi maitse, aroomi ja värvi kohvipurust vette.
    Üha kangema ja kangema kohvi valmistamiseks kasutatakse tervet hulka kanne, kuni kohv koosneb siirupisest vedelikust. Lahustuv kohv valmib kui vedelik kuivatatakse kahe päevaga. (Ibid)

  • Kohvi säilitamine


    Kui kohvi ei säilitata õigesti, siis kaovad kohviubade ning jahvatatud kohvi maitsed ja aroomid kiiresti. Kohvi suurimad vaenlased on õhuhapnik, temperatuur, valgus ja niiskus. Kohvi tuleb säilitada originaalpakendis, kohvipakk peab olema kindlalt suletud, et vältida kohviubade või jahvatatud kohvi kokkupuudet õhuhapnikuga. Kohvi tuleb säilitada kuivas ja jahedas kohas ning eemal tugevalõhnalistest ainetest. Vältida tuleb kuumust ja otsest päikesevalgust. (Kikas, et al., 2014, lk 185)

  • Sertifikaadid


    Sertifikaatide märgistused kohvipakil näitavad, et tootmisel on järgitud vastutustundliku kohvitootmise põhimõtteid. Üheks levinumaks tähiseks on Fairtrade ehk õiglase kaubanduse märk, mis tagab, et arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut. Lisaks annab märgistus tunnistust, et tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu, istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes. ( Bioneer , 2013)
    UTZ märgis näitab, et Teie kakao ja kohvi teekonda on võimalik jälgida kasvatajast lõpptarbijani jõudva tooteni. Sertifitseerimise süsteem põhineb rangel käitumiskoodeksil – hõlmates sotsiaalseid ja majanduslikke kriteeriume vastutustundlikus põllumajanduses ja kasvatamistavades – koos tarneahela nõuete ja jälgimissüsteemiga, mis seob tooted sertifitseeritud kasvatajatega. (BM TRADA, 2012)
      KRAV märki kasutatakse mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks. Seda märki annab välja samanimeline sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutus. KRAV-märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja -kahjuritõrjevahendeid. Liha- ja piimatoodetele antakse märk juhul, kui loomad saavad vabalt väljas käia ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetisteta ja -kahjuritõrjevahenditeta. Märk on kasutusel põhiliselt Skandinaavias. (Kaubamaja, s.a.)
    Fairtrade märk tagab, et see toode on toodetud ja kaubeldud vastavalt rahvusvahelistele Fairtrade standarditele. Seda märki kandva toote ostuga aidatakse kaasa väiketalunike ja tööliste töö- ja sotsiaalsete tingimuste parandamisele arengumaades. Fair Trade märki haldab Rahvusvaheline Õiglase Kaubanduse Assotsiatsioon (IFAT). (Ibid)

  • Huvitavaid fakte maailmast


    Maailma kalleima kohvi Kopi Luwaki valmimisel mängivad tähtsat rolli kassi meenutavad kärplased - Aasia palmitsiibetid  (Paradoxurus hermaphroditus). Kopi Luwak on eksklusiivne ja seda toodetakse aastas umbes 230 kilogrammi, kirjutab Reuters. Kilogramm neid kohviube maksab 700 dollarit. Indoneesias Ida-Jaaval tegutseb mitu Kopi Luwaki tootjat, kes samas peavad ka tsiibetifarme. Kohvipuu viljad söödetakse tsiibetitele, kelle seedetraktist need läbi käivad. Need loomad eelistavad juba punaseid, pisut kirsse meenutavad vilju.
    Kohvitootjad koguvad seedetrakti läbinud ja üksteise külge kleepunud viljad kokku. Kleepunud oad lahutatakse, pestakse ja pannakse kuivama. Neil on pärast kärplase seedekulglast väljatulekut säilinud ümbritsev kest. Seega pole need kokku puutunud ülejäänud toiduga looma maos.
    Kohvioad kuivatatakse ja siis eemaldatakse seda ümbritsenud kest. Kõige lõpuks sorteeritakse kvaliteetsed oad mittekvaliteetsetest ja röstitakse kergelt, et eripärane maitse ja lõhn säiliks. Eelkõige eelistatakse sellist kohvi Jaapanis, kuid ka USAs ja Austraalias. Üks tass Kopi Luwak kohvi maksab keskmiselt 50 dollarit.
    «Kopi» tähendab indoneesia keeles «kohvi» ja «luwak» on sõna, mida kohalikud kasutavad tsiibetite kohta. Kopi Luwaki puhul on seega tegemist tsiibetikohviga.
    (Hein, 2010)

  • Piim ja piimatooted


    Piim on imetajate piimanäärmetes moodustuv vedel kõrgväärtuslik toiduaine, mis sisaldab eluks vajalikus hulgas nii makro- kui mikrotoitaineid. Lehmapiimas on umbes 87% vett.
    Piim on kõrgväärtuslik toiduaine, tema koostisse kuuluvad kõik inimorganismi normaalseks arenguks vajalikud toitained : valgud , rasvad , süsivesikud , mineraalained , vitamiinid ja fermendid. Nimetatud toitained on inimesele sobivas vahekorras ja hästi omastatavad. (Eesti Piimaliit, s.a.)

  • PIIMA KEEMILINE KOOSTIS JA TOITEVÄÄRTUS


    Vesi
    Piimas on umbes 87% vett, milles on lahustunud piima erinevad koostisosad. Vesi on universaalne lahusti, mis lõhub lahustuva aine molekulide vahelised keemilised sidemed ning tekkivaid ioone hakkab ümbritsema hüdraatkiht. Vesi on ise nõrk elektrolüüt, ent siiski on ta seotud happe ja aluse vahelise tasakaaluga. (ETTS, 2012, lk 13-21)
    Vesi esineb piimas vaba ja seotud veena, sealjuures enamik on vaba vesi. Vabas vees on lahustunud laktoos , mineraalsoolad ja happed ning kolloidlahusena valgud. Seotud vett on piimas 3–3,5%. Seotud vesi ei külmu ülalpool –40 °C. (Ibid)
    Valgud
    Lehmapiima valgusisaldus on keskmiselt 3,5%, kuid see sõltub suurel määral lehmade tõust. Piimavalk koosneb kaseiinist, albumiinist ja globuliinist, mis omakorda jagunevad fraktsioonideks. (Ibid).
    Kaseiin
    Kaseiin moodustab keskmiselt 80% piimavalgust, st selle sisaldus piimas on 4–5 korda suurem kui teiste valkude sisaldus. Ülejäänud on vadakuvalgud, mille osakaal moodustab umbes 15–22%. Vadakuvalkude osakeste suurus jääb vahemikus 5–20 nm ning see on märgatavalt alla väiksem kui kaseiiniosakeste suurus. (Ibid))
    Vadakuvalgud
    Vadakuvalgud koosnevad β-laktoglobuliinist, α-laktalbumiinist, seerumalbumiinist ning immunoglobuliinist. (Ibid)
    Rasv
    Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas . Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga tervislik temas leiduva A ja D vitamiini allikana, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. (Ibid)
    Süsivesikud
    Laktoos ehk piimasuhkur on piima peamine süsivesik, mis koosneb glükoosist ja galaktoosist. Laktoosi on lehmapiimas kuni 5% kogumassist. Lisaks leidub piimas vähesel määral ka glükoosi, galaktoosi ja oligosahhariide. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. (Ibid)
    Mineraalained
    Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi , magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. (Ibid)
    Vitamiinid
    Piim sisaldab kõiki vitamiine ja on segatoidus mitmete vitamiinide põhiallikas. Vitamiinide sisaldus piimas sõltub aastaajast , loomatõust, laktatsioonijärgust jne. Teatud vitamiinide kogus muutub ka piima säilitamisel ning termilisel töötlemisel ( pastöriseerimine , kontsentreerimine ning kuivatamine ). (Ibid)

  • Piima töötlemine


    Piim on soodne keskkond mikroobide arenguks, mille tulemuseks on piima riknemine . Piima töötlemise eesmärk on kahjulike mikroobide tegevuse tõkestamine.
    Piimatööstuses toimub piima filtreerimine, pastöriseerimine,homogeniseerimine,   normaliseerimine ja pakendamine.
    Filtreerimise käigus eraldatakse mehhaanilised lisandid.
    Toorpiima ehk töötlemata piima kauplustes ei müüda. Toorpiim on küll väärt toiduaine, sest tema biokeemiline koostis (vitamiinid, fermendid jm.) on säilinud muutumatul kujul, kuid tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine.
    Pastöriseerimine on piima kuumtöötlemine keemistäpist madalamatel temperatuuridel . Pastöriseerimist kasutatakse eesmärgiga minimeerida patogeensetest mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu tervisele. Selline kuumtöötlemine põhjustab minimaalseid keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi muudatusi toiduainetes. Piima pastöriseerimine võib toimuda temperatuuril 63...65ºC 30 minutit, temperatuuril 71...73ºC 15...20 sekundit või üle 80ºC mõni sekund.
    Toodetakse ka kõrgpastöriseeritud piima, mille rahvusvaheline koodnimetus on UHT piim (ultra high temperature). UHT piima on termilise töötlemise käigus kuumutatud 1...2 sekundit temperatuuril 135ºC. Kõrgpastöriseeritud piima maitse sarnaneb keedetud piimale.  Sellise töötlemisega garanteeritakse kõikide piima riknemist põhjustada võivate bakterite hävimine , hävivad ka piima kalgendumist põhjustavad bakterid . Töötlemise järel pakendatakse UHT tooted koheselt aseptilistes tingimustes  (steriilses, mikroobivabas keskkonnas). UHT tooted säilivad avamata pakendis vähemalt 3 kuud ja avatult külmkapi režiimil 7 päeva.
    Homogeniseerimise eesmärgiks on muuta piim rasvakihivabaks ja valgemaks. Homogeniseerimise protsessis surutakse umbes 60ºC kuumutatud piim suure survega läbi sõela lõhustades rasvaosakesed väga väikeseks .
    Normaliseerimine on piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele . See toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega.
    Piima pakendamiseks kasutatakse kile-, tetra -ja purepakendeid mahutavusega 0.5, 1.0 ja 1.5l ningplastpudeleid 1.0l (AS Maag Piimatööstus Farmi piim).  Vastavalt Toiduseadusele kannab piimatoote pakend alati Tervisemärki. Tervisemärk näitab toidu ja selle valmistamiseks kasutatud toidutoorme ning asjaomase käitlemisettevõtte vastavust Toiduseaduse poolt esitatud hügieeninõuetele. (Kikas, et al., 2014, lk 159-160)

  • Piima liigitamine


    Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Kauplustes on müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss . Funktsionaalse toidu valdkonda kuuluvad piimad kuhu on lisatud probiootilisi piimhappebaktereid. Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Paljude erinevate töötlemisviiside abil on piimast võimalik toota hulganisti erinevaid piimatooteid . (Kikas, et al., 2012, lk 160)

  • Piimatoodete omadused


    Piima keemiline koostis ning koostiskomponentide stabiilsus ja struktuur aga ka füüsikalised omadused varieeruvad suuresti. Selle põhjused võivad olla geneetilised erinevused loomaliikide, -tõugude ja -indiviidide vahel. Füsioloogilised eripärad, mis on tingitud laktatsiooni järgust, looma east , innaajast ja tiinusest. Keskkonnast, eeskätt söötmis- ja pidamistingimustest, aga ka klimaatilistest tingimustest põhjustatud. Piima omadustest oleneb ka sellest saadava toote omadused, aga mitte ainult, põhilised erinevused määrab ikkagi töötlemisviis ning juuretise kasutamise puhul kultuurbakteritest. Kuna piim on inimesele niivõrd väärtuslik toiduaine, on kasutusele võetud kõikvõimalikud töötlemisviisid ning tänu sellele esineb piim meie toidulaual väga mitmekülgsel viisil. Variatsioon on lai – vedelelast tahkeni ja teralisest pulbrini. Tooted erinevad suuresti lõhnalt, maitselt , tekstuurilt, konsistentsilt jne. Enamikke piimatooteid iseloomustab muidugi lühike säilivusaeg ja isegi piimapulbril on see küllaltki lühike. Kõige lühem säilivusaeg, maksimaalselt kuni nädal, on töötlematta värskel piimal ja kõige pikem, kuni aasta, magustatud kondentspiimal. (Joosu, s.a.)

  • Piimatoodete põhigrupid


    Piimatoodete külmik Kadrina Konsumis. Foto:
    Täispiimatooted
    • Joogipiim – töötlemata ja töödeldud piim, mille hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega pastöriseeritud, kõrgkuumutatud (UHT) jne piimad. Eestis arvatakse sellesse gruppi ka erinevad maitsestatud piimad, kondenspiim, piimapulber, atsidofiilpiim , modifitseeritud piim, vadak ja pett , mis Eurocodenomenklatuuri kohaselt kuuluvad töödeldud piimade hulka.43
    • Rõõsast koorest tooted, mille hulka kuuluvad erinevad kohvi- ja vahukoored.
    (ETTS, 2012, lk 42-43)
    Fermenteeritud piimatooted
    keefir , hapendatud pett ja hapukoor. Eurocode -nomenklatuuris liigitatakse
    need fermenteeritud piimatoode hulka, mis omakorda jaotuvad alkohoolse või
    piimhappelise kääritamisega valmistatud toodeteks.
    • Jogurtid, mille hulka kuuluvad maitsestatud ja maitsestamata jogurtid,
    joogijogurtid ja jogurtijoogid. Eurocode kohaselt klassifitseeritakse jogurteid
    rasvasisalduse, mitte lisandite järgi.
    maitsestamata kohupiim, kohupiimapastad, kohupiimadesserdid, kohukesed
    jne. Eurocode-süsteemi kohaselt kuuluvad kohupiimad juustude klassi
    (toorjuustude gruppi). (Ibid)
    Juustud, mille hulka kuuluvad valmimata ja valminud juustud, sulatatud juustud ja
    kodu- või talujuust (mille kohta nõukogude perioodil kasutati nimetust teraline
    kohupiim). Juustude suure mitmekesisuse tõttu pole Eestis juurdunud ühtset
    juustude alamklasside määratlemise süsteemi. Selles töös kirjeldatakse lühidalt
    juustude üldist klassifikatsiooni juustu käsitlevas peatükis. Eurocode-süsteem
    erineb eelkõige selle poolest, et kohupiimatooted kuuluvad juustude hulka. (Ibid)
    Või ja võitooted —sellesse gruppi kuuluvad erineva rasvasisaldusega puhtad ja
    lisanditega piimarasvmäärded nagu traditsiooniline või, taluvõi, lemmikvõi,
    šokolaadivõi, soolatud või jne. Samuti on võitoodeteks arvatud või baasil
    valmistatavad piima- ja taimerasva segamäärded, nagu võideks, võidel jms.
    Eurocode-süsteemi kohaselt on või ja võitooted arvatud piimatoodete hulgast
    tinglikult välja ja liidetud rasvatoodete hulka. (Ibid)
    Kondenseeritud ja kuivatatud piimatooted, mille hulka kuuluvad kondenseeritud
    piim, kondenseeritud piim suhkruga jt kondenseeritud piimatooted ning kõik
    piimapõhised pulbrid , samuti piima erinevatest komponentidest valmistatud tooted
    nagu toidukaseiin, kaseinaadid, piimaalbumiin, vadakuvalgud, laktoos jms.
    Eurocode-süsteemi järgi kuuluvad kondenseeritud piimad ja piimapulbrid
    töödeldud piimatoodete klassi vastavatesse gruppidesse. Kaseiine, kaseinaate,
    laktoosi jm piimapõhiseid eripulbreid Eurocode-süsteem piimatoodetena ei käsitle. (Ibid)
    Piimapõhised magustoidud
    Jäätised , mille hulka arvatakse piima- ja koorejäätised ning plombiirid. Need
    omakorda jaotuvad omaette rühmadeks kasutatava lisandi, glasuuri ja
    kasutusotstarbe järgi. Eurocode-süsteemi kohaselt kuuluvad jäätiste klassi ka
    mahla- ja muud jäätiselaadsed tooted, milles piima ega sellest valmistatud
    saadusi pole kasutatud. (Ibid)

  • Piimatooted


    Köögikoor
    Köögikoor on mõeldud soojade roogade valmistamiseks, see ei tõmbu kuumutamisel kokku,
    nagu võib juhtuda rõõsa koorega. Niisugune koor kannatab hästi pikemaajalist kuumutamist,
    sellele võib lisada tsitruseliste mahla – toidu sisse ei teki tükke. Rama Cremfine’i sarja toodetes
    on loomsed rasvad asendatud taimsete rasvadega. Tooted sobivad koostiselt ka neile, kes ei talu piima või laktoosi, samuti taimetoitlastele. (Kikas, et al., 2012)
    Piimakonservid ja pulbrilised piimatooted
    Pulbrilised piimatooted saadakse tooraine kuivatamisel, s.t toorainest eraldatakse vesi. Nii saadakse toode, mis on madala niiskusesisaldusega ja oluliselt pikema säilimisajaga kuijoogipiim. Pulbriliste piimatoodete transportimine on mugavam, transpordikulud väiksemad.Peale piima kasutatakse tooraineks rõõska koort, lõssi, petti, vadakut ja saadakse vastavalt koore-, lõssi-, peti - või vadakupulber. Koorepulbri rasvasisaldus on vähemalt 42%, piimapulbril vähemalt26% ja lõssipulbril maksimaalselt 1,5%. Kinnises pakendis võibpiimapulbrit säilitada toatemperatuuril, kuid avatud pakendi võiksasetada külmikusse. Kuivatatud piimatooteid kasutatakselastekontsentraatides, kondiitritoodetes, jäätise valmistamisel,vorstitööstuses. Segades piimapulbrit sooja veega, saame taastatudpiima, mida saab kasutada nagu tavalist piima. Kohvivalgendamiseks mõeldud pulbritesse on lisatud lõhna- jamaitseaineid ning taimeõli. (Ibid)
    Kondendspiim
    Kondenseeritud piima e kondenspiima saadakse piima kokkuaurutamise teel vaakumaparaatides. Tooraine tihendatakse (kondenseeritakse), s.t aurutatakse vaakumaparaadis, mille käigus eraldub suur osa vett (vähemalt 60%). Konserveerimise eesmärgil lisatakse toorainele suhkrut ja nii saadakse veniva konsistentsiga magus toode. Valmistatakse ka suhkruta kondenspiima – selline toode steriliseeritakse pärast taarasse villimist. Kondenspiima kasutatakse kookide , tortide, kompvekkide valmistamisel ja kohvi maitsestamisel. Eestis toodab kondenspiima Polven Foods OÜ, valmistatakse kaht toodet: kondenspiim suhkruga ja keedetud kondenspiim. Suhkruga kondenspiim on müügil mugavas , taassuletava korgiga kilepakendis ega sisalda taimseid hüdrogeenitud rasvu. Keedetud kondenspiim on pakendatud plasttopsi, netomass on 300 g. Tootele on lisatud taimseid rasvu. (Ibid)
    Hapendatud piimatooted
    Hapupiimatooted valmistatakse piimale erilist juuretist lisades, mis muudab osa laktoosi piimhappeks ning valgud kalgenduvad. Hapnemine annab iseloomuliku maitse, lõhna ja konsistentsi. Tuntumad hapupiimatooted on hapupiimajoogid, jogurtid, kohupiim, kohupiimatooted, hapukoor. Hapupiimatooteid iseloomustavad kõrge toiteväärtus, kerge omastatavus ja värskendav maitse. Mõningad piimhappebakterid on tuntud probiootikumidena (elu heaks töötavad bakterid): Lactobacillus fermentum (ME-3), Lactobacillus acidophilus (LA- 5), Bifidobacterium (BB-12), Lactobatsillus GG (LGG). Probiootiliseks nimetatakse piisavalt kasulikke elavaid mikroorganisme sisaldavad tooteid, mis mõjutavad positiivselt meie organismi mikrofloorat, parandavad tervislikku seisundit , taastavad antibiootikumiravi järel seedekulgla
    normaalse mikroobikoosluse, tugevdavad organismi immuunsüsteemi. Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid , vaid toit, millel on soodne lisaväärtus. (Ibid)
    Hapupiimajoogid
    Keefir e kefiir on enim valmistatav hapupiimajook, mis pärineb Kaukaasiast ja Siberist , kus seda tehti hobusepiimast. Eestis valmistatakse keefirit lehmapiimast, kääritamiseks kasutatakse keefiriseente juuretist, mis koosneb pärmiseentest ja piimhappebakteritest. Valmimise käigus toimub nii piimhappeline kui ka alkohoolne käärimine. Seepärast sisaldab keefir väikeses koguses alkoholi (0,2–0,6%) ja tal on veidi terav maitse.
    Keefiri valmistamiseks lähtepiim normaliseeritakse, pastöriseeritakse ja jahutatakse ettenähtud temperatuurile, seejärel lisatakse vajalik kogus juuretist ja temperatuuril 20–25 °C toimub hapnemine. Hapnemise lõppjärgus toimub keefiri segamine , mis kindlustab joogi ühtlase konsistentsi. Pärast jahutamist pakendatakse jook kartong - või kilepakendisse või villitakse pudelisse. Keefirit tuleb säilitada jahedas, temperatuuril 2–6 °C. Juba aastaid on müügil eestimaist päritolu probiootilise bakteriga rikastatud tooted: A- ja B-keefir, Gefiluse keefir, Helluse keefir. (Ibid)
    Hapupiima saadakse piima hapendamisel piimhappestreptokokkidega. Hapupiimas sisalduvad piimhappebakterid tasakaalustavad mao ja soolte talitlust, suurendavad organismi loomulikku vastupanuvõimet. Hapupiim on ühtlase kalgendiga toode. Toodetakse ka marjalisanditega hapupiimajooke. (Ibid)
    Atsidofiilpiima e A-piima valmistamiseks kasutatakse soojalembelist piimhappebakterit Lactobacillus acidophilus. Atsidofiilpiim ergutab maomahla ja teiste seedenõrede eritumist, soodustades sellega toidu seedimist. Toode on hästi omastatav, sisaldab palju B-rühma vitamiine ja vähesel määral antibiootilise toimega ühendeid. Seda on soovitatav juua nt krooniliste põletikuprotsesside korral seedekulglas . Atsidofiilpiimal on kergelt veniv konsistents. (Ibid)
    Haps on mahe hapupiimajook, mis sisaldab kasulikke probiootilisi baktereid. Müügil on
    mitmesuguste puuviljade ja marjade sisaldusega tooted: vaarika -, maasika-, põldmarja- jm lisanditega. Hapsi toodetakse rasvasusega 2,2%.
    Rjaženka on traditsiooniline Ukraina hapupiimatoode. Rjaženka on tänu pikemaajalisele
    pastöriseerimisele kreemika värvusega, maitselt sarnaneb maitsestamata joogijogurtiga. (Ibid)
    Pett
    Pett e võipiim on või tegemisel koorest eralduv kergelt hapukas vedelik. Meil müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakterijuuretise abil. Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapendamist lõssi. Saadud segu pastöriseeritakse, jahutatakse ning seejärel hapendatakse. Peti kuivainesisaldus on 8–9%, mis jaotub piimasuhkru (laktoosi), piimavalkude, fosfolipiidide (eriti letsitiin ), mineraalainete ja mitme B-rühma vitamiini vahel. Kaltsiumi- ja fosforiühendite sisalduselt on pett peaaegu võrdne lehmapiimaga.
    Peti üheks hinnaliseks omaduseks on tema suur letsitiinisisaldus. Petti soovitatakse juua seedimisprobleemidega inimestel ja samuti sobib pett hästi dieedipidajatele – 200 g petti sisaldab kõigest 60–70 kcal . (Ibid)
    Jogurt
    Jogurt on tervistav ja mitmekülgne hapendatud piimatoode. Aastasadade vältel on jogurtit kasutatud mitmel eesmärgil: jogurtiga on ravitud kõhuhädasid ja unetust ning jogurti sünnimaal Bulgaarias arvatakse, et regulaarne jogurtitarbimine on seotud pikaealisusega. Sõna „jogurt” on tulnud sõnast yoghurmak, mis tähistab türgi keeles paksenemist. Populaarseks muutus jogurt pärast seda, kui sellesse hakati lisama puuvilju ja mahla, et kaotada kibedat maitset.
    Jogurtit saadakse piimast, lõssist ja rõõsast koorest kääritamisel mitmesuguste mikroobide puhaskultuuridega – juuretisega. Jogurtijuuretises on kaht liiki baktereid: bulgaaria kepikesed Lactobacillus bulgaricus ja piimhappestreptokokid Streptococcus thermophilus. Bakteritel on jogurtijuuretises hulk ülesandeid: nad lõhustavad piimasuhkrut, kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid lõhna- ja maitseaineid, tagavad tootele vajaliku tiheduse ja sünteesivad vitamiine. (Ibid)
    Vadakujook
    Vadak on juustu- ja kohupiimatootmise kõrvalsaadus – vedelik, millest on välja kalgendunud piimavalk kaseiin. Vadak sisaldab palju piimast pärinevaid vitamiine, mineraalaineid ja asendamatuid aminohappeid , mis on organismi poolt kergesti omastatavad. Vadak on rasvavaba, tänu millele saab teda kasutada mitmesuguste dieetide juures (on abiks kaalulangetamisel). (Ibid)
    Hapukoor
    Hapukoor saadakse rõõsa koore hapendamisel piimhappebakterite puhaskultuuridega. Hapendamisele järgneb tavaliselt laagerdamine temperatuuril 5–8 °C kuni kaks ööpäeva, mille tulemusena kujunevad välja maitse ja lõhn ning konsistents muutub tihedamaks. Eestis müüdavad hapukoored erinevad põhiliselt toote rasvasisalduselt, mis jääb 10–30% piiridesse.
    Mida kõrgema rasvasusega on hapukoor, seda tihkem on tema konsistents. Lahjemat hapukoort (10% rasva) saab paksendada, praktikas kasutatakse hapukoore paksendamiseks modifitseeritud tärklist või želatiini . Naturaalses hapukoores ei ole probleemseid transrasvhappeid. (Ibid)
    Kohupiim
    Kohupiima valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist (rasvata piim), mida hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega. Hapendatud piima kuumutatakse 40–50 °C juures, selle käigus kogunevad piimavalgud valgeteks tombukesteks, mis sadestuvad anumapõhja. Selline sade ( kalgend ) ongi kohupiim. Kõrvalsaadusena tekkiv rohekas vedelik on vadak, mis eraldatakse kalgendist separeerimise teel.
    Kohupiimad on suurepärased valgu- ja kaltsiumiallikad. Eri rasvasisaldusega toodete saamiseks lisatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort. Eestis toodetakse mitmesuguseid erineva rasvasuse (0,1–9%) ja erinevate lisanditega kohupiimasid. (Ibid)
    Kohupiimapasta
    Kohupiimapasta saadakse lõssikalgendist, kasutades erilist tehnoloogiat, mis võimaldab saada väga peeneteralise pasta . Kohupiimapasta on ühtlaselt kreemja konsistentsiga ja hapuka maitsega piimatoode. Mida väiksem on toote rasvasisaldus, seda hapukam on maitse. Rasvasisalduse tõstmiseks lisatakse pastale rõõska koort. Kohupiimapasta on kohupiimakreemide ja marjatorude põhikoostisosa, sobib nii soolastesse kui ka magusatesse toitudesse. (Ibid)
    Kohupiimakreemid
    Kohupiimakreemid ja desserdid on valmismagustoidud, mille põhiline koostisosa on kohupiim. Kohupiimakreemi rasvasust mõjutatakse koore lisamisega. Lähtuvalt tehnoloogia eripärast saab toota nii rasvavaba (alla 0,2% rasva), väherasvast (kuni 4% rasva) kui ka rasvast (rasva 7% või rohkem) kohupiimakreemi. Tänapäevane tehnoloogia muudab kohupiimapasta osakesed nii väikeseks, et ka rasvavaese kohupiimakreemi söömisel tekib suus tajutav pehmustunne nagu rasvasemategi toodete tarbimisel. (Ibid)
    Puding
    Puding on valmismagustoit, mida valmistatakse rõõsast piimast. Normaliseeritud ja pastöriseeritud piimale lisatakse tihedama konsistentsi saamiseks paksendajaid ja maitselisandeid. Puding on väherasvane magustoit rasvasisaldusega 2,0–2,3%. Pudinguid sobib kasutada ka kreemina kookide ja tortide valmistamisel ning kastmena puuviljasalatite peal. (Ibid)
    Ricotta
    Ricotta on Itaalia päritolu valmimata juust, mida valmistatakse vadakust. Kohupiima saamiseks kuumutatakse vadak temperatuurini 88 °C ja lisatakse piimhape . Nii eralduvad vadakuvalk ja rasv, millest moodustub vadakukohupiim e ricotta. (Ibid)
    Kodujuust
    Kodujuust e teraline kohupiim on sisuliselt valmimata juust. Kodujuustu valmistatakse pastöriseeritud rasvata piimast selle hapendamisel piimhappebakterite puhaskultuuride juuretise ja piima kalgendavate ensüümide lisamisega. Spetsiaalsel töötlemisel saadud rasvata kodujuustuterale lisatakse soola, koort või vastavalt toote liigile teisi lisandeid. Mitmekordne tera pesemine kodujuustu valmistamise käigus vähendab tera happesust ja muudab kodujuustu mahedamaitseliseks. Koore lisamisega reguleeritakse kodujuustu rasvasisaldust. (Ibid)
    Või
    Või on kaloririkas toiduaine, sest põhiosa võist moodustab piimarasv. Teiste loomsete rasvadega võrreldes on võil eeliseid: mitmekülgsem naturaalne biokeemiline koostis, kaunis kuldkollane värvus ja meeldivalt aromaatne lõhn. Või on seedekulglas hästi omastatav, sest või rasvhappeid iseloomustab suhteliselt madal sulamistemperatuur. Kõik need rasvhapped on looduslikud ja keemiliselt muundamata . (Ibid)
    Jäätis
    Jäätis on suure toiteväärtusega, organismi poolt hästi omastatav toiduaine, mida valmistatakse spetsiaalsete segude üheaegsel vahustamisel ja külmutamisel. Jäätise põhitooraineteks on piim ja piimasaadused ning suhkur. Lisanditeks on kakaopulber, tärklis, šokolaad, puuviljamarjasaadused, pähklid, rosinad, vanilliin , lõhnaained jm. Jäätisesse võib lisada täidiseid: moosi , iirist, marmelaadi, vahvlit jm. Jäätisetootmise tehnoloogia koosneb kahest põhilisest etapist: jäätisesegu valmistamine ja sellest segust jäätise tootmine. (Ibid)
    Juust
    Juust on valgurikas toiduaine, mida valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu saab teha ükskõik missuguse looma piimast. Meie juustulettidel kohtab põhiliselt lehmapiimajuustusid, lamba- või kitsepiimajuustude valik on väiksem. Eksootilistes regioonides tehakse juustusid ka kaameli-, mära -, põhjapõdra- ja jakipiimast. (Ibid)

  • Lisandväärtusega tooted


    Mitmetele piimatoodetele on lisaks tavalistele piimhappebakteritele lisatud erilisi probiootilisi piimhappebaktereid. Need elavad bakterid mõjutavad inimese seedekulgla mikroobikooslust positiivses suunas ja parandavad organismi tervislikku seisundit.
    Eesti esimene nn oma probiootiline bakter Lactobacillus fermentum ME-3 (LfME-3) avastati 1995. aastal Tartu Ülikooli teadlaste poolt. Põhjalike uuringute tulemusel on LfME-3 osutunud probiootikumiks, kellel on patenteeritud omaduste topeltpakett – antimikroobsus ja antioksüdantsus.
    Teisena võiks nimetada probiootilisi baktereid Lactobacillus plantarum TENSIA™ ja Lactobacillus plantarum INDUCIA™, kelle omadusi on uuritud ja kirjeldatud Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuses koostöös Tartu Ülikooli teadlastega. (Eesti Piimaliit, s.a.)
    Lisaks soodsale mõjule inimese soolestikutegevusele alandab Lactobacillus plantarum TENSIA™ süstoolset ja diastoolset vererõhku, aidates kaasa südame- veresoonkonna haiguste riski vähenemisele. Lactobacillus plantarum INDUCIA™ eriliseks omaduseks on soole limaskesta barjäärfunktsiooni ja organismi immunoloogilise kaitsevõime suurendamine. (Eesti Piimaliit, s.a.)

  • Eesti vabariigi õigusaktides kehtestatud nõuded


    Võttes aluseks Eestis kehtiva Põllumajandusministri 15. juuni 2006. a. määruse nr 71 “Toorpiima käitlemise hügieeninõuded ”, siis tuleb arvestada järgmist: määruses kehtestatakse toorpiima käitlemise hügieeninõuded sellises loomapidaja majapidamises ja ettevõttes, kus tegeletakse piima tootmisega, ning sellise toorpiima väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded, mida tootja pakub müügiks, müüb või annab muul viisil tasu eest või tasuta üle Eestis asuvast piimatootmisettevõttest otse tarbijale.
    Toorpiima, välja arvatud väikeses koguses otse tarbijale mõeldud toorpiima, toodetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaselt. Piimatootmisettevõte peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 hügieeninõuetele. (Meremäe, s.a.)

  • Nõuded pastöriseeritud piimale


    Kui toorpiimale esitatakse nõuded bakterite üldarvule, somaatiliste rakkude arvule ja teatud juhtudel ka Staphylococcus aureus'e arvukusele, siis pastöriseeritud piimale kehtivad teised nõuded. Pastöriseeritud piima mikrobioloogilised näitajad on ära toodudKomisjoni määruses (EÜ) 1441/2007. (Ibid)
    Toorpiimale võidakse täiendavalt esitada veel järgmiseid nõudeid:
    • toorpiim on lüpstud tervetelt lehmadelt, järgides kehtivaid hügieeni- ja veterinaarnõudeid;
    • toorpiim on jahutatud 2 tunni jooksul pärast lüpsmist vähemalt 8 kraadini;
    • toorpiim on sademete ja helvesteta, valge või kreemika varjundiga;
    • toorpiim on ilma neutraliseerivate aineteta ( ammoniaak , sooda );
    • toorpiima happesus peab jääma vahemikku 16–21 ˚Th. (Ibid)

  • Märgistus


    Piimatoodete märgistamisel tuleb arvestada kehtivate õigusaktide nõudeid. 2012. a. sügisel on veel jõus Vabariigi valitsuse määrus nr 324 „Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja 169 märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord“. Juba on jõustunud ning kohaldatakse alates 13.dets. 2013.a. (mõningate eranditega) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1169/2011, mis muudab määruses 853/2004 viitatud direktiivi 2000/13/EÜ nõudeid.
    Märgistus võib olla kantud pakendile, dokumendile, teatisele, etiketile, rõngaskinnisele vm kraetüüpi kinnisele. Tunnustatud ettevõtetele omistatakse kordumatu tunnustamise number, mille käitleja peab kandma pakendile. Piimatoodete pakendile tuleb kanda ID-märk - ovaal , milles on EE, tunnustamise number ja EÜ. Erandina piimatööstustele on lubatud ttevõtte tunnustamise numbri näitamise asemel viidata ümbrisele või pakendile, millel on näidatud ettevõtte tunnusnumber. Ovaalne märk peab olema loetav ja kustumatu ning tähemärgid kergesti eristatavad. (ETTS, 2012)

  • Toidukaupade märgistus


    (PMM, s.a.)
    Tunnustatud Eesti Maitse ehk päritolu ja kvaliteedimärk (pääsukesemärki)
    Tooraine peab olema pärit 100% Eestist.
    Märki kannavad näiteks e-piima tooted.
    (Ibid)
    Tunnustatud Maitse kvaliteedimärk (ristikumärk)
    Märk antakse toodetele , mis on kõrge kvaliteediga ja toodetud Euroopa Liidus, tooraine päritolu ei ole oluline.
    Märki kannavad näiteksTarplani kaubandus OÜ majonees Lahe Laua, Felix – Burgerikasete.
    (Ibid)
    Igal aastal toimuv konkurss . “Eesti Parim Toiduaine” konkursil valitakse parimad uued tooted, tervislikud tooted ja rahvuslikud tooted. Tiitli saab aastakonkursi võitja..
    Märki kannavad näiteks Pai Plus Smuutid ja Farmi Kreeka jogurtite sari, Leiburi toodetel .
    (Ibid)
    Eesti Lipumärk näitab, et toode on valmistatud Eesti toiduainetetööstuse ettevõttes.
    Tooted on valmistatud silmas pidades eestlaste maitse-eelistusi ja traditsioone.
    Olivia õlid, Rakvere verikäkk, Valio juustud.
    ( Põder , s.a)
    Märk Loodussõbralik toode on loodud selleks, et teha poelettidel keskkonnasõbralikud tooted paremini märgatavateks. Kui tegemist on toiduainega, siis kasutatakse põllumajanduses loodusliku kasvatusviisi. Ei kasutata mineraalväetisi, putuka- ja taimetõrjemürke. Toodete valmistamiseks on kulutatud vähem loodusvarasid ja nende valmistamise viis reostab minimaalselt loodust.
    (Ibid)
    Öko märk tähistab neid tooteid, mille kasvatamiseks ei ole vähemalt kahe viimase aasta jooksul kunstväetisi ja taime- ning putukamürke kasutatud.
    (Ibid)
    Kaitstud päritolunimetus näitab toodet, mille tooraine ja tootmine pärineb mingist kindlast regioonist ja millel on erilised omadused, mis tulenevad keskkonna iseärasustest.
    Antud märgist olen näinud oliiviõlidel. Kasutatakse ka makaronitoodetel, pagaritoodetel. (PMM, s.a.)
    (Ibid)
    Kaitstud geograafiline tähis sarnaneb päritolunimetuse märgiga, kuid tingmused on vabamad . Mõni tootmisetapp võib toimuda ka väljaspool määratletud piirkonda.
    Tähist kasutatakse näiteks veinipudelitel. KAsutatakse ka piimatoodetel . (PMM, s.a.)
    (Ibid)
    Garanteeritud traditsiooniline eritunnus , toode või toit, mis omab traditsioonilist eripära. Erineb teistest samalaadsetest toodedest, ning on toodetud ühenduses, samade traditsioonide järgi vähemalt 25 aastat. (Kaubamaja, s.a.)
    Tähist kasutatakse näiteks šokolaadil.
    (Ibid)
    Euroopa Liidu mahepõllumajandusele viitav märk, viitab sellele, et toode on saadud Euroopa Liidu mahepõllumajanduse nõudeid järgides, kasutamata kunstlike väetisi . (Kaubamaja, s.a.)
    Näiteks teraviljad.
    (Ibid)
    Euroopa Liidu mahepõllumajandusele viitav märk
    Kasutusel alates aastast 2010 (Põder, s.a.)
    (Ibid)
    Tervisemärk pakenditel garanteerib, et toode pärineb tunnustatud ettevõttest. (Põder, s.a.)
    Märget võib leida piima, muna ja lihatoodetel.
    Nt: Alma piim
    (Ibid)
    Märk tsöliaakiahaigetele, näitab, et toode ei sisalda nisu, otra , rukist ja kaera. (Põder, s.a.)
    Kasutatakse toodetel, mis on lubatud inimestel, kellel on tsöliaakia.
    (Ibid)
    Märk Täpne kogus näitab, et toodet on pakendis täpne kogus. (Põder, s.a.)
    Kasutatakse näiteks pasta ja kohvi pakenditel.
    (Ibid)
    Märk näitab, et toidus ei ole kasutatud säilitusaineid. (Põder, s.a.)
    Olen märgist näinud piimatoodetel ja mahladel.
    (Ibid)
    Kiudaineterikas toit, näitab, et toode sisaldab märkimisväärses koguses kiudaineid. (Põder, s.a.)
    Kasutatakse näiteks leiva pakenditel.
    Näiteks: Leiburi täistera Röst
    (Ibid)
    Märk täisteratooted, näitab, et toode sisaldab täisterakomponente. (Põder, s.a.)
    Täisteratoodete valik on väga lai, isiklikult enim kasutatavad tooted on pasta ja jahud .
    Suuremates toidupoodides on täisteratoodete valik väga lai.
    (Ibid)
    Gluteenivaba , näitab et tooted ei sisalda gluteeni ehk nisu, otra ja rukist. (Põder, s.a.)
    Poest on võimalik leida näiteks gluteenivabu maiustusi, saiasid.
    Gluteenivabu tooteid on suhteliselt vähe ning need on poes selgesti eritatavad.
    (Ibid)
    Laktoosivaba märgistus näitab, et toode ei sisalda laktoosi ehk piimasuhkurt. (Põder, s.a.)
    Toodetakse laktoosivabu piima ja piimatooteid.
    Näiteks: Farmi Kreeka jogurt
    (Ibid)
    Funktsionaalne toit, tähendab, et tootel on füsioloogilisi funktsioone parandavaid omadusi, ehk siis tervist parandavaid omadusi, haigust või haiguse riski vähendav toime. (Põder, s.a.)
    Näiteks: Dr Hellus kefir
    (Ibid)
    Vegan märgistus näitab, et toode sobib taimetoitlastele. (Ei sisalda loomseid komponente). (Põder, s.a.)
    Näiteks küpsetatud konsverveeritud oad.
    (Ibid)
    Toode sisaldab pähkleid ja ei ole sobilik inimestele, kes on allergilised. (Põder, s.a.)
    Antud märgist nägin rohem Usa´s, sest seal on pähkli allergia rohkem levinud ja tõsisem.
    (Ibid)
    Toode on külmutatud. Sellist märget võib leida sügavkülmutatud toodetel. (Põder, s.a.)
    (Ibid)
    Näitab, kui palju kaloreid annab üks portsjon konkreetset toodet. (Põder, s.a.)
    Antud märgistus on populaarsust kogunud viimastel aastatel, sest inimesed on rohkem oma kalorite tarbimist jälgima hakanud.
    Näiteks:Activia joogijogurt
    (Ibid)
    GDA ( toitumisalane teave).Näitab, kui palju ühe korraga tarbitav toiduportsjon annab inimese organismile vajalike toitaineid. (Põder, s.a.)
    Väga kasulik märgistus, kuid väga paljudel toodetel antud informatsioon puudub.
    Nt: Felixi kartulikaste
    (PMM, s.a.)
    Fair Trade ehk õiglane kaubandus. Kaubale paigutatud märk tagab, et toode on toodetud ja kaubeldud vastavalt rahvusvahelistele Fairtrade’i standarditele. Õiglane kaubandus (mõiste fair trade eestikeelne vaste, kaubamärgina kokkukirjutatult Fairtrade) välistab lapstööjõu ja orjade kasutamise eksportartiklite tootmisel, tagab keskkonnasäästliku tootmise ning seda märki kandva toote ostuga aidatakse kaasa väiketalunike ja tööliste töö- ja sotsiaalsete tingimuste parandamisele arengumaades.
    Näiteks: Paulig Colombia Arabica

  • Arutelu loetud kirjanduse põhjal


    Valisin artikli „Mida tasub jälgida toidu ostmisel ?“ (Mida tasub jälgida toidu ostmisel?, 2011). Olles kaubandusökonoomika üliõpilane ja koguaeg end täiendades, olen muutunud väga valivaks toodete suhtes, mida poest ostan. Ma olen hakanud mõtlema asjadele, mille peale ma varemalt ei oleks isegi tulnud.
    Kauba valimisel tuleb tähelepanelik olla säilimisaegade suhtes, eriti kui tooted on soodushinnaga. Kaupleja hindavad tihti tooteid alla siis, kui nende realiseerimis kuupäev on lõppemas. Mina isiklikult pööran väga suurt tähelepanu kuupäevadele, sest ma ei soovi endale koju toiduaineid, mis on kohe riknemas või vahel isegi juba kauplusest ostetuna on riknema läinud.
    Leian, et inimesi on tegelikult väga kerge petta, sest tavaline klient üldiselt ei tea mis on tema õigused ja mis on kaupleja/tootja kohustused. Alustades kõige tavalisemast infost toidupoes, reeglina ei oska paljud meie klienditeenindajad/müüjad oma müüdavat kaupa täiendava informatsiooniga kirjeldada, kuigi nad peaksid seda oskama. Pakenditel olevad tähised ei ole alati tõesed ja need võivad olla raskesti mõistetavad kliendile, kes ei ole varem taoliste asjadega kokku puutunud. Tihti kohtame toidupakenditel erinevaid märgistusi, mis on meie jaoks täiesti võõrad. Kauplustes võiks olla võimalus tutvuda tuntumate kaubamärkide ja kauba märgistustega, mis on kaupluses esindatud . See on küll lisatöö kauplusele , kuid see võib üldiselt tõsta teatud toodete müüki, sest tugev kaubamärk ja informatiivne märgistus tõstab toote esile.
    Veel olen märganud, et lahtiselt müüdavasse toitu ei suhtuta piisava tõsidusega. Lahtiselt hoitav toit on palju kiiremini riknev ja saab seega lühemat aega müügis olla, kui näiteks gaasikeskkonda pakitud tooted. Kuid juhtub, et kaupleja või siis täpsemalt müüa, hoiab tooteid kauem müügis, kui peaks. Sellisel juhul on kliendil palju suurem risk endale väga kiiresti riknev toiduaine saada. Üks näide on õrnsoolatud kanafilee , mis on külmkapis riknema läinud esimese 12 tunni jooksul ja nii mitmel korral. Usun, et probleemiks võib olla külmaahela katkemine.
    Magusained , millised ja kus? Me saame neid maiustusi, karastusjooke, küpsetisi jne ostes. Magusained on päris võõrad enamus inimeste jaoks. Olen alati olnud hädas toidukaupade pakendeid lugedes , sest leian rea äärmiselt keerulisi ja võõraid sõnu, mis ei ütle mulle midagi. On tuntud väär arusaam, et suhkruasendajad ja magusained on head, sest neis ei ole ju suhkurt . Kuid see ei tähenda seda, et need oleksid tervisele kasulikud, alandaksid kaalu ja teeksid midagi head. Meie keha ei omanda kunstlike magusaineid. Magusaine võib ajule vale signaale saata ja tulemuseks võib olla see, et me hakkame hoopis kaalus juurde võtma ja rohkem sööma. Magusaine võib olla hoopis põhjuseks peavalule ja väsimusele.
    „ Lisaaine , rahvapäraselt tuntud ka kui E-aine, on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks ( säilitusained ), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks ( toiduvärvid ) jne.“
    Loodulike e-aineid pole mõtet karta kuid sünteetilisi aineid tasub kindlasti vältida. Olen hakanud eelistama toitu, kus ei ole kahjulike e- ja säilitusaineid. E- ja säilitusainete nimekiri on äärmiselt pikk ja seda on raske jälgida. Tuleb otsustada kas vältida kõiki e-aineid või uurida, mis mõju mingil ainel on ja kas mõnda siiski tasub süüa. Tootjad on hakanud üha enam kasutama aineid, mis pikendavad toidukaupade säilivust. Eesti piires ei ole tegelikult asi väga hull. Olen elanud Ameerika Ühendriikides pikemalt ning julgen väita, et Usa´s on e-aineid kordades rohkem kasutusel. Inimesed on rahul sellega, et nende toit säilib kaua ilusa ja „värskena“. Puuviljad ja juurviljad on GMO´d kasutades saadud, sest kõik näeb välja laitmatult identne ja nii aastaringi. Eesti on olnud keskmisest puhtama toitumisega, kui nii mõnigi suur riik, kus toidutööstuses on põhirõhk rahal ja tootmisel mitte inimeste tervisel. Juba ammu on viidud kokku erinevad e-ained ja inimeste haigestumine rasketesse haigustesse , kuid ega sellepärast tööstus töötamist lõpeta ja valitud aineid ei kõrvaldata.
    Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kaupleja/tootja on küll kohustatud alati tõest informatsiooni andma, kuid siiski eksitatakse inimesi. Selleks, et saada parim võimalik kaup, tuleb ise enda õiguste eest seista ja ennast harida, et olla teadlik võimalikest ohtudest ja eksitamistest.

    Kasutatud kirjandus

    Siimon, A. (2009). Kaubandus: põhimõisted ja seosed. Kasutamise kuupäev 10.01.2015. Allikas: http://www.lvrkk.ee/images/dokumendid/kirjalike_toode_juhend2014.pdf
    Patendiamet. (10.04.2014). Kaubamärgid. Kasutamise kuupäev: 10.01.2015. Allikas: http://www.epa.ee/et/kaubamargid/mis-kaubamark
    EAS. (s.a). Kaubamärk ja kaubamärgi kaitse. Kasutamise kuupäev 10.01.2015. Allikas: http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/aeriarendus-ja-uute-klientide-voitmine/toote-teenusearendus/kaubamaerk-ja-kaubamaergi-kaitse
    Sherinian, K. (s.a.). A brief history of trademarks. Kasutamise kuupäev: 10.01.2015. Allikas: http://sherinianlaw.net/services/trademarks/brief-history-trademarks/
    Green, V.N. (s.a.) Trademark history timeline. Kasutamise kuupäev: 10.01.2015) Allikas: http://www.lib.utexas.edu/engin/trademark/timeline/tmindex.html
    Siseturu Ühtlustamise Amet. (s.a.) Kaubamärgi. Kasutamise kuupäev: 10.01.2015. Allikas: https://oami.europa.eu/ohimportal/et/evolution
    Käosaar & Co. (s.a.). Kaubamärgist üldiselt ja selle kaitse. Kasutamise kuupäev 10.01.2015. Allikas: http://www.kaosaar.ee/index.php?page=65 &
    Leibur koduleht : http://www.leibur.ee/
    E-piim koduleht: http://www.epiim.ee/et/
    Nõupuu, H. (2011). Kohv ja tee. Kasutamise kuupäev: 01.01.2015Allikas: http://www.hkhk.edu.ee/vanker/kohv_tee/kohv.html
    Kikas, H. Antson, A. Joosu, E. Kiivit, E. Koger , E. Pärn, K. Vetka, V. (2012). Kaubandusalane toidukaupade õpik. Tallinn. Allikas: http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kaubandusalane_toidukaupade_6pik.pdf
    King Coffee. (s.a.) Kohvi jahvatamine, doseerimine ja pressimine. Kasutamise kuupäev: 11.01.2015. Allikas: http://kcs.ee/kohvi-koristamine-ja-tootlemine/
    King Coffee. (s.a.) . Kohvi aroom, tekstuur, happesus ja maitse . Kasutamise kuupäev: 12.01.2015. Allikas: http://kcs.ee/kohvi-aroom-tekstuur-happesus-ja-maitse/
    Bioneer. (06.06.2013). Täna tähistatakse hea kohvi päeva. Kasutamise kuupäev: 13.01.2015. Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-15451/T%C3%A4na-t%C3%A4histatakse-hea-kohvi-p%C3%A4eva
    BM TRADA. (2012). UTZ sertifitseeritud kakako ja kohv. Kasutamise kuupäev: 13.01.2015. Allikas: http://www.bmtrada.ee/chain-of-custody-and-supply-chain-systems/utz-sertifitseeritud-kakao-ja-kohv
    Kaubamaja. (s.a.). Toodete erimärgistus. Kasutamise kuupäev: 11.01.2015. Allikas: http://www.kaubamaja.ee/toidumaailm/hea-teada-erinevad-margistused-toidumaailmas
    Hein, K. (28.08.2010). Tsiibetitel on tähtis roll maailma kalleima kohvi valmistamisel. Kasutamise kuupäev 03.01.2015. Allikas: http://tarbija24.postimees.ee/304910/tsiibetitel-on-tahtis-roll-maailma-kalleima-kohvi-valmimisel
    Eesti Piimaliit. (s.a.). Kasulik piim. Kasutamise kuupäev 29.12.2014. Allikas: http://www.piimaliit.ee/kasulik-piim/
    Eesti Toiduainete Tehnoloogia Selts (2012). Abiks väikekäitlejale: Piim ja piima töötlemine. Kasutamise kuupäev 29.12.2014. Allikas: http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/Trykised/trykis_mahevaikekaitleja_piim_2012.pdf
    Joosu, E. (s.a.) Piim ja piimatooted. Kasutamise kuupäev 29.12.2014. Allikas: http://endla.joosu.ee/piim-ja-piimatooted/
    Meremäe, K. (s.a). Piima termilise töötlemise liigid. Nõuded piimale. Kasutamise kuupäev 13.01.2015. Allikas: http://www.piimatermilinetootlus.edicypages.com/nouded-piimale/nouded-toorpiimale-1
    Põllumajandus Ministeerium. (s.a.). Kvaliteedimärgid . Kasutamise kuupäev 14.01.2015. Allikas: http://agri.ee/et/eesmargid-tegevused/pollumajandus-ja-toiduturg/kvaliteedimargid
    Põder, L. (s.a.). Kaubamärgistused. Kasutamise kuupäev 14.01.2015. Allikas: http://www.pkpk.ee/oo/margistus/toidukaupade_mrgistus.html
    Mida tasub jälgida toidu ostmisel?.(14.06.2011) Kasutamise kuupäev 07.01.2014. Allikas: http://tervis.postimees.ee/470406/mida-tasub-jalgida-toidu-ostmisel
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 55 lk · .docx · 84 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Toidukaubaõpetuse õpimapp #1 Toidukaubaõpetuse õpimapp #2 Toidukaubaõpetuse õpimapp #3 Toidukaubaõpetuse õpimapp #4 Toidukaubaõpetuse õpimapp #5 Toidukaubaõpetuse õpimapp #6 Toidukaubaõpetuse õpimapp #7 Toidukaubaõpetuse õpimapp #8 Toidukaubaõpetuse õpimapp #9 Toidukaubaõpetuse õpimapp #10 Toidukaubaõpetuse õpimapp #11 Toidukaubaõpetuse õpimapp #12 Toidukaubaõpetuse õpimapp #13 Toidukaubaõpetuse õpimapp #14 Toidukaubaõpetuse õpimapp #15 Toidukaubaõpetuse õpimapp #16 Toidukaubaõpetuse õpimapp #17 Toidukaubaõpetuse õpimapp #18 Toidukaubaõpetuse õpimapp #19 Toidukaubaõpetuse õpimapp #20 Toidukaubaõpetuse õpimapp #21 Toidukaubaõpetuse õpimapp #22 Toidukaubaõpetuse õpimapp #23 Toidukaubaõpetuse õpimapp #24 Toidukaubaõpetuse õpimapp #25 Toidukaubaõpetuse õpimapp #26 Toidukaubaõpetuse õpimapp #27 Toidukaubaõpetuse õpimapp #28 Toidukaubaõpetuse õpimapp #29 Toidukaubaõpetuse õpimapp #30 Toidukaubaõpetuse õpimapp #31 Toidukaubaõpetuse õpimapp #32 Toidukaubaõpetuse õpimapp #33 Toidukaubaõpetuse õpimapp #34 Toidukaubaõpetuse õpimapp #35 Toidukaubaõpetuse õpimapp #36 Toidukaubaõpetuse õpimapp #37 Toidukaubaõpetuse õpimapp #38 Toidukaubaõpetuse õpimapp #39 Toidukaubaõpetuse õpimapp #40 Toidukaubaõpetuse õpimapp #41 Toidukaubaõpetuse õpimapp #42 Toidukaubaõpetuse õpimapp #43 Toidukaubaõpetuse õpimapp #44 Toidukaubaõpetuse õpimapp #45 Toidukaubaõpetuse õpimapp #46 Toidukaubaõpetuse õpimapp #47 Toidukaubaõpetuse õpimapp #48 Toidukaubaõpetuse õpimapp #49 Toidukaubaõpetuse õpimapp #50 Toidukaubaõpetuse õpimapp #51 Toidukaubaõpetuse õpimapp #52 Toidukaubaõpetuse õpimapp #53 Toidukaubaõpetuse õpimapp #54 Toidukaubaõpetuse õpimapp #55
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MissSunny Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Toidukaubaõpetus kaubandusökonoomika Lääne-Viru Rakenduskõrgkool õpimapp kaubamärk espresso kohviuba eesti parim

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    ÕPIMAPP
    60
    docx

    ÕPIMAPP

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................

    Toidukaubaõpetus
    Toidukaubaõpetus
    96
    doc

    Toidukaubaõpetus

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste.....................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi liigid.......................................................................................................5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis..................................................................................

    Kaubandus
    Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD
    48
    docx

    Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,

    Toiduaineõpetus
    Piim ja piimatooted
    40
    docx

    Piim ja piimatooted

    Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Oskar Hoyer Jana Karavajeva PIIM JA PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Aune Põldma Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas just lehma ehk suguküpse emase veise piimast (lisa 1). Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmistamisest ei ole sellel friisil v

    Toiduained
    Kaubamärkide referaat
    28
    docx

    Kaubamärkide referaat

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takistada kaubamärgi kas

    Toidukaubandus
    Kodunetöö toidukaubaõpetus
    8
    doc

    Kodunetöö toidukaubaõpetus

    MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 1. Loetle ainult rukkijahust valmistatud leibade nimetused ja tootjad. (Vao A&O kauplus) As Pere Leib Tootmine ­ Pere Rukkileib, Kroovleib, Lihtne Rukkileib, Muuli Leib, Wabariigi must leib, Wabariigi vormileib, Pärnu leib, Rae leib, Tartu Meelise leib As Leibur- Klassikaline rukkileib, Leiburi SAIB Vändra Leib ­ Mahe (öko) rukkileib Oü Saare Leib ­ Kroovleib, Saare peenleib As Lõuna Pagarid - Rukkileib 2. Kirjelda müüdavate tsitrusviljade sortimenti ja müügikohti. (Selver As, Paide Selver) Vaatlesin tsitrusviljade müüki Selver As-is, Paide Selveris. Tsitruselisi müüakse koos teiste puuviljadega puuviljade ja köögiviljade sektsioonis, kas külmikuriiulilt või puuviljakastist. Esindatud olid järgmised tsitruselised: apelsin, mandariin (pole hetkel müügil), klementiin, sidrun, greip, pomelo, lime, switie (pole hetkel müügil) Lahtine Võrgus Paki

    Toiduainete õpetus
    Eesti kaubabrändid
    20
    doc

    Eesti kaubabrändid

    Nagu Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand EESTI KAUBAMÄRGID e. Brändid Iseseisevtöö Juhendaja: Mets Sirje Grupp: MY08 Tartu 2010 AS MAAG Piimatööstus on AS MAAG Grupi tütarettevõte ja tegeleb kvaliteetsete piimatoodete ja jäätiste tootmise ning turustamisega. ·MAAG Piimatööstus põhineb Eesti vanimal piimatööstusel. Aastal 1850 hakkas tööle Kunda mõisameierei (hilisem Linnuse tsehh- praeguseks suletud), millest on saanud tänaseks meie Rakvere tootmistsehh. AS Maag Piimatööstuse nime sai ettevõte 2003. aastal. MAAG Piimatööstus on kõige laiema tooteportfelliga piimatööstusettevõte Eestis, sealjuures ainuke piimatööstus, mis tegeleb lisaks piimatoodete, juustu ja kohukeste tootmisele ka jäätise tootmisega. MAAG Piimatööstus on ainus glasuurkohukeste tootja, mis töötleb tooraine ja too

    Tööstuskaup
    Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused
    26
    docx

    Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

    Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid ­ rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid ­ glükoos, fruktoos oligosahhariidid ­ sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid ­ taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j

    Toit ja toitumine


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun