Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Toidukaubaõpetus (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Majandus - Kaubandus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu muna sõi Eesti elanik eelmisel aastal?
  • Kust on pärit poes müüdavad munad?
  • Miks kaitsta kaubamärki?
  • Milline tähis ei sobi kaubamärgiks?
  • Mis on kaubamärk?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Nimi
ÕPIMAPP
Iseseisev töö
Õppejõud: Nimi, MA
Mõdriku
2015

Sisukord


Sissejuhatus 4
1 Kaubamärgi mõiste, areng ja kaitse. 5
1.1 Kaubamärgi mõiste 5
1.2 Kaubamärgi liigid 5
1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas 6
1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis 8
1.5 Kaubamärgi kaitse 9
2 Kaubamärk RAKVERE 10
1 Kaubamärk Rakvere ajalooline areng 11
2.1 Kaubamärk Rakvere saavutused ja tunnustamine 13
2.2 Kaubamärk Rakvere Tootevalik 14
2.2.1 Võileivapealsed lihatooted : 14
2.2.2 Roavalmistus tooted: 15
2.2.3 Snäkid 16
2.2.4 Tarrendtooted 16
2.2.5 Külmutatud tooted: 16
2.2.6 Küpsetatud lihatooted 16
2.2.7 Hakkliha ja tükkilihatoote 16
2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal 17
2.3.1 Turu Kaubamaja 18
2.3.2 Rakvere Maxima 21
3 Liha 22
3.1 Liha märgistamine 23
3.2 Liha koostis 24
3.3 Liha kvaliteet 25
3.4 Liha liigitamine 26
3.4.1 Linnuliha 26
3.4.2 Sealiha 27
3.5 Veiseliha 29
3.5.1 Lambaliha 29
3.6 Pakendid ja pakenditete märgistamine 30
3.6.1 Näited pakendi võimalikest märgistustest 31
4 HAKKLIHA JA TÜKILIHAST TOOTED 34
4.1 Hakkliha 34
4.2 Tükilihast tooted 34
5 Lihatooted 35
5.1 Vorstid 35
5.2 SUITSULIHATOOTEID 37
5.3 PASTEEDID JA VÕIDED 38
5.4 HAKKLIHAST TOOTED 38
5.5 TARRENDTOOTED JA SÜLDID 39
6 Munad 39
6.1 Munade koostis 39
6.2 Munade pakendamine 40
6.3 Munade kvaliteediklassid ja märgistamine 40
6.4 Munad toidulaual 41
6.4.1 Kanamunad 42
6.4.2 Vutimunad 42
6.4.3 Jaanalinnumunad 42
Arutelu loetud kirjanduse põhjal 43
Kasutatud kirjandus 46

Sissejuhatus


Käesolev töö on kirjutatud Kaubamärk Rakverest, lihast, lihatoodetest ning munadest.
Esmane põhjus, miks valisin antud teema on see, et peaaegu kõik inimesed tarbivad igapäevaselt: liha, lihatooteid ja mune. Liha ja lihatooted see on üsna mahukas segment . Toodete valik erinevatel tootjatel on suhteliselt suur ja konkurents tihe.
Tootevaliku ja väljapanekute tarbeks külastasin kauplusi, kus ma tavaliselt ei käi. See oli hea võimalus tutvuda nende väljapanekute ja tootevalikutega.
Teine põhjus, miks valisin antud teema on see, et ma ise puutun iga päev kokku liha ja liha toodetega. Töötan hetkel ühes Eesti suurimas liha käitlemisettevõttes. Olen osalenud toore liha töötlemise ja protsessis peaaegu algusest lõpuni. Töötasin ligi kaks aastat algtöötlemises (tapamajas) ning aegajalt käisin toore lihakäitlemise osakonnas (tarbija- ja tükilihad) ning subproduktide osakonnas abiks pakkimisel. Erandina ei töötanud lihalõikuses, kuid olen teadlik rümba tükeldus viisidest .
Hetkel töötan klienditeeninduses ning müün liha ja lihatooteid. Peab tõdema, et meie sortiment on väga lai ja uueneb pidevalt. Vahel tuleb klientidele või lõpptarbijatele selgitada millise tootega on tegu või teada toote koostist.

  • Kaubamärgi mõiste, areng ja kaitse.

  • Kaubamärgi mõiste


    Kaubamärk on ettevõtja vara ja peamine äri edendamise vahend, mis võimaldab kaupa ja/või teenust esile tõsta ning eristada sarnase tegevusalaga konkureeriva ettevõtte kaubast ja/või teenusest. ( Kaubamärgiseadus § 3)
    Kaubamärk loob seose ettevõtja ja potensiaalse kliendi vahel, mis omakorda aitab luua lojaalset tarbijaskonda ning kasvatada seeläbi turuosa. Silmapaistev ja tähelepanu äratav kaubamärk mõjutab otseselt tarbija ostukäitumist, luues ettevõtte idenditeedi, kasvatades usaldusväärsust ja muutes kontakti tarbijaga lihtsamaks. ( Patendiamet , 2015)
    Tarbija jaoks aitab kaubamärk eristada erinevaid identseid tooteid, et ta saaks seostada varem ostetud ja talle meeldivat toodet. Näiteks maitse omaduste ja/või kvaliteedi(teenuse) poolest positiivseks osutunud ostukogemust omades muutub kaubamärk kliendi jaoks kvaliteedi garantiiks. (Patendiamet, 2015)

  • Kaubamärgi liigid


    Kaubamärk võib olla sõna- ( väljend , tehissõna, isiku nimi, loosung ), tähe- ja numbriühend, kujutis-, või nende kombinatsioon. Lisaks võib kaubamärk olla näiteks ruumiline- (3D, originaalse kujuga toode ja/või pakend), heli- (mõne filmi(de)/seriaali(de) tunnusmeloodia) või lõhnamärk. (Vikipeedia, s.a.)
    Värvimärk eraldi ühe värvina kaubamärgina ei ole võimalik üldjuhul registreerida, kuna sel puudub võime eristada kaupu ja/või teenuseid. Registreerida saab juhul, kui patendiametile on esitatud tõendid, mille alusel on tõendatud, et tarbija tajub värvi kaubamärgmina. (Patendiamet, 2015)
    Kaubamärgi eriliigid, mis tähistavad teatud ühistunnetust on kollektiivkaubamärk ja garantiimärk. Kollektiivkaubamärk on isikute ühendusele kuuluv tähis, mida iga liige võib kasutada vastavalt põhikirjas sätestatud tingimustele. Garantiimärk on eri isikute kaupu või teenuseid tähistav märk, nende kaupade või teenuste ühise omaduse, geograafilise päritolu, tootmisviisi või muu ühise tunnuse garanteerimiseks. (Vikipeedia, et.wikipedia.org, s.a.)
    Kaubamärk on väga lai mõiste, kus kasutatakse ka termineid: mark, brand ja logo . ( Ibid )
    Mõiste brand (mille kohta kahjuks ei leidu täpset eestikeelset vastet) on kaubamärgi tähendusest edasi arenenud ja hõlmab ka toote, teenuse või ettevõtte isikupära. Seda saab määratleda ettekujutusega, mis tarbijal või kliendil on toote, teenuse või ettevõtte suhtes tekkinud ja mis ei piirdu üksnes teatud tähise või tähiste kombinatsiooniga. (Ibid)

  • Kaubamärgi ajalugu maailmas


    Esimesed võimalikud märgistused tänapäeva mõistes kaubamärgina pärinevad Atiik-Kreekast, kus keraamilisi esemeid märgistati, et eristada neid erinevatest tegijatest. (Sherinian, s.a.)
    Esimesed kirjed kaubamärgi kasutamisest pärinevad juba Rooma keisririigi ajast I – V sajand pKr. Kus Rooma Impeeriumi mõõgasepad panid oma nime mõõgateramikele, millega sepp vastutas isiklikult oma toodangu eest ning mõõga ostjal oli võimalus sellest tulenevalt valik teha. (Vikipeedia, s.a.)
    Alates keskajast hakkasid erinevad Euroopa kaubanduse gildid nõudma märgistusi oma liikmete kaubale, et tagada kvaliteet ning identifitseerida, millisesse gildi kaupmees kuulub. Need tõid kasu rohkem gildile, kui tootjale. (Sherinian, s.a.)
    Hilisel keskajal alustati märgistamise seaduse välja töötamist . Sellest seadusest tulenevalt hakkas välja kujunema võltsingu, võltsimise ja pettuste seadus. (Ibid)
    Üheks vanimaks kasutusel olevaks kaubamärgiks loetakse ühte Saksamaa Müncheni õlle pruulikoja kaubamärki Löwnbräu (vt. Joonis 1), mis asutati 1383. aastal. Müncheni maksuregistris on esmakordselt mainitud 1746. aastal. (Vikipeedia, s.a.)
    Teine teada olev õlle kaubamärk Stella Artois (vt. Joonis 2) pärineb aastast 1708 Belgia Leuvenis, millele andis oma nime Sebastianus Artois, kes oli Den Horeni pruulikoja meister. (Ibid)
    Joonis 1 Kaubamärk Löwnbräu ( http://www.theoktoberfest.com/ , s.a)
    Joonis 2 Kaubamärk Stella Artois (Logo Stella Arrtois, s.a.)
    19.sajandil, kui hoogustus tööstus ja tootmine, hakati rääkima kaubamärgist. Erinevad riigid hakkasid välja kujundama erinevaid seadusi ja registreerimise süsteeme kaubamärgi kasutamiseks (Sherinian, s.a.)
    Prantsusmaal võeti vastu 1803 „Tehase, Tootmise ja Töökoha seadus“, mille kohaselt oli kriminaalne kasutada teise pitsatit oma toodangul. Hiljem 1857 algatati esimene ulatuslik kaubamärkide süsteem „Tootmise ja Kaubamärkide seadus“, mis tunnistati 1964 kehtetuks ja asendati kaasaegsema kaubamärgi süsteemiga. (Ibid)
    Inglismaa ei kasutanud aastani 1905 põhjaliku kaubamärgi süsteemi, kuigi aastal 1862 võeti vastu „Kaubamärgi seadus“, mis tegi ebaseaduslikuks petlikud tähised ja märgid. 1875 aastal võeti vastu „Kaubamärgi registreerimise seadus“, mille kohaselt loodi süsteem kaubamärgi registreerimiseks. (Ibid)
    1938 võeti kasutusele esimene kaubamärgi süsteem „kavatsus-kohe-kasutada“. Selleks loodi üle vaatamisel põhinev kaubamärgi registreerimissüsteem ning avalduste taotlemisesüsteemi protseduur . See äratas tähelepanu, kuna tegu oli kõige arenenuma kaubamärgi süsteemiga maailmas, mis oli inspiratsiooniks teistele riikidele, sealhulgas Ameerika Ühendriigile. (Ibid)
    Esimene Föderaalne kaubamärgi õigusakt võeti vastu Ameerika Ühendriikides 1870 aastal. Kuid ülemkohtus jäi see põhikirjaga vastuollu Kongressi volitustega autoriõiguste osas. Aastal 1881 õnnestus vastu võtta Kaubamärgi seadus tuginedes kaubanduse klauslile, millega ei mindud vastuollu põhiseadusega. (Ibid)
    1946. aastal võttis Kongress vastu Lanham seaduse, kaubamärgi sümbolitele, et lahendada küsimusi kaubamärkide suhtes, mis kehtib tänapäevani.
    1995 aastal võeti vastu Föderaalne Kaubamärgi Lahjendamise seadus, et kaitsta tuntuid kaubamärke, et keegi sarnaseid märke ei kasutataks. Lisaks kehtestas Kongress hiljuti Küberkaitseseaduse, et kaitsta kuulsaid kaubamärke ennetavalt sarnaste röövellikke interneti domeeninimede eest. (Ibid)

  • Kaubamärgi ajalugu Eestis


    Eestis loetakse Tööstusomandi õiguskaitse aluseks 23.mai 1919, kui määrati ametisse ametnik patentide asjus Eesti Vabariigi Kaubandus- ja tööstusministeeriumi korraldusega nr.41. Esimene patendiseadus hakkas kehtima 15. aprill 1921, kui Riigikogu võttis vastu muudatuse 1896. aasta tsaariaegse vabriku- ja käsitööseaduse, leiutiste, kaubamärkide, mustrite ja mudelite kaitse seaduse ning maksuseaduse kohta. (Vikipeedia, s.a.)
    Eesti esimesele kaubamärgile „ PEOLEO “ esitati taotlus 22.märts 1919, tunnistus anti välja 02.aprill 1919 ning see kehtis 27.märts 1929-ni. (Ibid)
    Vanim siiani kehtiv registreeritud kaubamärk on „Singer“ esitati patendiametile 22.aprill 1921. (Ibid)
    Aastatel 1919-1940 registreeris Eesti Patendiamet regis 6587 kaubamärki. Patendiamet likvideeriti peale Nõukogude Liidu okupeerimist 6. augustil 1940. (Ibid)
    Taasasutati 03. detsember 1991 aastal Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega ning taas alustas 10.märtsil 1992. Kaubamärgi taotluste vastuvõttu taasalustati 1. oktoober 1992. (Ibid)

  • Kaubamärgi kaitse


    Kaubamärk on intellektuaalomand , mida loetakse inimese vaimse tegevuse tulemuseks. Intellektuaaliomandi õigused, mis on seadusega kindlaks määratud jagunevad: autoriõiguseks ja sellega kaasnevad õigusteks ning tööstusomandiks, mille objektideks on kaubamärgid, patendid ja kasulikud mudelid ning tööstusdisaini lahendused. (EAS, s.a.)
    Kaubamärke ei patendeerita, vaid registreeritakse, seega kaubamärk ei kaitse originaalseid ideid, kauba valmistamise või teenuse osutamise viisi. Samuti ei saa kaubamärgiga piirata konkurentsivabadust või takistada konkurentide äritegevust, vaid kaitse on heauskne st on mõeldud ausaid äritavasid järgiva tegevuse edendamiseks. (Patendiamet, 2015)
    Registreeritud ehk kaitstud kaubamärk annab ainuõiguse oma kaupu ja/või teenuseid esile tõsta või eristada samal ajal keelates konkurentidel kasutada sarnaste tähiste või identse kaubamärgi kasutamise samas valdkonnas kaupade ja/või teenuste seast. Kaubamärgi omanik võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumise takistamiseks algatada kohtumenetluse. (Ibid)
    Vältimaks vastuolu varasemate kaubamärkidega, tuleks juba kaubamärgi valiku ja väljatöötamise ajal otsinguid. Samuti tuleks välja selgitada, kas valitud tähist on võimalik kasutada nii, et ei tuleks konflikte ja sellele on võimalik õiguskaitset saada. (EAS, s.a.)
    Otsinguid saab teha Patendiameti andmebaasist, mis sisaldab Eesti riigisiseseid ja rahvusvahelisi kaubamärke. Teine on eSearch plus veebileht , mis sisaldab endas Euroopa Ühenduse kaubamärke, kaasa asrvatud Eestis kehtivaid.(Patendiamet, 2015)
    Registreeritud ehk kaitstud kaubamärk annab ainuõiguse oma kaupu ja/või teenuseid esile tõsta või eristada samal ajal keelates konkurentidel kasutada sarnaste tähiste või identse kaubamärgi kasutamise samas valdkonnas kaupade ja/või teenuste seast. Kaubamärgi omanik võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumise takistamiseks algatada kohtumenetluse. (Patendiamet, 2015)
    Et kehtestada omandiõigust on soovitatav kaubamärk registreerida konkreetse riigi või piirkonna kaubamärgi- või patendiametis. Arvestama peab sellega, et kaitse on territoriaalne ehk kehtib seal riigis või piirkonnas, kus kaubamärk varasemalt on registreeritud Kaubamärgi kaitsmiseks väljaspool Eestit on kolm võimalust: esitada taotlus otse mõne teise riigi patendiametisse registreerida rahvusvaheline kaubamärk Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo kaudu esitada taotlus Siseturu Ühtlustamise Ametile. (EAS, s.a.)
    Lisaks registreerimisele võib kaubamärk õiguskaitse saada üldtuntuks muutumise tulemusena, mõnes riigis ka kaubamärgi kasutamise teel. Kui tekib vaidlus kaubamärgi üle, siis enamikes riikides ja piirkondades eelistatakse seda kaubamärki, mis on varem registreeritud ja kasutama hakatud. (Vikipeedia, s.a.)

  • Kaubamärk RAKVERE


    Rakvere kaubamärk kuulub Baltikumi suurimasse lihatööstuskontserni HKScan Corporation , millel on soomlasest omanik. HKScan Baltic alla kuulub: Eestis Rakvere ja Tallegg , Lätis Rigas Miesnieks ning Leedus Jelgava ja Klaipedos Maistas kaubamärk. Aktiivselt tegutsetakse Baltikumis alates 1998. aastast. (HKScan, s.a)
    Baltikumi eripäraks võrreldes teiste HKScan koduturgudega on see, et kogu sea- ja linnuliha kett hõlmab kõike alates söödast, kasvatusest , algtöötlemisest kuni tootmiseni lõpuni välja. Vertikaalne integratsioon ja toorme jälgimine võimaldab täieliku kvaliteedi garantiid ja kontrolli tarneahelas. (HKScan, s.a)
    Joonis 3 Vasakul Rakvere logo. Foto: (RLK, s.a.)
    Joonis 4 HKScan Corporation Baltikumi turg Brändi märkidega (autori joonis, 2015)

  • Kaubamärk Rakvere ajalooline areng


    Ettevõtte eelkäijateks peetakse 1890. aastal tööd alustanud tapamaja, mis ühines Baumani ja Shenkeli vorstitööstus ettevõttega 1944. aastal ja moodustas Rakvere Lihakombinaadi. 1963. aastal liideti Rakvere Lihakombinaadiga Kohtla-Järve ja Narva Lihakombinaadid. 1995. aastal Rakvere Lihakombinaat erastati ning järgmisel aastal 1996 sai enamusosaluse Ekseko, millest sai RLK tütarettevõtte. (RLK, s.a.)
    1997. aastal said RLK tütarettevõteteks “Rigas Miesnieks” Lätis ja “Klaipedos Maisto Produktai” Leedus. Samal aastal alustati kauplemist AS Rakvere Lihakombinaadi aktsiatega Tallinna Börsil. Börsil lõpetati aktsiate noteerimine 2006. aastal, kuna firma võttis üle Soome firma “HK Ruokatalo OY” (Praegune HKScan Corporation).(ibid)
    2013. aastal läks Rakvere Lihakombinaat HKScan kontsrni kuuluva Talleggi alluvusse, mida juhtis Teet Soorm. 2014. aasta 30. mail muutus ettevõtte nimi Rakvere Lihakombinaat AS-st HKScan Estonia AS-ks. (ibid)
    2015. aasta augustis täitus ettevõtel 125. tegutsemisaastat. (ibid)
    Joonis 5 Rakvere logo aastani 1991. (Vikipeedia, s.a.)
    Aastast 1991 oli kasutusel valge punasega Rakvere logo, mida kasutati 12 aastat. Logo sümboliseeris kutrinoaga liha lõikamist (peenestamist kutris). Lisaks oli toodetel erinevad värvikombinatsioonid, vastavalt hinnaklasside lõikes, mis oli liiga kirju ja keeruline tarbijale. (ärileht.ee, 2003)
    Kuna ettevõte ja Eesti ühiskond oli peale taasiseseisvumist kiirelt edasi arenenud, tuli edasi uueneda. Põhjus, miks uuendati kaubamärki oli see, et vana jäi firma arengule jalgu ning ei andnud edasi kaubamärgi Rakvere jaoks olulisi väärtusi. (ibid)
    Joonis 6 Rakvere logo aastast 2003. (RLK, s.a.)
    Aastal 2003. aastal esitleti uut logo “Roheline Tamm” millega koos võeti kasutusele ühtne värvilahendus ja pakendikontseptsioon, sellisel kujul, nagu me näeme seda täna.
    Tuntuimateks slõuganiteks on: „Elamusi igaks päevaks“ ja hetkel kasutuses olev „ Kõht täis Eesti moodi” (ibid)
    15.jaanuaril 2003 Eesti Päevale artiklis ütles tolle aegne Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm Rakvere uuenenud logo kohta; “Rakvere uuel logol kujutatud roheline tamm ei ole otseselt seotud lihatoodetega, kuid ta kannab neid väärtusi, mis meie jaoks tähtsad on. Rakvere viiner on eestimaise toiduaine sümboliks , samamoodi nagu tamm on Eesti looduse sümboliks. Tammel on iga aasta uued tõrud , täpselt samamoodi üllatab Rakvere tarbijat igal aastal uute toodetega” (ärileht.ee, 2003)
    Rakvere logo on näha kõikidel rakvere toodete pakenditel, kleebistel, panderollidel. Viilutatud toodete tagaküljele hakkab ta silma pressituna (formeeritud kile).
    Rakvere kasutab Coop Eesti Keskühistu ketikauplusi, et tarbijaile pakkuda müügiks värsket jahutatud, hakk - ja marinaadi liha. Varasemalt toimus müük ka suuremates Selverites, kuid 30. augustil 2015 lõpetati koostöö. Selveri poolt sõlmiti leping Saaremaa Lihatööstusega, kes võttis lihaletid üle. Hetkel toimub müük. suuremates Coop Eesti Keskühistu Maksimarketite ja Konsumite selvelettides. (Eerme, 2015)

  • Kaubamärk Rakvere saavutused ja tunnustamine


    Eesti Grilliliidu aastaauhinnad 2015. Foto: ( http://hoogne.weebly.com/ , 2015)
    2015. aastal sai auhinna Eesti Grilli Galal 2015 „Aasta šašlõkk“, toode Rakvere keefirimarinaadis šašlõkk, mis on saadaval 1 kg ämbris, sealiha ilma äädikata on maitsestatud jogurti-keefirimarinaadis. Tulemus põhines 2014. aasta enim müüdud tooted Nielsen Eesti müügiandmetel. Varasemalt on toode saanud auhinna „Eesti parim lihatoode 2006“. ( http://hoogne.weebly.com/ , 2015)
    2015. aastal sai auhinna Eesti Grilli Galal 2015 „Aasta marinaadis ribi “, toode Rakvere grillribi, mis on saadaval ~1,2 kg pakendis klassikalises punases marinaadis kolme lühikese 5-8cm ribi kaupa. Tulemus põhines 2014. aasta enim müüdud tooted Nielsen Eesti müügiandmetel (Ibid)
    2015. aastal sai auhinna Eesti Grilli Galal 2015 „Aasta marinaadis ribi“, toode American BBQ grill -ribi, mis on saadaval 900g pakendis ameerika pärases barbeque maitsestusega searibiplaat küpsetatud valmis sous -vide meetodil. Tulemus põhines Eesti Grilliliidu profižürii hinnangul 2015. aasta maitsvaimad tooted. (Ibid)
    2015. aastal sai auhinna Eesti Grilli Galal 2015 „Aasta marinaadis liha“, toode Kirsi - rummi grill-liha, mis on saadaval seavälisfileest 580g pakendis,marinaadiks ehtne kirsipüree ja rumm. Tulemus põhines Eesti Grilliliidu profižürii hinnangul 2015. aasta maitsvaimad tooted. (Ibid)
    2013. aastal sai auhinna „ Eesti Parim Lihatoode 2013“ Hõbemärgi ning „Kokkade lemmik lihatoode 2013“, toode Laste grillvorst ploomidega lambasooles, mis on saadaval 450g pakendis, naturaalses lambasooles naturaalsete ploomidega. (Toiduliit, s.a)
    2012. aastal sai auhinna „Eesti Parim Lihatoode 2012“ Kuldmärgi, toode Rukkileivakattega ahjukael, mis on saadaval ahjuvalmis küpsetuskarbis 620g seakaelakarbonaad rukkileiva paneeringus (Ibid)
    2012. aastal sai auhinna „Eesti Parim Lihatoode 2012“ Hõbemärk, toode Rukkileivakattega ahjukael, mis on saadaval ahjuvalmis küpsetuskarbis 620g seakaelakarbonaad rukkileiva paneeringus (Ibid)
    2011. aastal sai auhinna „Eesti Parim Lihatoode 2011“ Hõbemärk, toode Ahjukael röstsibulaga, mis on saadaval ahjuvalmis küpsetuskarbis 620g seakaelakarbonaad röstitud sibulatega. (Ibid)
    2011. aastal sai auhinna „Parim Toit Tervisele 2011“ toode Lihaveise praelõigud, mis on laagerdatud eestimaine lihaveiseliha 400g pakendis. (Ibid)
    2011. aastal sai auhinna „Parim Toit Tervisele 2011“ toode Lihaveise sisefilee lõigud , mis on laagerdatud eestimaine lihaveiseliha 300g pakendis. (Ibid)

  • Kaubamärk Rakvere Tootevalik

  • Võileivapealsed lihatooted:


    Suitsulihatooted:
    Rulaad : Suitsurulaad
    Sink : Einepeekon, Kalkunisink, Kerge sink, Kodusink, Lihakas suitsusink, Lihaveise suitsusink, Rakvere suitsusingike, Rakvere suitsusink, Sealihasink, Singikuubikud, Suitsusink hapukurgi ja tilliga, Suitsupeekon, Suitsutatud seavälisfilee, Suitsutatud veisesink, Suitsutatud veisevälisfilee, Toorsuitsutatud seavälisfilee, Virusink, Õhuline sealihasink, Õhuline veiselihasink
    Vorstid:
    Keeduvorstid: Doktorivorst, Juustuvorst, Lastevorst, Lihakas Doktorivorst, Lihakas Lastevorst, Lihakas suitsujuustuvorst
    Pool- ja täissuitsuvorstid: Haanja poolsuitsuvorst Keedusalaami, Lihakas Kraakov, Lihakas suitsuvorst , Murulauguga poolsuitsuvorst, Mõisa poolsuitsuvorst, Rakvere poolsuitsuvorst, Rakvere täissuitsuvorst.
    Toorsuitsuvorstid: Rakvere toorsuitsuvorst , Toledo toorsuitsuvorst pistaatsiapähklitega, Seemnekattega toorsuitsuvorst, Vinnutatud vorst .
    Toorsuitsupeekonid: Ameerikapärane toorsuitsupeekon, Inglisepärane toorsuitsupeekon, Toorsuitsupeekoni kuubikud.
    Pasteedid ja võided: Kreemjas maksapasteet , Küpsetatud maksapasteet rõõsa koorega , Maksapasteet, Maksarõngas, Määrdepasteet, Saiakate.

  • Roavalmistus tooted:


    Viinerid : Juustuviinerid, Lasteviinerid, Lihakas Doktoriviiner, Rakvere grillviiner juustuga , Rakvere viiner.
    Sardellid : Lihakas sardell , Lihakas veiselihasardell, Sardell juustuga, Rakvere suitsusardell.
    Grillvorstid: Eesti Rahwa grillvorst, Eesti Rahwa grillvorst suitsujuustuga, Lastegrillvorst ploomidega lambasooles, Šašlõkivorst lambasooles.
    Hakklihast tooted:
    Lihapallid: Lihapallid ürdi-toorjuustuseguga, Lindströmi lihapallid kodujuustutäidisega, Toorjuustuseguga lihapallid, Rakvere lihapallid.
    Pihvid : Hakklihatasku sulajuustutäidisega, Lindströmi kotlet, Paneeritud pihvid, Perepihvid, Rakvere pihvid, Rakvere pihvid juustuga.
    Veretooted :
    Verivorstid ja -käkid: Joonatani verivorst , Pühade verivorst peekoniga, Rakvere verivorst Rakvere verivorst suitsulihaga, Verikäkk , Verivorst rõõsa koore ja röstsibulaga, Verivorst toorsuitsupeekoniga.

  • Snäkid


    Snäkid: Kabanossisnäkk, Ribisnäkk, Snäkk Chilli Pork Jerky, Snäkk Seafileesnäkid, Snäkk Sealihasnäkid, Snäkk Traditional Beef Jerky, Rakvere õllesigar

  • Tarrendtooted


    Tarrendtooted Sealiha sinepises tarrendis, Sealihasült.

  • Külmutatud tooted:


    Frikadellid: Frikadellid.
    Pelmeenid : Rakvere pelmeenid, Täisterajahust pelmeenid suitsulihaga.
    Külmutatud subproduktid: Seamaksastrooganov, Seamaks , Seaneerud, Seakeeled, Seasüda, Seaesikoot, Seatagakoot,

  • Küpsetatud lihatooted


    Küpsetatud ahjupraed: Jõulusink, Kodune jõulupraad, Küpsetatud talumehe rulaad küüslauguga, Meepraad, Tagakoot.

  • Hakkliha ja tükkilihatoote


    Küpsetamata lihatooted:
    Šašlõkid: Keefirimarinaadis šašlõkk, Perešašlõkk
    Grill-lihad: Eesti Rahwa grill-liha, Kaukaasia grill-liha, Keefirimarinaadis grill-liha, Kirsi-rummimarinaadis grill-liha, Koore-pipramarinaadis grill-liha, Mustikamarinaadis grill-liha, Punase veini marinaadis grill-liha
    Grill-ribid: American BBQ grill-ribi, American grillribi, Mustikamarinaadis ribi, Rakvere grillribi.
    Küpsetamata ahjupraed: Ahjukael ploomidega, Ahjukael röstsibulaga, Ahjupraad seaküljetükist, Ahjuprae lõik kamaraga, Ahjurulaad, Jogurtine ahjukael juustuga, Kodune ahjupraad, Loorberitega seapraad kamaraga, Sealiharullid verivorsti ja pohladega, Seavälisfileest ahjupraad, Veisevälisfilee lõigud jõhvikatega, Peekoni -sibularullid küpsetuskarbis, Rukkileivakattega ahjukael, Sealiharullid suitsupeekoni ja mustade ploomidega, Vanaema ahjurull.
    Jahutatud sealiha: Seaguljašš, Seasisefilee, Seavälisfilee, Seavälisfileest minutipihv, Seavälisfilee kamaraga, Seakaelakarbonaad, Seakaelakarbonaadi lõigud, Seapraad kondita , Seastrooganov, Peekonilõigud, Kodune soolapeekon, Peekon, Seapraad Rakvere, Seapraad, Seapraad Klassikaline, Seapraad abalihast, Seavälisfilee maitsestatud, Seakaelakarbonaadmaitsestatud, Seaabaliha kondita, Seaesikoot, Seatagakoot, Soolapekk, Seamaksastrooganov, Seamaks, Seaneerud, Seakeeled, Seasüda.
    Jahutatud Veiseliha: Veisevälisfilee, Veiseabaliha kondita, Veisepraad kondita, Lihaveise sisefilee, Lihaveise antrekoot , Lihaveise tagaosa välistükk, Lihaveise tagaosasisetükk, Lihaveise välisfilee , Lihaveise praelõigud, Lihaveise böfstrooganov, Lihaveise sisefilee lõigud, Lihaveise välisfilee lõigud, Noorveise maksastrooganov, Noorveise maks, Noorveise saba, Noorveise süda.
    Toored hakklihapallid ja – kotletid : Hakklihapallid, Hakk-kotletid.
    Hakkliha ja hakklihasegu:
    Jahutatud hakkliha: Kodune hakkliha, Perehakklihasegu, Rakvere hakkliha, Seahakkliha, Veisehakkliha, Lihaveise-delikatesshakkliha, Sea-delikatesshakkliha.
    Külmutatud hakkliha: Kodune hakkliha, Perehakklihasegu, Seahakkliha, Veisehakkliha.

  • Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal


    Valisin kaks kauplust, mis mõlemad asuvad Rakveres : OG Elektra AS kauplus Turu Kaubamajas ning Rakvere Maxima X kauplus. Valik langes nende kaupluste kasuks isiklikel põhjustel, kuna Turu Kaubamaja ma üldiselt ei külasta peaaegu mitte kunagi ning Maximat ma külastan väga harva. Sellest lähtuvalt andis antud töö kirjutamine avardada veidike silmaringi ning teada saada, milline valik, sortiment ja kaupade väljapanek kõnealustes kauplustes on.

  • Turu Kaubamaja


    Tootevalik Turu Kaubamajas: Rakvere viiner 500g , Lihakas Doktoriviiner 500g, Pereviiner 500g, Juustuviiner 290g, Lasteviiner 290g, Rakvere viiner 290g, Maksapasteet 200g, Saiakate 300g, Küpsetatud maksapasteet rõõsakoorega 200g, Maksarõngas 200g, Grillviiner juustuga 500g, Sardell juustuga 500g, Lihakas sardell 500g, Paneeritud pihvid 420g, Ürdi- toorjuustu lihapallid 360g, Hakklihatasku sulajuustu täidisega 350g, Rakvere pihvid 390g, Rakvere pihvid juustuga, Toorjuustu seguga lihapallid, Perepihvid, Einepeekon 130g, Rakvere suitsusingike 130g, Suitsurulaad 130g, Suitsupeekon 130g, Suitsutatud seavälisfilee 130g, Rakvere Rakvere Toorsuitsuvorst 210g, Rohelise pipraga Täissuitsuvorst 180g, Kabanossi snäkk 120g, Rakvere Õllesigar 120g, Mõisa Poolsuitsuvorst 360g, Keedusalaami 350g, Rakvere poolsuitsuvorst 360g, Suitsutatud veisesink 130g, Suitsutatud veisevälisfilee 130g, Kerge sink 150g, Viru sink 150g, Lihakas lastevorst 360g, Doktorivorst 190g, Lastevorst 190g, Lihakas Lastevorst 190g, Mõisa poolsuitsuvorst 190g, Doktorivorst 300g, Lastevorst 300g, Juustuvorst 300g, Lastevorst 600g, Kodune soolapeekon (viilutatud) 250g, Kodune soolapeekon (kg), Pühade verivorst peekoniga seasooles 500g, Rakvere pelmeenid 900g,
    Tootevaliku väljapanek: Turu Kaubamaja väljapanek meeldis mulle kaugelt vaadates rohkem, kui Maximas, lett oli kaupu täis. Kuid lähemalt vaadates oli väljapanek suhteliselt ebamäärane. Tegu tundus olema tootja põhise väljapanekuga st. ühes osa oli Rakvere kaubamärk (k.a Valla ja Tallegg, kuna ka need on HKScan Estonia AS toodang), Rannarootsi, Oskar , Maks ja Moorits jne. Leti müügipind oli väiksem, kui Maximas.
    Otsa pealset riiulit kasutatakse ilmselt hooaja kaubaalana, seal olid kõik tooted verivorstid. Väljapanek tundus algselt mulle pisut kaootiline ja teistsugune, kui olen harjunud nägema. Võõras oli mulle see, et Kodune soolapeekon oli asetatud toodete juurde, mis on kuumtöödeldud. Külastades teisi ketikauplusi (nt. Selver , Maksimarket , Rimi , Maxima), siis leiab sarnase toote jahutatud või maitsestatud lihatoodete juurest. Väljapanekus leidus toodet Rakvere maksarõngas kahes erinevas kohas. Rakvere viiner 500g ja Lihakas Doktoriviiner 500g puhul oli piikide kohale pakkide peale laotud tooted, mis ei mahtunud ära. Sama kohtas viilutatud topsi toodete juures. Kui oleks minu teha, siis 290g Juustuviiner, Lasteviiner ja Rakvere viiner asetseksid kindlasti ülemistel piikidel, siis paistaksid tooted paremini silma. Antud juhul „kaovad“ nad ära suurte 500g viinerite alla. Kõige alumistel riiulitel olevate toodete nimetuse saab teada hinnasildilt või kui toode riiuli vahelt välja tõmmata. Üldiselt tundub, et väljapanekul pole kindlat plaani (plano).
    Hind puudus tootel Lasteviiner 290g. Mingil põhjusel oli mõlemad Maksapasteedi ja Saiakatte hinnasildid ainult Saiakatte ees. Kui eelnev välja jätta, siis hinnad avalduvad selgelt ja arusaadavalt. Tavahinnad olid märgitud valgega ja kampaania soodushinnad kollasega. Olemas on ka kliendikaart , kuid eraldi välja toodud hindu kliendikaardi omanikele ei olnud. Kliendikaardi positiivne pool on see, et see on ID-kaardi põhine, mis tarbijale tähendab, et üks tüütu plastikkaart rahakotis vähem.
    Turu Kaubamaja Rakvere kaubamärgi toodete välja panekud . Fotod: Autor

  • Rakvere Maxima


    Tootevalik Rakvere Maximas: Eesti Rahwa grill-liha 500g, Seakaelakarbonaas (Karp/kg), Seapraad (Karp/kg), Hakkkotletid 260g, Rakvere viiner 500g, Pereviiner 500g, Lihakas Doktoriviiner 500g, Lasteviiner 290g, Lihakas sardell 500g, Rakvere suitsusardell 500g, Pühade verivorst peekoniga 500g, Rakvere verivorst suitsulihaga 500g, Rakvere verivorst 500g, Eesti Rahwa verivorst 500g, Verikäkk 440g, Kreemjas maksapasteet 300g, Maksarõngas 300g, Juustuvorst 300g, Lastevorst 300g, Doktorivorst 600g, Juustuvorst 600g, Lastevorst 600g, Rakvere suitsusink 350g, Rakvere suitsusingike 350g, Kodusink (kg), Keedusalaami 350g, Rakvere Õllesiga 120g, Suitsutatud seavälisfilee 130g, Rakvere pelmeenid 900g, Seamaks 620g (külmutatud), Searasv 200g (külmutatud), Perehakkliha 250g (külmutatud), Sea esijalad 800g (külmutatud). Lastevorst (latis /kg), Doktorivorst (latis /kg), Juustuvorst (latis /kg), Viru Sink (latis /kg), Suitsusingike (latis /kg).
    Tootevaliku väljapanek: Kui võrrelda Turu Kaubamajaga, siis on kaupluse riiulitel ruumist puudust ei tule. Alumistel riiulitel on toodete vahel kasutatud eraldajaid, mis aitavad välja laotavaid tooteid stabiilsetena (nt vorstilatid liikumatuna) ning read sirgetena ( pehmed MAP pakendid püstises asendis). Tooted olid paigutatud näoga, seega tarbijana näen tootepakendit. Oli aru saada, kus on viinerid, sardellid, keeduvorstid, verivorstid, singid jne. Kõik on ilusti kategoriseeritud.
    Hinnad avalduvad selgelt ja arusaadavalt. Kasutatud on riiulirääkijaid „REVOLUTSIOON“, „Kõige soodsam“ ja noolekesega silt „KAMPAANIA“. Tavahinna kõrval on ära toodud hind kliendikaardi “ Aitäh “ omanikele, ning kollasega soodne hind.
    Maxima Rakvere kaubamärgi toodete välja panekud. Fotod: Autor

  • Liha


    „Liha koostis erineb sõltuvalt looma liigist, tõust, soost, vanusest , toitumusest, üldseisundist. Liha all mõistetakse tapaloomade, -lindude ja ulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümpa ja rümba osi. Seega kuuluvad liha mõiste alla kõik rümbas sisalduvad koed , sh kamar, sooned , kõõlused, rasvkude jne. Liha võib olla kondiga või kondita.“ (Heldi Kikas E. K., 2004)
    Rümba all mõeldakse tapetud lihakeha , mis on veretustatud ja millelt on eemaldatud : harjased (sea puhul), nahk ( emised , veised , lambad , ulukid, küülikud ), suled ( linnud ), suguelundid, neerurasv, siseelundid e liiver (neerud, maks, süda, keel, söögitoru, hingekõri, diafragma), siserasv, pea- ja selja-aju, pea (kaelaluu ja esimese kaelalüli vahelt), sõrad , jalad (lindude puhul) esijalad randmeliigesest (va veistel) ja saba (viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt, erandiks on linnud). (ibid)
    Liha toidukõlblikuse otsustavad ainult selleks volitatud veterinaararstid-lihakontrollijad. (ibid)

  • Liha märgistamine


    Toidukõlblikust märgistatakse veterinaararstide poolt templiga ehk tervisemärgiga. Veterinaarkontrolli lihakehadele ehk rümpadele teostatakse tapamajas tapaliinil. Igal tükeldatud rümbaosal peab olema vähemalt üks templijäljend. Märgistamiseks kasutatakse templeid, mille põhjad on roostevabast terasest või kummist. Tempelijäljend peab olema selgesti loetav , ei tohi olla laiali valgunud ning peab olema mittekuluv. Templijäljendi tegemiseks kasutatakse toiduvärve: võlupunane AC (E129), pruun HT (E155), briljantsinine FCF (E133), metüülsinist või amaranti sisaldavat templivärvi. (ibid)
    Märgistamiseks kasutatavad templid on ovaalsed või sõõrikukujulised. Ovaalsed templid antakse välja tunnustamisnumbriga Veterinaar - ja Toiduametis tunnustatud ettevõttele. Sõõrikukujulised templid antakse välja maakonna veterinaarkeskuses väiketapamajadele. (ibid)
    Näide HKScan Estonia AS rümbal olevast ovaalsest tervisemärgist. Foto: Autor
    Joonisel on näidisena kujutatud ühte varianti võimalikust templist. Tegu on ovaalse templiga, mille päritolumaa on Eesti, kood 13 tähistab käitlemis ettevõtet HKScan Estonia AS.
    Infot toidu käitlemise tegevuslubade ja toidu käitlemiseks lubatud ettenähtud materjalide ning esemete käitlejate kohta leiab Veterinaar- ja Toiduameti registristrist:
    https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toitKaitlemisettevotedparing (Toiduamet, s.a.)
    Veel kasutatakse SEUROP märgistamist, mis määrab klassidesse searümbad vastavalt tailiha sisalduse protsendi järgi ning veise- ja lambarümbad lihakuse ja rasvasuse alusel. (Heldi Kikas et al., 2012, lk 150)

  • Liha koostis


    Liha keemiline koostis sõltub looma liigist, looma tõust, vanusest, soost, pidamistingimustest, toitumisest ning tapmise ja algtöötlemise tehnoloogiast . (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 259)
    Vesi – keskmine vee sisaldus on 70 – 75%. Mida vähem on lihas rasva, seda veerikkam see on. Et säilivuse aega pikendada kasutatakse erinevaid meetodeid , et vähendada vee hulka tootes ( soolamine , suitsutamine, kuumutamine ). (ibid)
    Valgud – Keskmine valgu sisaldus on umbes 18 – 20% , tänu millele on tegu valgurikka toiduainega. (ibid)
    Rasv – Rasva hulk on lihades väga erinev. Mida rohkem on rasva, seda vähem on valku (ibid)
    Kolesterool – inimesele kudede-organite ehitusmaterjal (ibid)
    Süsivesikuid – leidub väga vähesel määral, kuid sisaldab glükogeeni ehk loomset tärklist, mida enim leidub ulukilihas. (ibid)
    Mineraalained – olulisemad mineraalained, mida lihas leidub on: naatriumi-, fosfori-, magneesiumi-, kaaliumi -, väävli-, kloori ja rauaühendid. Rauda on enim kanalihas. Kaltsiumi ja fosfori põhiline algallikas on luud. Peamised omastatavad mineraalained paiknevad tailihas ning lihamahlas. Punane liha on asendamatu oma raua sisalduse poolest, mida inimese organism väga hästi omastab. (ibid)
    Mikroelemendid – on vajalikud vereloomeks, lihas on rohkesti seleeni, mangaani , tsinki ja koobaltit. (ibid)
    Vitamiinid – lihas leidub palju B-rühma vitamiine, eriti B-12, mis on oluline vereloomeks ning värvi moodustumiseks. Vitamiinide leidumise hulk oleneb teatud määral loomasöödast ning aastaajast (talvel on vitamiinide hulk väiksem, kui suvel). (ibid)
    Energeetiline väärtus oleneb liha puhul töötlemise viisist ning rasvasisaldusest. Vähem energiat annab keedetud või hautatud liha. Rohkem energiat annab praetud kujul liha.
    Kõige enam varjatud rasva sisaldavad näiteks viinerid, sardellid ja keeduvorstid. (ibid)

  • Liha kvaliteet


    Veise, sea ja lamba lihakered jaotatakse pärast töötlemist kaubanduslikesse kategooriatesse. Spetsiaalsete tükeldusskeemide alusel tükeldatakse rümbad (sise- ja välisfilee, prae-, külje-, aba-, küljetükk jne) ning nendelt eemaldatakse kondid, sooned ja liigne rasvkude. (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 260)
    Müügilettidele jõuab jahutatud kujul liha, mis on peale tapmist jahutatud kuni 0 kraadini. Külmutatud liha teistkordselt enam uuesti külmutada ei tohi peale ülessulamist. Samuti ei tohi realiseerida liha, mille puhul on kahtlus värskuses, on märgata kahtlast värvust, lima või hallitust ning on tunda hapukat lõhna. (ibid)
    Müügisaalis säilitatakse liha külmvitriinides ja külmlettides. Õige säilitamine põhineb kahel tähtsal teguril: õige temperatuur ning säilitus ja töövahendite puhtus. Sobivaim külmiku temperatuur on +2 kuni +4 kraadi, sobivaim õhuniiskus peaks olema 80-85%. Kui õhk on liiga niiske muutub liha limaseks. Kui õhk on liiga kuiv, kuivatab see liha, muutes toote väljanägemist ning põhjustab kaalukadu . (ibid)
    Liha kaudu levivad toidumürgitused ja nakkushaigused, milleks võivad olla: salmonelloos , kampülobakterid (esineb tapaloomadel; veised, kanad ), rotaviirusenteriit toidubotulism ning shigelloos (pesemata kätel olev bakter). Toidumürgituse põhjuseks on bakterite poolt toodetud mürgid toidus. Nakkushaiguslikud bakterid paljunevad ja tegutsevad inimese seedetrakis. (ibid)

  • Liha liigitamine


    Põhilised lihaliigid, mis kaubandusest leida võib on sealiha, linnuliha (enim kanaliha ) ja veiseliha. Harva võib leida kauplustest ulukiliha (pole saadaval toorena, kuid on valmis lihatoodetena nt Linpet kaubamärk AS Linnamäe Lihatööstuselt), lambaliha (Saaremaa LT) ning küülikuliha (enamasti sisse ostetud).
    Joonis 7 Lihade liigitamine (autor)

  • Linnuliha


    Vastavalt linnuliigile eristatakse: kanaliha, kalkuniliha, pardiliha, haneliha, ning metslinnuliha. Linnuliha on võrreldes teiste lihadega õrnema konsistentsiga , kõige paremini omastatav ja toitvam. Linnulihal on õhuke nahk. Rasva sisaldavad rohkem vanad linnud, võrreldes noorte lindudega. (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 259-260)
    Värske linnuliha lihaskude tihe ning elastne. Värvuselt valkjas kuni hallikaskollane, rasv valge või kollane. Kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. (ibid)
    Lihakanadeks on nii kanad, kui ka kuked . Tapaküpseteks saavad nad 5 – 6 nädalaselt, kui on kaaluks saavutatud kuni 1,8 kg. Noored linnud on kergesti ja kiirelt küpsevad, samuti sobivad grillimiseks, võrreldes vanemate lindudega, mis vajavad pikemaajalist kuumtöötlemist. Vana lindu noorest saab eristada rinnakuluu järgi, mis on tugev ja jäik, noorlinnu oma on pehme ja painduv. (www.tallegg.ee, s.a.)
    Kanaliha kõige kõrgema rasvasisaldusega on kananahk, mis soovitatakse peale küpsetamist lihalt eemaldada. Järgnevad seljatükk ja koivad, see järel kintsud ning rinnatükid. Rinna osa on kõige kõrgema valgusisaldusega. (ibid)

  • Sealiha


    Sea lihakeha kaalub keskmiselt 60 -75 kg ning jaotub kolmeks osaks: esi-, kesk- ja tagaosa. Need omakorda jaotatakse veel erinevateks osa tükkideks. (Heldi Kikas et al., 2012, lk 143-144)
    Sealiha jaguneb rammususe järgi: rasvane sealiha (pekikihi paksus üle 4 cm), peekon (pekikihi paksus 2 – 4 cm) ning lihasiga (pekikihi paksus 1,5 – 2 cm). (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 260)
    Sealiha on peenekoeline, helepunase värvusega, sisaldab vähe sidekudet ja on mure. Kõige väärtuslikumateks osadeks searümba puhul peetakse: singi - (tagaosalihased), selja-, filee - (sisemine ja välimine), kaela- ja abatükki. Suured tükid, mis on mõeldud müügiks (kauplustele ja horeca klientidele) nendelt eemaldatakse pekk osaliselt või täielikult. Sinkidelt- ja abatükkidelt eemaldatakse suurte lihasgruppide vaheline sidekude ning rasv täielikult. (ibid)
    Enim levinud sea tükilihad: kaelakarbonaad , abatükk, prae- e tagatükk, sisefilee, välisfilee, peekon, esi- ja tagakoot ning tapasaadused . (Heldi Kikas et al., 2012, lk145-146)
    Sealiha kasutatakse hakkliha, šašlõki, šnitslite, karbonaadi, süldi , puljongi jne. Valmistamisel. (Heldi Kikas et al., 2012, lk156)

  • Veiseliha


    Parimaks lihaloomaks peetakse lihatõugu noorveist vanuses 12 – 14 kuud, eluskaaluga 600kg. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145)
    Veiseliha liigitatakse: vasikaliha , noorloomaliha ja loomaliha , vastaval sellele sõltub ka liha koelisus, liha värvus, rasvkoe värvus ja paksus. Rahvakeeles kutsutakse ka loomalihaks, mis ei ole õige väljend. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145-146)
    • Vasikaliha – 2 nädala kuni 3 kuu vanuse looma liha. Värvuselt heleroosa, peenekiulise lihaskoega, nahaalune rasvkude puudub.
    • Noorveiseliha ehk mullikaliha – 3 kuu kuni 3 aasta vanuse looma liha. Värvuselt roosakaspunane, peenekiulise lihaskoe ja vähese sidekoega, naha all õhuke rasva ladestus .
    • Veiseliha – üle 3 aasta vanuse looma liha. Värvuselt tumepunane, tiheda lihaskoega ning kollase rasvaga . Lehma liha on õrnema konsistentsiga, värvuselt erepunane ja marmori taolise struktuuriga. Pulli liha on tumepunase värvusega, lihaskude jämedakiuline ja pisut ebameeldiva lõhnaga. Rasvaladestused puuduvad

    Enim levinud veise tükilihad: antrekoot, kondiga abatükk, välis- ja sisefilee, rinnaliha, ribi ning koot . (ibid)
    Veiseliha valmistamisel tuntakse kolme küpsusastet:
    • Küps (welldone) – läbiküpsenud lihalõik, pealt pruunistatud ja keskelt täielikult küps, liha sisetemperatuur vähemalt 72oC.
    • Poolküps (meedium) – keskmiselt küpsenud lihalõik, pealt pruunistatud, keskmine osa pooltoores (punakas kuni roosa), liha sisetemperatuur 60-65oC.
    • Pooltoores ( rare ) – pealt kergelt pruunistatud lihalõik, keskmine osa pooltoores, liha sisetemperatuur 50-55oC. (ibid)

  • Lambaliha


    Lamba lihakeha kaalub umbes 20 – 30kg. Lambaliha on marmoritaolise struktuuriga ning tihedateraline, lisaks sõltub liha koelisus, liha värvus, rasvkoe värvus ja paksus, liha lõhn sellest, kas tegu on talle, noorlooma või vana loomaga . (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 259)
    • Noorlooma – Värvuselt roosa, tihedateralise lihaskoega, valge rasvaga ja spetsiifilise lõhnaga.
    • Vana loom – Värvuselt tumepunane, tihedateralise lihaskoega, kollase rasvaga ja spetsiifilise lõhnaga.

    Enim kasutatavad lamba tükilihad: kaelaliha, abatükk, ribitükk, nimmetükk ja tagatükk. (ibid)
    Lambaliha kasutatakse kebabi šašlõkki, plohvi, suppide, raguu , puljongite jne. Valmistamiseks. (ibid)

  • Pakendid ja pakenditete märgistamine


    Liha ja lihatooteid pakendatakse erinevatessepakenditesse, milleks võib olla vaakumpakend , termokahanev pakend ja MAP pakend. Pakendi ülesanne on kaitsta toodet mehhaaniliste kahjustuste, ja riknemiste eest. Pakend aitab säilitada toote omadusi ning kvaliteeti. Lisaks annavad pakendid tarbijale infot toote ja selle koostise kohta ning muuta toote kasutamine mugavaks ja käepäraseks. (Heldi Kikas et al., 2012, lk 151)
    • Vaakumpakend e õhuvaba pakend. Pakendist eraldatakse õhk, et ei tekiks mikroobidele arenguks vajaliku õhku ning pikendatakse toote säilivusaega. Pakend on hermeetiline ja toode on lühikese aja jooksul kokku puutunud väliskeskkonnaga. (ibid)
    • Termokahanev (TERK) pakend. Pakend muudetakse kuumutamise teel õhuvabaks. Toode pannakse termotundliku vaakumkotti, kust see liigub edasi kuuma vette või kuuma auru kambrisse, kus ta tõmbub tihedalt ümber toote. Pakendamisviisi plussiks on, et lühiajaline kokkupuude kõrge temperatuuriga hävitab pakkimise käigus tootele sattuda võinud mikroorganismid . (ibid)
    • MAP ehk modifitseeritud atmosfääri pakend ehk gaaspakend. Pakendis kasutatakse säilitusgaase (CO2, O2, N2), mis pole tervisele, ega ka keskkonnale ohtlikud ja pärsib mikroorganismide arengut. Pakendis olev muudetud õhukoostis kaitseb tooteid ja tagab neile pikkema säilivusaja, andes tootjalt tarbijale kõrge kvaliteedilise toote. (ibid)

    Toote müügipakendil peab olema märgitud; toote nimetus, kaal, koostisosade loetelu , allergeenid , minimaalne säivlivusaeg, eritingimustel kasutamise ja/või säilitamise kohta, toidukäitleja (valmistaja, tootja või pakendaja), päritoluriik või lähtekoht, tarvitamisjuhis ning toitumisalane teave. (ibid)
    Kindlasti tuleb liha ja liha toodete puhul silmas pidada seda, et tegu on kiiresti riknevate toiduainetega ning peale „kõlblik kuni“ on toodete müümine keelatud.

  • Näited pakendi võimalikest märgistustest


    Toote panderoll eest ja tagant vaates. Foto: Autor
    Antud pakendi esiküljel (vasakpoolne foto) on ära toodud toote nimetus Rukkileivakattega ahjukael küpsetuskarbis ja toote netokogus on 620g. Sea pildi järgi all servas loeme välja, et toode on valmistatud seakaelakarbonaadist. Paremal all on tähis lipumärgiga, mis tähendab, et toode on valmistatud Eestis. Üleval paremal nurgas on Eesti Toiduliidu poolt välja antud auhinnad : “Parim Toiduaine 2012” hõbemärk ja “Parim Toiduaine 2012” kuldmärk. Lisaks on näha turunduse märki roosat jutumulli, mis lubab, et toodet on lihtne valmistada.
    Parempoolsel fotol näeme all servas, et tegu on kiiresti rikneva tootega, sest märgitud on kõlblik kuni kuupäeva (kauplustes järgmisel päeval antud toodet müüa ei tohi, risk tervisele ja vastuolus toiduseadusega). Tabelina on välja toodud toitumisalane teave ( rasvad , soolad, suhkrud , süsivesikud jne. Tabeli all on koostisosad ning tugevas kirjas on ära märgitud allergeenid (nisu ja rukis ) ja, et võib sisaldada loetelu ( soja , seller, sinep, piim). Kirjutatud on, et toode on pakendatud gaaskeskkonda. Samuti informeeriv tekst, et enne tarvitamist tuleks toode kuumutada vähemalt 71oC. Välja on toodud tootja, tootja aadress ning ka kodulehekülg .
    Triipkoodi kohal olevate märkide järgi loeme välja, et kasutatud on Eestis tapetud siga, Roheline Punkt märk näitab meile, et toote pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile. Viimane kolmnurk kolme noolega näitab, et tegu on papp pakendiga. Roosaga märgitud turunduslikud märgid näitavad meile, et toodet võiks küpsetada ahjus 180oC umbes 70 minutit.
    Toote pakendi esikülg. Foto: Autor
    Antud pakendi esiküljel on ära toodud toote nimetus Lihaveise praelõigud ja toote netokogus on 400g. Pakendil on kasutatud märki Eesti Lihaveis , mis annab meile infot, et tegu on eestimaise toorainega. All vasakus nurgas on Eesti Toiduliidu poolt välja antud auhind: “Parim Toit tervisele 2011”. Vasakul nurgas on näeme, et tegu on kiiresti rikneva tootega, sest märgitud on kõlblik kuni kuupäeva (kauplustes järgmisel päeval antud toodet müüa ei tohi, risk tervisele ja vastuolus toiduseadusega). Ära on toodud ka partii nr. Antud tootel pole välja toodud toitumisalast teavet. Küll aga on välja toodud veiseliha valmistamisel kasutatavad küpsusastmed. Välja on toodud toote koostisosa , pakendamisviis, säilitamise tingimused, tootja, tootja aadress ning ettevõtte kodulehekülg. Eraldi on välja toodud, et tegu on Eestis tapetud ja lõigatud veisega.
    Koostisosade juures on välja toodud märkide järgi loeme välja, et kasutatud on Eestis tapetud veist, Roheline Punkt märk näitab meile, et toote pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile. Viimane kolmnurk kolme noolega keskel nr 07 näitab, et tegu on plastikpakendiga.

  • HAKKLIHA JA TÜKILIHAST TOOTED

  • Hakkliha


    Jahutatud hakkliha ja hakklihast valmistatud jahutatud tükilihast tooteid tuleb säilitada temperatuuril mitte üle +2 C. (Randpere, 2002)
    Külmutatud hakkliha ja tükilihast tooteid tuleb säilitada temperatuuril mitte üle – 18 C.
    • Hakkliha - liha, mis on hakitud või mõnel muul viisil peenestatud vastava seadme abil ja millele võib olla lisatud kuni 1 % keedusoola . (ibid)
    • Lisanditega hakkliha – naturaalne hakkliha, kuhu on lisatud soola, maitseaineid, loomse või taimse päritoluga tooret ja tooteid (näit. sojavalk, kaseinaat, riis jt.), joogivett, lisaaineid. (ibid)

  • Tükilihast tooted


    Tükilihast toode on värskest lihast või hakklihast toode, millele võib olla lisatud maitse-, lisa või muid toiduaineid, kuid mida ei ole kuumtöödeldud, sealhulgas suitsutatud, kuivatatud, vinnutatud, või mis ei ole läbinud eespool nimetatud protsessidest kombineeritud töötlemist. (ibid)
    Tapasaadustest valmistatud jahutatud tükilihast tooteid tuleb säilitada temperatuuril mitte üle +3 C. (ibid)
    Linnulihast, farmis peetud või kütitud väikeuluki või küüliku lihast valmistatud jahutatud tükilihast tooteid tuleb säilitada temperatuuril mitte üle +4 C. (ibid)
    Veise, sea, lamba, kitse , hobuse, farmis peetud või kütitud suuruluki või farmis peetud suurte lindude lihast valmistatud jahutatud tükilihast tooteid temperatuuril mitte
    üle +7 C. (ibid)
    Tükilihast tooted jagunevad:
    • sealihast pooltooted e. sealihast tükilihatoode
    • veiselihast pooltooted e. veiselihast tükilihatoode
    • linnulihast pooltooted e. linnulihast tükilihatoode

    Tükiliha jagunemine töötlemisviisi järgi:
    • paneeritud pooltooted – algselt töötlemata tükilihast tooted, mis võivad olla mehhaaniliselt töödeldud (näit. tenderiseeritud, klopitud) ja kaetud paneerimiskihiga.
    • marineeritud pooltooted – algselt töötlemata tükilihast toode, mis on töödeldud või laagerdatud toiduhappe (enamasti äädikas) lahuses, õli- või kuivmarinaadis.
    • soolatud pooltooted – algselt töötlemata tükilihast tooted, mis on töödeldud soola või nitritsoola seguga. Enemasti laagerdatud liha. (ibid)

  • Lihatooted


    Lihatoode on toode, mille lihasisaldus on vähemalt 20%, võib sisaldada teisi toiduaineid ning lubatud lisaaineid. Toode on kuumtöödeldud vähemalt sisetemperatuurini 71oC, rupskite puhul 72oC. Töötlemisviiside järgi jaotatakse lihatooted: kuumtöödeldud, kuivatatud, suitsutatud või kõikide töötlemisviiside kombinatsioone. Tootel ei tohi olla toorele lihale omaseid tunnuseid ning enamasti säilitatakse temperatuuril +2 - +6 oC.
    Lihatooteks ei loeta liha, mida on ainult jahutatud või külmutatud, samuti hakkliha ja tükilihatooteid. (ibid)
    Tooted jagunevad kaheks suuremaks alarühmaks: võileivapealsed tooted ja roavalmistustooted. (Randpere, 2002)

  • Vorstid


    Vorst on lihatoode, mis valmistatakse peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, toiduainetest ja muudest toidukõlblikest komponentidest. Pritsitud; seasoolde, lambasoolde, vorstikesta või täidetud vormidesse (mõnikord ka kestata). Toodet on termiliselt töödeldud selliselt , et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Üldjuhul müüakse vorste jahutatult. (ibid)
    Toorvorstid: (pika säilivusajaga vorstid) on kuumtöötlemata vorstid, mis on valmistatud: soolatud, maitsestatud toorest lihast ja neid on laagerdatud, suitsutatud külma suitsuga ja kuivatatud või fermenteeritud ja/või kuivatatud, s.h.
    • toorsuitsuvorst – töödeldud külma suitsuga temperatuuril mitte üle 25 C ja kuivatatud, valmistamisel kasutatakse enamasti bakterkultuure ning vorstid jaotatakse külmsuitsu salaamivorstideks ja külmsuitsu määrdevorstideks.
    • kuivvorstid – suitsutamata bakterkultuure sisaldavad pikaajaliselt kuivataud salaamitüüpi vorstid, säilib kaua (ibid)

    Roavalmistusvorstid on kesta pritsitud vorstisegu , mis on kuumtöödeldud, s.t. suitsutatud kuuma suitsuga või/ja keedetud vorstisisese temperatuurini vähemalt 71 C, neid tarvitatakse üldjuhul soojendatuna (keedetult, praetult, grillitult, küpsetatult vms.). Siia kuuluvad:
    • viinerid – kesta diameetriga 14 - 28 mm keedetud või keedetud ja nõrgalt suitsutatud peened vorstikesed.
    • sardellid – väiksed vorstikesed läbimõõduga 28 - 36 mm keedetud või keedetud ja nõrgalt suitsutatud
    • grillvorstid – vorstikesed, mis on maitsestatud vürtsikalt ja mõeldud tarvitamiseks küpsetatult, praetult, grillitult või muul viisil soojendatult.
    • praevorstid – vorstid, milliseid on soovitav enne tarvitamist praadida, küpsetada või muul viisil kuumtöödelda (üldjuhul naturaalkestas lamba või seasooles vorstikesed). (ibid)

    Keeduvorstid on keedetud või kuumutatud auru (või veega keedetud), mõnikord ka ülesuitsutatud vorsttooted, mille tootesisene temperatuur on tõusnud vähemalt 71 ºC-ni, niiskuse osamass valmistootes mitte üle 75 %. (ibid)
    Lihaleivad : on vormis küpsetatud vorstisegu, mille tootesisene temperatuur on tõusnud vähemalt 71 ºC-ni. (ibid)
    Suitsuvorstid: on kuuma suitsuga suitsutatud vorstid, need jagunevad omakorda:
    • kuumsuitsuvorstid – kuuma suitsuga suitsutatud (tootesisese temperatuurini vähemalt 71 C) keetmata vorstid. Niiskuse osamass valmistootes mitte üle 65 %.
    • poolsuitsuvorstid – kuuma suitsuga suitsutatud, keedetud tootesisese temperatuurini vähemalt 71 C. Seejärel suitsutatud kuuma suitsuga ja kuivatatud või kuuma suitsuga suitsutatud. Niiskuse osamass poolsuitsuvorstides
      mitte üle 60 %
    • täissuitsuvorstid – kuuma suitsuga suitsutatud, keedetud tootesisese temperatuurini vähemalt 71 C, pikaajaliselt kuuma tugeva suitsuga suitsutatud ja kuivatatud vorstid. Niiskuse osamass valmistootes mitte üle 50 %.
    • keedusalaamid – kuuma suitsuga suitsutatud, keedetud tootesisese temperatuurini vähemalt 71 C, ja lühiajaliselt külma suitsuga suitsutatud vorstid. Kasutatud on bakterikultuure. Niiskuse osamass mitte üle 55 %. (ibid)

    Sültvorstid on kestas või kestata. Enamasti pressitud kollageenirikka liha ja toiduks kasutatavate tapasaaduste keetmiselt saadud lihast ja tarrendavast vedelikust tooted. Kuumtöödeldud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 C ja lihasisaldusega mitte alla 50 %. (ibid)
    Liivrivorstid on keedetud, kupatatud või tooretest tapasaadustest valmistatud vorst, keedetud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 C.
    • maksavorst – maksa sisaldav liivrivorst, maksasisaldus vähemalt 15 %.
    • rupskivorst – keedetud tapasaadustest (rupskitest) valmistatud vorst
    • kruubivorst – keedetud tangainetest peki, seakamara jm. lihatoorme lisamisel valmistatud vorst. (ibid)

    Veretooted: on keedetud tangainetest või jahust, toiduverest või verepreparaartidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 C.
    • verivorst – naturaal- või kunstkesta pritsitud veretoode.
    • verikäkk – jahu sisaldav verivorst, mis on seotud nööriga, klambrite abil või muul viisil liigendatud väikesteks osadeks (käkkideks).
    • verileib – vormis küpsetatud kestata veretoode. (ibid)

  • SUITSULIHATOOTEID


    Suitsulihatooted on soolatud või soolamata termiliselt töödeldud tükilihast tooted, singid ja rulaadid. Suitsulihatooted jaotatakse liha liikide järgi: sealiha-, veiseliha-, lambaliha-, linnuliha- ja ulukilihatooted. Teiseks jaotatakse termilise töötluse viiside järgi: toorsuitsutooted, suitsu-keedutooted, keedutooted, kuumsuitsutooted, küpsetatud või praetud tooted. Kolmandaks jaotatakse suitsulihatooted gruppidesse : soolatud tükilihast termiliselt töödeldud tooted ja soolamata tükilihast termiliselt töödeldud tooted. (Randpere, 2002)
    • Sink – töödeldud või töötlemata tükilihast toode, enamasti soolatud, võib olla tenderiseeritud, masseritud, tumbleeritud, nööriga seotud või võrku, kesta, vormi vms. pressitud ja termiliselt töödeldud. Enamasti suitsutatud. Singid jaotatakse: vormisingid ja rullsingid
    • Rulaad – töödeldud või töötlemata tükilihast, kamarast, taimsetest komponentidest jms. toode, rulli keeratud, seotud või vormi asetatud ning kuumtöödeldud, mõnikord ka pressitud. Mõnikord suitsutatud. Rulaadid jaotatakse: rulaadis, liharulaadid ja kamararulaadid. (ibid)

  • PASTEEDID JA VÕIDED


    Pasteete ja võideid valmistatakse vormides , tehiskestas, alustel, karpides jne. kaalukaubana või pakendatuna müügipakenditesse. Pasteedid ja võided on määritava konsistentsiga tooted, mida on kuumutatud temperatuurini 71oC. Olenevalt kasutatud toorainest jagunevad:
    • maksapasteedid – ühtlase, määritava, pehme konsistentsiga peenestatud mass, mis on valmistatud vähemalt 15 % kupatatud või toorest koduloomade või lindude maksast ja kvaliteetsest lihatoormest maitseainete lisamisel.
    • lihapasteedid ja singipasteedid - määritava konsistentsiga ühtlane peenestatud mass, mis on valmistatud keedetud või kupatatud peenestatud lihatoormest maitseainete lisamisel, ei sisalda maksa või sisaldab seda kuni 15 %.
    • võided – peenestatud võidelisa, määritava konsistentsiga mass, mis on valmistatud lihatoormest maitseainete lisamisel. (ibid)

  • HAKKLIHAST TOOTED


    Hakklihast tooted on: termiliselt töödeldud tooted (praetud, keedetud, küpsetatud jne.), mis võivad olla kaetud erisuguste paneeringutega ning neid turustatakse jahutatult, kuumalt või külmutatult. Hakklihast tooted on kotletid, šnitslid, pihvid, biifsteek, romsteek , lihapallid, kroketid , nagitsad, frikadellid jt.
    • hakklihast pooltooted - realiseeritakse jahutatult või külmutatult ja vajavad küpsetamist, praadimist vm. kuumtöötlemist enne kasutamist.
    • hakklihast valmistooted – tooted on praetud, keedetud või küpsetatud. Realiseeritakse jahutatult või külmutatult. (ibid)

  • TARRENDTOOTED JA SÜLDID


    Tarrendtoode on toode, mille üheks komponendiks on zelatiini või teiste zeleerivate ainetega valmistatud tarrenduv vedelik. Tahkeks komponendiks võivad olla liha, vorsti-, singiribad ja taimsed komponendid (mais, paprika , pärlsibul jne.). Lihasisaldus tootes mitte alla 20 %. Tarrendtoode võib olla tarrendvorst (kestas toode), tarrend vormis või muu tarrendtoode. Tarrendtooted jagunevad: tarrendvorst, tarrend vormis ja sült . Tarrendtooteid ja sülte müüakse jahutatult. (ibid)
    • Sült – vormis või kestas, enamasti kollageenirikka liha keetmiselt saadud pehme liha ja tarrendav vedelik. Tootes lihasisaldus mitte alla 50 %.

  • Munad


    Muna koosneb koorest e lubikestast, koorealusesest, kiudkestadest, munavalgest ja munarebust. Munad jagunevad: kanamunad, vutimunad ja jaanalinnumunad. (Heldi Kikas et al., 2012, lk154-157)

  • Munade koostis


    Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30% ja munavalge 60%, mis on muutuvas suhtes sõltuvalt linnuliigist. (ibid)
    Munavalge on kollaka värvusega lahus, mis koosneb põhiliselt veest ja valkudest.
    Munarebu on kahvatu- kuni oranžkollase värvusega, mis koosneb veest (49%), lipiide (17%), valke ja mineraalaineid (2%).Võrreldes teiste loomsete toitainetega on rebu üks suurima vitamiini sisaldusega. Mida vanem on munakollane , seda rohkem ja kergemalt ta laiali valgub. (ibid)
    Kuna muna rebusse on kolesterool kogunenud, tasub ettevaatlik olla ja selle tarbimist piirata neil inimestel, kel on kõrge vere kolesterooli sisaldus ning probleeme artoskleroosiga. (ibid)

  • Munade pakendamine


    Pakendid peavad olema valmistatud materjalist, mis kaitseb mune kõrvaliste lõhnade ja kvaliteedilanguse ohu eest. Lisaks peavad pakendid olema löökide suhtes vastupidavad, vigastusteta kuivad ning puhtad. (ibid)
    Mune märgistatakse:
    • „ Extra “ – munad liigitatakse, märgistatakse ja pakendatakse kümne päeva jooksul alates munemisest.
    • „Eriti värske“ - munad liigitatakse, märgistatakse ja pakendatakse nelja päeva jooksul alates munemisest. (ibid)

  • Munade kvaliteediklassid ja märgistamine


    Munad jaotatakse kahte: A-kvaliteediklassi ja B-kvaliteediklassi:
    • A-kvaliteediklass – sh ka „Extra“ märgistusega munad. Mõeldud inimtoiduks, mida liigitatakse lisaks kaalukategooriatesse (v.a. tööstustele tarnitavad munad). Neid mune ei tohi pesta, ega puhasta enne ja pärast liigitamist. Koor ja kutiikul peavad olema terved ja kõrvallõhnata. A-klassi mune ei tohi hoida madalamal temperatuuril, kui +5oC. (www.tallegg.ee, s.a.)
    • B-kvaliteediklass – B-klassi munad on munad, mis ei vasta A-klassi kvaliteedi nõuetele (nt. salapraod). Need on munad, mida tohib kasutada ainult tööstuses. Pakendil peab olema märgitud „tööstusmunad“ ja „inimtoiduks kõlbmatu“, pakendamise kuupäev, munad tarninud ettevõtja nimi ja aadress. (www.tallegg.ee, s.a.)

    A-kvaliteediklassi munad peavad olema märgistatud: lindude pidamisviisi, tootja riigi koodi ja ettevõtte eraldusnumbriga. Tootjakood peab olema selgesti eristatav . Lisaks peab pakendil olema välja toodud, kaalukategooria, minimaalne säilivusaeg ja säilitamistingimused. (ibid)
    • Lindude pidamisviisid:
      • 0 – mahepõllumajanduslik tootmine
      • 1 – vabalt peetavate kanade munad
      • 2 – õrrekanade munad
      • 3 – puuris peetavate kanade munad
    • Tootjariigi kood: EE (Eesti), LV (Läti), LT (Leedu)
    • Ettevõtte eraldusnumber, mis on on registreeritud ning registrisse kantud .
    • Kaalukategooria:
      • S – kuni 53g
      • M – 53 – 63g
      • L – 63- 73 g
      • XL – üle 73g
    • Säilivusaeg ja säilitamistingimused: pakenditele on märgitud parim enne kuupäev, seega võiks tarbida mune selle aja piires. Mune tuleks säilitada ühtlasel temperatuuril, soovitavalt külmikus.
    • Tootja/pakendaja või maaletooja ja kontaktandmed (ibid)

  • Munad toidulaual


    Joonis 8 Munade jaotumine (joonis: Autor)

  • Kanamunad


    Kanamunade kaal sõltub linnuliigist ja tõust. Mune on värvuselt valgeid ja pruune. Kanamuna võib kasutada kõikide toitude valmistamisel. Kõige kauem umbes 3,5 tundi püsib maos: kõvaks keedetud, rikkaliku rasvaga või omletina praetud muna. Muna, mis on pehmeks keedetud või vahustatud püsib maos umbes 2 tundi. (Heldi Kikas et al., 2012, lk156)

  • Vutimunad


    Vutimunad on pisikesed kirjud munad, mis kaaluvad umbes 10-11g. Sisaldab rohkelt vitamiine, mineraalaineid ja aminohappeid , mida muudes tavapärastes toitudes jääb väheseks inimese organismile. (ibid)
    Vutimune süüakse toorelt , keedetult ja praetult. Munade keetmiseks kulub umbes 2-3 minutit. Sobivad toiduks lastele ning neile, kel on ülitundlikus kanamunavalgu suhtes.
    Vutimuna eripäraks on see, et ta ei rikne, vaid kuivab seest ära. Muna sisaldab ensüümi lüsosüüm, mis on tugeva antibakteriaalse toimega.

  • Jaanalinnumunad


    Jaanalinnu muna on suurim Maal elavate lindude muna ning ühe muna kaaluks võib olla umbes 1,5 – 1,8kg. Rekordiks peetakse 2 kg raskust muna. Kui võrrelda ühe jaanalinnu muna sisu kanamunadega, siis on see võrdeline umbes 25 kanamunaga.
    Jaanalinnu muna võib kasutada kõikide toitude valmistamiseks. Keetmiseks kulub umbes 90 minutit. (ibid)

    Arutelu loetud kirjanduse põhjal


    Kanamuna tarbimise populaarsus on aasta aastalt tõusnud ning müügi näitajate poolest samuti tõusvas trendis. Tegemist on väga tervisliku tootega ning soodsa valgu allikaga. Kasuks on tulnud toitumisspetsialistide selgitused muna kasulikkuse teadvustamisele ja hajutatud on müüdid muna kolesterooli kahjulikkusest.
    Munade tarbimise hooajaks loetakse Lihavõtte perioodi, kus kasvab nõudlus tavapärasest kolmekordseks. See on aeg, kus tootjad ja kaupmehed püüavad valmis olla varakult, et rahuldada tarbijate nõudlust. Eriti just valgete munade osas, sest neid on tarbijail kõige parem värvida. Tarbijana tean, et sel perioodil võib valgetest munadest ilma jääda ja leppima peab pruunidega. Müügil on olnud sel perioodil Lihavõtte munad, mis on võrrelduna teiste munadega pisut kallimad.
    Veterinaar- ja Toiduameti Järelvalveameti Infosüsteemi otsingu järgi on meil Eestis 13 munade käitlemisega tegelevat ettevõtet.
    Suurim ja tuntuim neist on bränd Tallegg, mis kuulus kuni 31.12.2015, ettevõttele OÜ Koks Munatootmine, mis kuulus varasemalt ettevõttele HKScan Estonia AS. Alates 01.01. 2016 tegeleb Eestis siseturu muna müügiga DAVA Foods Estonia AS. Ettevõte kuulub Taani kontserni DAVA Foods Holding AS, mis on üks juhtivaid ettevõtteid muna müügis Skandinaavia turul. Tema brändideks on EGGO, EGGPLAY ja WHITE, millest viimane on proteiini jook.
    Hüppeline muna tarbimine algas 2013. aastal ning põhjuseks loetakse erakordselt soodsat hinda, mis on tingitud kiiresti kasvavast tootmismahust Euroopa Liidus. 2014. aastal avaldatud statistiliste andmete põhjal 2013. aasta kohta, sõi keskmine eestlane aasta jooksul 214 muna (umbes 22 pakki mune). See on 16 muna rohkem, kui aastal 2012.
    Tuginedes statistilistele andmetele, siis 2012. aastal oli Eesti muna kogutoodang 11,2 tuhat tonni, millest 3,2 tuhat tonni eksporditi. Lisaks imporditi 9,4 tuhat tonni mune. Seega on Eestis enam –vähem võrdselt müügil nii kodumaist, kui ka imporditud muna.
    Tarbija, kes on hinnatundlikum valib tihtipeale soodsama import muna. Soodsama hinnaga import muna rikub aga Eesti tootjate konkurentsivõimet turul ning seepärast läheb päris palju muna ekspordiks. Kuna kohaliku siseturuhinda ei taheta väga odavamaks teha, siis peetaksegi mõistlikumaks turustada mune välisturgudel. Kuigi ekspordihind on siseturuhinnast madalam, annab see võimaluse ühe korraga üle jäävad munad ära realiseerida. Enamasti müüakse Saksamaale või Hollandisse B-kategooria mune.
    Kodumaise muna hinnatõusuks, mis on viimase kuue aastaga tõusnud umbes 30%, peetakse mõne aasta tagust vilja hinnatõusu ning kanade pidamistingimuste muutmist , mis tuli vastavusse viia euronõuetega.
    Uueks muutuseks võib Eesti turul tuua selle, et seoses brändi Tallegg üleminekuga Taani kontsernile DAVA Foods Estonia AS hakkab ilmselt kodumaise muna hind tõusma. Eestis on ettevõte keskendunud ainult munade turustamisele, mis hetkel nende ainus turustatav müügiartikkel. See omakorda tähendab, et suureneb import munade müük võrrelduna kohaliku toodanguga, olgugi, et omanikeks on välisinvestorid.
    Lisaks võib tarbijates tekitada segadust Tallegg brändi ära kadumine, sest see asendub peagi brändidega EGGO ja EGGYPLAY. Kodumaine toodang võõrapärase nime all.
    Põhiline import muna tuleb meile private-label näol Lätist või Leedust , harva Poolast. Arvatakse, et Poola ja Leedu munatootjatele makstakse ekspordi toetusi, läbi mille suudetakse pakkuda soodsamat hinda. Kui jälgida numbreid ja tähiseid siis selle järgi saab tarbija määrata kaupluses müügil olevate munade päritolumaa. Numbrite 0 (mahepõllundus tootmine), 1 (vaba pidamisega kanad), 2 (õrrekanad) ja 3 (puuris peetavad kanad) ning tootjariigi kood EE (Eesti), LT (Läti), LV(Leedu) või PL (Poola). Viimase numbrid näitavad registreeritud ning registrisse kantud ettevõtte eraldusnumbrit.
    Kui külastada näiteks Rimi, Maxima, Selverit või Coop Eesti Keskühistu (end. ETK) ketikauplusi, siis on näha, et need munad on soodsamad, kui konkureeriv eestimaine toodang. Ilmselt võib lähitulevikus oodata import toodangu müügikasvu, kui kodumaine toodang hakkab kallinema.
    EGGYPlay on selline huvitav toode, kus saab muna karbid ära realiseerida nagu Lego klotsid . Neid saab laduda üksteise peale ja on värvilised, pakkudes lastele rõõmu.
    Näited Dava Foods Holding AS Turustatavatest toodetest:
    Joonis 9 EGGYplay pakendid kodulehelt. Fotod: (www.davafoods.com, s.a.)

    Kasutatud kirjandus


    (14. 06 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 29. 11 2015. a., allikas http://hoogne.weebly.com/ : http://hoogne.weebly.com/koumloumlk/eesti-grilli-gala-2015-voitjad
    ärileht.ee. (15. 01 2003. a.). Kasutamise kuupäev: 28. 11 2015. a., allikas http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rakvere-lihakombinaadi-kaubamark-on-roheline-tamm?id=50944058
    Äripäev . (19. 12 2014. a.). HKScan müüb oma Eesti munaäri. Kasutamise kuupäev: 08. 01 2016 . a., allikas http://www.aripaev.ee/uudised/2014/12/19/hkscan-muub-oma-eesti-munaar i
    Ärm , T. (04. 06 2014. a.). Mitu muna sõi Eesti elanik eelmisel aastal? Tarbija24. Allikas: http://tarbija24.postimees.ee/2847087/mitu-muna-soi-eesti-elanik-eelmisel-aastal
    EAS. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 10. 01 2016. a., allikas www.eas.ee: http://www.eas.ee/alustav/plaanitu-elluviimine/intellektuaalomandi-kaitse/
    Eerme, M. (05. 06 2015. a.). Selver otsib lihaletile uut partnerit. Kasutamise kuupäev: 12. 01 2016. a., allikas http://www.kaubandus.ee/uudised/2015/06/05/selver-otsib-lihaletile-uut-partnerit
    Heldi Kikas, A. A. (2012). Kaubandusalane toidukaupade õpik. Tallinn: Innove SA. Kasutamise kuupäev: 30. 11 2015. a.
    Heldi Kikas, E. K. (2004). Toidukaubad kaubaõpetuse käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Ilo. Kasutamise kuupäev: 30. 12 2015. a.
    HKScan Corporation kodulehekülg. (s.a). Kasutamise kuupäev: 10. 01 2016. a., allikas http://www.hkscan.com/en/baltics
    http://www.theoktoberfest.com/ . (s.a). Kasutamise kuupäev: 10. 01 2016. a., allikas http://www.theoktoberfest.com/HTML/lowenbrau/
    Kivipõld , K. (20. 04 2014. a.). Kust on pärit poes müüdavad munad? Allikas: http://tarbija24.postimees.ee/2766742/kust-on-parit-poes-muudavad-munad
    Logo Rakvere. (30. 03 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 10. 01 2016. a., allikas https://www.facebook.com/RakvereLK/photos/a.111230742281008.11021.111227115614704/296138630456884/?type=3&theater
    Logo Stella Arrtois. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 10. 01 2016. a., allikas https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6f/Stella_Artois_current_logo_2015.png
    Patendiamet. (15. 01 2014. a.). Miks kaitsta kaubamärki? Kasutamise kuupäev: 03. 01 2016. a., allikas http://www.epa.ee/et/kaubamargid/miks-kaitsta-kaubamark i
    Patendiamet. (02. 10 2015. a.). Milline tähis ei sobi kaubamärgiks? Kasutamise kuupäev: 04. 01 2016. a., allikas http://www.epa.ee/et/kaubamargid/milline-tahis-ei-sobi-kaubamargiks
    Patendiamet. (08. 10 2015. a.). Mis on kaubamärk? Kasutamise kuupäev: 04. 01 2016. a., allikas http://www.epa.ee/et/kaubamargid/mis-kaubamark
    Patendiamet. (22. 06 2015. a.). Varasemad õigused ja otsingud. Kasutamise kuupäev: 05. 01 2016. a., allikas www.epa.ee: http://www.epa.ee/et/kaubamargid/varasemad-oigused-ja-otsingud
    Patendivamet. (19. 06 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 03. 01 2016. a., allikas Youtube.com "Mis on kaubamärk?": https://www.youtube.com/watch?v=RjYY4dTlLl8
    Randpere, E. (12 2002. a.). Infomapp müüjatele. Rakvere. Kasutamise kuupäev: 10. 01 2016. a.
    Riigi Teataja Kaubamärgiseadus. (04. 02 2006. a.). Kasutamise kuupäev: 04. 01 2016. a., allikas www. riigiteataja .ee: https://www.riigiteataja.ee/akt/992354
    RLK. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 04. 01 2016. a., allikas www.rlk.ee
    Rudi , H. (19. 04 2014. a.). Millist muna osta, milline ostmata jätta. Tarbija24. Kasutamise kuupäev: 08. 01 2016. a., allikas http://tarbija24.postimees.ee/2766898/millist-muna-osta-milline-ostmata-jatta
    (s.a.). Kasutamise kuupäev: 30. 11 2015. a., allikas www.tallegg.ee: http://www.tallegg.ee/tervis-ja-toitumine/kanamunadest
    (s.a.). Kasutamise kuupäev: 08. 01 2016. a., allikas www.davafoods.com: http://www.davafoods.com/eggyplay.aspx
    Sander-Sõrmus, M. (02. 04 2015. a.). Tallegg müüb munadepühadel 2 miljonit kanamuna. Põllumajandus.ee. Kasutamise kuupäev: 08. 01 2016. a., allikas Mitu muna sõi Eesti elanik eelmisel aastal?
    Sherinian. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 10. 01 2016. a., allikas http://sherinianlaw.net/ip-law/trademarks/brief-history-trademarks/
    Toiduamet, V. j. (s.a.). Järelvalve infosüsteemid . Kasutamise kuupäev: 05. 01 2016. a., allikas https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toitKaitlemisettevotedparing
    Toiduliit. (s.a). Kasutamise kuupäev: 29. 11 2015. a., allikas toiduliit.ee: http://toiduliit.ee/tegevused/par im
    Toiduliit. (s.a.). Sealiha Healiha. Kasutamise kuupäev: 05. 01 2016. a., allikas http://www.toiduliit.ee/sealiha/index.html
    Vikipeedia. (s.a). RLK. Kasutamise kuupäev: 29. 11 2015. a., allikas https://et.wikipedia.org/wiki/AS_Rakvere_Lihakombinaat
    Vikipeedia. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 09. 01 2016. a., allikas Kaubamärk: https://et.wikipedia.org/wiki/Kaubam%C3%A4rk
    Vikipeedia. (s.a.). Patendiamet. Kasutamise kuupäev: 10. 01 2016. a., allikas https://et.wikipedia.org/wiki/Patendiamet
    48
    • .DOC Laadi alla originaalfail 48 lk · .doc · 23 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Toidukaubaõpetus #1 Toidukaubaõpetus #2 Toidukaubaõpetus #3 Toidukaubaõpetus #4 Toidukaubaõpetus #5 Toidukaubaõpetus #6 Toidukaubaõpetus #7 Toidukaubaõpetus #8 Toidukaubaõpetus #9 Toidukaubaõpetus #10 Toidukaubaõpetus #11 Toidukaubaõpetus #12 Toidukaubaõpetus #13 Toidukaubaõpetus #14 Toidukaubaõpetus #15 Toidukaubaõpetus #16 Toidukaubaõpetus #17 Toidukaubaõpetus #18 Toidukaubaõpetus #19 Toidukaubaõpetus #20 Toidukaubaõpetus #21 Toidukaubaõpetus #22 Toidukaubaõpetus #23 Toidukaubaõpetus #24 Toidukaubaõpetus #25 Toidukaubaõpetus #26 Toidukaubaõpetus #27 Toidukaubaõpetus #28 Toidukaubaõpetus #29 Toidukaubaõpetus #30 Toidukaubaõpetus #31 Toidukaubaõpetus #32 Toidukaubaõpetus #33 Toidukaubaõpetus #34 Toidukaubaõpetus #35 Toidukaubaõpetus #36 Toidukaubaõpetus #37 Toidukaubaõpetus #38 Toidukaubaõpetus #39 Toidukaubaõpetus #40 Toidukaubaõpetus #41 Toidukaubaõpetus #42 Toidukaubaõpetus #43 Toidukaubaõpetus #44 Toidukaubaõpetus #45 Toidukaubaõpetus #46 Toidukaubaõpetus #47 Toidukaubaõpetus #48
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KirsikaR Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Toidukaubaõpetuse kursusetöö Kaubamärk Tootekategooria (Liha, lihatooted ja munad) Arvamuse kirjutamine (munade kohta).
    Töö sai hindeks 4/5-st. Esinevad mõned vormistus vead.
    Toidukaubaõpetus Mõdriku Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkool kaubamärk hakkliha grill viiner tükiliha rasv suitsutatud sink sealiha välisfilee verivorst veiseliha lihakas

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Toidukaubaõpetuse õpimapp
    110
    docx

    Toidukaubaõpetuse õpimapp

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8

    Toidukaubaõpetus
    KEEDUVORSTID
    19
    doc

    KEEDUVORSTID

    Järvamaa Kutsehariduskeskus Müüja Referaat KEEDUVORSTID Marjana Kuusmaa Juhendaja: Paide SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1 RAKVERE LIHAKOMBINAAT....................................................................................... 5 1.1 Lastevorst..................................................................................................................... 5 1.2 Lihakas Lastevorst........................................................................................................5 1.3 Doktorivorst..................................................................................................................6 1.4 Säilitamine....................................................................................................................6 2 VALLA...................

    Toiduaine õpetus
    Kaubamärkide referaat
    28
    docx

    Kaubamärkide referaat

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takistada kaubamärgi kas

    Toidukaubandus
    Keeduvorstide liha sisaldus
    62
    doc

    Keeduvorstide liha sisaldus

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Uurimustöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................4 2. EESMÄRK.........................................................................................................................5 3. RAKVERE LIHAKOMBINAAT......................................................................................6 3.1 Lastevorst.....................................................................................................................6 3.2 Lihakas Lastevorst........................................................................................................6 3.3 Doktorivorst..................................................................................................................7 3.4 Säilitamine..................................................................

    Loomsed toormed
    ÕPIMAPP
    60
    docx

    ÕPIMAPP

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................

    Toidukaubaõpetus
    Lihatoodete tehnoloogia
    14
    pdf

    Lihatoodete tehnoloogia

    Lihatoodete tehnoloogia Lihatooted on lihast valmistatud või liha sisaldavad tooted, mida on töödeldud sellisel viisil, et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Toode võib lisaks lihale sisaldada ka muid toiduaineid. Tooteks ei loeta liha, mida on ainult jahutatud või külmutatud (see on värske liha), samuti hakkliha ja tükiliha. Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jah

    Loodusteadused
    Liha ja lihatooted - referaat
    20
    doc

    Liha ja lihatooted - referaat

    SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha..........................................................................

    Toidukaubandus
    Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused
    26
    docx

    Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

    Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid ­ rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid ­ glükoos, fruktoos oligosahhariidid ­ sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid ­ taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j

    Toit ja toitumine


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun