5 Rasvaseparaatorid- sulatatud või ja puhta piimarasva ( rasva 99,3%) saamiseks piimast või võist. 6 Selitusseparaatorid- vadaku puhastamiseks peenest juustuterast. 7 Bakteriofuugid- bakterirakkude eraldamiseks piimast. 8 Separaatorid- klarifiksaatorid- piima homogeniseerimiseks ja puhastamiseks. Separeerimine- on protsess, kus piim lahutatakse erineva tihedusega fraktsioonideks tsentrifugaaljõu mõjul separaatori pöörlevas trumlis. Separeerimisel eemaldatakse piimarasv osaliselt või täielikult: 1 Vähese rasvasisaldusega või rasvata piima saamiseks; 2 Piimarasva kontsentreerimiseks ja kõrge rasvasisaldusega toodete valmistamiseks; 3 Piima rasvasisalduse standardiseerimiseks. Koorimisteravust mõjutavad tegurid Koorimisteravust väljendatakse lõssi rasvasisalduse kaudu. Seda mõjutavad: 1 Piima eeltöötlus Negatiivset mõju avaldab tugev mehhaaniline mõjutamine piima esmasel käitlemisel: *Tugev raputamine transpordil; *Mitmekordne pumpamine;
Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda valmistada. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal hulgal leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine). Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga tervislik temas leiduva A ja D vitamiini allikana, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. Väiksemad lapsed võiksid juua 3,2% või 3,5% rasvasusega piima, rasvavaba piim sobib ainult täiskasvanuile. Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi
lõhna- ja maitseained, sool, kergitusaine. Toiteväärtus 45g: Toiteväärtus: 45g Täiskasvanu % GDA1 GDA1 Energia: 228 kcal 2000 kcal 11% Valgud: 23,2 g 50 g 6% Süsivesikud: 27,5 g 270 g 10% Rasvad: 11,7 g 70 g 17% Milka Luflee õhuline piimasokolaad: · Koostis: Suhkur, kakaovõi, lõssipulber, kakaomass, vadakupulber, piimarasv, sarapuupähklimass, sojaletsitiin, E476, lõhna- ja maitseained, vanilliin. · Piimasokolaadi kakaosisaldus 30%. Sisaldab piima, sarapuupähkleid, soja. Võib sisaldada väikeseid lisandeid teistest pähklitest ja nisust. Toiteväärtus 38g: Toiteväärtus: 38 g Täiskasvan Päeva
jäätisesegude üheaegsel vahustamisel ja külmutamisel. Seega võib öelda, et ta on vahustatud ja külmutatud piimatoode ning läbi aegade on olnud selle põhi-tooraineteks rõõsk koor, suhkur, koorevõi, lõssipulber ja paksendajad. Jäätis sisaldab piimarasva, valke, süsivesikuid, mineraalaineid, A- ja B-vitamiini, ning D-, E-, P- rühma vitamiine. Lisandeid nagu puuviljatükke ja keediseid sisaldavad jäätised on rikkad C-vitamiini poolest. Piimarasv sisaldab hulgaliselt rasvhappeid, nende hulgas ka asendamatuid. Jäätises on piimarasv väikeste kuulikeste näol ümbritsetuna proteiinide kihist. Proteiinide kihis olevad valgud sisaldavad taolisi asendamatuid aminohappeid nagu arginiin, fenüülalaniin ja treoniin. Kõik jäätises olevad valgud (kaseiin, albumiin ja globuliin) on täisväärtuslikud valgud. Peamised süsivesikud, mida jäätis sisaldab, on sahharoos ja laktoos
e 6 6 · Lehmapiima keskmine keemiline koostis · Lehmapiima ja inimesepiima võrdlus, tabeli alusel. Piima INQ Albumiinpiim ja kaseiinpiim. · Piima valgud: kaseiin ja vadakuvalgud, bioaktiivsed peptiidid. Kaseiini koagulatsioon · Piimasuhkur ja laktoositalumatus. Hapupiimatooted. · Erinevate piimatoodete võrdlus · Piim ja tervis piimarasv, kolesterool. Piim on parim Ca allikas · Mis juhtub piimaga kuumutamisel? Pastöriseerimine ja keetmine. Keedumaitse, ülekeemine, Maillardi reaktsioon .
Vesi, taimsed õlid 25%, petipiimapulber, tärklis, emulgaatorid, sool 0,3%, säilitusaine kaaliumsorbaat, happesuse regulaator E330, looduslähedane lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, vitamiinid A, D, E, B1, B2, B6, B9, B12 (20% päevasest vitamiinikogusest), omega3, omega6, transrasvhappeid 0,5 g, kolesterool 1mg, Na 0,12g. Energ toiteväärtus 1500 kJ/370 kcal, valke 0,2g, süsivesikuid 3g, rasvu 39g. 4. MUMUU Võideks, 400g 31,50 EEK Piimarasv 57%, taimne õli 10%, juuretis. Energ 2544 kJ/618 kcal, valke 2,6g, süsivesikuid 1,2g, rasvu 67g. Säilitada +2...+6. 5. DELMA Extra 500g 16,90 EEK Vesi, taimsed õlid ja -rasvad, tärklis, sool 1,2%, emulgaatorid, petipiimapulber, säilitusaine kaaliumsorbaat, happesuse regulaator E330, looduslähedane lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, vitamiinid A, D, E. Energ 1500 kJ/370 kcal, valke 0,5g, süsivesikuid 3g, rasvad 39,5g. TÄNAN KUULAMAST!
Piim Tallinna Teeninduskool KK12-PE1 Mirje Tombak 22.10.2012 Mis on piim... Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Piima koostis Enamjaolt vesi Rasvad Valgud Süsivesikud Vitamiinid Mikroelemendid Piima toiteväärtus vett 87% kuivainet 1213%, milles on süsivesikuid (laktoosi) 4,54,9%, Piimasuhkrut ehk laktoosi leidub ainult piimas proteiini (kaseiini) 3,23,3%, rasva 03,9%, Piimarasv on vitamiinirikas (sisaldab A,B,C,D,E,Kvitamiini). Piima kasutusalad Inimesed koguvad söögiks omale vaid mõnede loomade piima. Nende hulka kuuluvad: lammas, kits, lehm, pühvel. Piima: 1) Juuakse lihtsalt 2) Pastöriseeritakse enne joomist 3) Töödeldakse Kolmanda variandi puhul valmistatakse piimast ...
Koos analüüsimeetodite tehnilise täiustumisega kasvab ka piimas leiduvate ainete loetelu. Praeguseks on identifitseeritud umbes 100 000 üksikkomponenti Piima põhiliseks koostisosaks on vesi (87%) milles on dispergeeritud ülejäänud komponendid. Vesi on toitaine, mis osaleb paljudes ensüümireaktsioonides reagendina või keskkonnana. Vees on lahustunud pima koostisse kuuluvad suhkrud, mineraalsoolad, vitamiinid. Vees on emulgeeritud piimarasv ja suspendeerunud valgud. Piima koostisse kuuluv vesi on erakordselt suure füsioloogilise tähtsusega, sest sellega rahuldatakse imetaja järglase veetarve elu algperioodil. Piima kuivaineks nim jääki, mis jääb järele piima kuivatamiselt püsiva kaaluni temperatuuril 102-105 kraadi Piima kuivainesisaldus iseloomustab piima toiteväärtust ja mõjutab piima töötlemisel piimatoodete väljatulekut. Keskmiselt sisaldab lehmapiim 3.6-4.3 & rasva
Rasvhapped Stefani Kask Keemia, 12A, PMG Mis on rasvhape? Rasvhapeteks nim. kõrgemaid ühealuselisi karboksüülhappeid, mille süsivesinikradikaalis on 420 süsiniku aatomit. Teisisõnu: looduslike rasvade koostises olevad monohapped. Liigitus Ahela pikkuse järgi: lühike (vähem kui 6); keskmine (612); pikk (13 21)ja väga pikk ahel (rohkem kui 22 süsinikku ahelas). Vastavalt keemilisele ehitusele: küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Küllastunud: cis ja transrasvhapped Küllastumata rasvhapped: mono ja polüküllastamata rasvhapeteks. Osasid polüküllastumata rasvhappeid (nt oomega3 ehk linoleenhape ja oomega6 ehk linoolhape) nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks, sest neid ei suuda inimese organism ise sünteesida ja seega tuleb neid saada toiduga. leidumine Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono ja polüküllastamata rasvhapped. Lipiidid koosneva...
Müsli põhikoostis: teraviljahelbed, värske v kuivatatud puuvili, pähklid, seemned. Piima toiteväärtus, joogipiima saamine. Põhiline kaltsiumiallikas, oluline osa päevasest toitainete vajadusest, sisaldab täisväärtuslikku valku, vajalikke vitamiine, makro- ja mikroelemente. Piimas on tunduvalt rohkem asendamatuid aminohappeid kui teistes toiduainetes. Piimas olev kaltsium on kergesti omastatav, piimas on soodne fosfori ja kaltsiumi suhe; piimarasv on kergesti seeditav. Piim sisaldav üle 20 aminohappe. Hapendatud piimatooted: hapupiim, atsidofiilhapupiim, jogurt, jm. Kohupiima saamise põhietapid. Jogurt - harilikult maitsestatud, paks hapupiimaliik. Sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid. Jogurtit valmistatakse täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga. Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, suhkrut, puuvilja- ja marjasiirupeid, mett jm. Idapoolseil Vahemeremail tuntakse jogurtit juba antiikajast.
· Töödeldakse 140 kraadi juures mõni sekund ja pakitakse aseptiliselt · Hävitatud piimas riknemist põhjustav mikrofloora · Säilib toatemperatuuril mitu kuud · Omandab keedetud piima maitse. Rasvatu ehk kooritud piim (lõss) · sisaldab erinevates maades rasva 0,01-0,5% · A-vitamiini lisatakse rasva eemaldamisel kaotatud rasvlahustuvate vitamiinide kompenseerimiseks · Lõssi rikastatakse D-vitamiiniga Lõssiks nimetatakse piima, millest on peaaegu kogu piimarasv koore näol eraldatud. Kitsepiim: · Valgem lehmapiimast ja tugevama maitsega · Rohkesti A, B1 ja D vitamiini · Palju kaaliumi, kaltsiumi ja fosforit · Võib abi olla piimaallergia puhul (kui on tegemist valguallergiaga, suhkruallergia puhul tavaliselt mitte) Piimatooted : Rõõsk koor · 8% (asendaja) · 10% · 35% · 38% · Köögikoor (creme fraiche) 12-28% Piimakonservandid · Kontsentreeritud piim ehk kondenspiim
2.Millistest põhikomponentidest moodustub võis leiduv rasvata kuivaine? Rasvata kuivaine moodustub: · Piimavalgud · Piimasuhkur e. laktoos · Veeslahustuvad vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid 3. Millistest põhikomponentidest koosneb piimarasvmääre? Taimerasvmääre? Segamääre? Piimarasvamääre koosneb - koosneb piimast ja/või teatavatest piimatoodetest Taimerasvamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest koosnev segu, kus piimarasv moodustab rasvasisaldusest kuni 3 % Segamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest kokku segatud rasvad, kus rasvasisaldusest võib piimarasv mood 10 - 80%. 4. Missuguseid rasva füüsikalisi omadusi määrab võirasva rasvhappeline koostis? Plastsus, määritavus 5. Missugune on võis ligikaudne küllastatud ja küllastamata rasvhapete suhe piimarasvas (protsentuaalselt või osadena)? Üks osa küllastamata rasvhppeid ja kaks osa küllastunud rasvhappeid. 6
süsivesikurikkam hobusepiim Piima töötlemine. Eesmärk on kahjulike mikroobide tõkestamine ja kasulike aineid välja tuua. Jahutamine- pärast lüpsmist. Filteerimine-mehaaniliste lisandite eraldamine. Pastöriseerimine-kahjulike mikroobide hävitamine,piima säilivuse pikendamine.Viiakse 80kraadi juures. Normaliseerimine- piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele , toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega Lõss- nimetatakse piima, millest on peaaegu kogu piimarasv koore näol eraldatud Millist piima eelistada? Võib juua : toorpiima, valida mõnevõrra lühema säilivusajaga pastöriseeritud piim või mitmekuulise säilimisajaga kõrgpastöriseeritud piim . Toorpiima eelis on piima biokeemilise koostise (vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed jne) lüpsijärgne säilimine muutumatul kujul. See tagab piima kõrge bioväärtuse. Toorpiima riskifaktoriks võib osutuda tõvestavate mikroobide esinemine, mis väärate säilitustingimuste
Hallitus esineb põhiliselt juustu pinnal. Maitse on mahedam kui teistel hallitusjuustudel. Võib olla kergelt seenelõhnaline. Tooraine: piim Valgehallitusjuustu valmistatakse pastöriseerimata lehmapiimast. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub. Piim... Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimestele on piimarasv hästi omastatav ja heaks energiaallikaks. Süsivesikutest leidub piimas laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist, reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piim... Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Vitamiinidest sisaldab piim vitamiine A, D ja E ning karotinoide. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumi omastamist soodustab vitamiin D. Piim sisaldab keskmiselt 88% vett.
E452, E339. 9 ostaks, 1 mitte + Mõnus juustune maitse. Näeb välja täpselt selline, nagu üks õige sulatatud juust olema peab. Ilus kollakas värv ka. Sulab mõnusalt suus. Mingit kõrvalmaitset nagu ei tunneks. 3 54 punkti Valio sulatatud juust Atleet, toodetud Soomes 200grammine karp maksab 15 kr 90 s, kilo hind 79 kr 50 s Koostis: juust, vesi, piimarasv, piimavalk, emulgaatorid (polüfosfaadid, naatriumfosfaadid), säilitusaine (sorbiinhape). 5 ostaks, 5 mitte + Värvilt ilus kollane, järelmaitse on täitsa juustune. - Kleepub hammaste külge. Täiesti maitsetu. 53 punkti Parma sulatatud juust, toodetud Eestis 150grammine tops maksab 19 kr 50 s, kilo hind 130 kr Koostis: itaalia tüüpi kõva juust 35%, juust, joogivesi, lõssipulber, emulgeerivad soolad E452, E339, säilitusaine kaaliumsorbaat. 4 ostaks, 6 mitte
Kookosõli meenutav, rasvane (-nonalaktoon) virsikud 4-dekanoliid Puuviljane, virsikud Rasva sisaldav toit (-dekalaktoon) 5-dekanoliid Õline, virsikud Rasva sisaldav toit (-dekalaktoon) (Z)-6-dodetseen--laktoon Magus Piimarasv, virsikud 3-metüül-4-oktanoliid Kooospähkli-sarnane Alkohoolsed joogid (viski- või tammelaktoon) Terpeenid Terpeenide lõhnalävi varieerub laiades piirides. Mõningad terpeenid on maitsetaimedes suurtes koguses iseloomulikud võtmekomponendid Hüdroksü-rühmaga monoterpeenid (nt linalool, geraniool, nerool) on puuviljamahlas glükosiidide koostises.
vitamiinid. Piimatoodetes esineb vesi kolmes erinevas vormis: · vaba vesi- on võimalik eraldada töötlemise käigus · kapillaarne vesi- eraldub temperatuuri toimel · keemiliselt seotud vesi- jääb toote koostisse, 5% tootemassist( n. piimapulber) 2. Kuivaine Nim. jääbki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temp.-ril 102-105C. Siia kuuluvad kõik piima koostisosad peale vee ja lenduvate ainete. Kõike muutuvamaks koostisosaks on piimarasv, seetõttu kasutatakse sageli mõistet " piima rasvata kuivaine e. rasvata kuivaine". Selle leidmiseks lahustatakse kuivaines maha rasvasisaldus. 2.1 Lipiidid Lipiidid on üldmõiste, mille alla kuuluvad ka neutraalrasvad. Lipiidide molekulid koosnevad alkholist ja rasvahapete jäägist, s.t on vähemalt kahekomponendilised. Piimandusalases terminoloogias on rasvad siiani võrdsustatud lipiididega, s.t piimas sisalduvaid lipiide nimetakse piimarasvaks.
Müosiin d. Aktiin Moodustavad 95% lihaskiust. Muutused algavad 3035C juures. 6065C juures on 9293,5% valkudest denatureerunud. Sidekoe valgud on: a. Kollageen 65C juures hüdrolüüsub b. Elastiin c. Retikuliin Liha pehmenemiseks 2540% lõhustunud. Kõige intensiivsem 9095C juures. Piimavalkude muutumine Kaseiin Cakaseinaadina Kuumutamisel denatureeruvad, osaliselt koaguleeruvad Kelme koosneb: a. Koaguleerunud valgud b. fosforisoolad c. Piimarasv Munavalkude muutumine 5055C juures munavalgevalk kalgendub, 80C juures on geel. Munakollasevalk 7085C
Siin toimub mikrobiaalne seede (tsellulloos,pektiinained). Tekivad lenduvad rasvhappe gaasid. Söötade seedekoefitsent Võrreldavad veiste ja lammastega, lutserni org.ainetest seedub 60%, jõusöödal 75% (veisest parem). Seedetalitluse areng varsal Sünnijärgselt emapiim. Maos lõhustub piimarasv e. lipaas 80-90% ja valk e. katepsiin (pepsiini ei ole) ph 3-4 Toitefaktorite tarve iibeks. Proteiinitarve - proteiini on varsal rohkem kui põrsal või vasikal. Proteiini kasutegur: 1kg juurdekasvuks kulub seeduvat proteiini 500g (Ca 25g; P 12g) Lootetarve - tiinus 340p. (sündinud varsas palju kuivainet, 24%) . Põhiline kasv tiinuse 8-11 kuuni, 1-7 kuuni talletub 11% energiastst ja 10% valgust.
Esmakordses uuringus tuvastati Eestis toodetud võietes kõrge transrasvhapete sisaldus, mis jäi vahemikku 11-18,2 protsenti rasvhapetest. Rasvasisaldus on omakorda toodetes erinev, võis 82 protsenti, kuid margariinides ja võietes väiksem. ,,Eestis toodetud võided on muutunud võrreldes 2008/2009 praktiliselt tööstuslikult toodetud transrasvhapete vabaks," ütles Eesti Maaülikooli toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roasto. Vanemteadur Merike Henno selgitas, et piimarasv sisaldab alati vähesel määral naturaalseid transrasvhappeid, kuid terviseriske seostatakse põhiliselt tööstuslike transrasvhapetega, mis tekivad taimsete õlide tahkestamisel. Kokkuvõte Silja Lättemäe artiklist ,,Liigne võiete söömine on tervisele ohtlik" (18.03.2012) Tuntud toitumisteadlane Mai Maser selgitab, et terve inimene peab tarbima iga päev rasvhappeid umbes 30% päevasest energiavajadusest
Olulised piimarasvad- rasvasest kohupiimast saadakse rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E, mis on olulised kaltsiumi omastamiseks. Rasvavaesele kohupiimale tuleks lisada vastavalt maitsele hapu- või rõõska koort. Ainsad, kes peavad kasutama vähema rasvasusega kohupiima, on päriliku kolesterooli-ainevahetuse defektiga inimesed. Piimarasva ei tasu karta, sest see on organismis kergesti omastatav ega moodusta ,,rasvapolstreid". Kolesterool- piimarasv põhjustab mõningast kolesterooli tõusu vereplasmas, kuid koos puu- ja köögiviljadega ning täisteraviljatoodetega üleliigne kolesterool väljutatakse organismist. Mõistlik on süüa segatoitu ja kohupiimale leida meelepärane kiudainerikas lisand. Mineraalained- kohupiimas on hea kaltsiumi ja fosfori suhe, mis võimaldab organismil hästi kaltsiumi omastada, kindlustades nii õige luutiheduse ja normaalse vererõhu. Piimasuhkur soodustab kaltsiumi omastatavust
September-detsember 2008. a. Söötmine I loeng Loomade jaotus toiduenergia omastamise alusel Herbivoorid toituvad põhiliselt heintaimedest, on võimelised vabastama energia mikrobiaalsete ensüümide abil. a) Mäletsejalised eesmaoseedega b) Kabjalised jämesooleseedega Omnivoorid kõikesööjad , vabastavad taimedes oleva energia enda seedeensüümide abil. Karnivoorid lihasööjad, ei vabasta ise fotosünteesil talletatud energiat. Kehaained Perioodilisuse tabelis 111 elementi Elusorganismides leitud 70 27 elementi omab bioloogilist funktsiooni Põhilisi bioloogilisi elemente 6 vesinik, süsinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel (moodustavad kõik organismi bioloogilised molekulid) Põhilised bioelemendid 98%, ülejäänud 2% nimetatakse mikroelementideks. a) Kõige rohkem on meie kehas hapnikku, ca 60% meie kehakaalust moodustab hapnik. Põhiliselt vee koostises, meie kehas on ca 65% vett. Veest 35% on rakusisene vesi( ja ülej...
happeline sadestamine - Eemaldab Ca2+ valgukompleksist ensümaatiline (kümosiin) - Kümosiini toime: k-kaseiin moodustab s- ja -kaseiini ja Ca2+ stabiilse kompleksi. Kümosiini toimel kompleks laguneb: Hüdrofoobne Phe-d sisaldav para-k-kaseiin sadeneb ning hüdrofiilne Met-i sisaldav glükomakropeptiid jääb lahusesse. 4. Piimarasv (3,8%) triglütseriidid Glütserooli ja rasvhappe ester; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4
TÄISPIIMATOODETE TEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Piima koostis Piima koostises on olemas kõik organismi kasvuks ja arenguks vajalikud toitained kergesti omastataval kujul. Piima koostises on vesi, süsivesikud, rasvad, valgud, mineraalained. Piim sisaldab vett kõige rohkem (lehma piimal 87,6%). Piimarasv on piima kõige kõikuvam koostisosa. Lehm Inimene Vesi 87,6 % 87,2 % Süsivesikud 4,6 % 7,0 % Rasvad 3,9 % 4,0 % Valgud 3,2 % 4,5 % Mineraalained 0,7 % 0,4 % Rasvata kuivaine 8,8 % (7,9 - 10,0 %) 2
TOORAINETE ÕPETUS PIIM PIIMATOOTED Toorpiim "Terve piim" tuleb vaid tervelt loomalt Looma tervis oleneb sellest, kuidas teda toidetakse Tervislik loomasööt pärineb vaid puhtast ja tervest keskkonnast Piima? Toorpiim Toorpiim on töötlemata piim ning tema biokeemiline koostis - vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed - on säilinud muutumatul kujul Tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine Lehmapiima koostis Vesi 87,3% Kuivaine 12,7% Valk ( kaseiin, albumiin) 3,2% Rasv 3,9% Suhkur (laktoos) 4,7% Mineraalained, vitamiinid 0,9% Ca,Mn,Cu,Zn,J,Fe.. A,D,E,C ja B-rühma vitamiinid Piimarasv ehk koor Asub piimas rasvakuulikestena Kergeim koostisosa ja seetõttu tõuseb pinnale Kõige kergemini omastatav rasv,kuna on juba algselt emulgeerunud kujul Omastatavus 99% Piimavalgud Nad on kõige väärtuslikumad lämmastikku sisaldavad piima koost...
Palmitiinhape ei ole küllastumata rasvhape vaid küllastunud rasvhape, mille struktuur on toodud all. Tabelis on toodud erinevates rasvades ja õlides sisalduvate küllastunud ja küllastumata rasvhapete protsentuaalsed koostised. Rasvhappeline koostis, % Rasv Küllastunud Küllastumata C4 C12 C14 C16 C18 C16 + C18 Piimarasv 10 11 29 10 40 Searasv - 2 24 11 63 Veiserasv 2 2 29 21 46 Oliiviõli 2 2 13 3 80 Päevalilleõli - - 5 2 93 Maisiõli - 2 10 3 85
piisavalt viljastumisvõimeliseks küpseda. Uuringu läbiviijad ei leidnud mingeid erinevusi nende naiste vahel, kes sõid kõige enam piimatooteid ja kes ei söönud neid üldse. Erinevused ilmnesid alles siis, kui piimatoodete tarbimist vaadeldi rasvasisalduse järgi. «Meie jaoks oli see suhteliselt üllatavaks avastuseks, et kõrge rasvaprotsendiga piimatooted soodustavad viljakust,» ütles Chavarro. «Selle kohta pole väga ühest selgitust. On võimalik, et piimarasv või näiteks tiinete lehmade hormoonid mõjutavad naiste ovulatsiooni.» 16. Piimatootete hinnad 07.05.2008 Alma Piim 2,5% 1l 11,50 kr Kohupiim 18,90 kr Kodujuust 22,90 kr Alma Keefir 2,5% 1l 12,90 kr Jogurt 400g 10,90 kr Joogijogurt 1l 15,90 kr Harokoor 500g 12,50 kr Pett 0,5% 1l 10,90 kr Andmed võetud AS PRISMA PEREMARKETIST
Kõrvalmõjus pole teada. Ei oska soovitada või mitte soovitada. HappesuseregulaatoridsidrunihapeE330 Igapäevane kasutamine kahjustab maolimaskesta. Ei soovita. Happesuse regulaatoridnaatriumtsitraatE331 Võib tekitada hammaste dentiinkihi defekte. Ei soovita. Nimetus: Mars Piimashokolaad pehme nougati täidise ( 32% ) ja karamellisisuga (27%). Koostisained: Suhkur, glükoosisiirup, lõssipulber, kakaovõi, taimne rasv, kakaomass, laktoos, piimarasv, vadakupulber, vähendatud rasvasisaldusega kakao, odralinnaseekstrakt, sool, emulgaator(sojaletsitiin), munavalgepulber, hüdrogeenitud, piimavalgud, looduslik vaniljeekstrakt. (lisandid: maapähkel, metspähkel, mandel). Toitumisalane teave: Üks batoon sisaldab (47 g ) Kcal suhkrud rasvad küllastunud naatrium 212 kcal 30,1g 8,0g 4,7g 0,08g 11% 33% 11% 24% 3%
linaseemned, nisuvalk, pärm, sool 7 Kuskuss herneste, 50 g Jahvatatud, kõvanisu, rohelised Enamasti valgud rohelise ja valge ubaga herned, rohelised ja valged oad, sool, maitseained 8 Linnupiimakommid 45 g Suhkur, šokolaad, piimarasv, Sahhariidid letsitiin, vesi, glükoos, margariin, vahustatud munavalgepulber, säilitusained 9 Kohuke 43 g Kohupiim, suhkur, glasuur, Sahhariidid taimne rasv, kakaomass,
· jäätis, mis sisaldab taimset rasva; · sherbet jäätis, mis tehakse puuviljamahlast, kuhu lisatakse piimarasva ja piima rasvata kuivainet; · veejäätis / water ice sisaldab vett, suhkrut ja puuviljakontsentraati. Tänapäeval moodustavad kaks esimest jäätise tüüpi 80-90% kogu maailma jäätisetoodangust. Jäätis. 8-18% rasva, 9-12% piima rasvata kuivainet, 13-16 % suhkrut (v.a. laktoos) ja stabilisaatorid/emulgaatorid. Kui kogu rasv on piimarasv, nimetatakse seda mujal dairy ice cream. Õlide ja rasvade hindadest tulenevalt on maailmas vaid 20-25% jäätisest (mitte külmutatud dessertidest!) dairy ice cream. Erandiks on USA, kus toode peab selleks, et teda võiks nimetada jäätiseks, sisaldama vähemalt 10% piimarasva. Kui kasutatakse taimerasva või muid loomse päritoluga rasvasid, nimetatakse jäätist mellorine või kunstlikuks jäätiseks.
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Oskar Hoyer Jana Karavajeva PIIM JA PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Aune Põldma Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas just lehma ehk suguküpse emase veise piimast (lisa 1). Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmista...
Juust on kontsentreeritud ja pika säilivusajaga piimatoode, mille põhikomponentideks on valk ja rasv.Valminud juustudes on suur osa valkudest ensümaatiliselt hüdrolüüsitud lühemaahelalisteks ühenditeks, nagu polüpeptiidid, oligopeptiidid ja aminohapped. Juustu võib nimetada valgukonsentraadiks. J.sisaldab kõiki asendamatuid AH ja on hea omastatavusega (95-97%) 2. Iseloomustada juustu põhikomponente Juustuvalgud 17 27% Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel: · Kõvaduse · Rasvasisalduse · Valmistamisviisi alusel Süstemaatilise klassifitseerimise alused: · Laabijuustud 1. Bakteriaalselt valmivad juustud
toatemperatuuril, seevastu aga oleiinhape on tahke toatemperatuuril. • Juhul, kui või sisaldab rohkem madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, on või pehmema konsistentsiga ja paremini määritav. Kui või sisaldab rohkem kõrgema sulamistemperatuuriga rasvhappeid, siis on või konsistents tahkem ja või on raskesti määritav. • HANGUMISTEMPERATUURIKS nimetatakse temperatuuri, mille puhul vedel rasv muutub tahkeks. Piimarasv hangub 18…23 kraadi vahel. • REFRAKTSIOONIARV iseloomustab valguskiirte murdumise suurust rasva läbimisel. Piimarasva refraktsiooniarv määratakse 40 kraadi juures ja see on 42…45. PIIMA KEEMILISED - FÜÜSIKALISED OMADUSED PIIMATÖÖSTUSTE POOLT TOORPIIMALE ESITATAVAD LISANÕUDED • lüpstud tervetelt lehmadelt, järgides kehtivaid hügieeni- ja veterinaarnõudeid; • jahutatud 2 tunni jooksul pärast lüpsmist vähemalt 8 kraadini;
Ülejäänud on vadakuvalgud, mille osakaal moodustab umbes 15–22%. Vadakuvalkude osakeste suurus jääb vahemikus 5–20 nm ning see on märgatavalt alla väiksem kui kaseiiniosakeste suurus. (Ibid)) 29 Vadakuvalgud Vadakuvalgud koosnevad β-laktoglobuliinist, α-laktalbumiinist, seerumalbumiinist ning immunoglobuliinist. (Ibid) Rasv Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga tervislik temas leiduva A ja D vitamiini allikana, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. (Ibid) Süsivesikud Laktoos ehk piimasuhkur on piima peamine süsivesik, mis koosneb glükoosist ja galaktoosist. Laktoosi on lehmapiimas kuni 5% kogumassist. Lisaks leidub piimas
Vere suurenenud Soovitused kolesteroolisisalduse vähendamiseks kolesteroolisisaldus Paranda toitumisharjumusi: · vähenda loomsete rasvade osakaalu toidus. Eriti hal- Liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist ja vad on küllastunud rasvhapped. NB! piimarasv on ka suurendab oluliselt südameinfarkti tekkimise riski. Nor- loomne rasv; maalne üldkolesteroolisisaldus veres on alla 5,0 mmol/l, · asenda küllastunud rasvhapped küllastamata rasvha- mõõdukalt suurenenuks võib lugeda üldkolesterooli- petega, need vähendavad vere kolesteroolisisaldust; sisaldust 5,06,5 mmol/l
Veisekasvatus 1. Jõudluskontroll ja selle olulisus Jõudluskontroll on loomade jõudlus ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, õigsuse kontrollimine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks. Olulisus: infoks aretajale, kelle eesmärgiks on karja jõudluse parandamine. Peale selle annab teavet lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele häst...
..-0,55 kraadi. Külmumistäpp läheneb ühele, kui piimale lisada vett. Külmumistäpi määramine (krüoskoopiameetod) aitab avastada piima võltsimist veega. Laktatsioonijärk ja kasutatud söödad muudavad külmumistäppi vähe. VESI · Vesi on toitaine, mis osaleb paljudes ensüümreaktsioonides reagendina või keskkonnana. · Vees on lahustunud piima koostisse kuuluvad suhkrud, mineraalsoolad, vitamiinid. · Vees on emulgeeritud piimarasv ja suspendeerunud valgud. · Piima koostisse kuuluv vesi on erakordselt suure füsioloogilise tähtsusega, sest sellega rahuldatakse imetaja järglase veetarve elu algperioodil. KUIVAINE · Piima kuivaineks nimetatakse jääki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temperatuuril 102...105 0C. · Piima kuivainesisaldus iseloomustab piima toiteväärtust ja mõjutab piima töötlemisel piimatoodete väljatulekut. PIIMARASV
1. Ökonomeetria mõiste ja ülesanded. Ökonomeetria komponendid. MÕISTE: Ökonomeetria on teadus ja kunst kasutada statistilisi tehnikaid ja majandusteooriaid majanduslike andmete analüüsimisel. ÜLESANDED: 1) Majanduslike nähtuste vaheliste seoste kvantitatiivne kirjeldamine 2) Majandusteoreetiliste hüpoteeside kontrollimine 3) Majandusnäitajate ja majandusarengu prognoosimine KOMPONENDID: · Majandusteooria · Andmed · Statistilised ja matemaatilised meetodid 2. Ökonomeetrilise mudeli olemus, mudeli komponendid. Ökonomeetrilise modelleerimise etapid. MUDELI OLEMUS: · Mudel on lihtsustatud ettekujutus reaalsest objektist, protsessist või nähtusest · Mudel on tegelikkuse abstraktsioon, üldistus · Mudel peab peegeldama ainult olulist, jätma teatud probleemi käsitlemisel kõrvale mitteolulise ÖKONOMEETRILISE MUDELI OLEMUS: Ökonomeetriline mudel on matemaatilise mudeli eriliik, mis koosneb üldjuhul alge...
Lambapiimas on võrreldes lehma ja kitsepiimaga rohkem mineraale nagu kaltsiumi, rauda, magneesiumi, tsinki, aga ka olulisi vitamiine (B grupi vitamiinid, A, D, E vitamiini) ja kõiki kümmet asendamatut aminohapet. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et 45% rasvhapetest on kas mono- või polüküllastama rasvhapped. Polüküllastamatuid rasvhappeid, sealhulgas omega 3 rasvhapetest inimese poolt sünteesimatut alfa linoleenhapet, on ca 2 korda enam kui kitse või lehmapiimas. Piimarasv koosneb sarnaselt kitsepiimaga väikese läbimõõduga rasvakuulikestest ning seetõttu on piim homogeenne ja väga heaks tooraineks juustu valmistamisel. Piima homogeensus annab võimaluse lambapiima sügavkülmutada ilma, et väheneks selle kvaliteet. Lambapiim sobib allergikutele, kelle organism ei kannata lehma või kitsepiima. Dietoloogide poolt on välja arvestatud, et kaks klaasi (490 g) lambapiima päevas katab täielikult inimese päevase kaltsiumi, riboflaviini (B2 vitamiini) ja 5
1. Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad) Arvukus 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1938/39. a oli Eestis 695000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1990. aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast 2000. aastal peeti ületalve 28,2 tuhat lammast 2010 ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72400 lammast Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha-ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Karjade suurus 2001.a. 4850 lambafarmi- uttedega majapidamisi, kes pidasid 26790 utte. Keskmine lambafarmi suurus oli seega 5,5 utte majapidamise kohta. Enamikes majapidamistes (91,7%) peetakse alla 10 ute ning alla 10 pealistes la...
Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 36. Piima füüsikalis-keemilised omadused - Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim. Äsjalüpstud piima tihedus on keskmiselt 0,001 g/cm2 madalam 2-3 tundi seisnud piimast. See on tingitud sellest, et piimarasv seismisel hangub ja mõjutab piima tihedust. Kui piima tihedus on alla lubatud piiri (1,028 g/cm2), siis ilmselt on piimale lisatud vett. Tihedust mõõdetakse areomeetriga. Kõige usaldusväärsem meetod vee avastamiseks piimast on külmumistäpi mõõtmine. Piima külmumistäppi ehk külmumistemperatuuri mõjutavad piima koostisosad, põhiliselt mineraalid ja suhkur. Külmumistäpp on piima naturaalsuse näitajaks. See on konstantne suurus ja
lüpsikorral piimaproov sisaldusainete (rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu) määramiseks. Selleks valatakse piimamõõturist piim vahenõusse, segatakse ja võetakse igal lüpsikorral 1 kulbitäis (ca 20 ml). 3kordse lüpsi korral võetakse igast lüpsikorrast ca 15 ml. .Proovi üldmaht on ca 45 ml. Proov võetakse vahetult pärast lüpsi hoolikalt segatud piimast. Seismisel piimarasv kerkib pinnale ja ei segune vajalikul määral piimaga, mistõttu rasvasisaldus, mis analüüsil saadakse, ei ole täpne. Kõikide lüpsikordade piimaproovid kogutakse proovipudelisse, milles on säilitusaine. Proovipudelid on proovikastis kindlas nummerdatud kohas. Igale numbrile vastab kindel lehmanumber, mis on märgitud ka k- lüpsi lehele. K-lüpsi lehed ja proovikastid viiakse analüüsimiseks ja andmetöötluseks Jõudluskontrolli Keskusesse (JKK), mis asub Tartus
igal lüpsikorral piimaproov sisaldusainete (rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu) määramiseks. Selleks valatakse piimamõõturist piim vahenõusse, segatakse ja võetakse igal lüpsikorral 1 kulbitäis (ca 20 ml). 3kordse lüpsi korral võetakse igast lüpsikorrast ca 15 ml. .Proovi üldmaht on ca 45 ml. Proov võetakse vahetult pärast lüpsi hoolikalt segatud piimast. Seismisel piimarasv kerkib pinnale ja ei segune vajalikul määral piimaga, mistõttu rasvasisaldus, mis analüüsil saadakse, ei ole täpne. Kõikide lüpsikordade piimaproovid kogutakse proovipudelisse, milles on säilitusaine. Proovipudelid on proovikastis kindlas nummerdatud kohas. Igale numbrile vastab kindel lehmanumber, mis on märgitud ka k- lüpsi lehele. K-lüpsi lehed ja proovikastid viiakse analüüsimiseks ja andmetöötluseks Jõudluskontrolli Keskusesse (JKK), mis asub Tartus
leitakse proteiinisisaldus. Arvutatakse välja lämmastikusisaldus söödas ja lähtudes sellest, et keskmiselt sisaldab valk 16% lämmastikku, leitakse lämmastikule vastav valgu kogus. SÜSIVESIKUD - energiakandjad põhiliselt taimsetes söötades (harva ka loomsetes N: glükogeen maksas, laktoos piimas jne). Neist saavad taimtoidulised loomad põhiosa eluks vajaminevast energiast ja neist moodustuvad keha- ning piimarasv ja piimasuhkur 3. RASV - on energiakandjaks põhiliselt loomsetes söötades (vahel ka taimsetes, N: õli päevalilleseemnetes, pähklites jne). Rasv on väga energiarikas ja loomad katavad energiatarbe selle arvel väga hõlpsasti. Rasva puuduseks on see, et ta imendub ja talletatakse organismis, ilma et ta täielikult laguneks. Seetõttu kandub söödas oleva rasva lõhn, maitse ja konsistents kergesti üle toodangule, N: kalalõhn ja -maitse sealihale. Kui
valmistada. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal hulgal leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine). Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga tervislik temas leiduva A ja D vitamiini allikana, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. Väiksemad lapsed võiksid juua 3,2% või 3,5% rasvasusega piima, rasvavaba piim sobib ainult täiskasvanuile. Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks
toodangu müügihind. · Lihtsam on seda teha veistel, kelle piim ja liha läheb otse müüki. · Samaviisi lihtne on karusloomadel, sigadel, aga hoopis keerukam on näiteks hobustega. · Majandusliku väärtuse määramisel on on inimesel teatud vabadus korrigeerida hetke taset sellele, mis on tulevikus. · Võib anda eelistuse toodangule, mis tagab parema tervise. Näiteks piimavalk contra piimarasv. 7. loomade taltsutamise ja kodustamise põhimõtted Inimesest leiab juba jälgi isegi varasemast ajast aga ainsaks tõeliselt kodustatud loomaks sai esmalt arvatavasti koer paleoliitikumi lõpus. Järgnevalt tulid arvatavast lammas ja kits neoliitikumis. Veise ja hobuse kodustamine tuli aga palju hiljem ning seda juba erinevate geograafiliste tingimuste pärast. See tähendab, et erinevates kohtades saabus neoliitikum erinevatel aegadel
31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide ok...
Rasva/valgu suhe: R:V suhe 1,2-1,4. Alla 1,1- viitab atsidoosile . Üle 1,4 viitab ketoosile . Ühe näitaja alusel ei saa hinnata, tuleb lisada alati muud näitajad nagu rooja välimus, ketotestide tulemused, lehma kehakonditsioon, piimatoodang ning äkki on tal mõned muud haigused, mis ketoosi põhjustavad. Samuti tuleb väga täpselt vaadata üle söötmise korraldus, sööda kuivaine, miksisegu kvaliteet, lehmade söömus jne. Piimarasv ja rasva/valgu suhe: Madalat rasva % on ikka peetud SARA indikaatoriks. Piimarasva depressioon, ,,low milk-fat syndrome". Korrelatsiooni koefitsient vatsa pH ning piimarasva vahel on ainult 0,35( üks uuring näitas 0,39). Piima rasvasisaldus võib langeda ka ilma vatsa pH languseta. Näiteks rasvade lisasöötmisega liialdades. Piimarasva hinnang andmine varajases lakt.staadiumis on ebaotstarbekas, sest keharasvade mobiliseerumise tõttu on rasvasisaldus kõrgem
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatem...
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
