hinnata gmo-de mõju inimestele ja loodusele) GMO-sid kasutatakse peamiselt meditsiinis ja põllumajanduses. Geneetiliselt muundatud taimede taimede kohta kasutatakse ka sõna ,,muundkultuur" Muundamisega on loodud rapsi, mis talub umbrohumürke, maisi, mis on kahjuritele toksiline, värvikamaid nelke, vitamiinirikkamat riisi jne. Hüpotees Kas geneetiliselt muundatud toiduained on tervisele ohtlikumad kui muundamata toiduained? 3 Vändra Gümnaasium Kokkuvõte Oletan, et geneetiliselt muundatud toiduained on inimese tarvisele kahjulikumad kui toiduained, mida pole muundatud. GMO-dest rääkides nimetatakse tavaliselt riskidena keskkonna-, tervise- ja sotsiaal- majanduslikke riske, samuti eetilisi küsitavusi. Kuigi GMO-de reklaamist jääb sageli mulje, et tegemist on taimedega, mis on
Kohene oht ilmneb väikese ajavahemiku järel ja seda on kerge seostada GMO-ga, seevastu viivitatud oht võib ilmneda alles pika aja, isegi põlvkonna möödudes. Kumulatiivseks ohuks e. liitmõjuks peetakse ohtu, mis ilmneb pika aja jooksul, kui mõjud kuhjuvad, erinevad tegurid suhtestuvad omavahel ja annavad koos teistsuguse tulemuse, kui võiks arvata nende üksi esinemisel. GMO-de riskianalüüs baseerub tavaliselt GMO võrdlusel tavaliste, muundamata sama liiki organismidega või eelistatult GMO vanemliiniga, juhul, kui liigisisene varieeruvus on väga suur. Nt kui mikroorganism ei olnud enne uue geeni sisestamist patogeen, aga pärast geneetiliselt muundamist on, on patogeensus loomulikult organismi uus omadus ja oht, mille tekkimise tõenäosust ja tagajärgi tuleb hinnata. Küllalt raske on hinnata ohtu, mis kaasneb GMO ristumisega looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega
Energiamajandus on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- või soojusenergiaks ja nende müük tarbijale. Energia on vajalik kõikjal maj.tegevuses ja energia hind on alati üks osa teenuse või toote hinnast. Primaarenergia energia, mida tarvitatakse otse, teisteks energialiikideks muundamata. Energiavarad jagunevad: 1) Taastuvad (alternatiivsed) Päike, tuul, vesi, biomass, tõusu- ja mõõnaenergia, tuumaenergia (uraan), Maasisene energia. 2) Taastumatud nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Elektrienergiat mõõdetakse GW-des. Hüdroenergia: · + vesi on looduse poolt loodud vara, ei pea kulutusi tegema (Keila j.,Kunda j.) · + suhteliselt keskkonnasõbralik, puudub õhusaaste · + nupu peale vajutamisest saame kohe elektrit
Kõige kiirem tõus (20%) oli Brasiilias, aga ka Euroopas suurenes Bt-maisi kasvatamine võrreldes eelmise aastaga 20% võrra. Tõus peamiselt Hispaanias ja Portugalis. Suurimad alad GM põllukultuuride all USAs, Brasiilias, Indias, Kanadas, Hiinas, Paraguais ja Uruguais. Peamised GM kultuurid: mais, soja, puuvill, raps, suhkrupeet, lutsern, papaia, tomat, pappel, magus pipar jms Riskid GM põllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulasliikidele, sellega tekivad nt umbrohumürgikindlad või kahjurikindlad umbrohud Võib olla mürgine ja tekitada allergiat suureneb keskkonnamürgitamine ning lisaks võivad umbrohumürgi jäägid sattuda inimeste või loomade toidulauale Enim geneetiliselt moondatud loomad Hiir Siga Lammas Ahv Kana Lehm Kala GMO poolt Kiiremad tulemused Geenid teistelt liikidelt
tuleks oma põldudele ja peenardele külvata metsikuid kõrrelisi ja muid looduslikke taimi ja nt. koera asemel pidada hunti. Kõik kultuurtaimed ja koduloomad on ju geneetiliselt muundatud, tihti sedavõrd, et nende looduslikke eellasi pole võimalik kuigi kergesti ära tunda. Kõik GMOd peavad olema märgistatud alates tema kasvatamisest seemnena kuni lõpptooteni välja, olgu see siis kook, jahu, õli või muu. Kuna GMOd on väliselt tavakultuuridega sarnased ja pelgalt pealevaatamisega neid muundamata organismidest üldjuhul eristada ei saa, on seemnekasvatajatel GMO ja tavakultuuride kooskasvatamisel raske vältida oma sordi saastumist GMOga. Eriti raske on see tuultolmlejate taimede puhul, kelle õietolm võib kanduda kilomeetrite kaugusele. Samas võivad seemned ka lihtsalt mehaaniliselt seguneda. Piirkondades, kus GM taimi on kasutatud juba palju aastaid, on 100% GMO-vabu seemneid juba raske leida. Sellest probleemist ülesaamiseks
elanikkond. Majanduse struktuur-Majanduse ülesehitus e. erinevate tööhõivegruppideesindatus. Erist. Struktuuri primaarset,sekundaarset ja tertsiaalset sektoriks hõivatud inimeste alusel. SKT-Aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahalises väljenduses. Ja peegeldab riigi majanduses toodetud tulu ilma väliskaubanduseta. Majandusharud-metsamajandus,mäetööstus, kalandus, põllumajandus. Primaarenergia-Energia, mida toodetakse otse ilma teisteks energialiikideks muundamata. Alternatiivenergia-Energia, mille kasut. Eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Mahepõllundus-ilma väetisdeta taimede kasvatamine, looduslikud väetised nagu fekaal. 1.Eesti majandusgeograafiline asend on mere ääres, võimalik teha koostööd nii põhja riikidega kui ka Venemaaga. 2. Eesti majandusgeograafilise asendi pos. küljed on: avatus merele, arenenud naaberriigid, tasane pinnamood, põlevkivi, mereline parasvööde. Neg
5. Säilivuse parandamine 6. Külmakindluse suurendamine 7. Toiteväärtuse suurendamine Kõige suuremaks terviseriskiks peetakse GMO toiduga kaasnevat toiduallergiat. Geneetiliselt muundatud toidu suhtes tundlike inimeste hulka peetakse sama suureks kui iga uue toiduaine, ravimi või kosmeetikatoote vastu tundlike inimeste hulka. Kuna geneetilise muundamise puhul kantakse taimele ühe või teise liigi geene, siis võib juhtuda, et uus toiduaine on teiste omadustega kui tavaline, muundamata toiduaine ja ta võib inimesel allergiat tekitada. Ostja valib keeduvorste. Osadel vorstidel on peal märge „Aus kaup“. Tekib küsimus, kas teised keeduvorstid polegi siis ausalt toodetud? „Aus kaup“ on tootemärk, mis garanteerib, et tootes ei ole kasutatud kondilihamassi. Ostja luges reklaami, et tervisele on kasulikud probiootilised piimatooted. Kuidas ostja need tooted ära tunneb? Milliseid tooteid soovitada talle? Miks?
selle soolsust 6. GM toidul on ilusam välimus Miinused: 1. GMO-de ohutuse kohta puudub piisavalt tõendeid 2. GM põlluviljad on valmistatud tulusama toodangu, mitte tervislikuma toote nimel 3. GM-kultuuride mõjusid keskkonnale ja inimestele pole piisavalt uuritud 4. muundamisprotsess võib oluliselt suurendada olemasolevalte allergeenide taset (näiteks on ühel geneetiliselt muundatud sojaliigil 27% rohkem allergeene, kui muundamata sojal) 5. Suurbritannias tõusis sojaallergiate arv 50% võrra pärast seda, kui hakati importima GM-sojat 6. USA-s on paralleelselt GM-toiduainete müügile tulekuga viimase seitsme aasta jooksul kahekordistunud toiduga seotud haigused 7. GM-loomasööt on loomadele mõjunud negatiivselt (GM-kartulite tarbimise järel tekkisid rottidel soolekahjustused, GM-valguga toidetud tibusid suri kaks korda rohkem, kui mitte-GM-söödaga toidetuid) 8
biomassi põletamisel. Biomassi all mõeldakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. Siia kuuluvad puiduhake ja jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Vesinikuenergeetika Vesinikuenergeetika vesinikul põhinev energiamuundamine ja kasutus. Molekulaarset vesinikku (H2) saadakse vee elektrolüütilisel lagundamisel või mikroorganismide abil. Primaarenergia On energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada. Primaarenergiat pole töödeldud, kuigi see muudetakse paljudel juhtudel edastus ja rakendussoodsamaks vääris ehk sekundaarenergiaks, ... ... mille kasutamine energeetilistel eesmärkidel on mõttekam või võimalik ainult muundatud viisil. Salvestusastme ja taastumiskiiruse järgi eristatakse taastumatuid ja taastuvaid energiaallikaid. Põlevkivi Põlevkivi on veekogude põhjas olev settekivim. Põlevkivi koosneb primitiivsete
* Taime lehtedes ja vartes müürlook, tubakas, lutsern, spinat, kartul * Veetaimedes väike lemmel * Seemnetes riis, sojauba, mais, tubakas * Viljades tomat, vaarikas * Juurtes(juurviljades) porgand * Üherakulistes vetikates Chlorella ja Chlamydomonas * Viirusvektorite abil sel juhul nakatatakse taime GMtaimeviirusega ja viiruse paljunedes toodetakse taimes ka võõrvalku GMtaimede kasutamise võimalikud riskid v GMpõllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulastele v HRresidentsed taimed ohustavad bioloogilist mitmekesisust (erinevate taimeliikide või mulla või putukate jm elustikurühmade kooslust pritsitava põllu ümber) v Kahjurid omandavad Bttoksiinide suhtes resistentsuse v Kahjurikindlad kultuurid mõjutavad ka kasulikke putukaid ja teisi selgrootuid v Uute allergiate teke v Toksiin, mis on kahjulik putukatele, võib kujuneda toksiliseks inimeselegi
A. 1. Primaarenergia, primaarenergia ressursid ja varustatus. Primaarenergia on naturaalsest allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavast kütusest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavast kütusest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. Primaarenergia ressursid on aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa. Primaarenergiaga varustatus on võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel ning saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lõpu varu lahutamise teel. 2
GMO-ga kaasnevad riskid Kuidas saadakse geneetiliselt muundatud organisme? Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM mais, soja või raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest (organismidest) selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim (organism) omandab meelepärased omadused. Näiteks kahjurikindlasse maisitaime on sisse viidud selline DNA lõik, mille tulemusena maisitaim ise hukkab kahjurid, kes tavalise maisitaime puhul hukkaksid taime. Seetõttu kahjustub vähem taimi ning saagikus kasvab
Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%. Eestis on geneetiliselt muundatud organismide kasutamise reguleerimine jagatud kolme ministeeriumi vahel: -Keskkonnaministeerium -Põllumajandusministeerium -Sotsiaalministeerium Tehnoloogiliste uuenduste mõjud kariloomadele Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, näiteks GM mais, soja või raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim omandab meelepärased omadused. Geneetilise muundamisega võib luua ka taimi, mis on näiteks toitainerikkamad. See tähendab et GMO otseselt ei ole kahjulik loomadele ja sellega hoiab kokku looma söödapealt. Seega võib ka kasutada seda inimese söögilaual. Gmo toiduga on võimalik, et kariloomad hakkavad andma rohkem piima.
pool kuulnud räägitavat anekdootlikke lugusid, tundub mulle, et on aeg uurida põhjalikumalt, et teada saada, palju nendes lugudes tõde peitub. Lood orikatest, kes keelduvad toidust, milles on GM-kultuure. Lugu talunikust, kes ütles: "Nojah, kui tahad, et su lehmad toidust eemale pööraksid, hakka neile GM-silo andma." Lugu talunikust, kes rääkis, kuidas tema kari murdis maha vana tara ning sõi ära geneetiliselt muundamata hübriidid, kuid ei puutunud Round-up resitentset maisi, kuigi nad pidid GMOdest läbi minema, selleks et pääseda teisel pool oleva Pioneer 3477 juurde." Lugu karjapidajast, kelle lehmade kaal langes, kui ta läks üle GM- kultuuridele. Lugu mahetalunikust, kellel on suured probleemid hirvedega, kes söövad tema sojaubasid: öösisti on tema tema põllul nelikümmend hirve tema sojaubade kallal, ja mitte ühtegi üle tee, kus kasvab Roundup-resistntne soja. Lugu
Hoolimata agressiivsest reklaamist, ei ole muundkultuuride keskmine saagikus osutunud tavalistest hübriidsortidest kõrgemaks. Suurbritannia keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisega tegelev organisatsisoon Soil Association (SA) koostas 2008.a ülevaate viimase kümne aasta uurimustest GMO-de saagikuse kohta. Analüüsi koostamise tulemusena selgus, et kõikide kommertskasvatuses enamlevinud GM sortide saagikus on kas madalam või parimal juhul võrdne muundamata sortide saagikusega. GMO-dega kaasnevad riskid.. Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMO-de kasutuselevõtt
9. Kilesse pakendatud toit, kaasaarvatud plastpudelisse villitud joogid on sellest hetkest, kui need pakendatakse, juba ajast maha jäänud ehk energeetiliselt vananenud. 10. GMO ehk geneetiliselt muundatud taim. Iga taim sisaldab oma looduslikku energeetilist väärtust. Meie isu selle taime söömisest saab täis siis, kui oleme selle taime poolt pakutava energia kätte saanud. GMO taimed kasvatatakse vormiliselt suureks, energeetiline väärtus ehk sisu võrreldes muundamata taimega jääb kas samaks või langeb. GMO taimes on vormi ja sisu tasakaal rikutud. Et seda taime süües teie isu täidetud saaks, peab seda rohkem sööma kui muundamata taime. Tulemuseks on liigne kehakaal. 7 Toidu energeetika Energeetika eksisteerib kõigi jaoks. Üks tuntumaid energiaid, mida kõik on kogenud, on armastus. Kes ei tahaks siis armastada ja olla armastatud? Toidus sisalduva sobiva
20 aasta kaugusel. Hoolimata agressiivsest reklaamist, ei ole muundkultuuride keskmine saagikus osutunud tavalistest hübriidsortidest kõrgemaks. Suurbritannia keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisega tegelev organisatsisoon Soil Association (SA) koostas 2008.a ülevaate viimase kümne aasta uurimustest GMO-de saagikuse kohta. Analüüsi koostamise tulemusena selgus, et kõikide kommertskasvatuses enamlevinud GM sortide saagikus on kas madalam või parimal juhul võrdne muundamata sortide saagikusega. GMO-dega kaasnevad riskid Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMO-
Hoolimata agressiivsest reklaamist, ei ole muundkultuuride keskmine saagikus osutunud tavalistest hübriidsortidest kõrgemaks. Suurbritannia keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisega tegelev organisatsisoon Soil Association (SA) koostas 2008.a ülevaate viimase kümne aasta uurimustest GMO-de saagikuse kohta. Analüüsi koostamise tulemusena selgus, et kõikide kommertskasvatuses enamlevinud GM sortide saagikus on kas madalam või parimal juhul võrdne muundamata sortide saagikusega. GMO-ga kaasnevad riskid Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi
Primaarenergia on naturaalsest allikast tunnustatud meetodiks tõenäosuslik nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab kui saadud energia, mida tarbitakse teisteks valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute vastavate tulevikus teostatavate maksete kiiresti projekt teenib tasa esialgsed energialiikideks muundamata. Eestis teoorias puudub mõiste esindav valim. väärtuste ülekannet sellele ajahetkele kulutused projekti käivitamiseks, kasutatakse toodetavast kütusest kuuluvad siia põlevkivi, Tõenäosuslik valim peab rahuldama nelja diskonteerimiseks. tasuvusaja puhul rahavoogusid, mis
Edaspidise tegevuse kavandamisel tuleb püüda vastata järgmistele lihtsatele küsimustele: 1. Mida saaks teha, et riski ära hoida või väiksemaks muuta? 2. Kui mõjusad ja teostatavad need meetodid on? 3. Mis mõju on nende meetodite rakendamisel? 4. Milline on ebakindluse tase? 5. Mida siis kokkuvõttes teha? Geneetiliselt muundatud toit Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM mais, soja või raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest (organismidest) selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim (organism) omandab meelepärased omadused. Näiteks kahjurikindlasse maisitaime on sisse viidud selline DNA lõik, mille tulemusena maisitaim ise hukkab kahjurid, kes tavalise maisitaime puhul hukkaksid taime. Seetõttu kahjustub vähem taimi ning saagikus kasvab. Geneetilise muundamisega võib aga
Peale tootja jälgivad GMO mõju ka teadus- ning järelevalveasutused. Et hõlbustada GMOde jälgimist pärast turustamist, saavad kõik turule lubatud GMOd oma unikaalse koodi. See numbritest ja tähtedest koosnev kaubakood on igal GMOl erakordne nagu inimesel nimi. Kõik GMOd peavad olema märgistatud alates tema kasvatamisest seemnena kuni lõpptooteni välja, olgu see siis kook, jahu, õli või muu. Kuna GMOd on väliselt tavakultuuridega sarnased ja pelgalt pealevaatamisega neid muundamata organismidest üldjuhul eristada ei saa, on seemnekasvatajatel GMO ja tavakultuuride kooskasvatamisel raske vältida oma sordi saastumist GMOga. Eriti raske on see tuultolmlejate taimede puhul, kelle õietolm võib kanduda kilomeetrite kaugusele. Samas võivad seemned ka lihtsalt mehaaniliselt seguneda. Piirkondades, kus GM taimi on kasutatud juba palju aastaid, on 100% GMO-vabu seemneid juba raske leida. Sellest probleemist ülesaamiseks
Oht bioloogilisele mitmekesisusele tuleneb: a) pestitsiidide suuremast kasutamisest võrreldes tavapõllumajandusega; b) kohalike liikide hävimisest ja asendumisest; c) kõrvaliste liikide kahjustumisest; d) geneetilise ebastabiilsuse tekkest. Üks kõige süstemaatilisem GMO-de mõjude uuringuid bioloogilisele mitmekesisusele on tehtud Inglismaal ajavahemikus 1999- 2002. Uuringus vaadeldi õlirapsi, suhkrupeeti ja maisi. Iga põld jagati sama kultuuri GM ja geneetiliselt muundamata variandi vahel. Põllupidajatel paluti kasvatada tavakultuure tavalisel viisil ja töödelda GM kultuure erinevate herbitsiididega vastavalt GMO-sid tootnud tööstuse poolt antud juhistele. 2003. aastal avaldatud tulemused näitasid GM õlirapsi ja suhkrupeedi märkimisväärselt kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Nii õlirapsi kui suhkrupeedi puhul täheldati tavakultuuridega põldudel suuremat (6 korda rohkem)
õhuvoolud, linnud, putukad, ilmastikutingimused jne. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Kõige süstemaatilisi GM-ga seotuid uuringuid, mis on seotud bioloogile mitmekesisuse mõjutamisega, on tehtud ajavahemikus 1999-2002, Inglismaal. Uuringute eesmärgiks on kontrollida hüpoteesi, et GM kultuuride mõju põllumajandusettevõtte maa-ala taimestikule ja loomastikule ei erine mõjust, mida avaldavad samade liikide geneetiliselt muundamata ehk tavasordid. Aastal 2003 avaldatud tulemused näitasid märkimisväärselt kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisule. Täheldati tavakultuuridega põldudel 6 korda suuremat hulka umbrohuseemneid, mis on oluline toit lindude jaoks. Lisaks sellele GM kultuuridega põldudel oli vähem mesilasi ja liblikaid. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5.1.3 KÕRVALISTE LIIKIDE ASENDUMINE Kõrvaliste liikide all mõeldakse liike, mis ei ole geenisiirde eesmärgiks. Herbitsiidid ja Bt
Otsest mõju keskkonnale ei saa aga siiski kindlalt öelda keegi, sest muutused toimuvad rakusiseselt ning ilmsiks tulevad alles uuringutel. 2.1.1 GM rapsi otsene mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Sarnaselt GM taimega, GM kultuuride herbitsiiditolerantsuse ülekandumisel looduslikele sugulastele, muutuvad horisontaalse geenisiirde kaudu umbrohumürgile allumatuks. Herbitsiiditolerantsuse ülekandumisel muundamata rapsisortidele ja metsikutele sugulasliikidele võivad tekkida UMB1 tõrjele mittealluvaid taimi, mis tähendab, et peab kasutusele võtma toksilised umbrohutõrjevahendid. 2 Võrreldes tava- või mahepõllumajandusega, on pestitsiidide suuremal kasutamisel eelkõige otsene 1 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 11 2 Truve, E., Koppel, M., Eek, L
50) Mitme suurusjärgu võrra erinevad inimeste bioloogiline ja tehnoloogiline energiatarve? Tänapäeva inimene kasutab tehnoloogilist energiat 200 000 kuni 670 000 Kcal päevas ja bioloogilist energiat..... 51) Mitu korda on kaasaja inimese bioloogiline energiatarve suurem kiviaja inimese omas? 52) Mis on primaarenergia? Primaarenergia on looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. 53) Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralikumaks fossiilkütuseks? Sellepärast, et maagaas on tekkinud orgaaniliste ainete lagunemise tagajärjel. Suurema osa hõlmab metaan. 54) Millised tegurid piiravad produktiivsust teades, et see on väga mada kõrbetes ja Artaktikas? 55) Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne põllumajandus? 56) Valguskiired liiguvad sirgjooneliselt, kuid miks siis saavad kõrgemad
(3-5 portsu) (2-4 portsu) Leib ja teraviljatooted (6-11 portsjonit) Maailma energia tarbimine 2007 (MT nafta ekv.) Elektrienergia tootmine 2007 Fossiilkütus Taastuvenergia Tuumakütus Primaarenergia Primaarenergia looduslikust allikast saadud energia, mida Primaarenergia tootmine 2009 (Mt tarbitakse teisteks energia- nafta ekv.): liikideks muundamata. Eestis toodetavatest kütustest: China 2054 United States 1712 põlevkivi, kütteturvas, Russia 1175 küttepuud, puidujäätmed ja Saudi Arabia 517 biogaas. India 489 Imporditavatest kütustest: Canada 388 kivisüsi, maagaas, vedelgaas, Indonesia 363 raske ja kerge kütteõli, Iran 318
seetõttu akumuleeruvad (kontsentreeruvad) organismis. 29)Mitme suurusjärgu võrra erinevad inimese bioloogiline ja tehnoloogiline energiatarve? Tänapäeva inimene kasutab tehnoloogilist energiat 200 000 kuni 670 000 Kcal päevas ja bioloogilist energiat 30)Mitu korda on kaasaja inimese bioloogiline energiatarve suurem kiviaja inimese omast? 31)Mis on primaarenergia? Primaarenergia - looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. 32)Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralokumaks fossiilkütuseks? Selle pärast, et maagaas on tekkinud orgaaniliste ainte lagunemise tägajärjel. Suurema osa hõlmab metaan. 33)Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus? Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel (aheraine), põletamisel (tuhk), kui õli tootmisel (poolkoks, pigi).
(Turve jt 2008, lk 8) Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne, summeeruv. Otseseks ohuks võib nimetada mürgitust. Kaudne oht võib aga ilmneda alles pika aja, isegi põlvkonna möödudes. Kumulatiivseks ohuks peetakse aga ohtu, mis ilmneb pika aja jooksul, kuid mõjud kuhjuvad, erinevad tegurid suhtestuvad omavahel. (Turve jt 2008, lk 8) Küllalt raske on hinnata ohtu, mis kaasneb GMO ristumisega looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega. See ei pruugi olla keskkonnale või inimtervisele kahjulik, kuid sellega ei anta edasi omadusi, mis muudaksid sugulasliikide edaspidist käitumist. Ristandid muutuvad ohtlikuks alles siis, kui need on võimelised looduses püsima jääma ja oma levikut suurendama (umbrohi ei allu enam tõrjele). Järglasi aga mitte andvad ristandtaimed ei kujuta endast ohtu. (Turve jt 2008, lk 9) Geenmuundatud taimede kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust. Muidugi on
Ürginimene vajas päevas 2000 Kcal. Kütt-korilane 5000 Kcal. Varajased põllupidajad 12 000, hilisemad 20 000 Kcal. Varasel tööstusperioodil kulus inimesel päevas 60 000, hilisemal juba 125 000 Kcal. Tänapäeva inimene Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas kulutab keskmiselt 200 000 Kcal päevas. USA puhul on see näitaja 670 000 Kcal. 52) Mis on primaarenergia? Primaarenergia looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavatest kütustest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavatest kütustest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. 53) Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralikumaks fossiilkütuseks? Fossiilsete energiakandjate seas on maagaas kõige keskkonnasõbralikum ja säästlikum , see põleb ära puhtalt ning väheste heitmete eraldumisega.
Näljatunne sunnib toitu otsima ja sööma, küllastustunne peatab söömise. Süüakse 3-5x päevas. Toidu lagundamiseks on vajalikud ensüümid. 1. Söömine tõstab glükoositaset kõrgemaks kui o normaalne 2. pankreas vallandab insuliini 3. maks hakkab üleliigset glükoosi ära võtma ja säilitab seda glükogeenina 4. veresuhkur läheb normaalseks Pidevalt kõrge insuliin suunab glükoosi rasvavarudeks glükogeeniks muundamata. Kuna varudest energia ammutamine on raskendatud tekib näljatunne liiga kiiresti pärast sööki. Liiga madal insuliin (ravimata diabeet)– süüakse palju, kaal langeb, on suur janu. Madala insuliini tõttu ei saa glükoos rakkudesse siseneda et kasutatud või varuks pandud saada Diabeet tingitud – ebapiisavast insuliini tootmisest kõhunäärmes, insuliini toime nõrgenemisest õvi mõlemast. Glükoos ei pääse rakkudesse ja jääb verre.
ekraaniga monitoridel, kus kujutis tekitatakse tagant valgustatud LCD-paneelile. Selle iga pikselit tüüritakse eraldi transistoridega, mis võimaldab juhtida vajaliku hulga valgust erinevatesse ekraanipunktidesse. LCD-monitori eelisteks on 100% sirgete servadega kujutis, täiesti lame ekraan, madal voolutarve ja väikesed mõõtmed ning digitaalse liidese ehk DVI (Digital Visual Interface) olemasolul, mis võimaldab arvuti graafikakaardist kanda digitaalse ekraanipildiinfo ilma muundamata otse ekraanile. Olulised tehnilised parameetrid LCD ekraanil on: Ekraani mõõtmed - pildi suhe näitab, kas tegemist on laiekraaniga suhtega 16:9 või tavaekraaniga suhtega 4:3, ekraani suurust iseloomustatakse ekraani diagonaali mõõduga tollides. Tänapäeval kasutatav ekraani suhe on enamasti 16:9, mis võimaldab vaadata monitori ekraanilt mugavalt ka filme. Resolutsioon - pikslite arv ridades ja
Kõrvalsaadusena moodustub võipiim ehk pett. Või on kaloririkas toiduaine, sest põhiosa võist moodustab piimarasv. Teiste loomsete rasvadega võrreldes on võil mitmeid eeliseid: mitmekülgsem naturaalne biokeemiline koostis, kaunis kuldkollane värvus ja meeldivalt aromaatne lõhn. Või on seedekulglas hästi omastatav, sest või rasvhappeid iseloomustab suhteliselt madal sulamistemperatuur. Kõik need rasvhapped on looduslikud ja keemiliselt muundamata. Euroopa Liidu määruste järgi tohib võiks nimetada vähemalt 80% rasvasisaldusega toiduainet. Või on toode, milles on keelatud kasutada lisaaineid. Võist leiame ka rasvaslahustuvaid vitamiine A, D ja E. Või kollane värvus on tingitud beetakaroteeni sisaldusest, meie kehas sünteesitakse sellest A- vitamiin.Valke on võis suhteliselt vähe, 1% piires. Või süsivesikud esinevad laktoosina, kuid neid on koguseliselt vähe, vaid 1% ulatuses
rasvasisaldust. (Ibid) 40 Või Või on kaloririkas toiduaine, sest põhiosa võist moodustab piimarasv. Teiste loomsete rasvadega võrreldes on võil eeliseid: mitmekülgsem naturaalne biokeemiline koostis, kaunis kuldkollane värvus ja meeldivalt aromaatne lõhn. Või on seedekulglas hästi omastatav, sest või rasvhappeid iseloomustab suhteliselt madal sulamistemperatuur. Kõik need rasvhapped on looduslikud ja keemiliselt muundamata. (Ibid) Jäätis Jäätis on suure toiteväärtusega, organismi poolt hästi omastatav toiduaine, mida valmistatakse spetsiaalsete segude üheaegsel vahustamisel ja külmutamisel. Jäätise põhitooraineteks on piim ja piimasaadused ning suhkur. Lisanditeks on kakaopulber, tärklis, šokolaad, puuviljamarjasaadused, pähklid, rosinad, vanilliin, lõhnaained jm. Jäätisesse võib lisada täidiseid: moosi, iirist, marmelaadi, vahvlit jm. Jäätisetootmise
aeg päevades pärast viljastamist, jne.). Eristatakse meetrilisi (mõõdeta- vaid) tunnuseid (näit. pikkus sentimeetrites) ja meristilisi ehk diskreet- seid (neid väljendatakse enamasti ikka täisarvuliselt või kindla interval- liga). Diskreetsed tunnused on omakorda loendatavad (näit. tedremarana kroonlehtede või karu jalgade arv) või astakulised ehk intervall-tunnused (näit. taime õitseaeg juuni 1.; 2.; 3. dekaadil). 4.1.2. Kvalitatiivsed tunnused - sellised, mida me (muundamata) ei saa arvudes väljendada. Need võivad olla ordineeritud ehk järjestatavad (näit. kerajas--ellipsoidne--silinderjas; väike--keskmine--suur) või ordineerimata ehk järjestamata (näit. sinine, kollane, pruun, purpurne - neid värvusi ei saa iseloomustada spektri lainepikkustega; looma liikumisviis võib olla lendav, ujuv, roomav...). 4.1.3. Loogilised tunnused on erivorm kvalitatiivseist tunnustest: mingi tunnuse olemasolu organismil saab olla kas tõene või väär, s.t. mingi tun-
(tarbimiseks rahvusvahelises laevaliikluses). Mitteenergeetilisteks vajadusteks kasutatud kütus -- keemiatööstuse toorainena tarbitud põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus. Muundatud energia -- primaarenergia muundamisel saadud energia. Siia kuulub elektrienergia, soojus, turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorigaas. Primaarenergia -- looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavatest kütustest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavatest kütustest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. Primaarenergia ressursid -- aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa. Primaarenergiaga varustatus -- võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel; saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lõpu varu lahutamise teel.
annaabi.ee 
