vajalik 8. monopolide kaotamine 9. tuleb kergendada kehvikute maksukoormust 10. tõeliste levellerite põhiseisukoht on, et inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused. Francis Bacon 1. väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. 2. rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. 3. kuningas valitsegu parlamendiga John Milton 1. trükivabadus kuulub inimõiguste hulka 2. esitas pamflette riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks 3. astus välja vabariigi kaitseks. Thomas Hobbes 1. kuninga võimu ei tohi piirata seadused ega kirik, kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani 2. kaitses absolutistlikku kuningavõimu 3.
põllumajandusega ega tehtud tööd, võisid inimesed elada kommunistlikus ühiskonnas. Kui algas töötegemine, tahtis iga inimene saada endale oma töö vilju. Tekkis omand. Riigi ja valitsuse ülesanne on tema arvates omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Kaitstes vabadust, pooldas Locke täielikku usuvabadust. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes'i arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. Riigivõim on ühiskondliku lepingu tulemus, sest inimesed mõistsid ilma võimuta käib
sai öeldud, et kui arengut ei toimu siis majandus seisab. Kui riigis on turumajandus siis tuleb kindlasti jälgida, et ei tekiks monopoli, see on püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Kui monopol tekib võib tekkida riigis olukord, et majandus hakkab hoopis pidurdama edendamise asemel. Et seda ei tekiks on vaja riikliku kontrolli riigis toimuva üle, mis on minu arvates ka õige tegu, sest kui kontrolli poleks siis võib monopole kõikjal tekkida ja see muudaks majanduse kaootiliseks ja see ei pidurdaks enam vaid seisaks. Kõige suuremaks majanduse pidurdavaks teguriks pean mina aga meie negatiivset välismajanduse bilanssi. Me ostame sisse rohkem, kui välja müüme. See tähendab, et Eesti ühiskond tervikuna elaks justkui üle jõu. Ma arvan, et kui see ei lõppe siis peab valitsus sekkuma, kuna see näitaks kui tugev riik me oleks majanduses. Majandust on võimalik edendada ja pidurdada mitmete tegurite poolt
Kuna ressursse on vähe siis on ka vaja neid efektiivselt kasutada. Efektiivse kasutamise tagajärjeks on · nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu saavutamine · ressursside suunamine sinna, kus alternatiivkulu on väiksem · palju toodangut väikse raha eest · hea kvaliteet vähese raha eest Eesti majandusel on mitmeid vigu: väga väike turg, palju monopole, väike rahvaarv. Kõigi nende probleemide tõttu on Eestis praegu majanduslikult raske seis. Kuna Eesti enda turg on väike, siis viikase osa Eestis tootdetud tooteid naaberriikidesse (Soome, Venemaa, Läti). Üha enam kolib maalt inimesi linna. Ka see mõjutab majandust. Näiteks taandareneb põllumajandus. See aga omakorda mõjutab kodumaist viljasaaki: ei toodeta enam nii palju, kui rahvas tahaks, rahvas peab ostma välismaiseid köögi- ja juurvilju, mis
tabelit) *Võrrelda liberaalset majandusliku mõtlemist keinsistlikuga õ lk 20-21 Liberaalne lähtub üksikisikust ja täielik konkurents Keinslik peab oluliseks riigi olemasolu, s.t riigil on võimalik majandust elavda ning rahustada *Nõudluse ja pakkumise seos hinnakujunemisega. Millest oleneb nõudlus ja pakkumine? Mida suurem on nõudlus, seda kõrgem on hind, mida rohkem pakutakse kaupa seda odavam on hind. *Monopolide kujunemise põhjused ja tagajärjed. Mida saaks riik ,et ohjata monopole? Monopolid tekivad, sest pole konkurentsi või ongi mõtekam üks ettevõte.( õ lk34)Riik(Konkurentsiamet) kehtestab piirhinna, millest kallimalt ei tohi müüa *Inflatsiooni ja deflatsiooni mõju majandusele ja tarbijale Mõõdukas inflatsioon on kasulik,sest tarbija on võimeline kaupu ostma ja tekivad uued töökohad ( õ lk 37) Deflatsioon -vastupidi Mjanduse etapid on: Tõus-palga kasv ,hinnatõus Langus- tööpuudus seisak-ei lange ega tõuse Eriti sügav kriis on majanduskriis
Kuna ressursse on vähe siis on ka vaja neid efektiivselt kasutada. Efektiivse kasutamise tagajärjeks on · nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu saavutamine · ressursside suunamine sinna, kus alternatiivkulu on väiksem · palju toodangut väikse raha eest · hea kvaliteet vähese raha eest Eesti majandusel on mitmeid vigu: väga väike turg, palju monopole, väike rahvaarv. Kõigi nende probleemide tõttu on Eestis praegu majanduslikult raske seis. Kuna Eesti enda turg on väike, siis viikase osa Eestis tootdetud tooteid naaberriikidesse (Soome, Venemaa, Läti). Üha enam kolib maalt inimesi linna. Ka see mõjutab majandust. Näiteks taandareneb põllumajandus. See aga omakorda mõjutab kodumaist viljasaaki: ei toodeta enam nii palju, kui rahvas tahaks, rahvas peab ostma välismaiseid köögi- ja juurvilju, mis
Miks tekkisid vastuolud anglikaanide ja puritaanide vahel? Puritaanid taotlesid anglikaani kiriku täielikku puhastamist, sest pärast anglikaani kiriku tekkimist säilisid siiski katolikud jooned, millest puritaanid vabaneda tahtsid.Puritaanid arvasid ka,et piiskopi ametikoht tuleks kaotada,mistõttu sattusid nad automaatselt kunigavõimuga vastuollu. Puritaanide hinnangul oli reformatsioon Inglismaal jäänud poolikuks - kirikusse oli jäänud liiga palju katoliiklikku toredust ja dogmasid. Anglikaani kirik oli kondikavas jäänud katoliiklikuks, kuid puritaanid rõhutasid kalvinistliku õpetuse tähtsust - predestinatsiooni, vagadust ja töökust. Mida negatiivset/positiivset leiad puritanismis? + algas töötamise ja rahateenimise propagandeerimine, mis tõttu paranes elujärg - keelasid lõbustused, muusika, tantsu, naeru, teatri jen. rajasid esimese usa koloonia Võrrelge independentide ja levellerite liikumist. Levellerite juhiks oli Lilburne . Nad ...
katsetatakse uusi vähiravimeid. Sellest võib inimkonnale suurt kasu tulla ning on minu meelest oluline ja vajalik teaduse ja meditsiini arenguks. Iseasi on patendeerimise vajalikkus ja selle pealt kasu teenimine. Elu patendeerimist nimetab Alex Lotman omakasupüüdlikus võidujooksuks. Selle hea kõrval, mis teaduse areng inimkonnale toob ja tuua saab, kasutatakse GMO tulu teenimise allikana ning võimalusena luua suuri monopole. Hävitatakse põllumehe iseseisvus, kuna põllumees peab iga kevad ostama põllule külvatava seemne patenti omavalt suurfirmalt ning iga sügis kogu saagi ka neile tagasi müüma. Patendid, trahvid sunnivad selleks, sest patendeeritud seemet ei tohi talunik iseseisvalt kasvatada ega paljundada. Nii peab põllumees ettevaatlik olema ka juhuslikult põllunurgas kasvama hakanud taimedega, sest need võivad osutuda GMO ja seega kellegi teise varaks ning tuua kaasa pikad kohtuistungid ja suured
ja peale seda veel 50 aastat. __F_ 7. Autoriõigus G. Turg, kus müügis domineerivad mõned suurfirmad. __C_ 8. Patent H. Turg, kus paljud müüjad pakuvad sarnaseid tooteid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __a_ 1. Konkurentsiturul a. on palju ostjaid ja müüjaid. b. domineerivad mõned suured firmad. c. reguleerib kauplemist valitsus. d. on nii monopole kui ka oligopole. __d_ 2. Miks mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad? a. Suured firmad on alati väikestest efektiivsemad. b. Inimesed on kaotanud usu konkurentsiturgu. c. Patendiseadusi on lihtne ignoreerida. d. Ainult suured firmad võivad endale sageli lubada soetada vajalikke tehaseid ja seadmeid. _c__ 3. Konkurents on turul tähtis, sest see a. piirab pakkumise ja nõudluse mõju. b. kõrvaldab kasumimotiivi. c. annab tootjatele põhjuse olla efektiivsem. d
pärijatele 70 aastat pärast tema surma. F 7. Autoriõigus G. Turg, kus müügis domineerivad mõned suurfirmad. C 8. Patent H. Turg, kus paljud müüjad pakuvad sarnaseid tooteid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. A 1. Täieliku konkurentsiga turul A. on palju ostjaid ja müüjaid; B. domineerivad mõned suured firmad; C. reguleerib kauplemist valitsus; D. on nii monopole kui ka oligopole. D 2. Miks mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad? A. Suured firmad on alati väikestest efektiivsemad. B. Inimesed on kaotanud usu konkurentsiturgu. C. Patendiseadusi on lihtne ignoreerida. D. Ainult suured firmad võivad endale sageli lubada soetada vajalikke tehaseid ja seadmeid. C 3. Konkurents on turul tähtis, sest see A. piirab pakkumise ja nõudluse mõju; B. kõrvaldab kasumimotiivi;
saab alandada hindu, kui kasutada ära mastaabiefekti (tootmiskulude suurust sõltuvalt toodangu mastaabist). Kujuta ette, et kodukohta varustab korraga mitu elektrifirmat, igal neist oma elektriliinid, jaotusvõrk, jaam. Sellisel juhul ei saa täiskonkurentsi hind kujuneda madalamaks suurima turumahuga firma võimalustest ning monopoli hind on soodsam. Monopoli lõhkumine tarbijat ei aita ning on vähetõhus. Seetõttu reguleerib valitsus turukonkurentsi asemel loomulikke monopole. Vahel kasutavad valitsused võimalust omandada seesuguses monopolis osalus ja kontrollida firma tegevust selle omanikuna. Valitsuse järelvalve peaks tagama pakutava teenuse ning piirhinna, mis oleks ühiskonnale vastuvõetav. Kui inimene siseneb turule mõne uue ideega või millegagi, mida on võimalik muuta uueks kaubaks või teenuseks, võib ta saada jõukaks. Selle ergutamiseks annab valitsus uuele tootele või tootmisprotsessile välja patente. Teatud mõttes on patent nagu monopol. See
inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara." Digerite liikumine, juht G. Winstanley, kavas asutada rahumeelselt kehvikute koloonia, mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele. 1650 aeti nad laiali Ilmalik ideoloogia (eelkõige haritlaste hulgas): Francis Bacon inglise materialismi rajaja. Teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Ettevõtlikkuse tähtsus, kaubandus, õigustas monopole, liigkasuvõtmist, koloniaalekspansiooni. Kodanlus, uusaadel. Kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton - suur inglise luuletaja (,,Kaotatud paradiis", ,,Tagasivõidetud paradiis"), kaitses trükivabadust, abielulahutust, oli riigikiriku vastu. ,,Türannide võim on saatanast!" Thomas Hobbes vestupidine Miltonile, kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ,,Leviathan" inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku, kui sotsiaalset
töötajate veel kõrgem tasustamine madalamalt tasustatud tööliste arvelt. Ametiühingud seega moonutavad oluliselt vaba turgu ja teevad suurt kahju avalikele huvidele. Riiklik monopol on tihti seotud suurte tehniliste majandussektoritega nagu näiteks elekter, kütus, raudteed, munitsipaalteenused, kaevandused. Samuti oma suurte kaitsekulutustega, kus tarbitakse suures koguses väga spetsiifilist kaupa. Olulist rolli mängib ka riiklik litsentside süsteem, mis põhjustab monopole. Kõik riiklikud monopolid põhjustavad samuti vabaduse vähenemist turul. ● Võmalus on valida vaid kolme kurja vahel: reguleerimata eramonopol, riigi poolt reguleeritud eramonopol ja riigi tegevus. Riik peaks kaotama tegurid, mis põhjustavad monopole. Kõige olulisem on võrdselt kohaldada seaduseid ametiühingutele ja ettevõtetele. Edasi tuleks läbi viia maksureform, kus esimesena kaotatakse ettevõtluse tulumaks. Omanikel
Erandid- a) ainuke tootja ühe riigi piires ei pruugi olla monopolist, kui kodumaisel ainutootjal tuleb konkureerida välismaiste tootjatega. b) Monopoli eksisteerimise eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine. c) Monopoliks saab lugeda ainukest tootmisharus eksisteerivat tootjat või teenindajat ainult siis, kui tal ei tule arvestada ka potensiaalsete konkurentidega. Seega võib öelda, et turumajanduses täielike monopole praktiliselt ei eksisteeri. Kui turul on ainult 1 pakkuja siis ta võib määrata turuhinna. Tarbijad otsustavad, kui palju nad tahavad selle hinnaga osta. Kui monopol tunneb turunõudlust võib ta sealt valida endale kõige sobivama turuhinna. Seega ka monopoli võim turu üle ei ole täielik. Monopolil on eeldus kujuneda ebaefektiivseks. Tootmise seisukohalt konkurentsi puudus ei sunni tehnikaprogressi kiirendama, mis puhul ettevõte ei karda konkurentsi:
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa...
Kultuur oli arenenud. 4)Usa: Riigikord, majandus, välispoliitilised taotlused. Presidentaalne vabariik. Kiire majanduslik ja poliitiline areng. Põllumajandus arenes. Raudteede ehitamine, kaupade eksport. Rahvaarvu kiire kasv. Probleemid tööliste ja tööandjate vahel. Tööliste kehv olukord. Orjusest vabanenud neegrid elasid vaesuses. Konfliktid valgete protestantide ja immigrantide vahel. Monopol-suurasutus, millel puudub konkurents. Tööstused ja pangad tahtsid kehtestada monopole. 1905 tekkis liit Maailma Tööstustöölised-esindas kõige vaesemaid elanikkonna kihte, kvalifitseerimata töölisi. Ametiühingud ühendasid ainult kvalifitseeritud tööjõudu. Kujunes turumajanduslik kapitalism. Ei huvitunud koloniaalvaldustest, väike sõjavägi, aga suur laevastik. 1912. Valitud president W.Wilsoni valimisele kaasnes sotsiaalsete tagatiste kehtestamine. Ei tahtnud luua koloniaalriiki vaid soovis kinni pidada lahtiste uste ja võrdsete võimaluste põhimõttest. 5)Venemaa
(c) hinna diskrimineerimine (d) väljamüügi hind (e) kasumi maksimeerimine (f) kahjumiga liidri poliitika 27. Miinimumhindade kehtestamine administratiivselt hinnakujunduse reguleerimise võttena on kasutusel eesmärgiga (a) kaitsta mõningaid tootjaid teiste konkurentsi eest (b) kaitsta tarbijaid tootjate omavoli eest (c) ohjeldada monopole (d) reguleerida oligopoolset konkurentsi 28. Mida te peaksite teadma, et tulla võistupakkumisel välja optimaalse hinnaga (a)…Millised on kulud toote tootmiseks……………………………………….. (b)…Tarbijate ja konkurentide tundmine……………………………………….. 29. Mida peab hinnakujunduses kõige enam silmas pidama, kui soovitakse saada
viis monopoli loomiseks, haridus on näiteks üks teenus, mis on paljudes riikides natsionaliseeritud; ● autoriõigused ja patendid on veel üks viis, kuidas valitsuse abi saab kasutada monopoli või peaaegu monopoli loomiseks. ● Juurdepääs nappidele ressurssidele on veel üks viis monopoli loomiseks. Kui tavaliselt üritavad valitsused monopole ära hoida, siis teatud olukordades julgustavad või isegi loovad valitsused monopolid ise. Paljudel juhtudel on valitsuse loodud monopolide eesmärk saavutada mastaabisäästu, mis toob tarbijatele kasu, hoides kulusid madalal. (Investopedia, James Mcwhinney, 2019)
kehvikute koloonia , mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele; rõhutati liikumise rahulikku iseloomu, vägivallast hoidumist ning teiste omandiõiguse rikkumatust. Francis Bacon *pooldas kuninga parlamendi kooslust *tegi palju eksperimente(tibu külmutamine) *väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment *rõhutas ettevõtlikust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja kolooniaid. Thomas Hobbes(1588-1679) *kaitses absolutistlikku kuningavõimu *inimene ei ole loomulikult halb, kuid teda on vaja valitseda *parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani *absoulutistliku kuninbavõimu ülesanne on rahu ja isikliku julgeoleku kindlustamine (tähtsaimad vajadused) *revolutsioon on kuritegu *eitas isikuvabadust *jumalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt, tema olemus on raaramatu
vargused. Lõunas ei lepitud orjade vabastamisega.Lõuna organisatsioonide eesmärk oli valgete eelisseisundi kindlustamine. Tööstuslik tõusuaeg. Ühendriikide tööstus arenes kiiresti,sest oli palju maavarasid ja arvukalt sisserännanud tööjõudu.Võeti kasutusele tehnilised uuendused.Ühendriikidel puudusid ka suured sõjalised kulutused.Ehitati raudteed.Ühendriigid said 1890.aastal juhtivaks tööstusriigiks. Monopolide teke. Loodi suuri majandusühendusi e. suurettevõtteid monopole,mida nim trustideks.Trustides oli ühendatud nii tootmine,varustamine kui ka turustamine. Lääne lõplik alistamine. Põllumajanduse areng oli suur,sest võeti kasutusele uusi sorte,mis suurendas saagikust ja uute maade kasutuselevõtt Läänes.Rajati kauboide eluasemeid ehk rantsosid.Tühjad maad olid enamik kasutusele võetud ja Metsik Lääs oli alistatud.Indiaanlased asustati ümber reservaatidesse,see oli raske ja põhjustas palju rahutusi. Sotsiaalsed olud.
tootjast osavama hinnaga (omahind madalam). Suutis rahuldada ka kasvavate suurlinnade vajadusi. Põllumajanduse arengut soodustas uute maade kasutuselevõtt läänes, mis sobisid hästi karjakasvatuseks. Rajati ratsakarjuste e. kauboide eluasemeid e. rantsosid. MONOPOLIDE TEKE Konkurentsi pärast koondusid väikeettevõtted üheks suureks kompaniiks, mis liitusid teiste firmadega ja tekkisid korporatsioonid eri tööstusharudes. Korporatsioonide baasil loodi monopole e truste (USA termin), kus ühendati tootmine, varustamine ja turustamine. Trustide osanikud olid ka pangad. Määrasid konkurentsi puudumise tingimustes hinna, kvaliteedi jm hiigelkasumid! Nii saavutati teatud majandusvaldkonnas monopoolne seisund. Nafta, raudtee, terase jt trustid, nt John Rockefelleri Standard Oil Trust. SOTSIAALSED OLUD Kiire linnastumine: külast sai väikelinn, mis kasvas suurlinnaks (New York, Chicago, Philadelphia jt)
Taolisi ettevõtteid on maailmas palju ja arenguprotsessid on samalaadsed. Endised monopoolsed ettevõtted on läbinud või läbimas tee avalikust haldamisest ärijuhtimisele. Garanteeritud hinna ja turuga avalike teenuste osutamisest on jõutud (reguleeritud) turuhindadega konkureerimiseni turu säilitamise või suurendamise nimel Turgude reguleeritus ja riigi mõju ettevõtetele muutuvad nii arenenud kui ka arenevates riikides. Eilseid loomulikke monopole juhitakse täna oluliselt teisiti kui eile. 8 Rahvusvahelisel ärikorraldusel on perspektiivi, sest vajadus erinevate ettevõte loomise järele suureneb. Pidevalt luuakse erinevaid uusi ettevõtteid ning ka namus riigiettevõtteid erastatakse, mis omakorda loob nõudluse turunduse , hea finatsjuhtimise, heade investeeringute jäele. Seega vajadus ka antud eriala spetsialistide järele suureneb.
3. autoriõigus; Mingile kindlale tootele (laul, raamat jms.) vormistatakse autoriõigus, et kogu tulu, mis selle toote pealt tuleb läheks toote omanikule. 4. kaubamärk; Tehakse oma kaubamärgiga tooteid, et siis kui keegi teine samamoodi teeb, siis rahvas teab, et tema on sellist asja juba varem teinud ja teine tegi tema pealt maha/tema järgi. 8.9 Konkurentsiseadus Seaduste eesmärk on ennetada monopoli tekkimist ja piirata olemasolevaid monopole. Seadus keelab: 1. ettevõtete kokkulepped, mis piiravad konkurentsi; 2. suurettevõtete poolt majandusliku jõu kuritarvitamine; 3. ettevõtete ühinemine, kui sellega kaasneb monopoli teke. Seadusega võib: 1. nõuda ettevõtte jagamist väiksemateks iseseisvateks osadeks; 2. kontrollida monopoli tegevust (näiteks hinna ülempiiri kehtestamine). 1. Millal pole konkurents soovitav? Konkurents pole soovitav kui sellega hakkama ei saada... 2. Millal pole konkurents lubatav?
esindavad nad enam kui 20 protsenti kogu kaubavahetusest (BOP alusel). Seda, pealtnäha tagasihoidlikku, osa ei tohiks siiski alahinnata. Paljusid teenuseid, mida on pikka aega peetud riiklikuks tegevuseks on muutunud rahvusvaheliselt mobiilseks. See suundumus tõenäoliselt jätkub, kaasates uusi edastamise tehnoloogiaid (nt elektroonilise panganduse, telekommunikatsiooni-tervise või telehariduse teenused), tuues esile paljudes riikides sügavalt juurdunud monopole (näiteks kõneside ja postiteenused) ja seadusega sätestatud reforme siiani täpselt reguleeritud sektorites, näiteks transpordis. Koos tarbija muutunud eelistustega, on taolised tehnilised ja regulatiivsed uuendused suurendanud teenuste osakaalu ning seega tekitanud vajaduse mitmepoolseteks erialaladeks. [2] 3 2. AJALUGU Kuigi GATSi üldine eesmärk on kõrvaldada kaubandustõkked, on riigil vabadus valida,
esinemistasud jne. Töötutru statistika juures kasut näitajad tööjõi ieloomustamieks tööjõu määr näitab protenstuaalselt hõivatute osa kogu tööealisest rahvastikust tööjõust osavõtumäär näitab, milline on aktiivse rahvastiku osa kogu tööealisest rahavastikust. Töötuse määr defint välja töötanud rahvuvaheline tööorganisatsioon Riigi ülesanded turumajanduses · kontrollib monopole · kontrollib, et maksud laekuksid · soodustab konkurentse Riigi vahendid, et majandusse sekkuda: · otsene rahaline toetus · väliskaubandsulikud tõkked (eriti oma toiduaineteturu kaitseks) Riigi sekkumise sotsiaalne motiiv: · tööpuuduse vältimine · toiduainete turu kaitseks : sekkumise viisid san.hügieen, tervishoiu- ja ohutusnõuded ning nende nõuete täitmise kontroll Erahüvis Ühishüvis
* Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (Thomson), betoonivalamine (Edison), tank (Burstyn). 3. Maailmamajanduse areng. Monopol. Agraarühiskond lagunes, toimus linnastumine, loodi monopole. SKT suurenes maailmas üle kahe korra. Turusuhted muutusid tähtsamaks, riiklik regulatioon taandus, olulisim oli kaubandus. Maailm globaliseerus: rahandusfirmad põimusid kokku, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Majandus arenes maailmas ebaühtlaselt, mis tekitas pingeid. Arengus jõudsid Inglismaale järgi USA ja Saksamaa, sest rõhusid uuematele leiutistele. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas rohkem kaupa kiiremini transportida, teravnes konkurents.
misteooria ühendamine nõudlusteooriaga, mille tulemusel on meieni jõudnud Marshalli rist ning neoklassikaline väärtusteooria, kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra ta- sakaalupunktis ning mille kujunemisel võetakse arvesse nii piirtootlikust kui ka piirkasulikkust. Tema hinnateooria oli sajandivahetusel laialdaselt käibel kogu maailmas. Oma tegevuse algus- järgul pooldas vabakaubandust, hiljem soosis monopole, samastas need suurtootmisega. Pani aluse üldise heaolu käsitlusele, mis avaldas mõju paljude majandusteadlaste vaadetele. Ta oli es- imene majandusteadlane, kes võttis kasutusse Ceteris paribus* eelduse, mis hõlbustas kontsent- reeruda vaid analüüsis käsitletavatele faktoritele. Ta tõi majandusteadusesse lühi- ja pikaajalise perioodide mõiste ja see on jäänud tänapäevani neoklassikalise firmateooria oluliseks osaks.
konkurentsiga turg. Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida toota? kuidas toota? kellele jagada? Tegelikkuses see nii ei ole. Turgudel valitseb mittetäielik konkurents. Sellises olukorras sekkub turule valitsus. Turgu reguleeritakse enamuses maades konkurentsiseadustega. Nende seadustega 9 keelatakse moodustada monopole nõutakse monopolide lõhkumist kehtestatakse piirhindu keelatakse kõlvatu konkurents Konkurentsipoliitika Eestis Eesti on väike riik. Eestis peaks arvestama erinevate turgude iseärasusi ja sellest tulenevalt rakendama erinevaid konkurentsipoliitika meetmeid. Hakates reguleerima konkurentsi, peame teadma, kas meil on tegemist avatud või suletud turuga või hoopis erandvaldkonnaga. Avatud turg
millega vastutas oma toodangu kvaliteedi eest ning mõõga ostjal oli võimalik teha valik mõõgasepa nimest lähtuvalt. [1] Tööstuse ja infovahetuse arenemine ning ülemaailmse turu tekkimine 19. sajandil panid aluse tänapäeva kaubamärgi tekkimisele. Kui mõisteti, et kaubamärgid soodustavad kaubandust loodi riiklikud kaubamärkide registreerimise asutused, mis aitavad määratleda õigusi, piirata monopole ja eristada kaubamärkide piire. Lisaks kaubamärgi registreerimis asutuste loomisega suurendati äriühingute usaldusväärsust ning kaubamärkidega seotud vaidluste lahendamist kiiresti ja tõhusalt. [2] 1.2. Kaubamärgi olemus Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja identset või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Ettevõtja
kaotamine-tekkis eraomand; talupoegadel siiski nigel seis; kujunes välja vasakpoolne suund tõelised levellerid kõik inimesed võrdsed ning ühtsed õigused maa kasutamiseks; üheks suunaks TL seas oli digerite liikumine, juhiks Gerrard Winstanley. olid rahumeelsed; esines ka ilmalikke ideoloogilisi suundi, mille esindajaist kerkis esile Francis Bacon(filosoof ja riigitegelane, inglise materialismi rajaja). Väitis, et teadmiste allikaks kogemused. oluliseks ettevõtlikkus, õigustas monopole, kunn valitsegu koos parlamendiga; John Milton luuletaja. kaitse trükivabadust, kaitses abielulahutust, pooldas parlamenti; Vastupidiselt arvas Thomas Hobbes-kaitses absolutistlikku kuningavõimu, eitas isikuvabadusi; John Locke arvas, et kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, kaitses üksikisiku vabadusi liberalismi rajaja. tema ideoloogias võtsid üle viigid e. liberaalid. Omandi kaitse. 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal
Riik saab majandust mõjutada seaduste ja määruste abil, lisaks äritegevuse litsentsimise ja piirnormide kehtestamisega Riigi ülesandeks on ka aidata leevendada turumajanduse puudusi Riigi sekkumise majandusse majanduslikude ja sotsiaalsete motiivide 9 alusel: MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED Vältida monopole Tarbijate huvide kaitsmine Aidata kaasa uute/väikeste firmade Keskkonna kaitsmiseks loomisele Toetada rahaliselt (subsiidiumi- ehk Kontrollida, et turul oleks kvaliteetne toetuse) kindlat majandusharu kaup Ühishüvitis- toode/teenus, mida tarbijad saavad tasuta ning mida tehakse maksude arvelt (tänavavalgustus, teed, ühistransport) 20.Eesti maksusüsteem Proportsionaalne maksusüteem- ehk võrdeline maksusüsteem, kus
*majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) *tööjõu puudus: · kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus · mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a) · keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida
püüavad välja selgitada sobivama hinna mis tagaks maksimum kasumi. Monopolistliku konkurentsiga tootjad toodavad küll sarnaseid tooteid kuid kõigil neil on ainulaadsed omadused. Oligopoli tingimustes on hüvise pakkumine koondunud üksikute suurte firmade kätte ja sellisel turul on ettevõtetel võimalus kokkumänguks. Sellisel juhul piiravad nad tootmismahtusid ja kergitavad hindu, et suurendada kasumit. Monopolid ei ole seaduslikud ja rikuvad konkurentsi. Kuigi on olemas ka seaduslikke monopole näiteks loomulikud monopolid ja ettevõtlus, mida kaitsevad kaubamärgid, patendid ja autorikaitse. Eesti Vabariigis kehtib konkurentsiseadus, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet. 8 Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T
millal see sündmus pidi aset leidma, ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus. Inflatsiooniline faas on seletuseks mitmele kosmoloogilisele vaatlusele, millel muud seletust pole, nimelt · kosmose homogeensus (horisondi probleem) · suuremastaabilised struktuurid kosmoses (galaktikad, galaktikate parved) · ruumi väike kõverus (lameduse probleem) · tõsiasi, et pole vaadeldud magnetilisi monopole Kvarkide periood Pärast 1033 s langes temperatuur 1025 kelvinile. Moodustusid tänapäeva raskete osakeste ehituskivid kvargid ja antikvargid. Temperatuur oli aga nii kõrge ning osakestevaheliste kokkupõrgete vahelised ajavahemikud nii väikesed, et ei moodustunud veel stabiilseid prootoneid ega neutroneid, vaid ligikaudu vabadest osakestest koosnev kvark-gluuonplasma. Raskemad osakesed, nagu näiteks X-bosonid, surid välja, sest nad olid ebastabiilsed ning
o Chicago koolkond. Kontseptsiooni kujunemine 1970ndatel kriitikast riikliku reguleerimise praktikale ja Harvardi koolkonna töötava konkurentsi käsitlusele. Järeldus, et praktikas langevad riiklikud regulaatorid reguleeritavate ettevõtete mõju alla. Omakasupüüdlikud bürokraadid kehtestavad uusi turutõkkeid. o Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Tuleb aksepteerida ajutisi, innovatsioonist tulenevate konkurentsieelistega monopole. · Schumpeteri dilemma - Sch arvas, et monopolid on tehnilise progressi tagamiseks vajalikud. Kumbki turustruktuur - ei konkurents ega monopol, ei ole eelistatav. · Puuduva dilemma väide - kui riik suudab kaitsta konkurentsivabadust, on monopolid lubatavad. Ühinemised on lubatud, kuid ainult juhul, kui nad ei kahjusta konkurentsivabandust ja jätavad alles turule sisenemise võimaluse. 14
Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, mindi üle kaardisüsteemile. Saksamaal (Inglise mereblokaad) ja Venemaal (majanduskaos) probleemiks nälg. Tööjõu puudusel kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd. Osades riikides kehtestati üldine töökohustus. Ühtlasi oli seadusega keelatud igasugune virisemine. Tekib riigi monopolislik kapitalism- majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopole. Sõjast sai suurt kasu USA. Venemaa veebruari revolutsioon 1917(põhjused, mis toimus, tagajärjed)' Põhjuseks oli majanduslik langus, nälg, ebaedu rinnetel, rahulolematus tsaarivalitsusega. Rahval puudus igasugune võim, sest duuma osakaal oli väga väike. Nikolai II oli valitsejana nõrk ja ebakompetentne. Teda ümbritsenud inimesed ei soovinud midagi muuta. Tohutu vahe oli rikastel ja vaestel. Tsaar kasutas vägivalda rahva vastu
Aeg, millal see sündmus pidi aset leidma, ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus. Inflatsiooniline faas on seletuseks mitmele kosmoloogilisele vaatlusele, millel muud seletust pole, nimelt kosmose homogeensus (horisondi probleem) suuremastaabilised struktuurid kosmoses (galaktikad, galaktikate parved) ruumi väike kõverus (lameduse probleem) tõsiasi, et pole vaadeldud magnetilisi monopole 1.3 Kvarkide periood Pärast 10-33 s langes temperatuur 1025 kelvinile. Moodustusid tänapäeva raskete osakeste ehituskivid kvargid ja antikvargid. Temperatuur oli aga nii kõrge ning osakestevaheliste kokkupõrgete vahelised ajavahemikud nii väikesed, et ei moodustunud veel stabiilseid prootoneid ega neutroneid, vaid ligikaudu vabadest osakestest koosnev kvark-gluuonplasma. Raskemad osakesed, nagu näiteks X-
takistusi ning hinda seega võimalik mõjutada kuna konkurente vähe. Tüüpilised on lennuki- ja autotöötused. Sellega kaasnevad kartelli kokkulepped- grupp ettevõtjaid lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Konkurentsipoliitika majanduslikult kõige efektiivsem on täielikult konkurentsiga turg. Nii pole tegelikult. Turgudel valitseb mittetäielikult konkurents. Seadustega · Keelatakse moodustada monopole · Nõutakse monoplide lõhkumist · Kehtestatakse piirhindu · Keelatakse kõlvatu konkurents Õiglane kaubandus-film. Häda hakkab sealt, kus kaubandust moonutatakse. Vahendajad võtavad enamuse rahast vahelt. Seega ei saa tootjad palju kasu ning neid sunnitakse hakkama saama vaesuses. Ärikoha analüüs Millal oma ära alustada? Tulles turule ehk alustades müügitugevust õigel ajal, saab ettevõte kohe alguses hea hoo sisse ja jõuab kiiremini kasumini.
majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) tööjõu puudus: · kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus · mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a) · keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida
Alois Schumpeter, kes oli Austria ja Ameerika majandus- ja poliitikateadlane. Tema määratluse järgi on innovatsioon, kui üks väga oluline mõõde majandusarengule. Schumpeter soovis näidata, et innovatsioonist tulenev turujõud annab märgatavalt paremaid tulemusi, kui Adam Smithi teooria ,,nähtamatust käest" ja hinnakonkurentsist tulenevast turujõust. Schumpeter küll leidis, et esmane tehnoloogiline areng mingis suunas loob sageli monopole, mis omakorda võimaldavad erakordselt suuri kasumeid, kuid mis peatselt jaotuvad ka teiste konkurentide ja jäljendajate tegevuse tulemusel. Innovatsiooni on tihti nimetatud kui majandusedu südameks või mootoriks. Alates Schumpeteri tööde väljatulekust peetakse innovatsiooni tähtsaimaks edasiviivaks jõuks majandusarengus. Eelkõige huvitab meid innovatsioon Eesti kohalikes kui ka internatsionaalsetes ettevõtetes
Firma ja tootmisharu antud juhul kattuvad.Siin on mõned erandid: 1)Ainuke tootja ühe riigi piires ei pruugi olla monopolist,kui kodumaisel ainutootjal,tuleb konkureerida välismaiste tootjatega. 2)Monopoli eksisteerimisel,eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine. 3)Monopoliks saab lugeda ainukest tootmisharus eksisteerivat tootjat(teenindajat) ainult siis, kui tal ei tule arvestada ka potensiaalsete konkurentidega. Seega võib öelda et turumajanduses,täielikke monopole praktiliselt ei eksisteeri. Kui turul on ainult üks pakkuja siis ta määrab turu hinna.Tarbijad otsustavad kui palju nad tahavad selle hinnaga osta.Kui monopol tunneb turu nõudlust siis võib ta sealt valida endale sobiva müügihinna.Tootluse seisukoha, konkurentsi puudus ei sunni tehnikaprogressi kiirendama mis puhul ettevõtte ei karda konkurentsi.Kui riik annab tootmise ainult ühele ettevõtjale,Konkurentsi mõjutav asukoht.
Konkurentsipoliitika Tagada Euroopa tasemel: Madalamad hinnad, Parem kvaliteet, Rohkem valikuid, Innovatsioon Vajadus: Euroopas tegutsevad suured firmad, kes võivad näiteks ühineda (tekivad monopolid), Palju mõttetuid lisatasusid ja lisanõudeid, Üks riik ei saaks kuidagi suurfirmadele vastu (eriti väikesed) Põhimõtted Ei kokkulepetele, mis takistavad konkurentsi- Kartellid jne Domineerivat positsiooni ei tohi ära kasutada- Microsofti juhtum Liitumisi tuleb kontrollida- Ei tohi tekkida monopole Riikide toetusi oma firmadele/harudele tuleb kontrollida- Tekitab ebatervet konkurentsi Vähendada impordipiiranguid- Taas, vähendab konkurentsi Transpordipoliitika Miks?: Firmad peaksid vastama samadele nõuetele, Ühtne turg, ühtsed reeglid, Turvalisus, konkurents jne. Ülevaade poliitikast: Erinevad White Paperid loovad uusi plaane iga paari aasta tagant, Programmid iga paari aasta tagant, et suurendada transpordi kvaliteeti ja täita muid eesmärke
Telefoniteenuse pakkumiseks tuleb ehitada välja telefoniliinide võrgustik. Elektrienergia ja gaasi pakkumine eeldab samuti vastava võrgustiku välja ehitamist. Ühiskonna seisukohast on see isegi kasulik, sest üks ettevõte suudab toota madalamate kuludega kui mitu konkureerivat ettevõtet. Samas on alati olemas oht, et kui ettevõte on saavutanud monopoli staatuse, ei paku ta mitte optimaalses koguses vaid otsustab piirata pakkumist, et saada võimalikult suurt kasumit. Puhtakujulisi monopole on väga vähe. Küll aga võime me leida mitmeid kohalikke monopole. Tavapäraselt kujuneb välja monopol sellistes valdkondades nagu näiteks elektrienergia tootmine või kaabeltelevisiooni teenuse pakkumine. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 37 Vaatamata asjaolule, et monopol saab hinda arvestatavalt mõjutada ei tähenda see seda, et küsida võib üks kõik missugust hinda
hispaaniat kuuba puerto rico ja filipiinid Antant- oli suurbritannia venemaa ja prantsusmaa sõjalispoliitiline blokk mis oli suunatud saksamaa vastu Keskriigid- olid saksamaa austria- ungari ja itaalia sõjalispoliitiline blokk Maailma majandus 20 saj alguses Iseloomulikud jooned 1. loodi monopole e ainuvalitsevaid suurettevõtteid 2. tugevnesid riikide vahelised majandus sidemed 3. kapitali väljavedu(saksamaa suurbritannia ...) mahajäänud riikidesse 4. seninsest majandusliidrist suurbritanniast läksid mööda usa ja saksamaa 5. kolooniad e asumaad andsid odavat toorainet ja olid tööstus toodangu tarbijad tooraine Koloonia emamaa toodang
Saksamaal (Inglise mereblokaad) ja Venemaal (majanduskaos) probleemiks nälg. Puhkeb revolutsioon Tööjõu puudusel kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd. Osades riikides kehtestati üldine töökohustus. Ühtlasi oli seadusega keelatud igasugune virisemine. Tekib riigi monopolislik kapitalism- majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopole. Sõjast sai suurt kasu USA o Andis sõdivatele Antandi riikidele laenu o Euroopas avanes piiramatu turg Ameerika kaupadele IX Sõja lõpp (lk 31-33): MÄRKSÕNAD: Venemaa 28 juuli 1914 ja Saksamaa positsioonid: Venemaal tekitasid majandusraskused ja inimkaotused suure rahulolematuse keisrivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhataja vastu. Sisekriisi tulemusel kukutati tsaarivalitsus 1917 a märtsis (vana kalendri järgi veebruaris)- Veebruarirevolutsioon
maa on üldine vara · Üheks suunaks ka digerite likumine. o Juhiks Gerrard Winstanley o Rõhutasid rahulikku iseloomu ja hoidusid vägivallast ja teiste omandiõiguse rikkumisest Uus ideoloogia Francis Bacon (1561-1626) · Ründas Aristotelese filosoofiat · Väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment · Rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust, kaubanduse rolli · Õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni · Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga John Milton (1608-1674) · Inglise luuletaja · ,,Kaotatud paradiis", ,,Tagasivõidetud paradiis", ,,Areopagitica" · Seisukoht, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka · Seisukoht, et türannide võim on saatanast rahval on õigus türannile vastu astuda · Rõhutas, et valitseja vastutab alamate eest, talt võib nõuda aruandmist ja tema üle võib kohut mõista
ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus. Inflatsiooniline faas on seletuseks mitmele kosmoloogilisele vaatlusele, millel muud seletust pole, nimelt: · kosmose homogeensus (horisondi probleem) · suuremastaabilised struktuurid kosmoses (galaktikad, galaktikate parved) · ruumi väike kõverus (lameduse probleem) · tõsiasi, et pole vaadeldud magnetilisi monopole '' (Suur Pauk 2010). `' Enamik sellest, mida me teame või usume end teadvat Universumi alghetkeist, võgneb tänu inflatsiooniteooriale. Selle esital 1979 noor osakestefüüsik Alan Guth. Ja küllap poleks ta oma suure teooriaga mitte kunagi välja tulnud, kui poleks sattunud loengule Suurest Paugust, mille pidas Robert Dicke `' (Bryson 2003:26) `' Lõppude lõpuks sündis sellest huvist inflatsiooniteooria, mille kohaselt hetk pärast loomist hakkas Universum drastiliselt järsku paisuma
töölisküsimus peale majandusnähtuste ka tunnetest ja õigusest, üldse ajastu kultuurist. Lätub tootmiskulude teooriast. Samastab hinna ja väärtuse, pidades hinda kõige täpsemaks väärtuse väljendajaks. 7. Milles seisnesid L. Brentano majandusvaated? (,,Kaasaegsed tööliste gildid", ,,Kaasaja sotsiaalsete nähtuste põhjustest", ,,Agraarpoliitika") Pidas õigeks mullaviljakuse teooriat, kaitses monopole, ei pooldanud teraviljatolle. 8. Mida jutlustas sotsiaalne koolkond? Kujutasid tootmist puhttehnilise protsessina, milles ei olevat sotsiaalseid elemente. Seega eraldasid nad ühiskondlikud suhted tootlike jõudude arengust, eitasid nende seoseid. Inimtegevuses soovitasid jälgida eesmärke. Eitati majandusseaduste objekstiivset iseloomu ning ühiskonnaelu aluseks peeti õigust. Õigus olevat kõigi majandus-ja sotsiaalsete protsesside aluseks
monopol või konkurents Hakkavad üksteist välja sööma, alandavad hinda. Kui kaks koera purelevad, siis kondi saab kolmas. Tehakse kokkuleppeid · Ametlikke kartell · Kokkulepitud kogus kvood · Kartellikokkulepped on enamus riikides keelatud. Nad ei pea ka eriti vastu. · Firmad teevad kartellikokkuleppeid suusõnaliselt, mitte kirjalikult, kuna need on keelatud. dzentelmenlikud kokkulepped On ka puhtaid monopole, kui väga vähe. (Tartu, Tallinnas pakub vett vaid üks tootja) Sest on olemas asenduskaubad. Monopson · 1 ostja · Palju müüjaid · Ostja surub hinna järjest alla Oligopson · Mõned ostjad · Väga palju pakkujaid · Ostjad lepivad omavahel kokku või mitte Bilateraalne monopol · Kokku saavad monopson ja monopol · Üks ostja, üks pakkuja · Ostjal või pakkujal on rohkem aega tehinguid teha. Kellel on rohkem aega, on võitja. Polüpol · Üldnimi · Täiskonkurents
maksmine. - Kaugkaubandusega seotud suurte tulude kindlustamiseks loodi kaubakompaniid esmalt Inglismaal ja Hollandis (16.sajandi lõpul ja 17.sajandi algul. Prantsusmaal tegutses valitseja merkantilismi põhimõtete kohaselt ise peaosanikuna. Kaubakompaniide tulud Prantsusmaal suunati õukonna ülalpidamisse, Inglismaal aga moodustasid need järgnevate retkede kapitali. Kaubakompaniidele lubati sageli piirkondlikke monopole (Prantsusmaal, Inglismaal ja Hollandis Lääne- ja Ida-India kaubakompaniid) või ainuõigusi teatud tootega kauplemiseks (näiteks Stockholmi tõrvakompanii). Koloniaalsüsteemide rajamine - Asumaade hankimine oli väga olulisel kohal merkantilistlikus riigimajanduses. Asumaad olid emamaade tööstustoodangule turuks ja odava tooraine allikaks. Mõningaid toor- ja toiduaineid oli lihtsam saada mere tagant kui Euroopast. Inglismaa, Prantsusmaa ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
