AREENID Benseeni stabiilsus Benseen on võrreldes alkeenide ja tsükloalkeenidega keemiliselt erakordselt stabiilne aine. Benseen ei anna elektrofiilseid liitumisreaktsioone ja alkeenidele iseloomulikke oksüdeerimisreaktsioone. Benseeni sp2-hübridisatsioonis süsinikkude p-orbitaalid kattuvad ja mittepolaarse konjugatsiooni tõttu moodustuvad ühtse -elektronsüsteemi. Seepärast on benseeni sidemed võtrdsed ja benseeni (ja teisi aromaatseid ühendeid) saab kujundada järgmiselt: Aromaatsus Aromaatsus on defineeritud Hückeli reegliga: tsüklilisi küllastumata ühendeid kui toimub mittepolaarne konjugatsioon 4n+2 -elektroni osavõtul, nim aromaatseteks. Benseeni mittepolaarset konjugatsiooni võime kujutada järgmiselt: Joonis Hückeli reegel kehtib kõikide tsükliliste küllastumatute süsteemide kohta. Aromaatsed on nt: Naftaleen n=2, elektronide arv 10 Aromaatsed ei ole nt: Tsüklobitadieen n=?, elektronide arv 4 Aromaatse...
ega muul viisil. 2 Sisukord Sissejuhatuseks 1 Orgaaniliste ühendite klassifikatsiooni põhialused 5 2 Orgaaniliste ühendite nomenklatuuri põhialused 10 3 Orgaaniliste ühendite konfiguratsioon ja konformatsioon 17 4 Orgaaniliste ühendite isomeeria põhialused 20 5 Konjugatsioon ja aromaatsus 23 6 Inimorganismi metabolismi keskseid reaktsioone 26 7 Heterofunktsionaalsed orgaanilised ühendid 31 8 Heterotsüklilised orgaanilised ühendid 37 9 Lisamaterjalid 41 Soovitatav kirjandus täiendavaks lugemiseks: 1. M. Zilmer, A. Rehemaa, U. Soomets, K. Zilmer. Inimkeha põhilised biomolekulid
seotud erinevate asendusrühmadega. Sellist tetraeedrilist süsinikku nimetatakse asümmeetriliseks (kiraalseks) tsentriks. Aatomite omavaheline järjestus on mõlemas isomeeris sama, erinev on ainult ruumiline paigutus. Kuna see erinevus ei kao molekuli üksikosade pöörlemisel ümber -sideme, siis on tegu konfiguratsioonilise erinevusega. Saame joonistada 2 ruumilist isomeeri, mis on teineteise suhtes peegelpildid (enantiomeerid). 4. Aromaatsus, resonants, konjugatsioon Aromaatsetel süsivesinikel ehk areenidel on alifaatsetest süsivesinikest teistsugused omadused ja reaktsioonivõime. Tähtsaim aromaatne süsivesinik on benseen. Benseeni puhul leiti, et ta on reaktsioonide suhtes küllaltki stabiilne, eriti liitumisreaktsioonide puhul, erinevalt teistest kaksiksidemeid sisaldavatest ühenditest. Siiski reageerib benseen broomiga aga raud(III)bromiidi kui katalüsaatori juuresolekul, aga produktiks on asendusreaktsiooni produkt.
lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³. Benseeni lubatud piirkontsentratsioon tööruumide õhus on 20 mg/m³. Plahvatusohtlik kontsentratsioon õhus on 1,58 mahuprotsenti. Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Benseen on lihtsaim aromaatne süsivesinik, omapärase lõhnaga värvuseta vedelik. Benseeni aromaatsus väljendub selles, et olles koostiselt küllastumata süsivesinik, esineb ta keemilistes reaktsioonides küllastunud ühendina ning asendusreaktsioonid toimuvad kergesti, aga püsivate oksüdeerijate puhul liitumisreaktsioonid raskesti. Keemiline püsivus, liitumisreaktsioonid toimuvad raskesti. Ainult eritingimustel (katalüsaatori abil, kiiritamisel) käitub benseen nii, nagu esineks tema molekulis 3 kaksiksidet. Benseen ei lahustu vees, halvasti lahustub metanoolis, seguneb igas vahekorras
H2C C C=CH3 H CH3 H3C CH-CH2-CH3 H2C C C=C-CH2=CH2 H H3C CH-CH2-CH3 H2C C-CH2-CH3 CH2-CH3 4. Millised neist ühenditest ei ole isomeerid ? 4p CH3 I III H3C CH3 CH3 II H3C IV CH3 H3C 5. Mis on orgaaniliste ühendite aromaatsus? Kolm näidet aromaatsete ühendite kohta? 5p 6. Millised järgmistest ühenditest võivad anda intramolekulaarse vesiniksideme. Kuidas? Millised seda kindlalt ei tee? Tooge põhjendus? 5p O A H2N C-CH2-CH2-CH2-OH O B H2N C-CH2-CH2-OH O C H2N C-CH2-OH O D H2N C-OH 7. Kirjutage valemid järgmistele ühenditele? 6p Propeenhape, 2-etüülnaftaleen, klorometaanhape, pentaan-1,2,3,4,5-
Benseen Benseeni avastas 1825. aastal inglise füüsik ja keemik M. Faraday. Bensool oli benseeni varasem nimetus, valemiga C6H6. Benseeni homoloogide üldrea valem on CnH2n-6. Benseen on lihtsaim aromaatne süsivesinik, omapärase lõhnaga värvuseta vedelik. Benseeni aromaatsus väljendub selles, et olles koostiselt küllastumata süsivesinik, esineb ta keemilistes reaktsioonides küllastunud ühendina ning asendusreaktsioonid toimuvad kergesti, aga püsivate oksüdeerijate puhul liitumisreaktsioonid raskesti. Keemiline püsivus, liitumisreaktsioonid toimuvad raskesti. Ainult eritingimustel (katalüsaatori abil, kiiritamisel) käitub benseen nii, nagu esineks tema molekulis 3 kaksiksidet. Benseen ei lahustu vees, halvasti lahustub metanoolis, seguneb igas vahekorras
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
4+2, kus on naturaalarv. Niisugusi aineid nimetatakse heteroareenideks. Nendes on vähemalt üks süsiniku aatom asendunud võõraatomi, näiteks hapniku, lämmastiku või väävli aatomiga. Kõige lihtsam aromaatne süsivesinik on benseen ja see ka avastati neist esimesena. Selle eraldas ja tuvastas eraldi ainena 1825 Michael Faraday. elektronide delokalisatsiooni benseeni molekulis kujutavad kolm alternatiivset struktuurivalemit: Areene ühendavad omadused Neil ilmneb aromaatsus. Vesinike aatomeid on võrreldes süsinike aatomitega suhteliselt vähe. Pole haruldane, et vesinike aatomeid on vähemgi kui süsinike aatomeid. Suure süsinikusisalduse tõttu põlevad nad kollaka tahmase leegiga. Neile on iseloomulikud elektrofiilne ja nukleofiilne aromaatne asendusreaktsioon. Areenide sünteesimine reenide sünteesimist mitteareenidest nimetatakse aromatiseerimiseks. Selleks on palju laboratoorseid meetodeid. Paljud neist põhinevad tsükli tekitamise reaktsioonidel.
+ H2 O C6H6 + HNO3 C6H5NO2+H2O 2. Halogeenimine + Cl2 + HCl C6H6 + Cl2 ...... 3. Alküülimine + CH3Cl + HCl 4. Benseen põleb tahmava leegiga. Miks? Areenides on suur C sisaldus, õhus põlemisel ei jätku selle täielikuks põlemiseks hapnikku ja osa C lendub tahma näol. *Liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3 Cl2 kat C6H6+3Cl2 kat C6H12Cl6 + 3H2 Ni FENOOL · Fenoolile on iseloomulikud nii alkoholide kui ka areenide üldised omadused: · Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksüülrühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. Fenoolides on -elektronide delokalisatsioon (laengu laialimäärimine). + H+ 1. Fenool on nõrk hape
+ H2 O C6H6 + HNO3 C6H5NO2+H2O 2. Halogeenimine + Cl2 + HCl C6H6 + Cl2 ...... 3. Alküülimine + CH3Cl + HCl 4. Benseen põleb tahmava leegiga. Miks? Areenides on suur C sisaldus, õhus põlemisel ei jätku selle täielikuks põlemiseks hapnikku ja osa C lendub tahma näol. *Liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3 Cl2 kat C6H6+3Cl2 kat C6H12Cl6 + 3H2 Ni FENOOL · Fenoolile on iseloomulikud nii alkoholide kui ka areenide üldised omadused: · Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksüülrühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. Fenoolides on -elektronide delokalisatsioon (laengu laialimäärimine). + H+ 1. Fenool on nõrk hape
FOTOSÜNTEES 1. Kloroplastid membraanidest koosnevad taimeraku organellid, kus toimub fotosüntees. Klorofüll on fotoreaktiivne pigment ehk valgust absorbeeriv fotosünteesi põhipigment ehk fotosünteesi rohelised pigmendid. Fotofosforüleerimine ATP süntees valguse energia arvel. Rubisco (RuBisCo) on bifunktsionaalne ensüüm, omades lisaks karboksülaasi akttivsusele (CO 2 liitmine) ka oksügenaasi aktiivsust (O2 liitmine). Valgustkoguv (püüdev) kompleks antenn-molekulidest ehk valgustpüüdvatest klorofüllidest ja abipigmentidest pluss mõni eriotstarbeline fotokeemiliselt reaktiivsest klorofüllimolekulist e reaktsioonitsentrist koosnev fotosüsteem. Fotoautotroof organism, mis kasutav valgust ja CO2 orgaaniliste ühendite sünteesiks st elutegevuseks. Fotoheterotroofid organismid, mis kasutavad elutegevuseks orgaanilisi aineid ja v...
1. reageerib halogeenidega, toimub asendus + Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + konts HNO3 HSO 2 4 + H2O C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3Cl2 kat C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 + 3H2 Ni C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 NOMENKLATUUR. Tuleb meeles pidada, et benseeni tuum on alati peaahelaks. Hüdroksübenseen ehk fenool Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk aniliin Nitrobenseen Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria
selle ühendi energeetiline väärtus). Sellepärast on nt lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud. C,O,H kuuluvad kõikide biomolekulide koostsesse. N (lämmastik) - on põhiliselt aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastiku-ühendites. Ta on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. Kui tsüklilistes ühendites C asendub N-ga, siis selle ühendi aromaatsus säilub. See on näha lämmastikaluste puhul. Osaleb H sidemete tekkes ja leidub teda nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites (taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil narkootilised ained (enamik looduslikke). P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP)
+ Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + konts HNO3 2 4 H SO + H2O C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3Cl2 kat C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 + 3H2 Ni C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 4. Halogeenimine + Cl2 + HCl 5. Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan.
mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Benseeni keemilised omadused: 1. Reageerib halogeenidega, toimub asendus C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria. Vaatleme dihüdroksübenseeni näitel. Nende, nagu kõigi teistegi kahe ühesuguse või erineva asendusrühmaga benseenide korral on võimalik kolm isomeeri: · orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Orgaanilise keemia õppetool YKO5606 Orgaaniline keemia II praktikum Lõputöö Bensaalatsetofenooni süntees atsetofenoonist Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk 2 2. Ainete omadused kirjanduse alusel lk 3 3. Ainete ohtlikkus lk 4 4. Vajaminevad ainehulgad lk 5 5. Reaktsioonide mehhanismid ja iseloomustused lk 6 6. Teoreetiliste ja kirjanduslike saagiste arvutused lk 8 7. Töö käik lk 9 8. Andmete töötlus ja analüüs lk 10 9. Pilte sünteesist lk 11 10. Kokkuvõte ...
kõrgem on selle ühendi energeetiline väärtus). Sellepärast on nt lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud. C,O,H kuuluvad kõikide biomolekulide koostsesse. N (lämmastik) - on põhiliselt aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastiku- ühendites. Ta on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. Kui tsüklilistes ühendites C asendub N-ga, siis selle ühendi aromaatsus säilub. See on näha lämmastikaluste puhul. Osaleb H sidemete tekkes ja leidub teda nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites (taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil narkootilised ained (enamik looduslikke). P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP)
kõrgem on selle ühendi energeetiline väärtus). Sellepärast on nt lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud. C,O,H kuuluvad kõikide biomolekulide koostsesse. N (lämmastik) - on põhiliselt aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastiku- ühendites. Ta on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. Kui tsüklilistes ühendites C asendub N-ga, siis selle ühendi aromaatsus säilub. See on näha lämmastikaluste puhul. Osaleb H sidemete tekkes ja leidub teda nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites (taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil narkootilised ained (enamik looduslikke). P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP)
kõrgem on selle ühendi energeetiline väärtus). Sellepärast on nt lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud. C,O,H kuuluvad kõikide biomolekulide koostsesse. N (lämmastik) - on põhiliselt aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastiku- ühendites. Ta on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. Kui tsüklilistes ühendites C asendub N-ga, siis selle ühendi aromaatsus säilub. See on näha lämmastikaluste puhul. Osaleb H sidemete tekkes ja leidub teda nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites (taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil narkootilised ained (enamik looduslikke). P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP)
1. reageerib halogeenidega, toimub asendus + Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + konts HNO3 HSO 2 4 + H2O C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3Cl2 kat C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 + 3H2 Ni C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 Nimetuste andmine. Tuleb meeles pidada, et benseeni tuum on alati peaahelaks. Hüdroksübenseen ehk fenool Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk aniliin Nitrobenseen Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria
d) muud Kõik viis rühma võib veel jaotada: a) kokteilid b) muud segujoogid Evely Press 2008/2009 Baaritöö ENNELÕUNAKOKTEILID Vahemeremaades- madeirad, aniisiviin Itaalias- vermutid Kõige populaarsem on Dry Martini. Ennelõunajook peab olema söögiisu tõstev, meeldivalt pehme mitte liiga hapu, mitte liiga kibe ega ka mitte magus, peab olema sünkroonne. Erandiks on aromaatsed aperitiivid- ei tohi olla liiga külmad, aromaatsus kaob ära. Ennelõunajoogid jagunevad: A. Aromaatsed kokteilid Martiinid, manhattanid ja muud aromaatsed kokteilid 1) martiinid- on dzinni ja rummipõhjalised, samuti brändi- ja viskipõhjalised, harvemini tequila. Sisaldavad üht või mitut põhialkoholi ja muutjana kanget veini. Lisaks võivad ka veel vähesel määral sisaldada likööri (aromaatsuse tõstmiseks), natuke puuviljamahla. Klassikaline ,,Dry Martini" 3 osa dzinni 1 osa vermutit ,,Dry Martini" puhul on oluline ka jää
Hàrslevelü Tokaji üks põhisorte, millele nime on andnud lehe kuju (pärnaleheline). Annab Tokaji veinidele täidluse ja mesiseid nüansse ning väga hea küpsemispotentsiaali. Irsai Olivèr ungari valge ristand, millest saab kuumale kliimale sobilikke värskeid, kergeid ja veidi muskaatseid veine, mis aga vananevad väga kiiresti. Juhfark nimi tähendab lambasaba ja see tuleneb kobara kujust. Tegemist on igivana ungari sordiga, mis on eeskätt Somlò piirkonna eripäraks. Hõrk aromaatsus, väga omanäoline veidi rasvane maitse. Kadarka arvatavalt Väike-Aasia päritolu sort on ungarlaste jaoks legendaarne punaveinikomponent, millel põhinesid Bikavèrid. Algul juuretäide ja hiljem kommunistliku masstootmise ohvriks langenud sort oli langemise äärel, kuid õnneks on ta nüüd taas turule ilmumas. Soe, hell ja kare nagu talupoja peopesast. Kékfrankos (ka Blaufränkisch) Ungaris laialt levinud punane sort, mis tänu suhteliselt
2+ 3. Klorofüllid on fotoreaktiivsed pigmendid. Planaarne, konjugeeritud asendatud tetrapürrooli tsüklite süsteem (kloriin). Fe on 2+ asendatud Mg . Pikaaehelaline ftüülrühm tagab rasvlahustuvuse ja võimladab ankurdada klorofülli membraan-valk komplekside külge. Aromaatsus muudab klorofülli efektiivseks nähtava valguse neelajaks. Kloroplastides leidub alati nii klorofülli a kui ka b vormi. Mõlema vormi esinemine laiendab veelgi neeldumisriba. Abipigmendid (ntks -karoteen) laiendavad veelgi neeldumisriba sellistele spektrialadele, kus klorofüllid ei neela. Karotenoidid toimivad ka fotoprotektoritena lõhustades vabu hapniku radikaale.
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid...
valitakse ning tavaliselt tehakse kõike seda käsitsi. Siis pannakse oad kottidesse ja nad viiakse kohalikele röstijaile laevadega üle maailma laiali. Vähesed tooted, mida me tarbime vajavad nii suurt inimtööd. · Kaks kaubanduslikult olulist kohvioa liiki on araabika ja robusta. · Araabika oad kasvavad kõige paremini üle 1000 meetri kõrgusel. Need liigid annavad kõrgeima kvaliteediga kohvi, mil on parimad maitseomadused ja aromaatsus. Tavaliselt sisaldavad need pool sellest kofeiinist, mis on robusta ubades. Araabika tootmine hõlmab 80% maailma kohviturust, kuid ainult 10% sellest vastab erikohvi (speciality coffee) standardile. · Robusta oad kasvavad tavaliselt madalamail kõrgustel. Robusta puid on lihtsam kasvatada, nad annavad rohkem saaki ja on haigustele vastupidavamad kui araabika puud. Robusta ubadel on tavaliselt puine maitse. Seda kasutatakse, kui soovitakse madalamat hinda või kofeiini lisajana
4. Special drinks erijoogid a. Fancy (exotica) b. Maitseelamus - mitmekülgsed ENNELÕUNAKOKTEILID Vahemeremaades madeirad, aniisiviin. Põhjamaades akvaviit. Itaalias vermutid Kõige populaarsem aperitiiv on Dry Martini tuntakse üle maailma. Ennelõunajook peab olema söögiisu tõstev, meeldivalt pehme mitte liiga hapu, mitte liiga kibe ega ka mitte magus, peab olema sünkroonne. Erandiks on aromaatsed aperitiivid- ei tohi olla liiga külmad, aromaatsus kaob ära. Ennelõunajook on kuiv või keskmine. Valmistamisel kasutatakse natuke kõike aperitiive, kangeid alkohoolseid jooke, likööre, erinevaid puuviljamahlu. Piimasaadusi (koor, piim) tavaliselt ei kasutata. Ennelõunajookides on magustajat (koor, liköör, siirupid) maksimum 2cl seitsmest. Ennelõunajoogid jagunevad: 1. Aromaatsed kokteilid Martiinid, manhattanid ja muud aromaatsed kokteilid
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest 1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs Ne...
kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis, kusjuures eraldub hapnik. Hapnik tuleb kasutatavast H2O'st. Fotosünteesi pimereaktsioonid ehk süsinikufikseerimise reaktsioonid Kasutatakse NADPH kui redutseerijat ja ATP hüdrolüüsi energiat endergoonilisteks protsessideks orgaaniliste molekulide sünteesil CO2'st. CO2 võetakse väliskeskkonnast. Klorofüllid ja abipigmendid Klorofüllid on fotoaktiivsed pigmendid, planaarse kujuga. Pikk ahel annab lahustuvuse rasvas ja aromaatsus muudab klorofülli heaks nähtava valguse neelajaks. Abipigmendid laiendavad valgusneelduvust nendele lainepikkustele, mida klorofüll ei neela. Klorofüllid koos abipigmentidega moodustuvad kloroplastide membraanidele valgustneelavaid komplekse. Fotosüsteemid Fotosüsteemid koosnevad sadadest valgustpüüdvatest klorofüllide ja abipigmentide molekulidest pluss mõnest eriotstarbelisest fotokeemiliselt reaktiivsest klorofülli molekulist ehk reaktsioonitsentrist.
vein. Welldone ehk täisküps liha muutub kuivaks ja selle kiududes ei ole enam verd. Sellisele lihale peab marjase veiniga särtsu andma. 5.4. Maitsestamise peen kunst Kuumas kliimas aitavad vürtsid toitu kauem säilitada ja samuti soodustavad seedimist. Rohkelt maitsestatud toite armastatakse ja valmistatakse Vahemere piirkonnas, ookeanitagustes hispaania kultuuri kandvates kohtades kui ka Araabiamaades ja Aasias. Üldreegliks veinivalikul vürtsika toidu juurde on veini enda vürts ja aromaatsus, jook peab olema keskmisest täidlasem. Vürtsikas toit sobib värskendava happe ja mõningase jääksuhkruga valge veiniga. Kui vürtsid on kuivatatud või muidu intensiivsed, peab vein olema aromaatsem, näiteks Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Gewürztraminer, Pinot Gris või Viognier. Pähklite ja seemnetega harmoneerub tammine Chardonnay. Tsilli, ingver, koriander, küüslauk ja sibul on paremad valge veini kaaslased.
Saagi kogumine noori võrsetippe ja lehti võib korjata kogu suve jooksul. Kõige õigem on neid kasutada värskelt, sest kuivatamisel kaotavad palju oma aroomist. Sügavkülmutatud estragonpuju aga säilitab oma maitse. Kasutamine maitsetaimena Värskeid rohelisi lehti kasutatakse salatites, suppides, kastmetes, linnuliha- ja kalaroogade maitsestamisel, marinaadides ja toniseerivate jookide koostises. Estragonpuju baasil võib teha ürdiäädikat ja ürdiõli. Taime aromaatsus säilib ka kuivatatud lehtedes. Kasutamine ravimtaimena tuntud seedimist soodustav ja diureetiline toime. Varem kasutati teda mõjusa ussirohuna. Muud kasutusalad karastusjookidele ja alkohoolsetele jookidele annab erksa rohelise värvi. Aroomitaimena kasutatakse eeterliku õli parfüümitööstuses. Kasutamine haljastuses vajab suurt kasvuruumi ja kasvab hästi leesputke kõrval. Muu oluline informatsioon saksa estragonpuju on külakartlik ja vajab talveks katmist, vene
Happesus sarnaneb kuiva, kuid tugeva maitseaistinguga, mida näiteks punast veini juues keele tagumise osaga tajutakse. Kuivmeetodil töödeldud kohviubade 22 happesus ei ole nii tugev ja väljendusrikas. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et tugevama röstiga ubade happesus väheneb. Kõrge happesus on espresso ebasoovitavaks omaduseks. Seetõttu röstib suurem osa araabika tootjaid espressoube väga tugevalt. Tugevalt röstitud kohviubade aromaatsus ja magusus aga kahjuks langevad, mis on espresso puhul võrdselt ebasoovitav. Just seetõttu on Euroopas valmistatud espressosegude baasiks enamasti robusta sordi kohv. Selle loomulik happesus on väiksem, seepärast ei ole neid segudes kasutatavaid ube vaja ka nii tugevalt röstida kui araabikat. (Ibid) Tekstuur Tekstuur on kohviubadest valmistatud joogi konsistents, mida saab kõige paremini määratleda siis, kui kohv keelel voolab ning seda vastu suulage hõõrutakse. Kohvi
Erinevalt aga kahest eelmisest rühmast on maatrikstoitudes lipiidid struktuurilõhkujateks, mitte ehitajateks. Näiteks juustulipiidide eemaldamine (rasvasisalduse vähendamine) muudab juustu elastseks ja tugevaks. Kokkuvõtteks võimegi öelda, et paljud ühendid, mis annavad toidule maitse, lõhna ning pehmuse kuuluvad lipiidide hulka. Toidurasva eemaldamisega muutub meie toit oluliselt vaesemaks. Me kaotame rasvlahustuvaid vitamiine ning olulisel hulgal lõhna- ja värvaineid. Lihatoitude aromaatsus ongi seotud lenduvate toidulipiididega. Just lipiidide toiteline ja lõhnaline atraktiivsus on kiirtoitude (hamburgerid, hot-dog`id, pitsa, friikartulid) populaarsuse põhjus. Lisaks tekitavad lipiidid kiiresti täiskõhu tunde, mis on samuti oluline kiirtoitlustamises. Sageli on toiduainetetööstus sunnitud lipiidide eemaldamisest tingitud kahjud kompenseerima. Tüüpiliseks näiteks on piimarasvade koorimisega seotud probleemid.
0,4...1,5% happeid, teiste marjadega võrreldes rohkem B1-vitamiini. C-vitamiini on viinamarjades suhteliselt vähe. Maailmas on aretatud üle 5000 viinamarja sordi, mis oma kasutamise otstarbelt jagunevad veini-, kuivatus- ja laua- ehk söögisortideks. 80% maailma viinamarjatoodangust läheb veini ja destillaadi valmistamiseks. Viimasest toodetakse brändisid ja konjakeid. Veinisortide tähtsamateks omadusteks on suhkrute ja hapete sobiv vahekord ja aromaatsus. Kuivatussordid sisaldavad kuni 28% suhkruid, on ilma seemneteta ja neid kasutatakse rosinate saamiseks. Lauasordid on erksavärvilised, suuremad, hea maitsega ja hästi transporditavad. Neid kasutatakse värskelt söömiseks ja mahla saamiseks. Lauasordid jaotatakse kvaliteedilt ekstra, 1. ja 2. klassi. Sõstrad jagunevad mustaks, punaseks ja valgeks sõstraks. Kõige väärtuslikumad on mustad sõstrad, mis sisaldavad kuni 300mg C-vitamiini 100 g kohta. Samuti on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
